Fjodor Dostojevski

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikitsitaadid</sitename>
    <dbname>etwikiquote</dbname>
    <base>https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.26</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikitsitaadid</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikitsitaatide arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Fjodor Dostojevski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2027</id>
    <revision>
      <id>90122</id>
      <parentid>63878</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:24:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3477" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Pilt:Dostoevsky 1872.jpg|pisi|Fjodor Dostojevski, 1872.]]
'''Fjodor Dostojevski''' (11. november ([[vana]] kalendri järgi 30. oktoober) 1821 – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881) oli Vene [[kirjanik]]. Eesti keelde on tõlgitud rida tema teoseid, millest tuntuimate seas on &quot;[[Kuritöö ja karistus]]&quot; ning &quot;Idioot&quot;.

==Proosa==
* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** Fjodor Dostojevski, &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Allikata==
* [[Inimene]] on saladus.
* See, kes valitseb halli argipäeva üle, on kangelane.

==Tema kohta==
* Konstantin Konstantinovitš kõneles esimesena:
:&quot;Isegi Prantsusmaal pole kirjanikku, kes oleks võrdne meie Fjodor Mihhailovitšiga. Olen lugenud kõike, mis ta on avaldanud, ja usun, et lüürikudki võiksid temalt õppida, kuidas vene keelt kasutada.&quot;
:&quot;Kas lüürika keel pole siiski parim?&quot;
:&quot;On muidugi,&quot; sõnas Konstantin Konstantinovitš. &quot;Kuid Dostojevski keel pole prosaisti keel. Arva ära, missugusest tema teosest pean ma eriti lugu?&quot;
:Suurvürst mõtles tükk aega. Viimaks ütles ta:
:&quot;Vististi &quot;Vaestest inimestest&quot;. Või siis &quot;Valgetest öödest&quot;.&quot;
:Konstantin Konstantinovitš hakkas naerma.
:&quot;Sul on õigus. Ja ma muide mõistan, mida sa mõtled parima keele all. Poeesia on muidugi kirjanduse tipp, kuid Dostojevski keel on täiesti uskumatu. Eks ole! Kui ma seda loen, ütlen endale, et see ei ole ju ometi võimalik. Tema vene keel on nii võimatu, et selle ilu tajub alles tüki aja pärast.&quot;
:Ta pahvis oma sigarit ja jätkas:
:&quot;Kuigi mind erutab veel rohkem tema juhtmõte.&quot;
:&quot;Juhtmõte?&quot; ütles Nikolai Mihhailovitš hämmastunult. &quot;Kas sa oled säärasegi leidnud? Minu arust on tal rohkesti ideid, kuid mingit juhtmõtet pole ma leidnud... Kui selleks ehk pole tema armastus Peterburi vastu.&quot;
:Nikolai Mihhailovitš vajus nagu hetkeks oma mälestustesse, kuid lausus siis elavalt:
:&quot;Kui viibin Pariisis ja meenutan seal Peterburit, mõistan ma hästi selle linna ilu. Pariis on Peterburi kõrval vaene ja inetu. Poolõde... Dostojevski avas mu silmad selle nägemiseks.&quot; (lk 44)
* &quot;Minu arvates on &quot;Idioot&quot; raamat paradiisist,&quot; ütles Konstantin Konstantinovitš. &quot;See on nagu maaliteos, aken täiuslikku ellu, mis on meie jaoks võimalik. Dostojevski läheb veel kaugemale, ta mitte üksi ei kujuta täiuslikku inimest selles maailmas, vaid ütleb, et meie, kes me elame siin ja praegu, juba oleme paradiisis ja et Peterburi on ainus koht maailmas, kus asub paradiią. Sellest tuleb see jumalik valgus.&quot; (lk 45)
** [[Laila Hietamies]], &quot;Valged akaatsiad&quot;, tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Dostojevski, Fjodor}}
[[Kategooria:Venemaa kirjanikud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>21ayjys46folimq0apvm3bs8ajxq1pe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Oja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2179</id>
    <revision>
      <id>90182</id>
      <parentid>47838</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:08:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>3588</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1834" xml:space="preserve">[[Pilt:Peeter Oja - Kreisiraadio - Eurovision 2008.JPG|pisi|Peeter Oja 2008. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel.]]

'''Peeter Oja''' (sündinud 2. juulil 1960) on [[eesti]] näitleja ja laulja.

* [[Elu]] on justkui [[pusle]], mis koosneb väikestest osadest. Eraldivõetuna ei ütle nad midagi, aga kokku moodustub värviline [[pilt]].
*  [[Inimene]] paneb oma elu tükkhaaval puslena kokku, kuid asetab ka enda kui pusletüki [[ühiskond]]a, millest moodustub terviklik pilt. Need pole pelgalt suured [[sõna]]d, vaid [[reaalsus]]. Kui tulevad [[valimised]], siis mõelge, kas see, keda teie valite, väärib teid ja teie vaateid [[riigikogu]]s esindama. Kas ta tuleb sellega toime? Kas tema suurim [[privileeg]] valituna on vastutada ja olla respekteeriv? Unustage see, et ta on muidu tore inimene, kuulus ja kena jutuga. Mõelge väga hoolikalt!
** &quot;[https://epl.delfi.ee/arvamus/peeter-oja-kui-sonad-saavad-otsa?id=51032900 Kui sõnad saavad otsa]&quot;. Eesti Päevaleht, 2. märts 2006

== Bläck Rokit ==
&lt;poem&gt;
Kogun [[postmark|marke]], joonistan, [[sport|spordist]] ikka lugu pean,
näiteks möödund kolmapäeval mängisin ma üksi kulli
[---]
Kui sa ikka kõike oskad, siis ei ole karta miskit
Läinud reedel tegin [[peet|peedist]] [[pesumasin]]ale trumli
Jah, ei ole tõesti asju, millega ei tuleks toime
[---]
[[Suhtlemine|Suhtlemises]] olen tugev, suhtlen täitsa vabalt,
näiteks eile terve päeva rääkisin ma sõbraga
Niisiis olen mitmekülgne, ilus, tark ja osav,
näiteks võin ma ära süüa terve [[tonn]] [[brikett]]i
[---]
Eile tegin väikse katse, panin [[pirukas]]se [[muna]] —
maitse oli, nagu oleks pirukasse pandud muna.
/.../
&lt;/poem&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=C2wQ--Nu4as &quot;Vaata mind (Tõeline mees)&quot;]

== Välislingid ==
{{Vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Oja, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]</text>
      <sha1>8qof1fg5ckgom5pmncafmw543vh7d4d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nälg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2348</id>
    <revision>
      <id>90120</id>
      <parentid>70853</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:21:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7329" xml:space="preserve">'''Nälg''' on soov ja vajadus saada [[toit]]u.

==Proosa==
* Mõni [[tund]] hiljem, parajasti siis, kui [[öö]] hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas [[Puhh]] äkki mingist imelikust [[tühjus]]etundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli nälg!
** [[A. A. Milne]], &quot;[[Karupoeg Puhh]]&quot;.  Tõlkinud [[Valter Rummel]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 47


* [[Elu]] on läinud nii heaks, et peaaegu keegi ei sure enam nälga, mis saja aasta eest oli tavaline. Tol ajal ei puudutanud [[poliitika]] mitte ainult inimeste rahakotti, vaid toidukotti. Praegu võib [[populism]]iga mängida: rahakotti võib see mõjutada, aga toidukott on ikka veel kindel. Asi peab minema nii halvaks, et toidukott on ohus, enne ei loobuta tulega mängimast.
* Inimene vajab 2000 [[kalor]]it päevas. [[Saksamaa]]l oli sõja lõpupoole täiskasvanu norm 800 kalorit, kasvaval teismelisel nagu mina 1200, aga muidugi läks kõik toit [[pere]] ühisesse patta. Alguses olime [[põgenikelaager|põgenikelaagris]], kus toitu oli nii vähe, et arvasime: ilmselt köögi personal varastab. Hiljem hakkasime omaette süüa tegema, aga nii oli veelgi raskem ots otsaga kokku tulla. Oli pidev näljatunne. Toitu sai [[kupong]]ide eest. 12-aastaselt pidin miskipärast omaette söömas käima. Üks toit [[restoran]]is oli kupongita, margivaba, nagu öeldi. Tihti oli selleks keedetud [[spinat]]. Spinat mulle lapsena ei maitsenud, aga seal sõin seda isuga. Ilma margita sai ka lahjat sõjaaegset [[õlu]]t. Jõin seda ka, ikkagi natuke kaloreid. [[Apteek|Apteegist]] sai [[kalamaksaõli]]. Kalorid on kalorid, mõtlesin, katsusin seda mitu supilusikatäit võtta, aga ei suutnud, nii suur nälg siiski ei olnud. Keha nõrgenes, igale poole tulid paised, mõnes tekkis mädanik.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] EPL, 25.09.2020


* Siis oli nälg. Kõik, mis toodeti, läks rindele. [[Onn]]id olid tehtud savist, sõnnikust ja lubjast, ma mäletan, et me kraapisime seda ja sõime [[küüslauk|küüslauguga]], maitses hästi. Vanaema arvas, et ju seal siis on mingid vitamiinid või mineraalid, mida lapsed vajavad, et me seda närisime. Ema ja vanaema käisid [[sovhoos]]is tööl ja tõid vahel mõru putru, mida tuli panna hammaste taha ja teed peale rüübata. Piisavalt oli sihvkasid, nagu öeldi, ehk [[päevalilleseemned|päevalilleseemneid]], mida perenaine kasvatas ja lubas meil süüa. Need on muidugi väga toitvad. (lk 14)
** [[Ingrid Rüütel]], &quot;Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935&quot;, rmt: &quot;Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi&quot; Tallinn: TEA Kirjastus, 2010


* Hilja häbenes oma suurt söögiisu — teda piinas nüüd alaline näljatunne. Ta käsivarred ja sääred venisid iga päevaga pikemaks ja Hilja uskus, et need on seest õõnsad ja sinna see toit kõik lähebki, nii et kõht jääb poolikuks. Mõnigi kord oleks ta üksi tühjaks söönud suure savikausi, kust perenaine igaühele kulbiga tõstis. Kui sööjate lusikad taldriku põhjast sinise tangusupi viimaseid tilku kaapisid, seisid perenaise käed juba ammugi vagusi süles,
:&quot;Miks sa ei söö?&quot; päris Noor-Jaan.
:&quot;Palju see inimene ikka jõuab süüa!&quot; vastas perenaine ja vaatas vasakut suunurka tõstes niisugusel pilgul üle sööjate, nagu polekski need inimesed, vaid mingid arusaamatud elukad. (lk 8)
* [[Veera Saar]], &quot;Õnnesärgis&quot;, rmt: &quot;Isa niinepuu&quot;, 1977, lk 5-15

==Luule==
&lt;poem&gt;
Kui palju jääb aega,
enne kui rahvahulk
asub ründama [[muuseum]]iuksi,
et kätte saada puust [[hapupiim]]apütsik
ja kasetohust leivakarp —
me [[reliikvia]]d?
Meie istume [[raiesmik]]ul
kõrge [[Känd|kännu]] otsas
otsekui [[kuningad]] [[troon]]il
ning teretame
mõranenud savikruusi põhjast
vastu vaatavat
omaenese [[peegelpilt]]i.

Ja kui meilt küsitakse,
kas me tunneme teda
sääl savikruusi põhjas,
vastame hetkegi kõhklemata:
tema on kogu aeg kohal,
kõneleb meiega,
[[lohutus|lohutab]] meid,
kuid jääb poolelt sõnalt vait,
kui küsida talt
puhast [[leib]]a ja [[Vesi|vett]].
&lt;/poem&gt;
* [[Livia Viitol]], &quot;Puhast leiba ja vett&quot;, rmt: &quot;Suur suleaeg&quot;, Libri Livoniae, 2020, lk 10-11


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi nälg.
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

== Allikata tsitaadid ==

* Kui sa ei suuda toita [[sada]]t [[inimene|inimest]], siis toida kasvõi ühtki.
** [[Ema Teresa]]

* Näljane inimene ei ole [[vaba]].
** [[Adlai Stevenson]]

* Nälg ei tunne teist [[sõber|sõpra]] peale oma toitja.
** [[Aristophanes]]

* Ma olen näinud üksikuid inimesi nälga [[surm|suremas]], tuhanded on surnud [[söömine|söömise]] tagajärjel.
** [[Benjamin Franklin]]

* Nälg on teravam kui [[mõõk]].
** Francis Beaumont ja John Fletcher

* [[Maailm]]as on nii näljaseid inimesi, et [[Jumal]] saab neile ilmuda üksnes [[leib|leiva]] kujul.
** [[Charles Dickens]]

== Vanasõnad ==

* Nälg vallutab kindlused ja alistab lossid.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka]]

* [[Üheksa]] ametit, [[kümme|kümnes]] nälg. 
** [[Eesti vanasõnad|Eesti]]

* Pole paremat sousti kui hea isu.
** [[Hispaania vanasõnad|Hispaania]]

* [[Õnn]] ja tühi [[kõht]] käivad harva koos.
** [[Jaapani vanasõnad|Jaapani]]

* Mida teab täissöönu sellest, kuidas näljane end tunneb?
** [[Türgi vanasõnad|Türgi]]

* Ei maial ole osa ega näljasel leent.
* Ennem saab külla otsast kui nälja otsast.
* [[Häda]] ajab härja kaevu, nälg [[hunt|hundi]] karja.
* Kel janu, sel [[jalg|jalad]], kel nälg, sel näpud.
* Kel käed rüpes, sel nälg kõhus.
* Kes [[noor]]es põlves ei külva, näeb vanuses nälga.
* Kel nälg, sel jalad.
* Kuiv [[aasta]] ahtra [[lehm]]a eest; nälg jätab üsna ilma.
* Küll nälg õpetab sandi paluma.
* Lahtine [[suu]] ei jää nälga.
* Mis [[kits]] kitsele annab, kui isegi närib haavakoori.
* Nälg ajab hundi külasse.
* Nälg ei jätä [[nuga]] tuppa.
* Nälg keedab magusa leeme.
* Nälg kõhus, [[uhkus]] [[süda]]mes.
* Nälg [[naer]]ab noore naise, tühi kõht tüdruku.
* Nälg näitab, [[oht]] õpetab.
* Nälg on kõige parem [[kokk]].
* Nälg paneb [[karu]] käppa imema.
* Nälg roa [[sool]]ab.
* Näljane [[koer]] (täi, kirp) hammustab valusasti.
* Näljane sööb [[jänes]]tki.
* Näljase näpud ei saa [[rasv]]a tilkuma.
* Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike nälg.
* Parem [[viis]] viljaga kui [[kuus]] näljaga.
* [[Tegija]] käed leiavad [[töö]]d, [[magamine|magaja]] magu näeb nälga.
* [[Tühi]] kott ei seisa püsti.
* Tühi toob [[tüli]] majasse, nälg ajab [[laps]]ed vargile.
* Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli.
* [[Usinus]] toob [[leib]]a, [[laiskus]] nälga.
* Üheksa [[amet]]it, kümnes nälg.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Toit]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>hal85j5mrtj481qt5yegpdn34nize2c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elu mõte</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2631</id>
    <revision>
      <id>90138</id>
      <parentid>89558</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:12:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6397" xml:space="preserve">[[Pilt:Allegory_of_Life_MET_DP821548.jpg|pisi|Giorgio Ghisi gravüür &quot;Elu allegooria&quot; (1561)]]
'''Elu mõte''' on filosoofiline küsimus elu või eksistentsi tähenduse kohta üldse. See väljendub eri vormides, näiteks küsimustes &quot;Miks me siin oleme?&quot;, &quot;Mis on elu/eksistentsi eesmärk?&quot; jne. Teema on rohket peamurdmist pakkunud filosoofidele, teoloogidele ja teadlastele.

==Piibel==
* Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab [[päike]]se all oma üürikesil elupäevil, mis [[Jumal]] temale on andnud - sest see on tema osa.
** [[Koguja raamat]], 5:17


* Sest kes teab, mis on inimesele hea siin [[elu]]s, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab [[vari|varjuna]]? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?
** Koguja raamat,  6:2

==Proosa==
* Elu mõte on elus endas. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 29 


* Vaja on muuta elu mõtte küsimuse püstitust. Peame õppima ise ja õpetama meeleheitel inimestele, et tegelikult ei ole asi selles, mida meil on veel oodata elult, vaid pigem selles, mida ootab elu meilt! Filosoofiliselt väljendudes on see kopernikuslik pööre: enam ei küsi me endalt elu mõtet, vaid seda küsitakse meilt. Elu esitab iga päev ja iga tund küsimusi, millele peame õigesti vastama mitte niivõrd mõtiskluste või jutuga, kuivõrd tegudega, õige käitumisega. Lõppude lõpuks pole elu midagi muud kui vastutus selle eest, et annaksime elu küsimustele õigeid vastuseid, täidaksime ülesanded, mille saab elult iga inimene, igaks eluhetkeks.
:Elu areng ja koos sellega olemasolu mõte on inimeseti ja hetketi erinev. Seega ei saa nimetada inimelu üldist mõtet, ei saa üldiselt vastata, mis on elu mõte. Elu, nii nagu meie seda mõistame, ei ole ebamäärane, vaid konkreetne ning konkreetsed on ka elu nõuded meile. Inimese saatus sõltub konkreetsusest, mis on igaühele ainukordne. 
* [[Viktor Frankl]], &quot;... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit&quot;. Tõlkinud Piret Metspalu. Tartu: Johannes Esto Ühing 2002, lk 106


* [[Naine]] on nõus [[elu]] andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla [[ema]], püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. [[Kahuriliha]], [[orjad|orjade]] ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387)
** [[Simone de Beauvoir]], &quot;[[Teine sugupool]]&quot;, tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997


* Paljud küsivad, mis on [[elu]] [[mõte]]. Mina tean: see on [[tango]].
** [[M. A. Numminen]], &quot;Tango on mu kirg&quot; (1998), tlk Kanni Labi (e.k. 1998), lk 5


* [[Debora Vaarandi|Debora]] ütles, et olles kogu oma [[elu]] pingsalt mõelnud selle üle, mis on ikkagi elu mõte, teab ta nüüd lõpuks, et elu mõte on osta oma [[maja]] keskküttekatla jaoks tarvilikku õli.  
** [[Eeva Park]], &quot;Minu kuninglikud kaelkirjakud&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 26-27


* Raske, aga mitte võimatu on uskuda, et keset elutuba olev [[kiiktool]] saab püsida tasakaalus. Või ongi [[elu]] kiiktool ja tema kohustus ning eesmärk ongi kiikumine.
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ &quot;Uduse teekonna tõde ja õigus&quot;], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i &quot;Pikk päevatee kaob öösse&quot; lavastusele Tallinna Draamateatris)


* Minu elu mõte on täitsa selgelt see, et [[Eesti]] oleks endiselt turvaline ja arenev koht. Et Eestil läheks hästi.
:Siis ka, kui mina siit elust lahkun. See on olnud minu elu mõte päris kaua.
* [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv &quot;Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv&quot;] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)


* Jah, eks siin [Paides] ole alati kõik üsna zen olnud. Ei pea tingimata kogu aeg midagi tegema. Kõigel ei pea ka tingimata mingit suurt kandvat [[mõte]]t olema, ka [[elu]]l mitte.
** [[Madis Aesma]], [https://ekspress.delfi.ee/number/92571297/artikkel/92633837/paide-tunne Paide tunne], 23. veebruar 2021


* &quot;Ma mõtlesin,&quot; sõnas Ipslore mõrult, &quot;et kas siin maailmas on midagi, mis muudab [[elu]] elamisväärseks?&quot;
:[[Surm]] mõtles selle üle järele.
:[[Kass|KASS]]ID, ütles ta lõpuks, KASSID ON TOREDAD.
:&quot;Käi sa õige...&quot;
:PALJUD ON SAATNUD, sõnas Surm rahulikult.
* [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak, 2001, lk 7

==Film==

* [Mongoli kindral:] Conan! Mis on elus parim?
: [Conan:] Purustada su [[vaenlane|vaenlased]]. Näha neid sinu ees aetuna. Kuulata nende naiste itke.
: [Mongoli kindral:] See on hea! See on hea.
* Filmis &quot;[[Barbar Conan]]&quot; (1982, &quot;Conan the Barbarian&quot;, stsenaristid John Milius ja [[Oliver Stone]])


* [Esimees:] Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted.
: [Harry:] Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju [[müts]]e. Teiseks, [[mateeria]] on [[energia]]. [[Universum]]is on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see [[hing]] ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline [[kristlus]] õpetab, see peab sündima juhitava [[enesevaatlus]]e käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel [[pisiasjad]]el end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada.
: [Paus.]
: [Max:] Mis värk nende mütsidega oli?
* Filmist &quot;Monty Python's The Meaning of Life&quot; (1983). &quot;Part V: Live Organ Transplants&quot;

==Luule==

&lt;poem&gt;
Me elu on me elu ainus mõte.
See [[pulss]], mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Me elu on me elu ainus mõte&quot; kogus Päevapildid (1978)

==Allikata==
* Kõik [[loom]]ad peale inimese teavad, et elu eesmärk on seda nautida.
** [[Samuel Butler]]


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>dfys40ve8cbhmb5srmgj8auwfgfmp2h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kevad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3819</id>
    <revision>
      <id>90192</id>
      <parentid>87579</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:46:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8784" xml:space="preserve">[[Pilt:Frühling blühender Kirschenbaum.jpg|pisi|Õitsev kirsipuu kevadel]]
[[Pilt:Giuseppe_Arcimboldo_-_Spring,_1573.jpg|pisi|Kevade allegooria. Giuseppe Arcimboldo, 1573]]
[[Pilt:Marie Tannæs - Fra Hoff ved Skøyen - NG.M.04277 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Marie Tannæs, &quot;Fra Hoff ved Skøyen&quot; (1887)]]
[[Pilt:Henrietta_Rae_-_Spring.jpg|pisi|Henrietta Rae, &quot;Kevad&quot; (u 1900)]]
[[Pilt:Springfm.jpg|pisi|Frances MacDonald, &quot;Kevad&quot; (1900-1905)]]
[[Pilt:Pietronella_Peters_Springtime.jpg|pisi|Pietronella Peters (1848-1924), &quot;Kevade aeg&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Lilly_Walther._Kevadmaastik._1928.TKMM0545.jpg|pisi|Lilly Walther (1866-1946), &quot;Kevadmaastik&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Anna_Berent_-_Przebudzenie_wiosny.jpg|pisi|Anna Berent (1870-?), &quot;Kevade ärkamine&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Rosa_Scherer_Blumenstillleben.jpg|pisi|Rosa Scherer (1868–1926), &quot;Kevadekuulutajad valges kausis&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Lola_Liivat-_Kevad_I_1967.jpg|pisi|Lola Liivat, &quot;Kevad&quot; (1967)]]

'''Kevad''' on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab [[lumi]] ja veekogudel [[jää]].

==Proosa==
* Aasad ja nurmed haljendavad. Varajane külaline [[Varsakabi|konnakapsas]] kollendab ja täidab õhku värske rohu lõhnaga. Siin ja seal vaatavad [[kullerkupp]]ude ümmargused peakesed põõsaste varjust aralt välja, nagu tahaksid nad küsida: &quot;Kas võime juba tulla?&quot; Kuivematel kohtadel tärkavad sinikasroosad [[pääsusilm]]ad häbelikult üles ja naeratavad sinavale taevale ja [[päike]]sele vastu. Keegi, kes endale ülesandeks on teinud söömata inimesi petta, laulab varasest [[hommik]]ust saadik oma ühetoonilist viisi. Päikesetõusu tervitavad tuhanded hääled, metsasalkades elavad suured laulumehed ja soovivad üksteisele õnne pikalt reisilt tagasijõudmise puhul. Jah, selle vana kiusupunni, [[talv]]e valitsus on möödas, nüüd võib jälle hõisata täiel rinnal ja laulda [[õnn]]est ja [[armastus]]est.
** [[Oskar Luts]], &quot;Kevade&quot;. Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 233


* Las sajab pealegi [[vihm]]a, kui tahab, see on ikkagi kõigest kevadvihm, mõtleb Madlike. Kevadvihm – sellest [[sõna]]st on juba kuulda, kui mõnus see on, jah, tulgu pealegi kevadvihma!
** [[Astrid Lindgren]], &quot;[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]&quot;


* Sellel maal siin koondub kogu kevad paari sellisesse sooja päeva. Siis läheb kõik lahti. [[Prantsusmaa]]l on see protsess venitatud mitme [[nädal]]a, kuu peale. Seal on kevad normaalne, sujuv protsess. Prantsusmaal on kõik normaalne ja sellepärast ma armastan Prantsusmaad. Liivimaal on kõik ebanormaalne, ja eriti see surve alt ühe korraga välja purskav kevad, ja sellepärast ma armastan Liivimaad. 
** [[Emil Tode]], &quot;Raadio&quot;. EKSA 2002, lk 87


* Armastasin meie suurt [[aed]]a vanade [[kastan]]ipuudega; kevadel sõime hommikust nende valgete küünalde all ning [[mesilane|mesilaste]] sumin segunes kaunilt inglise vanavanaemalt pärineva hõbedase teekatla omaga. Valgustäpid mänglesid sinisel Wedgwoodi [[portselan]]il, nõlvakul sinavate kõrgete [[kuusk]]ede otsas hüplesid [[orav]]ad oksalt [[oks]]ale, [[musträstad]] laulsid. Sügisel levitasid vanad kastanid kollast kuma ja täitsid söögitoa sooja kuldse helgiga. (lk 21)
* Pärast kahte vastikut vihmakuud, mil tuul vahetpidamata ulus ja märatses, tuli kevad. Nüüd oli siin kaks merd, üks, mille sinised vood pekslesid vastu kallast, ja teine sisemaal — terved väljad lõhnavaid, säravsiniseid [[iiris]]eid, mis kõikusid väikeste lainetena tuule käes siia ja sinna. Nii kaugele kui silm ulatus oli kõik [[sinine]]. (lk 49, Maroko)
* Eile oli veel tõeline [[talv]], täna aga paistis tõeline päike, jääkate jõel sulas, suured pangad põrkasid klirinal kokku, [[lumi]] oli kadunud nagu nõiaväel, [[talivili]] haljendas ning maja ees lõhnas uimastavalt [[paakspuu]]. Põhjamaine kevad tuleb üleöö. Ta tuleb maheda sooja tuulega, mis naerunäol kihutab minema kogu talve viletsuse, ta tuleb lõhnade ja õitega, saledate valgete [[kask]]ede õrnade noorte lehtedega. (lk 96, Eesti)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* [[Lumehang|Hange]] kaotatud [[abielusõrmus]] tõotab [[leiutasu]]ks kevade. (lk 118)
* [[Talv]] oli nii [[unisus|unine]], et unustas oma jaamas väljuda ja magas maha terve kevade. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ju lahkub kirgas [[mai]]... [[Pilv]] katab taevarannad.
Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis. 
Vait jäävad [[ööbik]]ud, [[tuul]] hallahingust kannab, 
kaob jäävalt kevad[[päev]], mis pimestav kord näis.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstantin Balmont]], &quot;Ju lahkub kirgas mai...&quot; (tlk [[Kalju Kangur]], kogumik &quot;Nii upuvad ööuttu laevad&quot;, lk 49)


&lt;poem&gt;
Veel viimseid [[Lumi|lumelaike]] paistab luhast 
öösompude kord-korralt hajudes, 
kuid puhkeb [[sirel]], soojust tajudes 
ja tärkab [[piibeleht]] kui tõustes tuhast.
Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast, 
kui kosutav on kahin [[paju]]des! 
Puutüügaski kui virguks, vajudes 
vett silmitsema, läbipaistvat, puhast.
&lt;/poem&gt;
* Konstantin Balmont, &quot;Elu sünnitades&quot; (tlk Kalju Kangur, kogumik &quot;Nii upuvad ööuttu laevad&quot;, lk 54)


&lt;poem&gt;
II
Paistis juba päike ere,
pääsis lumest samblapere,
wälja puges [[putukas]],
tiibu triikis [[liblikas]].

III
Liginesid kewadpühad.
Laines põllud, laines luhad.
Mutiperes kibe töö –
pühad käes on üle öö.
&lt;/poem&gt;
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Mutionu pühadepidu&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/53724 Päiksetar 1/1936], lk 8-9


&lt;poem&gt;
nii palju kevadeid
ja [[inimene|inimesi]]
kaob [[aeg|aja]] sees
muuseas, niisama
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]] &quot;Avanemine&quot;  kogust &quot;Mõru ning mööduja&quot; (1976), lk 43


&lt;poem&gt;
On kevad ja kenad neiud
on jälle jultunuks läinud
nad vaatavad üle õla
kui oled neist mööda läinud
...
Peaasi et naerjad neiud
on käinud su [[hing]]est läbi
nii kevadest kevadesse
sa veadki end [[elu]]s läbi
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]] &quot;On kevad ja kenad neiud&quot; kogust &quot;Mõru ning mööduja&quot; (1976), lk 44-45


&lt;poem&gt;
Õhus kui puudutaks [[viiul]]ikeelt
kevade värisev [[poogen]].
Tulevad [[tuul]]ed ja haaravad teelt
kütise lõhnade vooge.
[[Mets]]ade salajast [[rahutus]]t käib
tuulte ja [[valgus]]e järel.
[[Silmapiir]] igaüht kutsuvat näib,
sinetav, kauge ja ärev.
...
Vana [[teater]] – ta müüridel veel
ahastab tardunud [[mask]]e.
All aga [[kastan]]il rõõmus on meel,
[[pung]]ad on niisked ja rasked.
Valevail [[tellingud|tellinguil]] [[vasar]]alöök
[[kaja]]sid kaugele pillub.
Kerge on hingata, kerge on [[töö]] –
kõiges on päikese killud.
&lt;/poem&gt;
* [[Linda Ruud]], &quot;Kevadvisandid&quot;, rmt: &quot;Mu südames on pühapäev&quot;, Tallinn: ERK, 1962


&lt;poem&gt;
MA LOOTSIN KEVADEL KESK RÕÕMSAT AEDA:
jääb kestma kõik, ei või ju olla hävi.
sel õitelõõmal. Kuidas kujutella
et lillist kaugel pole [[surm]]a lävi,

kui iga [[õis]] siin kuumalt ellu ihkas
ja kevadesse ehtis nagu [[pulm]]a.
Nii sonisin, sest päike voolas soontes
ja olin tõesti veidikene hull ma.
&lt;/poem&gt;
* [[Katre Ligi]], &quot;*Ma lootsin kevadel kesk rõõmsat aeda...&quot; kogus &quot;Kõigest ei kõnni ära&quot; (1978), lk 34


&lt;poem&gt;
Kõndis Kevad [[Kadriorg|Kadriorus]] puude all. 
[[Sinilill]]evärvi olid silmad tal, 
ninaotsal päiksetäpid reas, 
linavalged patsijupid peas.
Jalas rohirohelised säärikud, 
pluusikäised üles kääritud.
&lt;/poem&gt;
* [[Maimu Linnamägi]], &quot;Kõndis Kevad&quot;, rmt: &quot;Sügise sünnipäev&quot;, 1973, lk 13


&lt;poem&gt;
Ma olen [[lein]]ava [[ema]] rõve [[tants]]
ma olen kevade viiludekssaetud [[käepide]]
&lt;/poem&gt;
* [[Ilmar Laaban]], &quot;Autoportree&quot;, rmt: &quot;Eesti lüürika&quot; II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327

==Vanasõnad==
* Aganik on kevadine leivakast.
* Kevad kutsub adrad [[põld|põllule]] ja [[linnud]] [[laul]]ule.
* Kevadine [[muda]] enam kui [[sügis]]ene sööm.
* Kevadine [[päev]], sügisene nädal.
* Kevadine [[vesi]] tark, sügisene loll.
* Kevadine [[vihm]] kosutab, sügisene kaotab.
* Kevadine [[võõras]] läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas).
* [[Konn]] krooksub kevadel.
* [[Kurg]] toob kevadel uued [[saapad]].
* Parem [[veis]]el vitsaraag kevadel närida kui [[hein]]asületäis sügisel.
* [[Sügis]] söödab, kevad kurnab.
* Sügisel maksetakse [[liha]] eest [[raha]], kevadel luude eest.
* Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki.
* Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad.
* Üks [[pääsuke]] ei tee veel kevadet.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Aastaajad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>rawh5nk0fouuzoy22m1fe5c9g1uslaw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3844</id>
    <revision>
      <id>90230</id>
      <parentid>86450</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T10:27:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38818" xml:space="preserve">[[Pilt:Hans_Baldung_-_Eve,_the_Serpent,_and_Death_-_WGA01180.jpg|pisi|Eeva, surm ja madu. Hans Baldung, 16. sajandi algus]]
[[Pilt:Marten_van_Heemskerck_002.jpg|pisi|Maarten van Heemskerck. Naise portree (1529)]] 
[[Pilt:Elisabeth_Louise_Vigée_Le_Brun_-_Self-Portrait_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Elisabeth Louise Vigée Le Brun, autoportree (u 1781)]]
[[Pilt:Aspasia_painting.jpg|pisi|Marie-Geneviève Bouliard, &quot;Autoportree Aspasiana&quot; (1794)]]
[[Pilt:Origin-of-the-World.jpg|pisi|Gustave Courbet, ''L'Origine du monde'' (1866)]]
[[Pilt:Joséphine_Claire_Langlois_Young_Italian_Woman_with_Tambourine.jpg|pisi|Joséphine Claire Langlois (1841–1927), &quot;Noor itaallanna tamburiiniga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Nyström_-_Female_model.jpg|pisi|Jenny Nyström, &quot;Naismodell&quot; (1881)]]
[[Pilt:Paul_Gauguin_056.jpg|pisi|Paul Gauguin. Tahiiti naised. 1891]]
[[Pilt:Lucy_Lee_Robbins_Putting_up_her_hair_1891.jpg|pisi|Lucy Lee-Robbins, &quot;Juukseid üles panemas&quot; (1891)]]
[[Pilt:Rönnberg,_Työlaitoksessa.jpg|pisi|Hanna Rönnberg, &quot;Työlaitoksessa&quot; (1893)]]
[[Pilt:Maria_Chmielowska_Female_nude_1895.jpg|pisi|Maria Chmielowska, &quot;Naisakt&quot; (u 1895)]]
[[Pilt:A_Knock_at_the_Door,_by_Laura_Alma-Tadema,_1897,_oil_on_panel_-_Currier_Museum_of_Art_-_Manchester,_NH_-_DSC07257.jpg|pisi|Laura Theresa Alma-Tadema, &quot;A Knock on the Door&quot; (1897)]]
[[Pilt:Cornelia_Paczka-Wagner_Woman_in_purple.jpg|pisi|Cornelia Paczka-Wagner (1864–1930), &quot;Naine purpuris&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Femme_Assise_(Seated_Woman),_by_Maria_Blanchard,_Spanish,_c._1917,_oil_on_canvas_-_Meadows_Museum_-_Southern_Methodist_University_-_DSC05425.jpg|pisi|María Blanchard, &quot;Istuv naine&quot; (1917)]]
[[Fail:Naine kassiga - Tiit Pääsuke.jpg|pisi|[[Tiit Pääsuke]], &quot;Naine kassiga&quot; (1979)]]
'''[[Naine]]''' on täiskasvanud [[inimene]], kelle [[genoom]]is ei esine [[Y-kromosoom]]i kahjustavat mõju. Noor naine on tuntud kui [[neiu]]. Alaealist naissoost inimest kutsutakse aga [[tüdruk]]uks.

==Piibel==
* Ja ma leidsin, mis on kibedam [[surm]]ast: naine! Ta on otsekui püünis: ta [[süda]] on nagu [[võrk]], ta [[käed]] on nagu [[ahel]]ad. Kes [[Jumal]]ale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni.
** [[Koguja raamat]], 7:26


* Naudi [[elu]] naisega, keda sa [[armastus|armastad]], kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud [[päike]]se all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
** Koguja raamat, 9:9


&lt;poem&gt;
Sest võõra naise huuled tilguvad [[mesi|mett]]
ja tema suulagi on libedam kui õli.
Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi,
terav otsekui kaheterane mõõk.
Ta jalad lähevad alla surma,
ta sammud veavad [[põrgu]]haua poole.
&lt;/poem&gt;
* [[Õpetussõnad]], 5:3–5


* Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
** Õpetussõnad, 11:22


* Tubli naine on oma [[mees|mehe]] kroon,
:aga häbitu on otsekui mädanik tema [[luu]]des.
* Õpetussõnad, 12:4


&lt;poem&gt;
Alp poeg on oma isale õnnetuseks,
ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
Koda ja vara on isade pärand,
aga arukas naine on Issandalt.
&lt;/poem&gt;
* Õpetussõnad, 19:13–14


* Võõraste naiste [[suu]] on sügav haud:
:keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.
* Õpetussõnad, ptk 22:14

==Proosa==

* Kõige paremaks naiseks tuleb pidada seda, kes suudab oma lastele [[isa]] asendada, kui see lahkub. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 16


* Ilma [[veidrus]]teta naisest ei saaks midagi muud kui [[mees]]. 
* Naised taluvad [[kannatused|kannatusi]] paremini kui mehed, kuid ainult neid, mis pole [[armastus]]est tingitud. 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. LR nr 36, 2004, lk 18


* Naine ei tohi sõltuda mehe kaitsest, vaid peab olema [[kasvatus|kasvatatud]] [[ise]] ennast kaitsma.
** [[Susan B. Anthony]], kõnes San Franciscos, juuli 1871


* Astuge [[ametiühing]]usse, tüdrukud, ja nõudke üheskoos võrdse [[töö]] eest [[võrdsus|võrdset]] tasu.
** Susan B. Anthony kirjastatud naiste hääleõiguse teemaline ajaleht The Revolution, 18. märts 1868


* Websteri, Worcesteri ja Bouvier' sõnastikud määratlevad kõik [[kodanik]]u isikuna, kel on Ühendriikides õigus [[hääletamine|hääletada]] ja olla valitud [[riigiamet]]eisse. Ainus lahendamata küsimus on nüüd järgmine: Kas naised on isikud? Ja ma ei usu hästi, et ükski meie vastastest oleks külalt kange, et vastata eitavalt. Seega, kui naised on isikud, siis on nad kodanikud, ja ühelgi osariigil ei ole õigust kehtestada seadust või jõustada olemasolevat seadust, mis naised nende õigustest ja seaduse kaitsest ilma jätab. Seepärast on igasugune diskrimineerimine naiste vastu, mis praegu mitme osariigi põhiseadustes ja seadustes seisab, tühine ja kehtetu, täpselt nii, nagu on igasugune diskrimineerimine neegrite vastu.
** [[Susan B. Anthony]] kõnes [https://en.wikisource.org/wiki/On_Women%27s_Rights_to_Vote &quot;Naiste hääleõigusest&quot;], 1873


* Ärgu nõutagu naistelt tõemeelsust, senikaua kui neid kasvatatakse usus, et nende elu ülim [[eesmärk]] on [[Meeldivus|meeldida]]. (lk 11)
* [[Tark|Targal]] naisel on miljoneid sünnipäraseid [[vaenlane|vaenlasi]] — kõik lollid mehed. (lk 15)
* Häda naisele, kes ei suuda tarviduse korral mehe eest väljas olla. (lk 29)
* Kui üks naine lugema õppis, kerkis maailmas päevakorda naisküsimus. (lk 31)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30, 2007


* ... kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, siis peab tal olema [[raha]] ja oma [[tuba]], ja see, nagu te näete, jätab naiste tõelise olemuse ning [[kirjandus]]e tõelise olemuse raske probleemi lahendamata. (lk 5)
* Oli kummaline mõelda, et kõiki kuulsaid ilukirjanduslikke naisi kuni Jane Austeni ajani välja mitte ainult ei nähtud teise sugupoole silmade läbi, vaid nähtigi üksnes suhetes selle teise sooga. Ja kui väikese osa see naise elust moodustab! Ja kui vähe võib [[mees]] sellestki teada saada, kui ta vaatab seda läbi [[must]]ade või [[roosa]]de [[prillid]]e, mis tal oma soo tõttu [[nina]]l on! (lk 57, jutt on kirjandusest enne 19. sajandit)
* Sest naised on istunud toas kõik need miljonid aastad, nende loov vägi on selle ajaga tunginud lausa seintessegi — [[tellis]]ed ja mört ei pea sellisele koormusele tõesti vastu, nii et see vägi tuleb tingimata rakendada sulgede ja pintslite ja [[äri]] ja [[poliitika]] teenistusse. Kuid see loomejõud erineb suuresti meeste loomejõust. Ja tuleb teha järeldus, et oleks tuline kahju, kui seda takistataks või raisataks, sest ta on saavutatud sajandeid väldanud drastilise distsipliiniga ning tema kohta ei täida miski. Oleks tuline kahju, kui naised kirjutaksid nagu mehed või elaksid nagu mehed või näeksid välja nagu mehed, sest kui kahest soost niigi ei piisa — arvestades [[maailm]]a avarust ja mitmekesisust —, kuidas tuleksime siis toime ainult ühega? (lk 60)
** [[Virginia Woolf]], &quot;Oma tuba&quot;. Tõlkinud Malle Talvet. LR 1994, 44—45


* Pisitasa ja järk-järgult tungis &quot;uus aeg&quot; meie väiksesse järveäärsesse linna. [[Postkontor]]i esimene naissoost ülem oli [[sensatsioon]]iks. Enamikul [[klient]]idest oli tunne, et selles jaoskonnas postitatud [[kirjad]] ei jõua iialgi pärale, ning tähtsaid tähitud kirju ei usaldatud hoopiski lahke priske preili kätte. Arvan, et mitmed vanad daamid, kes elasid [[villa]]des ja kandsid ka [[kodu]]s päev läbi [[kinnas|kindaid]], et [[käsi]] hoida, pidasid naisterahva viibimist kassaluugi taga ebasündsaks ning ausat postiametnikku hukkaläinud hingeks. (lk 7)
* Ka vanaema võttis mind tõsiselt ning ma mäletan pikki [[vaidlus]]i temaga naiste passiivse ja aktiivse [[valimisõigus]]e üle. Põhimõtteliselt oli ta selle poolt, kuid arvas, et naised ei ole veel piisavalt küpsed, [[Austria]]s valiksid nad peaaegu eranditult [[klerikaal]]e. Mul oli loomulikult parem arvamus oma sookaaslaste [[tarkus]]est — nüüd pean siiski möönma, et vanaemal oli paljuski õigus. (lk 13)
* Naine aastal 1900 oli [[märter]], kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas [[kannatus]]i. Kõige tähtsam tollal oli &quot;[[talje]]&quot;; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine [[korsett]] pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. [[Protseduur]]i korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud [[kleit]] selga. Vöökoha ümber käis tugev [[pael]] haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi. 
:[[Soeng]]u tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed [[juuksenõel]]ad hoidsid naturaalseid ja võlts[[lokk]]e ja [[pats|palmikuid]] kinni. Siis pandi pähe hiigel[[kübar]] ning torgati [[kübaranõel]]ad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel [[lill]]ede ja [[lind]]udega kaunistatud ning kogu [[raskus]] vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas [[pea]] valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid [[kael]]a, hiiglaslikud puhv[[käis]]ed takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised [[kangelaslikkus|kangelaslikult]] naeratades [[promenaad]]il ja hoidsid kiiresti väsivas käes [[vedik]]ut. (lk 20)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Ma ei suutnud kunagi liituda minu noorusajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga [[monogaamia]] vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui [[seks]] ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda [[Kuu]]ga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe naise juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise [[nägemine]]. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord [[abielu|abielluda]], oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord sündinud. 
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Õigest usust&quot;, peatükk &quot;Muinasjutumaa eetika&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 72–73


* &quot;Sa loodad liiga palju võõrale [[abi]]le,&quot; ütles vaimulik hukkamõistvalt, &quot;ja eriti naistele. Kas sa siis ei näe, et see ei ole tõeline abi?&quot; – &quot;Vahel ja isegi päris sageli olen ma valmis sulle õigust andma,&quot; ütles K., &quot;aga mitte alati. Naistel on suur [[võim]]. Kui ma saaksin keelitada mõningaid naisi, keda ma tunnen, üheskoos minu heaks tegutsema, siis oleksin ma päästetud.&quot; 
** [[Franz Kafka]], &quot;[[Protsess]]&quot;


* Kogu arutelu naiste positsioonist, naiste iseloomust ja temperamendist, naiste orjastamisest või vabastamisest varjutab põhilist küsimust: selle tunnustamist, et inimsuhete taga olev kultuuriline põhikavand määrab viisi, kuidas kahe soo rolle ette kujutatakse, ning et kasvavat [[poiss]]i vormitakse vastavalt kohalikele ja erilistele rõhuasetustele niisama järeleandmatult nagu kasvavat [[tüdruk]]ut. (Sissejuhatus, lk 35)
* Ei saa olla olemas mingit ühiskonda, mis nõuab, et naised järgiksid üht spetsiaalset naiselikuna defineeritud isiksusemustrit, mis ei oleks ühtlasi vägivaldne paljude meeste individuaalsuse suhtes. (Järeldus, lk 379)
* Mõnikord on sotsiaalse positsiooni idee ületanud sookategooriad. Ühiskonnas, mis tunnistab jõukuse või seisuse astmestikku, on kõrgemast seisusest naisele või jõukale naisele lubatud ülbus, mis madalamate seisuste või vaeste seas oli mõlemale soole keelatud. On tõsi, et niisugune nihe on olnud samm naiste emantsipeerumise poole, aga see ei ole kunagi olnud samm indiviidi suurema vabaduse poole. Vaid vähestel naistel on saanud olla kõrgema klassi iseloom, kuid selle tasakaalustamiseks on väga paljud mehed ja samuti naised mõistetud omama isiksust, mida iseloomustab allumine ja hirm. (Järeldus, lk 386)
** [[Margaret Mead]], &quot;Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas&quot;. Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Ilmamaa, 2020


* Peaaegu ühelgi maal pole naise õiguslik seisund sama mis mehel ja sageli on see tunduvalt halvem. Isegi kui naise õigusi abstraktselt tunnistada, siis takistab kauaaegne [[harjumus]] ikkagi neid konkreetselt ellu rakendamast. Majanduslikult kuuluvad mehed ja naised peaaegu kahte eri [[ühiskonnaklass|klassi]]. (Sissejuhatus, lk 20)
* Seadusetegijad, [[preester|preestrid]], [[filosoof]]id, [[kirjanik]]ud ja [[teadlane|teadlased]] on innukalt ametis, tõestamaks, et naise allutatud seisund on taeva tahtmine ja maa peal [[kasulikkus|kasulik]]. (Sissejuhatus, lk 22)
* Konservatiivne [[kodanlus]] näeb naise [[emantsipatsioon]]is ikka veel ohtu, mis ähvardab tema [[moraal]]i ja huve. (Sissejuhatus, lk 25)
* Naiselt [[laps|laste]] sünnitamist nõudes segatakse vahele naise ellu palju tõsisemalt kui [[kodanik]]e tegevust [[seadus]]tega sätestades: ükski [[riik]] pole kunagi julgenud ''coitus''’t kohustuslikuks muuta. Suguakti ja emadusega on seotud mitte üksnes naise [[aeg]] ja [[jõud]], vaid ka tema põhi[[väärtused]]. (Materialistlik ajalookäsitus, lk 55)
* Mehed on alati juhtinud naiste saatust; otsuseid tehes pole nad arvestanud naise huve, vaid iseenda [[plaan]]e, hirme ja vajadusi. (Ajalugu, lk 120)
* Naine on kõike seda, mida mees ei ole ja mida mees tahab endale saada, naine on mehe eitus ja tema olemise mõte. (Müüdid, lk 138)
* Naine on samal ajal keha ja antikeha: ta kehastab nii Loodust kui Ühiskonda. (Müüdid, lk 169)
* Pole ühtki naise võrdkuju, mis ei kutsuks otsekohe esile selle vastandit. Naine on Elu ja Surm, Loodus ja Tehislikkus, Valgus ja Öö. Mis tahes aspektist me naist ka ei vaataks, näeme me ikka sedasama asjade käiku; ebaoluline muutub tingimata oluliseks. Neitsi Maarjas ja Beatrices elavad edasi Eeva ja Kirke. (Müüdid, lk 171)
* Määratule hulgale naistest on saanud osaks lõputult korduv võitlus, mis iial võitu ei too. Parimalgi juhul pole see kunagi lõplik. Vähe on ülesandeid, mis sarnaneksid rohkem Sisyphose [[karistus]]ele kui majapidamistööd. Päev päeva järel tuleb nõusid pesta, [[tolm]]u pühkida, [[riided|riideid]] nõeluda, mis kõik homme taas määrdunud, tolmune ja rebenenud. (Abielu, lk 307)
* Naine püüab luua jäävuse ja jätkuvuse universumit, mees ja lapsed püüavad tema loodust, mis neile on pelk enesestmõistetavas, välja pääseda. Keeldudes tunnistamast, et tegevus, millele ta on pühendanud kogu oma elu, ei loo midagi jäävat, tuleb naisel oma teeneid perekonnale väevõimuga peale suruda: emast ja perenaisest saab kiusukiskuja ja tülinorija. (Abielu, lk 315)
* Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. Kahuriliha, orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387)
* Naisteajakirjad jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas nõusid pestes säilitada seksuaalne veetlus, kuidas raseduse ajal elegantseks jääda, kuidas sobitada koketerii, emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid kohusetruult järgides läheb naine peagi peast segaseks ja närbub. (Ema, lk 388–389)
* Umbes viiekümneaastaselt on naine oma parimas jõus ja tal on rikkalikult kogemusi. Selles eas pääseb mees oma elus haripunkti, ta tõuseb kõige tähtsamatele ametikohtadele, kuid naine saadetakse pensionile. Talle on õpetatud üksnes eneseohverdamist, kuid seda ei vaja talt enam keegi. Ta tunneb end kasutuna, ta ei leia oma elule õigustust ja elada jäänud pikkadele tühjadele aastatele vaadates ohkab ta: &quot;Keegi ei vaja mind enam!&quot; (Küpsest east vanaduseni, lk 400)
** [[Simone de Beauvoir]], &quot;Teine sugupool&quot;. Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997


* [[Kitarr]] on nelja puusaga naine. (lk 18)
* Naine vaatab [[elevant]]i, nagu tahaks ta teda triikida. (lk 45)
* Kõike saab vältida, välja arvatud seda, et naine oma [[pea]]d peseb, millal heaks arvab. (lk 53)
** [[Ramón Gómez de la Serna]]. &quot;Gregeriiad&quot;. Tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974


* Tool mu kõrval ei jäänud tühjaks. Sinna oli äkki ilmunud vanem [[daam]] üleni mustas, kelle tulekut ma polnud üldse märganud. Ta istus seal veidi aralt, ainult poolel toolil, nii nagu e kuuluks temagi õieti siia. Nägin ainult ta profiili, ja ma rohkem tundsin, et ta pidi olema [[ilus]]. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstraktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult [[inimesed]].
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Hingede öö]]&quot;, 1991, lk 19
* Viimasel õhtul enne oma reisieesmärgile jõudmist, kui David oli laulnud ühe armastuslaulu teise järel, küsis krahv:
:&quot;Kas sa väga igatsed koju tagasi? Kui ma ütlen [[kodu]], siis mõtlen ma naist, sest ei ole kodu ilma naiseta.&quot; 
* Karl Ristikivi, &quot;[[Rõõmulaul]]&quot;. Lund 1966, lk 184


* Tänapäeval ei eeldata, et naised (kui tegu pole just Paola di Liegi või [[Jackie Onassis]]ega ja sedagi vaid galaõhtutel) ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik [[lunaraha]]. Kuid on nõutav, et nad näeksid välja kallid, moekad, hoolitsetud ja mitte üle ühe korra ühes ja samas [[kleit|kleidis]]. Kui väheste [[kohustus]] võib muutuda vähem koormavaks, on see siiski muutunud paljude kohustuseks. Stereotüüp nõuab tervet armeed [[teenindaja]]id. Teda toetavad kosmeetikumid, [[aluspesu]], alusrõivad, [[sukad]], [[parukas|parukad]] ja [[soeng]], samuti ülerõivad, juveelid ja karusnahad. [[Efekt]] peitub kallis kiht-kihilises ülesehituses. [[Hiilgus]] on taandunud hea seljasistumise, joone ja lõike ees. [[Võistlus]]ega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et [[moetööstus]] võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete pettekujutiste vastu. Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema [[ekspert]].
* Stereotüübiks on Igavene [[Naiselikkus]]. Ta on [[Seksuaalne Objekt]], mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse [[sugu]]. Tema [[väärtus]]i tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema [[olemasolu]]. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi [[auhind]] saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma [[moraal]]se palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema [[armsus]]est ja [[passiivsus]]est. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi [[hullumine|hullumise]] ja [[sõda|sõjani]] viia. Mida enam [[mure]]sid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema [[aktsia]]d tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed stereotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda. Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetišitele. Enamik fetišeid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb [[miniseelik]]utele, [[rind]]u ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist [[pluus]]idest ja avaratest [[kaelus]]test, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Stereotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist [[seksiobjekt]]ina.
* Nii et naise lõputult naeratava imidž on kleebitud igale mõeldavale pinnale. [[Õunakook]] kutsub esile õndsalikkuse voolu, [[pesumasin]] põhjustab kärarikast lõbusust, odav [[šokolaad]]ikarp toob kaasa sulavrõõmsa [[tänulikkus]]e, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut [[plaaster|plaastrit]] tervitab [[rahulolu]]ümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad [[fotograaf]]id: Tema peab oma abikaasa filmi[[esilinastus]]ele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe [[ebaedu]]st.
* Niisiis, mis on kogu selle jutu iva? Võib-olla ei suutnud ma seda selgeks teha. Võib-olla minul ei ole meeldivat naeratust, häid hambaid, keni rindu, pikki jalgu, seksikat häält. Võibolla ma ei tea, kuidas peab meestega ringi käima ja oma [[turuväärtus]]t tõsta, nii et naiselikkusest tulenevad hüvitised mulle kasuks tuleksid. Aga – äkki on mul kõrini [[maskeraad]]ist? Mul on süda paha [[igavene noorus|igavese nooruse]] teesklemisest. Mul on paha oma isikliku intellekti, omaenda tahte, omaenda soo mahasalgamisest. Mind paneb iiveldama maailma vaatamine läbi [[võltsripsmed|võltsripsmete]]; mul on kõrini sellest, et ma ei saa oma [[kael]]a vabalt liigutada, et ma kardan vihma, tuult, või liiga jõulist tantsimist, sest ma võin ju oma lakki täis lokikesed läbi [[higi]]stada. Mul on kõrini viibimisest Daamide Toas. Mul on kõrini teesklemisest, et kogu mu tähelepanu on hõivanud mingite alpide ennasttäis meeste arvamusavaldused. Mul on kõrini filmide ja teatrietenduste vaatamisest kellegi teise tahtmise järgi ja sellest, et mul pole isiklikku arvamust. Ma ei taha olla [[transvestiit]]. Ma keeldun olemast naise rolli täitja. Ma olen naine, mitte [[kastraat]].
** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html &quot;Stereotüüp&quot;], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar &quot;VTK-raamat&quot;], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999–2004 (artikkel raamatust &quot;A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice&quot;, London, 1995; katkendid Greeri teosest &quot;The Female Eunuch&quot;, 1970)


* Naise nauding ei sõltu [[peenis]]e kohaolekust [[vagiina|tupe]]s; mehe oma ka mitte. (lk 95)
* [[Mehed]] pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha [[Majapidamistööd|nii palju tööd]] nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks [[luksus]]esemeks. (lk 136)
** [[Germaine Greer]], &quot;The Whole Woman&quot;, Doubleday, 1999


* &quot;Miks mehed naisi [[hirm|kardavad]]?&quot; küsisin ma ühelt oma meessoost [[sõber|sõbralt]]. (Mulle meeldib see imeline [[retoorika|retooriline]] võte, &quot;üks mu meessoost sõber&quot;. Seda kasutavad sageli naisajakirjanikud, kui tahavad öelda midagi eriti õelat, kuid mitte selle eest ise vastust anda. Samuti annab see inimestele teada, et sul on meessoost [[sõber|sõbrad]], et sa ei ole üks neist tuldpurskavatest müütilistest koletistest, Radikaalsetest [[Feminist]]idest, kes jalutavad ringi, väikesed [[käärid]] peos, ja virutavad meestele sääreluu pihta, kui nood teile [[uks]]i avavad. &quot;Üks mu meessoost sõber&quot; lisab ka – olgem ausad – väljendatud [[arvamus]]tele täiendavat kaalukust.) Niisiis see minu meessoost sõber, kes muide on päriselt olemas, astus mugavalt järgnevasse dialoogi. &quot;Ma mõtlen,&quot; ütlesin ma, &quot;et mehed on suuremad, vähemalt enamik [[aeg]]a, nad jooksevad kiiremini, kägistavad paremini ja keskeltläbi on neil palju rohkem [[raha]] ja [[võim]]u.&quot; – &quot;Nad kardavad, et naised naeravad nende üle,&quot; vastas tema. &quot;Õõnestavad nende [[maailmavaade]]t.&quot; Hiljem küsisin ma mõnedelt naistudengitelt lühikeses luuleseminaris, mis ma andsin: &quot;Miks naised mehi kardavad?&quot; – &quot;Nad kardavad, et nad tapetakse,&quot; vastasid tudengid.
** [[Margaret Atwood]], &quot;Meeskarakteri kirjutamine&quot;, loeng Waterloo Ülikoolis 9. veebruaril 1982; taastrükk kogumikus [http://books.google.com/books?id=NtB8oW9kXNYC&amp;lpg=PA7&amp;dq=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&amp;pg=PA413#v=onepage&amp;q=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&amp;f=false &quot;Second Words: Selected Critical Prose&quot;] (1982), lk 413.


* Minu sõber [[Mary Catherine Bateson]], antropoloog [[Margaret Mead]]i ja filosoof [[Gregory Bateson]]i tütar, kirjeldab tänapäeva naisi kui &quot;perifeerseid visionääre&quot;. [[Ellujäämine|Ellujäämiseks]] peab naine olema peaaegu kaheksajalgne. [[Imik]]ut ühes käes hoides, osutab Bateson, segab ta teisega potti, jälgides samal ajal ka väikelast. Seda mitmekordset survet ei ole siis ega praegu minema võlunud ei poliitiline tahe ega feministlik retoorika. (lk 24)
** [[Lynn Margulis]], &quot;The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution&quot;. Phoenix, 1999


* Iga naine, kes [[rasedus|rasedaks]] jääb, toob uude [[kogemus]]se oma [[isiksus]]e eri tahud. Mina olen ökoloog, mis tähendab, et ma mõtlen tihti elusolendite ja neid ümbritseva [[keskkond|keskkonna]] suhete üle. Kui ma kolmekümne kaheksa aastaselt rasedaks jäin, mõistsin hämmeldunult, et mina ise olin elupaigaks muutunud. Minu üsas oli ühe elanikuga [[ookean]]. (lk 17)
* [[Rasedus]] on nagu üle rippsilla kõndimine. Selja taga on ühel kaldal nende naiste hõim, kes ei ole emad. Nad joovad [[vein]]i, on kaua üleval, jätavad toidukordi vahele, vahetavad kallimaid, õpivad [[sanskriti keel]]t ja kirjutavad hiiglaslikke projekte, et minna viieks aastaks uurima kõrgustike udupilvedes kümblevaid vihmametsi. Ees, teisel kaldal, on emade hõim. Nemad jäävad [[koosolek]]utele hiljaks, lähevad [[pidu]]delt vara ära, peaks hädasti [[juuksur]]is käima, teavad kaugelt liiga palju merisigade hoolduse ja toitmise kohta ja peavad nüüd kõne lõpetama. (lk 95)
** [[Sandra Steingraber]], &quot;Mina olen ookean&quot;. Tõlkinud Ursula Erik. Petrone Print, 2009


* [[Pentti Saarikoski|Pentti]] oli naistest sõltuv, ta kiindus naistesse, hindas naisi ja sai nendega alati parema kontakti kui meestega. Ta ei oleks päevagi ilma naiseta elanud, ilma selle naiseta, kellega parasjagu elas. Oli tema enda armastamisvõimega kuidas oli, tema ei suutnud elada, olemata kindel, et keegi teda armastab.
:Meestesse, ka nendesse, kes end tema [[sõber|sõpradeks]] pidasid, suhtus ta kuidagi külmalt ja ettevaatlikult, seljataga ülikriitiliselt ja pilklikult. Mehed määratlesid teda, naised mõistsid. Ta usaldas naisi, aga mehi minu arvates kartis. (lk 53)
* Pentti on andnud oma raamatutes mõista, et ta &quot;tüdis&quot; lihtsalt ära, naine oli tühjaks joodud [[pudel]]. &quot;Kui proua ei ole meelepärane, vahetan välja,&quot; kirjutas ta suureliselt siis, kui oli veel veendunud, et naine tema juurde jääb.
:&quot;Iga oma naise olen ise maha jätnud ja igale naisele andnud kingituseks tunde, et tema jättis minu maha.&quot;
:See ei ole tõsi; see on pettunud mehe vajadus eitada seda, mis toimus tegelikult, et ei oleks nii valus. Arvan, et terve elu ei &quot;jätnud&quot; tema kedagi maha, ükskõik missugune põrgu elu ka oli, tema ei suutnud iial naise põllepaelu lahti lasta, kui tal järgmise naise põllepaelad veel kindlalt peos ei olnud. (lk 176)
* [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Meie [[veri]] on suuremalt jaolt soolane [[vesi]], me vajame ikka veel [[sool]]alahust (soolast vett), et [[silm]]i pesta või [[kontaktlääts]]i ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste [[vagiina|tupe]] &quot;kalalõhna&quot;. Õigupoolest läks [[Freud]]i jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus &quot;Thalassa. Genitaalsuse teooria&quot;: mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi [[ürgookean]]i – kindla peale on see [[teooria]] omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* &quot;Ma tean, et ta on kusagil olemas. Ma olen alati teadnud, et olen maailma sündinud vaid selleks, et temaga kohtuda. Ja tema niisamuti. Ta on sündinud maailma ainult selleks, et minuga kohtuda. Tema nimi on Line, ta on minu naine, minu armastus, minu elu. Ma pole teda kunagi näinud.&quot; (lk 10)
** [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001


* Eesti naine on vaimult tugev, hingelt suur ja loomult jagaja. Nii ei ole naiskooridel kahju ulatada abikäsi meeskooridele, et need uuele elule puhuda.
* Kui unistada suurelt, siis ehk aitab naine lõpuks tagasi [[paradiis]]igi?
** [[Marge-Ly Rookäär]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/naine-voti-paradiisi/ &quot;Naine, võti paradiisi&quot;] Sirp, 11.05.2018


* Meie planeedil ei ole rahvast ega riiki, kus naised ja [[mehed]] oleksid kunagi meile teadaolevas ajaloos olnud reaalselt [[võrdõiguslikkus|võrdõiguslikud]]. Kõikjal on naised elanud meeste võimu all. Tugevalt lihtsustades: naistele on olnud kõik peale laste [[sünnitamine|sünnitamise]] keelatud. Selle eest, et naised võivad tänapäeval omandada [[kõrgharidus]]t, juhtida [[auto]]t, teenida [[raha]] ja omada [[vara]], tuleb tänada [[naisõiguslus|naisõiguslasi]], kes end ohvriks tuues naistele need võimalused välja võitlesid. 1930. aastate [[Venemaa]]l oli teine olukord, sest seal juba olid naistel need õigused, mille nimel Läänes alles võitlema hakati, kuid kuna [[patriarhaat|patriarhaadi]] ike oli kestnud aastatuhandeid ning [[kirjaoskus]]e omandamine alles kogus hoogu, ei jõudnud [[vabadus]]e tuuled kohe iga maanaiseni. Seda suurem roll oligi kohalikel naistel, kes julgelt härjal sarvist haarasid, näidates kasvõi oma naabritele eeskuju.
** [[Fideelia-Signe Roots]], intervjuu: Andra Roosmets, [https://kultuur.err.ee/1608161488/fideelia-signe-roots-naised-on-suurest-ajaloost-valja-jaetud &quot;Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud&quot;], ERR, 31.03.2021


* Naine veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23)
* Ükski mees ei suuda oma naise armastust säilitada. Nii lähedki Sa välja [[tagahoov]]i, imetled lehti, taevast, kiviplaatidest [[terrass]]i. Sa oled mees, keda reetmine purustaks, ja ometi reetis Su sihilikult Su oma naine. (lk 32)
* Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid... Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid?
:Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34)
* Tahtsin proovida üksi olla. Läksin linna [[raamatukogu]]sse, vanasse raamatukogusse. Möödusin hotellist, kus me kohtume, minu armuke ja mina, kuid sel päeval ei pidanud me kohtuma, ning ma olin üksi. Proovisin, mida &lt;!--//--&gt;tähendab olla üksik naine, üksik inimene. Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi.
:Istusin üksi laua taha. Mõned vanamehed vaatasid mind. Nagu unes hakkasin üht [[ajakiri|ajakirja]] lehitsema, mõeldes sealjuures: Nüüd lehitsen ma ajakirja, seda mult oodataksegi. (lk 34-35)
* [[Armastus|Armastatud]] naised liiguvad, tantsivad lakkamatult. Meie tantsime ja [[mehed]] järgnevad meile [[hullumeelsus]]e ja [[surm]]a piirile, kuid mis saab meist, tantsijatest? Kui [[tants]] lõpeb, seisame jälle, [[kannad]] maas, uuesti kannad maas, [[segadus]]es ja haiget saanud. Meie reisi katva kuldse [[kangas|kanga]] all on [[liha]], ja see liha valutab. Mehi ei huvita [[keha]], mis [[valu]] tunneb, neid huvitab tantsiva naise keha [[rütm]], sellise naise keha, kes ei suuda tantsus peatuda. (lk 35)
* Sooviksin väärida teie vihkamist. Kuid alles hiljuti kohtasin Fisheri fuajees oma mehe kunagist töökaaslast, igavest [[lurjus]]t, ning ta ütles: &quot;Te näete kohutav välja, mis teiega juhtunud on? Te olete nii kõhnaks jäänud!&quot; Ta võttis mul pihast kinni ning tõmbas [[kleit]]i kehast eemale, et näidata, kui lai see mulle on, ta ei jätnud imestamist minu [[kõhnus]]e üle ning ei lasknud mind vabaks. Pooleldi kiilaspäine, roosapõseline lojus, kes põhjapiirkondade ülevaatajana oma varanduse kokku lõi, ennast sellest seakünast täis ahmis. Tean temast kõik. Politikaan, keda kunagi kuhugi ei valita. Kuid ma usaldan nende [[ettur]]ite [[pilk]]u, nende tulist, teravat taju. Nende eest ei jää miski varjule. &quot;Kuu aja eest,&quot; ütles ta, &quot;olite ilus naine.&quot; Miski minu elus pole mulle nii haiget teinud kui see märkus. ''Kuu aja eest olite ilus naine...'' (lk 39)
* Käisin eile uue arsti, naisarsti juures. Mul oli kokkulepe meesarstiga, kuid lõin araks ja ei ilmunud kohale. Naine on parem. Ta vaatas mu läbi, silmitses hindavalt ja ütles: &quot;Miks te ennast näljutate?&quot; ''Selleks, et mitte tunda armastust, mitte tunda iha, mitte midagi tunda!'' Vastasin, et ma ei näljuta ennast. Mul pole isu. Toit ajab mind iiveldama... kuidas saan ma süüa? Arst tegi mulle vitamiinisüsti, mis põletas nagu tuli. Kasulikud asjad põletavad nagu sinusse paisatud tuli, mille eest pole pääsu. (lk 40)
* Kui me päevil, mil armukestena kohtusime, teineteisest lahkusime ja ma üksi Detroidi südalinnas jalutasin, hakkasin mõistma, mis on armastus. See tähendab hoida üht meest oma reite, põlvede, käte vahel, ühtainsat kogu sellest meestehulgast, sellest tohuvabohust, sellest lärmakast massist. Nii me valimegi kellegi ja keegi valib meid. Möönan, et kui ta ei oleks mind nii väga armastanud, ei oleks ma teda armastama hakanud. See läheb mööda. Kuid naisel pole valikut; kui mees teda armastab ja on küllalt tugev, peab ka naine teda armastama. (lk 42)
* Nuttev mees muudab naise südame [[kivi]]ks. (lk 43)
* [[Hõõgumine|Hõõgun]] üleni. Minu keha hõõgub üleni. Tunnen armukese [[sperma]] liikumist oma niuetes, seda kuumusesööstu, mis sunnib mind alati peatuma, vaatama üksisilmi taevasse või seinale, millelegi tühjale, mis peegeldaks minu enda mõistuse tühjust. Oimetuna tajun oma [[kire]] järeltuksest tuima keha raskust. Kuidas võisin loota kestva hingerahu saabumist, kujuks muutumist? Pole mingit lootust. Tukslemine niuetes pole veel lahustunud minu südametuksetes. Naine ei unusta nii kiiresti. (lk 47)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49

==Luule==

* Oh haiglane sugu, kus kõik on vajunud [[vale]]de rappa,
:ja [[tõde|tõtt]] räägib ainult see üks, kes tahab mind tõega tappa!
* [[John Donne]], &quot;Twicknami aed&quot;, tlk [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 116


&lt;poem&gt;
Alasti naiste ning hoorte perrä
kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä
värati mano, kon sivvo om kerrä
tõmmanu ennäst, et valvata linnä.

Ära viil lüü. Ära häävita minno
ära viil murra, ära sõko minno!
Ma ei saa pöördä, ei tõisi teid minnä.
&lt;/poem&gt;
* [[Henrik Visnapuu]], &quot;Issand halesta&quot; (1912)


==Vanasõnad==
=== Araabia vanasõnad ===
* Naine, kes armastab [[peegel|peeglit]], vihkab praepanni.
** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]]

=== Eesti vanasõnad ===
* Ei naine naljalt teist lähe kiitma.
* [[Habe]] mehe [[au]], [[tütar]] mehe [[kõrgus]], naine mehe [[nõu]].
* [[Hea]] naine paneb 10 [[penikoorem|penikoormat]] pingi alla, [[paha]] võtab.
* Hea naine vaese [[varandus]].
* Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea [[mees]] halvast naisest naljalt mitte.
* Hooletu mees [[hobune|hobuseta]], laisk naine [[lammas]]teta.
* [[Isa]] [[kuri]], [[ema]] kuri, veel kurjem venna naine.
* [[Kaasavara]] kaotab naise (tüdruku) vead.
* Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab.
* [[Kuri]] mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
* Kurjad naised – hurjutada.
* Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas.
* Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse.
* [[Maja]] ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita.
* [[Mees]] ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine [[põll]]ega välja viib.
* Mees [[joodik]], pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud.
* Mees nägusam, kui [[piip]] suus, naine nägusam, kui [[laps]] süles.
* Mehe [[au]] kübar [[pea]]s, naise au ta põlvil.
* Naine mehe [[abi]], mees naise tugi.
* Naine mehe [[nõu]], [[kübar]] mehe [[au]].
* Naine on maja lukk.
* Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist!.
* Naise ja naise vahet saab sülega mõõta.
* Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi.
* Naise [[pea]] ja kanapea on ühesugused.
* Naise võtad, reed, rattad varsti taga.
* Naise võtad, tüli tuleb majasse.
* Naist ära vali [[silm]]adega, vaid [[kõrv]]adega.
* Naist ära võta [[pidu]]ajal, hoost ära osta sõiduajal.
* Naiste tahk ja [[kana]] [[ninarätik]] – need kaks vanapaganal teadmata.
* Naistel pikad juuksed, kerge meel.
* Naisterahva [[töö]] ei lõpe eladeski otsa.
* Naisterahva töö ja [[vana]] hobuse sööt ei paista [[silm]]a.
* Naisterahval on pikemad patsid kui aru.
* Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus.
* Narri naist, aga ära narri naise tanu!
* Noorikuna pill ja [[ilu]], naisena [[nälg]] ja pisarad.
* [[Piip]] ligem kui naine.
* Puud ja peerud mehe [[mure]], [[leib]] ja riie naise mure.
* Rikkast perest osta [[hobune]], vaesest vallast võta naine!
* [[Rutt]] rattal, rutt kodaral, [[vaene]] naine [[vanker|vankril]].
* [[Sant]] otsib naist, naine enese kõrvas.
* [[Sepp]] sööb selget [[leib]]a, selgemat veel sepa naine.
* Teine naine on ümmardaja.
* Truu [[sulane]], [[õnn]]elik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine.
* Tüdrukuna tui, naisena nui.
* [[Töö]] juurest vaata naist, [[kirik]]u juurest [[hobune|hoost]].
* Vananeb [[härg]] vasikata, miks ei naine lastega.
* Võtad naise, saad [[mure]], ostad hobuse, saad hoole.
* Ühe naise lõimed, üheksa naise kude.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

=== Vene vanasõnad ===
* Kui naine oleks ka klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi.
** [[Vene vanasõnad|Vene vanasõna]]

==Kirjandus==
* Simone de Beauvoir, &quot;Teine sugupool&quot;. Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997

== Vaata ka ==
* [[mees ja naine]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Inimene]]
[[Kategooria:Seksuaalsus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>r2adxb2dqw54l1xpfat7xypd6ln7txl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90231</id>
      <parentid>90230</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T10:29:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38820" xml:space="preserve">[[Pilt:Hans_Baldung_-_Eve,_the_Serpent,_and_Death_-_WGA01180.jpg|pisi|Eeva, surm ja madu. Hans Baldung, 16. sajandi algus]]
[[Pilt:Marten_van_Heemskerck_002.jpg|pisi|Maarten van Heemskerck. Naise portree (1529)]] 
[[Pilt:Elisabeth_Louise_Vigée_Le_Brun_-_Self-Portrait_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Elisabeth Louise Vigée Le Brun, autoportree (u 1781)]]
[[Pilt:Aspasia_painting.jpg|pisi|Marie-Geneviève Bouliard, &quot;Autoportree Aspasiana&quot; (1794)]]
[[Pilt:Origin-of-the-World.jpg|pisi|Gustave Courbet, ''L'Origine du monde'' (1866)]]
[[Pilt:Joséphine_Claire_Langlois_Young_Italian_Woman_with_Tambourine.jpg|pisi|Joséphine Claire Langlois (1841–1927), &quot;Noor itaallanna tamburiiniga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Nyström_-_Female_model.jpg|pisi|Jenny Nyström, &quot;Naismodell&quot; (1881)]]
[[Pilt:Paul_Gauguin_056.jpg|pisi|Paul Gauguin. Tahiiti naised. 1891]]
[[Pilt:Lucy_Lee_Robbins_Putting_up_her_hair_1891.jpg|pisi|Lucy Lee-Robbins, &quot;Juukseid üles panemas&quot; (1891)]]
[[Pilt:Rönnberg,_Työlaitoksessa.jpg|pisi|Hanna Rönnberg, &quot;Työlaitoksessa&quot; (1893)]]
[[Pilt:Maria_Chmielowska_Female_nude_1895.jpg|pisi|Maria Chmielowska, &quot;Naisakt&quot; (u 1895)]]
[[Pilt:A_Knock_at_the_Door,_by_Laura_Alma-Tadema,_1897,_oil_on_panel_-_Currier_Museum_of_Art_-_Manchester,_NH_-_DSC07257.jpg|pisi|Laura Theresa Alma-Tadema, &quot;A Knock on the Door&quot; (1897)]]
[[Pilt:Cornelia_Paczka-Wagner_Woman_in_purple.jpg|pisi|Cornelia Paczka-Wagner (1864–1930), &quot;Naine purpuris&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Femme_Assise_(Seated_Woman),_by_Maria_Blanchard,_Spanish,_c._1917,_oil_on_canvas_-_Meadows_Museum_-_Southern_Methodist_University_-_DSC05425.jpg|pisi|María Blanchard, &quot;Istuv naine&quot; (1917)]]
[[Fail:Naine kassiga - Tiit Pääsuke.jpg|pisi|[[Tiit Pääsuke]], &quot;Naine kassiga&quot; (1979)]]
'''[[Naine]]''' on täiskasvanud [[inimene]], kelle [[genoom]]is ei esine [[Y-kromosoom]]i kahjustavat mõju. Noor naine on tuntud kui [[neiu]]. Alaealist naissoost inimest kutsutakse aga [[tüdruk]]uks.

==Piibel==
* Ja ma leidsin, mis on kibedam [[surm]]ast: naine! Ta on otsekui püünis: ta [[süda]] on nagu [[võrk]], ta [[käed]] on nagu [[ahel]]ad. Kes [[Jumal]]ale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni.
** [[Koguja raamat]], 7:26


* Naudi [[elu]] naisega, keda sa [[armastus|armastad]], kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud [[päike]]se all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
** Koguja raamat, 9:9


&lt;poem&gt;
Sest võõra naise huuled tilguvad [[mesi|mett]]
ja tema suulagi on libedam kui õli.
Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi,
terav otsekui kaheterane mõõk.
Ta jalad lähevad alla surma,
ta sammud veavad [[põrgu]]haua poole.
&lt;/poem&gt;
* [[Õpetussõnad]], 5:3–5


* Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
** Õpetussõnad, 11:22


* Tubli naine on oma [[mees|mehe]] kroon,
:aga häbitu on otsekui mädanik tema [[luu]]des.
* Õpetussõnad, 12:4


&lt;poem&gt;
Alp poeg on oma isale õnnetuseks,
ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
Koda ja vara on isade pärand,
aga arukas naine on Issandalt.
&lt;/poem&gt;
* Õpetussõnad, 19:13–14


* Võõraste naiste [[suu]] on sügav haud:
:keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.
* Õpetussõnad, ptk 22:14

==Proosa==

* Kõige paremaks naiseks tuleb pidada seda, kes suudab oma lastele [[isa]] asendada, kui see lahkub. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 16


* Ilma [[veidrus]]teta naisest ei saaks midagi muud kui [[mees]]. 
* Naised taluvad [[kannatused|kannatusi]] paremini kui mehed, kuid ainult neid, mis pole [[armastus]]est tingitud. 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;. Tõlkinud Krista Räni. LR nr 36, 2004, lk 18


* Naine ei tohi sõltuda mehe kaitsest, vaid peab olema [[kasvatus|kasvatatud]] [[ise]] ennast kaitsma.
** [[Susan B. Anthony]], kõnes San Franciscos, juuli 1871


* Astuge [[ametiühing]]usse, tüdrukud, ja nõudke üheskoos võrdse [[töö]] eest [[võrdsus|võrdset]] tasu.
** Susan B. Anthony kirjastatud naiste hääleõiguse teemaline ajaleht The Revolution, 18. märts 1868


* Websteri, Worcesteri ja Bouvier' sõnastikud määratlevad kõik [[kodanik]]u isikuna, kel on Ühendriikides õigus [[hääletamine|hääletada]] ja olla valitud [[riigiamet]]eisse. Ainus lahendamata küsimus on nüüd järgmine: Kas naised on isikud? Ja ma ei usu hästi, et ükski meie vastastest oleks külalt kange, et vastata eitavalt. Seega, kui naised on isikud, siis on nad kodanikud, ja ühelgi osariigil ei ole õigust kehtestada seadust või jõustada olemasolevat seadust, mis naised nende õigustest ja seaduse kaitsest ilma jätab. Seepärast on igasugune diskrimineerimine naiste vastu, mis praegu mitme osariigi põhiseadustes ja seadustes seisab, tühine ja kehtetu, täpselt nii, nagu on igasugune diskrimineerimine neegrite vastu.
** [[Susan B. Anthony]] kõnes [https://en.wikisource.org/wiki/On_Women%27s_Rights_to_Vote &quot;Naiste hääleõigusest&quot;], 1873


* Ärgu nõutagu naistelt tõemeelsust, senikaua kui neid kasvatatakse usus, et nende elu ülim [[eesmärk]] on [[Meeldivus|meeldida]]. (lk 11)
* [[Tark|Targal]] naisel on miljoneid sünnipäraseid [[vaenlane|vaenlasi]] — kõik lollid mehed. (lk 15)
* Häda naisele, kes ei suuda tarviduse korral mehe eest väljas olla. (lk 29)
* Kui üks naine lugema õppis, kerkis maailmas päevakorda naisküsimus. (lk 31)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30, 2007


* ... kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, siis peab tal olema [[raha]] ja oma [[tuba]], ja see, nagu te näete, jätab naiste tõelise olemuse ning [[kirjandus]]e tõelise olemuse raske probleemi lahendamata. (lk 5)
* Oli kummaline mõelda, et kõiki kuulsaid ilukirjanduslikke naisi kuni Jane Austeni ajani välja mitte ainult ei nähtud teise sugupoole silmade läbi, vaid nähtigi üksnes suhetes selle teise sooga. Ja kui väikese osa see naise elust moodustab! Ja kui vähe võib [[mees]] sellestki teada saada, kui ta vaatab seda läbi [[must]]ade või [[roosa]]de [[prillid]]e, mis tal oma soo tõttu [[nina]]l on! (lk 57, jutt on kirjandusest enne 19. sajandit)
* Sest naised on istunud toas kõik need miljonid aastad, nende loov vägi on selle ajaga tunginud lausa seintessegi — [[tellis]]ed ja mört ei pea sellisele koormusele tõesti vastu, nii et see vägi tuleb tingimata rakendada sulgede ja pintslite ja [[äri]] ja [[poliitika]] teenistusse. Kuid see loomejõud erineb suuresti meeste loomejõust. Ja tuleb teha järeldus, et oleks tuline kahju, kui seda takistataks või raisataks, sest ta on saavutatud sajandeid väldanud drastilise distsipliiniga ning tema kohta ei täida miski. Oleks tuline kahju, kui naised kirjutaksid nagu mehed või elaksid nagu mehed või näeksid välja nagu mehed, sest kui kahest soost niigi ei piisa — arvestades [[maailm]]a avarust ja mitmekesisust —, kuidas tuleksime siis toime ainult ühega? (lk 60)
** [[Virginia Woolf]], &quot;Oma tuba&quot;. Tõlkinud Malle Talvet. LR 1994, 44—45


* Pisitasa ja järk-järgult tungis &quot;uus aeg&quot; meie väiksesse järveäärsesse linna. [[Postkontor]]i esimene naissoost ülem oli [[sensatsioon]]iks. Enamikul [[klient]]idest oli tunne, et selles jaoskonnas postitatud [[kirjad]] ei jõua iialgi pärale, ning tähtsaid tähitud kirju ei usaldatud hoopiski lahke priske preili kätte. Arvan, et mitmed vanad daamid, kes elasid [[villa]]des ja kandsid ka [[kodu]]s päev läbi [[kinnas|kindaid]], et [[käsi]] hoida, pidasid naisterahva viibimist kassaluugi taga ebasündsaks ning ausat postiametnikku hukkaläinud hingeks. (lk 7)
* Ka vanaema võttis mind tõsiselt ning ma mäletan pikki [[vaidlus]]i temaga naiste passiivse ja aktiivse [[valimisõigus]]e üle. Põhimõtteliselt oli ta selle poolt, kuid arvas, et naised ei ole veel piisavalt küpsed, [[Austria]]s valiksid nad peaaegu eranditult [[klerikaal]]e. Mul oli loomulikult parem arvamus oma sookaaslaste [[tarkus]]est — nüüd pean siiski möönma, et vanaemal oli paljuski õigus. (lk 13)
* Naine aastal 1900 oli [[märter]], kes kangelaslikult naeratades talus ja varjas [[kannatus]]i. Kõige tähtsam tollal oli &quot;[[talje]]&quot;; ideaalsest keskkohast pidi saama kahe normaalsuuruses käega ümbert kinni võtta. See keskkoht saavutati järgmiselt: lahtine [[korsett]] pandi ümber, siis suruti käed külgedele, hoiti hinge kinni ja kammerneitsi hakkas täie jõuga korsetinööridest tirima. Järgnes väike paus, tõmmati hinge, kammerneitsi kogus jõudu. [[Protseduur]]i korrati ning siis tõmmati hulga fišbeiniga varustatud [[kleit]] selga. Vöökoha ümber käis tugev [[pael]] haakide ja aasadega. Enamasti ei saadud seda kinni ning siis algas uus tirimine korsetinööridest, kuni kleit kinni saadi. 
:[[Soeng]]u tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed [[juuksenõel]]ad hoidsid naturaalseid ja võlts[[lokk]]e ja [[pats|palmikuid]] kinni. Siis pandi pähe hiigel[[kübar]] ning torgati [[kübaranõel]]ad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel [[lill]]ede ja [[lind]]udega kaunistatud ning kogu [[raskus]] vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas [[pea]] valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid [[kael]]a, hiiglaslikud puhv[[käis]]ed takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised [[kangelaslikkus|kangelaslikult]] naeratades [[promenaad]]il ja hoidsid kiiresti väsivas käes [[vedik]]ut. (lk 20)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Ma ei suutnud kunagi liituda minu noorusajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga [[monogaamia]] vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui [[seks]] ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda [[Kuu]]ga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe naise juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise [[nägemine]]. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord [[abielu|abielluda]], oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord sündinud. 
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Õigest usust&quot;, peatükk &quot;Muinasjutumaa eetika&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 72–73


* &quot;Sa loodad liiga palju võõrale [[abi]]le,&quot; ütles vaimulik hukkamõistvalt, &quot;ja eriti naistele. Kas sa siis ei näe, et see ei ole tõeline abi?&quot; – &quot;Vahel ja isegi päris sageli olen ma valmis sulle õigust andma,&quot; ütles K., &quot;aga mitte alati. Naistel on suur [[võim]]. Kui ma saaksin keelitada mõningaid naisi, keda ma tunnen, üheskoos minu heaks tegutsema, siis oleksin ma päästetud.&quot; 
** [[Franz Kafka]], &quot;[[Protsess]]&quot;


* Kogu arutelu naiste positsioonist, naiste iseloomust ja temperamendist, naiste orjastamisest või vabastamisest varjutab põhilist küsimust: selle tunnustamist, et inimsuhete taga olev kultuuriline põhikavand määrab viisi, kuidas kahe soo rolle ette kujutatakse, ning et kasvavat [[poiss]]i vormitakse vastavalt kohalikele ja erilistele rõhuasetustele niisama järeleandmatult nagu kasvavat [[tüdruk]]ut. (Sissejuhatus, lk 35)
* Ei saa olla olemas mingit ühiskonda, mis nõuab, et naised järgiksid üht spetsiaalset naiselikuna defineeritud isiksusemustrit, mis ei oleks ühtlasi vägivaldne paljude meeste individuaalsuse suhtes. (Järeldus, lk 379)
* Mõnikord on sotsiaalse positsiooni idee ületanud sookategooriad. Ühiskonnas, mis tunnistab jõukuse või seisuse astmestikku, on kõrgemast seisusest naisele või jõukale naisele lubatud ülbus, mis madalamate seisuste või vaeste seas oli mõlemale soole keelatud. On tõsi, et niisugune nihe on olnud samm naiste emantsipeerumise poole, aga see ei ole kunagi olnud samm indiviidi suurema vabaduse poole. Vaid vähestel naistel on saanud olla kõrgema klassi iseloom, kuid selle tasakaalustamiseks on väga paljud mehed ja samuti naised mõistetud omama isiksust, mida iseloomustab allumine ja hirm. (Järeldus, lk 386)
** [[Margaret Mead]], &quot;Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas&quot;. Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Ilmamaa, 2020


* Peaaegu ühelgi maal pole naise õiguslik seisund sama mis mehel ja sageli on see tunduvalt halvem. Isegi kui naise õigusi abstraktselt tunnistada, siis takistab kauaaegne [[harjumus]] ikkagi neid konkreetselt ellu rakendamast. Majanduslikult kuuluvad mehed ja naised peaaegu kahte eri [[ühiskonnaklass|klassi]]. (Sissejuhatus, lk 20)
* Seadusetegijad, [[preester|preestrid]], [[filosoof]]id, [[kirjanik]]ud ja [[teadlane|teadlased]] on innukalt ametis, tõestamaks, et naise allutatud seisund on taeva tahtmine ja maa peal [[kasulikkus|kasulik]]. (Sissejuhatus, lk 22)
* Konservatiivne [[kodanlus]] näeb naise [[emantsipatsioon]]is ikka veel ohtu, mis ähvardab tema [[moraal]]i ja huve. (Sissejuhatus, lk 25)
* Naiselt [[laps|laste]] sünnitamist nõudes segatakse vahele naise ellu palju tõsisemalt kui [[kodanik]]e tegevust [[seadus]]tega sätestades: ükski [[riik]] pole kunagi julgenud ''coitus''’t kohustuslikuks muuta. Suguakti ja emadusega on seotud mitte üksnes naise [[aeg]] ja [[jõud]], vaid ka tema põhi[[väärtused]]. (Materialistlik ajalookäsitus, lk 55)
* Mehed on alati juhtinud naiste saatust; otsuseid tehes pole nad arvestanud naise huve, vaid iseenda [[plaan]]e, hirme ja vajadusi. (Ajalugu, lk 120)
* Naine on kõike seda, mida mees ei ole ja mida mees tahab endale saada, naine on mehe eitus ja tema olemise mõte. (Müüdid, lk 138)
* Naine on samal ajal keha ja antikeha: ta kehastab nii Loodust kui Ühiskonda. (Müüdid, lk 169)
* Pole ühtki naise võrdkuju, mis ei kutsuks otsekohe esile selle vastandit. Naine on Elu ja Surm, Loodus ja Tehislikkus, Valgus ja Öö. Mis tahes aspektist me naist ka ei vaataks, näeme me ikka sedasama asjade käiku; ebaoluline muutub tingimata oluliseks. Neitsi Maarjas ja Beatrices elavad edasi Eeva ja Kirke. (Müüdid, lk 171)
* Määratule hulgale naistest on saanud osaks lõputult korduv võitlus, mis iial võitu ei too. Parimalgi juhul pole see kunagi lõplik. Vähe on ülesandeid, mis sarnaneksid rohkem Sisyphose [[karistus]]ele kui majapidamistööd. Päev päeva järel tuleb nõusid pesta, [[tolm]]u pühkida, [[riided|riideid]] nõeluda, mis kõik homme taas määrdunud, tolmune ja rebenenud. (Abielu, lk 307)
* Naine püüab luua jäävuse ja jätkuvuse universumit, mees ja lapsed püüavad tema loodust, mis neile on pelk enesestmõistetavas, välja pääseda. Keeldudes tunnistamast, et tegevus, millele ta on pühendanud kogu oma elu, ei loo midagi jäävat, tuleb naisel oma teeneid perekonnale väevõimuga peale suruda: emast ja perenaisest saab kiusukiskuja ja tülinorija. (Abielu, lk 315)
* Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. Kahuriliha, orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387)
* Naisteajakirjad jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas nõusid pestes säilitada seksuaalne veetlus, kuidas raseduse ajal elegantseks jääda, kuidas sobitada koketerii, emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid kohusetruult järgides läheb naine peagi peast segaseks ja närbub. (Ema, lk 388–389)
* Umbes viiekümneaastaselt on naine oma parimas jõus ja tal on rikkalikult kogemusi. Selles eas pääseb mees oma elus haripunkti, ta tõuseb kõige tähtsamatele ametikohtadele, kuid naine saadetakse pensionile. Talle on õpetatud üksnes eneseohverdamist, kuid seda ei vaja talt enam keegi. Ta tunneb end kasutuna, ta ei leia oma elule õigustust ja elada jäänud pikkadele tühjadele aastatele vaadates ohkab ta: &quot;Keegi ei vaja mind enam!&quot; (Küpsest east vanaduseni, lk 400)
** [[Simone de Beauvoir]], &quot;Teine sugupool&quot;. Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997


* [[Kitarr]] on nelja puusaga naine. (lk 18)
* Naine vaatab [[elevant]]i, nagu tahaks ta teda triikida. (lk 45)
* Kõike saab vältida, välja arvatud seda, et naine oma [[pea]]d peseb, millal heaks arvab. (lk 53)
** [[Ramón Gómez de la Serna]]. &quot;Gregeriiad&quot;. Tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974


* Tool mu kõrval ei jäänud tühjaks. Sinna oli äkki ilmunud vanem [[daam]] üleni mustas, kelle tulekut ma polnud üldse märganud. Ta istus seal veidi aralt, ainult poolel toolil, nii nagu e kuuluks temagi õieti siia. Nägin ainult ta profiili, ja ma rohkem tundsin, et ta pidi olema [[ilus]]. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstraktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult [[inimesed]].
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Hingede öö]]&quot;, 1991, lk 19
* Viimasel õhtul enne oma reisieesmärgile jõudmist, kui David oli laulnud ühe armastuslaulu teise järel, küsis krahv:
:&quot;Kas sa väga igatsed koju tagasi? Kui ma ütlen [[kodu]], siis mõtlen ma naist, sest ei ole kodu ilma naiseta.&quot; 
* Karl Ristikivi, &quot;[[Rõõmulaul]]&quot;. Lund 1966, lk 184


* Tänapäeval ei eeldata, et naised (kui tegu pole just Paola di Liegi või [[Jackie Onassis]]ega ja sedagi vaid galaõhtutel) ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik [[lunaraha]]. Kuid on nõutav, et nad näeksid välja kallid, moekad, hoolitsetud ja mitte üle ühe korra ühes ja samas [[kleit|kleidis]]. Kui väheste [[kohustus]] võib muutuda vähem koormavaks, on see siiski muutunud paljude kohustuseks. Stereotüüp nõuab tervet armeed [[teenindaja]]id. Teda toetavad kosmeetikumid, [[aluspesu]], alusrõivad, [[sukad]], [[parukas|parukad]] ja [[soeng]], samuti ülerõivad, juveelid ja karusnahad. [[Efekt]] peitub kallis kiht-kihilises ülesehituses. [[Hiilgus]] on taandunud hea seljasistumise, joone ja lõike ees. [[Võistlus]]ega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et [[moetööstus]] võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete pettekujutiste vastu. Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema [[ekspert]].
* Stereotüübiks on Igavene [[Naiselikkus]]. Ta on [[Seksuaalne Objekt]], mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse [[sugu]]. Tema [[väärtus]]i tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema [[olemasolu]]. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi [[auhind]] saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma [[moraal]]se palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema [[armsus]]est ja [[passiivsus]]est. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi [[hullumine|hullumise]] ja [[sõda|sõjani]] viia. Mida enam [[mure]]sid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema [[aktsia]]d tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed stereotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda. Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetišitele. Enamik fetišeid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb [[miniseelik]]utele, [[rind]]u ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist [[pluus]]idest ja avaratest [[kaelus]]test, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Stereotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist [[seksiobjekt]]ina.
* Nii et naise lõputult naeratava imidž on kleebitud igale mõeldavale pinnale. [[Õunakook]] kutsub esile õndsalikkuse voolu, [[pesumasin]] põhjustab kärarikast lõbusust, odav [[šokolaad]]ikarp toob kaasa sulavrõõmsa [[tänulikkus]]e, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut [[plaaster|plaastrit]] tervitab [[rahulolu]]ümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad [[fotograaf]]id: Tema peab oma abikaasa filmi[[esilinastus]]ele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe [[ebaedu]]st.
* Niisiis, mis on kogu selle jutu iva? Võib-olla ei suutnud ma seda selgeks teha. Võib-olla minul ei ole meeldivat naeratust, häid hambaid, keni rindu, pikki jalgu, seksikat häält. Võibolla ma ei tea, kuidas peab meestega ringi käima ja oma [[turuväärtus]]t tõsta, nii et naiselikkusest tulenevad hüvitised mulle kasuks tuleksid. Aga – äkki on mul kõrini [[maskeraad]]ist? Mul on süda paha [[igavene noorus|igavese nooruse]] teesklemisest. Mul on paha oma isikliku intellekti, omaenda tahte, omaenda soo mahasalgamisest. Mind paneb iiveldama maailma vaatamine läbi [[võltsripsmed|võltsripsmete]]; mul on kõrini sellest, et ma ei saa oma [[kael]]a vabalt liigutada, et ma kardan vihma, tuult, või liiga jõulist tantsimist, sest ma võin ju oma lakki täis lokikesed läbi [[higi]]stada. Mul on kõrini viibimisest Daamide Toas. Mul on kõrini teesklemisest, et kogu mu tähelepanu on hõivanud mingite alpide ennasttäis meeste arvamusavaldused. Mul on kõrini filmide ja teatrietenduste vaatamisest kellegi teise tahtmise järgi ja sellest, et mul pole isiklikku arvamust. Ma ei taha olla [[transvestiit]]. Ma keeldun olemast naise rolli täitja. Ma olen naine, mitte [[kastraat]].
** [[Germaine Greer]], [https://www.folklore.ee/seminar/greer.html &quot;Stereotüüp&quot;], tlk Maris Müürsepp, rmt: [http://www.folklore.ee/seminar &quot;VTK-raamat&quot;], Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999–2004 (artikkel raamatust &quot;A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice&quot;, London, 1995; katkendid Greeri teosest &quot;The Female Eunuch&quot;, 1970)


* Naise nauding ei sõltu [[peenis]]e kohaolekust [[vagiina|tupe]]s; mehe oma ka mitte. (lk 95)
* [[Mehed]] pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha [[Majapidamistööd|nii palju tööd]] nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks [[luksus]]esemeks. (lk 136)
** [[Germaine Greer]], &quot;The Whole Woman&quot;, Doubleday, 1999


* Naine veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23)
* Ükski mees ei suuda oma naise armastust säilitada. Nii lähedki Sa välja [[tagahoov]]i, imetled lehti, taevast, kiviplaatidest [[terrass]]i. Sa oled mees, keda reetmine purustaks, ja ometi reetis Su sihilikult Su oma naine. (lk 32)
* Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid... Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid?
:Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34)
* Tahtsin proovida üksi olla. Läksin linna [[raamatukogu]]sse, vanasse raamatukogusse. Möödusin hotellist, kus me kohtume, minu armuke ja mina, kuid sel päeval ei pidanud me kohtuma, ning ma olin üksi. Proovisin, mida &lt;!--//--&gt;tähendab olla üksik naine, üksik inimene. Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi.
:Istusin üksi laua taha. Mõned vanamehed vaatasid mind. Nagu unes hakkasin üht [[ajakiri|ajakirja]] lehitsema, mõeldes sealjuures: Nüüd lehitsen ma ajakirja, seda mult oodataksegi. (lk 34-35)
* [[Armastus|Armastatud]] naised liiguvad, tantsivad lakkamatult. Meie tantsime ja [[mehed]] järgnevad meile [[hullumeelsus]]e ja [[surm]]a piirile, kuid mis saab meist, tantsijatest? Kui [[tants]] lõpeb, seisame jälle, [[kannad]] maas, uuesti kannad maas, [[segadus]]es ja haiget saanud. Meie reisi katva kuldse [[kangas|kanga]] all on [[liha]], ja see liha valutab. Mehi ei huvita [[keha]], mis [[valu]] tunneb, neid huvitab tantsiva naise keha [[rütm]], sellise naise keha, kes ei suuda tantsus peatuda. (lk 35)
* Sooviksin väärida teie vihkamist. Kuid alles hiljuti kohtasin Fisheri fuajees oma mehe kunagist töökaaslast, igavest [[lurjus]]t, ning ta ütles: &quot;Te näete kohutav välja, mis teiega juhtunud on? Te olete nii kõhnaks jäänud!&quot; Ta võttis mul pihast kinni ning tõmbas [[kleit]]i kehast eemale, et näidata, kui lai see mulle on, ta ei jätnud imestamist minu [[kõhnus]]e üle ning ei lasknud mind vabaks. Pooleldi kiilaspäine, roosapõseline lojus, kes põhjapiirkondade ülevaatajana oma varanduse kokku lõi, ennast sellest seakünast täis ahmis. Tean temast kõik. Politikaan, keda kunagi kuhugi ei valita. Kuid ma usaldan nende [[ettur]]ite [[pilk]]u, nende tulist, teravat taju. Nende eest ei jää miski varjule. &quot;Kuu aja eest,&quot; ütles ta, &quot;olite ilus naine.&quot; Miski minu elus pole mulle nii haiget teinud kui see märkus. ''Kuu aja eest olite ilus naine...'' (lk 39)
* Käisin eile uue arsti, naisarsti juures. Mul oli kokkulepe meesarstiga, kuid lõin araks ja ei ilmunud kohale. Naine on parem. Ta vaatas mu läbi, silmitses hindavalt ja ütles: &quot;Miks te ennast näljutate?&quot; ''Selleks, et mitte tunda armastust, mitte tunda iha, mitte midagi tunda!'' Vastasin, et ma ei näljuta ennast. Mul pole isu. Toit ajab mind iiveldama... kuidas saan ma süüa? Arst tegi mulle vitamiinisüsti, mis põletas nagu tuli. Kasulikud asjad põletavad nagu sinusse paisatud tuli, mille eest pole pääsu. (lk 40)
* Kui me päevil, mil armukestena kohtusime, teineteisest lahkusime ja ma üksi Detroidi südalinnas jalutasin, hakkasin mõistma, mis on armastus. See tähendab hoida üht meest oma reite, põlvede, käte vahel, ühtainsat kogu sellest meestehulgast, sellest tohuvabohust, sellest lärmakast massist. Nii me valimegi kellegi ja keegi valib meid. Möönan, et kui ta ei oleks mind nii väga armastanud, ei oleks ma teda armastama hakanud. See läheb mööda. Kuid naisel pole valikut; kui mees teda armastab ja on küllalt tugev, peab ka naine teda armastama. (lk 42)
* Nuttev mees muudab naise südame [[kivi]]ks. (lk 43)
* [[Hõõgumine|Hõõgun]] üleni. Minu keha hõõgub üleni. Tunnen armukese [[sperma]] liikumist oma niuetes, seda kuumusesööstu, mis sunnib mind alati peatuma, vaatama üksisilmi taevasse või seinale, millelegi tühjale, mis peegeldaks minu enda mõistuse tühjust. Oimetuna tajun oma [[kire]] järeltuksest tuima keha raskust. Kuidas võisin loota kestva hingerahu saabumist, kujuks muutumist? Pole mingit lootust. Tukslemine niuetes pole veel lahustunud minu südametuksetes. Naine ei unusta nii kiiresti. (lk 47)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49


* &quot;Miks mehed naisi [[hirm|kardavad]]?&quot; küsisin ma ühelt oma meessoost [[sõber|sõbralt]]. (Mulle meeldib see imeline [[retoorika|retooriline]] võte, &quot;üks mu meessoost sõber&quot;. Seda kasutavad sageli naisajakirjanikud, kui tahavad öelda midagi eriti õelat, kuid mitte selle eest ise vastust anda. Samuti annab see inimestele teada, et sul on meessoost [[sõber|sõbrad]], et sa ei ole üks neist tuldpurskavatest müütilistest koletistest, Radikaalsetest [[Feminist]]idest, kes jalutavad ringi, väikesed [[käärid]] peos, ja virutavad meestele sääreluu pihta, kui nood teile [[uks]]i avavad. &quot;Üks mu meessoost sõber&quot; lisab ka – olgem ausad – väljendatud [[arvamus]]tele täiendavat kaalukust.) Niisiis see minu meessoost sõber, kes muide on päriselt olemas, astus mugavalt järgnevasse dialoogi. &quot;Ma mõtlen,&quot; ütlesin ma, &quot;et mehed on suuremad, vähemalt enamik [[aeg]]a, nad jooksevad kiiremini, kägistavad paremini ja keskeltläbi on neil palju rohkem [[raha]] ja [[võim]]u.&quot; – &quot;Nad kardavad, et naised naeravad nende üle,&quot; vastas tema. &quot;Õõnestavad nende [[maailmavaade]]t.&quot; Hiljem küsisin ma mõnedelt naistudengitelt lühikeses luuleseminaris, mis ma andsin: &quot;Miks naised mehi kardavad?&quot; – &quot;Nad kardavad, et nad tapetakse,&quot; vastasid tudengid.
** [[Margaret Atwood]], &quot;Meeskarakteri kirjutamine&quot;, loeng Waterloo Ülikoolis 9. veebruaril 1982; taastrükk kogumikus [http://books.google.com/books?id=NtB8oW9kXNYC&amp;lpg=PA7&amp;dq=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&amp;pg=PA413#v=onepage&amp;q=Second%20Words%3A%20Selected%20Critical%20Prose&amp;f=false &quot;Second Words: Selected Critical Prose&quot;] (1982), lk 413.


* Minu sõber [[Mary Catherine Bateson]], antropoloog [[Margaret Mead]]i ja filosoof [[Gregory Bateson]]i tütar, kirjeldab tänapäeva naisi kui &quot;perifeerseid visionääre&quot;. [[Ellujäämine|Ellujäämiseks]] peab naine olema peaaegu kaheksajalgne. [[Imik]]ut ühes käes hoides, osutab Bateson, segab ta teisega potti, jälgides samal ajal ka väikelast. Seda mitmekordset survet ei ole siis ega praegu minema võlunud ei poliitiline tahe ega feministlik retoorika. (lk 24)
** [[Lynn Margulis]], &quot;The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution&quot;. Phoenix, 1999


* Iga naine, kes [[rasedus|rasedaks]] jääb, toob uude [[kogemus]]se oma [[isiksus]]e eri tahud. Mina olen ökoloog, mis tähendab, et ma mõtlen tihti elusolendite ja neid ümbritseva [[keskkond|keskkonna]] suhete üle. Kui ma kolmekümne kaheksa aastaselt rasedaks jäin, mõistsin hämmeldunult, et mina ise olin elupaigaks muutunud. Minu üsas oli ühe elanikuga [[ookean]]. (lk 17)
* [[Rasedus]] on nagu üle rippsilla kõndimine. Selja taga on ühel kaldal nende naiste hõim, kes ei ole emad. Nad joovad [[vein]]i, on kaua üleval, jätavad toidukordi vahele, vahetavad kallimaid, õpivad [[sanskriti keel]]t ja kirjutavad hiiglaslikke projekte, et minna viieks aastaks uurima kõrgustike udupilvedes kümblevaid vihmametsi. Ees, teisel kaldal, on emade hõim. Nemad jäävad [[koosolek]]utele hiljaks, lähevad [[pidu]]delt vara ära, peaks hädasti [[juuksur]]is käima, teavad kaugelt liiga palju merisigade hoolduse ja toitmise kohta ja peavad nüüd kõne lõpetama. (lk 95)
** [[Sandra Steingraber]], &quot;Mina olen ookean&quot;. Tõlkinud Ursula Erik. Petrone Print, 2009


* [[Pentti Saarikoski|Pentti]] oli naistest sõltuv, ta kiindus naistesse, hindas naisi ja sai nendega alati parema kontakti kui meestega. Ta ei oleks päevagi ilma naiseta elanud, ilma selle naiseta, kellega parasjagu elas. Oli tema enda armastamisvõimega kuidas oli, tema ei suutnud elada, olemata kindel, et keegi teda armastab.
:Meestesse, ka nendesse, kes end tema [[sõber|sõpradeks]] pidasid, suhtus ta kuidagi külmalt ja ettevaatlikult, seljataga ülikriitiliselt ja pilklikult. Mehed määratlesid teda, naised mõistsid. Ta usaldas naisi, aga mehi minu arvates kartis. (lk 53)
* Pentti on andnud oma raamatutes mõista, et ta &quot;tüdis&quot; lihtsalt ära, naine oli tühjaks joodud [[pudel]]. &quot;Kui proua ei ole meelepärane, vahetan välja,&quot; kirjutas ta suureliselt siis, kui oli veel veendunud, et naine tema juurde jääb.
:&quot;Iga oma naise olen ise maha jätnud ja igale naisele andnud kingituseks tunde, et tema jättis minu maha.&quot;
:See ei ole tõsi; see on pettunud mehe vajadus eitada seda, mis toimus tegelikult, et ei oleks nii valus. Arvan, et terve elu ei &quot;jätnud&quot; tema kedagi maha, ükskõik missugune põrgu elu ka oli, tema ei suutnud iial naise põllepaelu lahti lasta, kui tal järgmise naise põllepaelad veel kindlalt peos ei olnud. (lk 176)
* [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Meie [[veri]] on suuremalt jaolt soolane [[vesi]], me vajame ikka veel [[sool]]alahust (soolast vett), et [[silm]]i pesta või [[kontaktlääts]]i ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste [[vagiina|tupe]] &quot;kalalõhna&quot;. Õigupoolest läks [[Freud]]i jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus &quot;Thalassa. Genitaalsuse teooria&quot;: mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi [[ürgookean]]i – kindla peale on see [[teooria]] omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* &quot;Ma tean, et ta on kusagil olemas. Ma olen alati teadnud, et olen maailma sündinud vaid selleks, et temaga kohtuda. Ja tema niisamuti. Ta on sündinud maailma ainult selleks, et minuga kohtuda. Tema nimi on Line, ta on minu naine, minu armastus, minu elu. Ma pole teda kunagi näinud.&quot; (lk 10)
** [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001


* Eesti naine on vaimult tugev, hingelt suur ja loomult jagaja. Nii ei ole naiskooridel kahju ulatada abikäsi meeskooridele, et need uuele elule puhuda.
* Kui unistada suurelt, siis ehk aitab naine lõpuks tagasi [[paradiis]]igi?
** [[Marge-Ly Rookäär]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/naine-voti-paradiisi/ &quot;Naine, võti paradiisi&quot;] Sirp, 11.05.2018


* Meie planeedil ei ole rahvast ega riiki, kus naised ja [[mehed]] oleksid kunagi meile teadaolevas ajaloos olnud reaalselt [[võrdõiguslikkus|võrdõiguslikud]]. Kõikjal on naised elanud meeste võimu all. Tugevalt lihtsustades: naistele on olnud kõik peale laste [[sünnitamine|sünnitamise]] keelatud. Selle eest, et naised võivad tänapäeval omandada [[kõrgharidus]]t, juhtida [[auto]]t, teenida [[raha]] ja omada [[vara]], tuleb tänada [[naisõiguslus|naisõiguslasi]], kes end ohvriks tuues naistele need võimalused välja võitlesid. 1930. aastate [[Venemaa]]l oli teine olukord, sest seal juba olid naistel need õigused, mille nimel Läänes alles võitlema hakati, kuid kuna [[patriarhaat|patriarhaadi]] ike oli kestnud aastatuhandeid ning [[kirjaoskus]]e omandamine alles kogus hoogu, ei jõudnud [[vabadus]]e tuuled kohe iga maanaiseni. Seda suurem roll oligi kohalikel naistel, kes julgelt härjal sarvist haarasid, näidates kasvõi oma naabritele eeskuju.
** [[Fideelia-Signe Roots]], intervjuu: Andra Roosmets, [https://kultuur.err.ee/1608161488/fideelia-signe-roots-naised-on-suurest-ajaloost-valja-jaetud &quot;Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud&quot;], ERR, 31.03.2021

==Luule==

* Oh haiglane sugu, kus kõik on vajunud [[vale]]de rappa,
:ja [[tõde|tõtt]] räägib ainult see üks, kes tahab mind tõega tappa!
* [[John Donne]], &quot;Twicknami aed&quot;, tlk [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 116


&lt;poem&gt;
Alasti naiste ning hoorte perrä
kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä
värati mano, kon sivvo om kerrä
tõmmanu ennäst, et valvata linnä.

Ära viil lüü. Ära häävita minno
ära viil murra, ära sõko minno!
Ma ei saa pöördä, ei tõisi teid minnä.
&lt;/poem&gt;
* [[Henrik Visnapuu]], &quot;Issand halesta&quot; (1912)


==Vanasõnad==
=== Araabia vanasõnad ===
* Naine, kes armastab [[peegel|peeglit]], vihkab praepanni.
** [[Araabia vanasõnad|Araabia vanasõna]]

=== Eesti vanasõnad ===
* Ei naine naljalt teist lähe kiitma.
* [[Habe]] mehe [[au]], [[tütar]] mehe [[kõrgus]], naine mehe [[nõu]].
* [[Hea]] naine paneb 10 [[penikoorem|penikoormat]] pingi alla, [[paha]] võtab.
* Hea naine vaese [[varandus]].
* Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea [[mees]] halvast naisest naljalt mitte.
* Hooletu mees [[hobune|hobuseta]], laisk naine [[lammas]]teta.
* [[Isa]] [[kuri]], [[ema]] kuri, veel kurjem venna naine.
* [[Kaasavara]] kaotab naise (tüdruku) vead.
* Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab.
* [[Kuri]] mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
* Kurjad naised – hurjutada.
* Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas.
* Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse.
* [[Maja]] ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita.
* [[Mees]] ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine [[põll]]ega välja viib.
* Mees [[joodik]], pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud.
* Mees nägusam, kui [[piip]] suus, naine nägusam, kui [[laps]] süles.
* Mehe [[au]] kübar [[pea]]s, naise au ta põlvil.
* Naine mehe [[abi]], mees naise tugi.
* Naine mehe [[nõu]], [[kübar]] mehe [[au]].
* Naine on maja lukk.
* Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist!.
* Naise ja naise vahet saab sülega mõõta.
* Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi.
* Naise [[pea]] ja kanapea on ühesugused.
* Naise võtad, reed, rattad varsti taga.
* Naise võtad, tüli tuleb majasse.
* Naist ära vali [[silm]]adega, vaid [[kõrv]]adega.
* Naist ära võta [[pidu]]ajal, hoost ära osta sõiduajal.
* Naiste tahk ja [[kana]] [[ninarätik]] – need kaks vanapaganal teadmata.
* Naistel pikad juuksed, kerge meel.
* Naisterahva [[töö]] ei lõpe eladeski otsa.
* Naisterahva töö ja [[vana]] hobuse sööt ei paista [[silm]]a.
* Naisterahval on pikemad patsid kui aru.
* Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus.
* Narri naist, aga ära narri naise tanu!
* Noorikuna pill ja [[ilu]], naisena [[nälg]] ja pisarad.
* [[Piip]] ligem kui naine.
* Puud ja peerud mehe [[mure]], [[leib]] ja riie naise mure.
* Rikkast perest osta [[hobune]], vaesest vallast võta naine!
* [[Rutt]] rattal, rutt kodaral, [[vaene]] naine [[vanker|vankril]].
* [[Sant]] otsib naist, naine enese kõrvas.
* [[Sepp]] sööb selget [[leib]]a, selgemat veel sepa naine.
* Teine naine on ümmardaja.
* Truu [[sulane]], [[õnn]]elik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine.
* Tüdrukuna tui, naisena nui.
* [[Töö]] juurest vaata naist, [[kirik]]u juurest [[hobune|hoost]].
* Vananeb [[härg]] vasikata, miks ei naine lastega.
* Võtad naise, saad [[mure]], ostad hobuse, saad hoole.
* Ühe naise lõimed, üheksa naise kude.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

=== Vene vanasõnad ===
* Kui naine oleks ka klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi.
** [[Vene vanasõnad|Vene vanasõna]]

==Kirjandus==
* Simone de Beauvoir, &quot;Teine sugupool&quot;. Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997

== Vaata ka ==
* [[mees ja naine]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Inimene]]
[[Kategooria:Seksuaalsus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>mqv98y03tgnirk3ad9ipx8jornawhed</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taevas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3938</id>
    <revision>
      <id>90115</id>
      <parentid>90104</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:05:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11509" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas [[ronk|kaarnasulgi]]
ruugesse mu [[ristikhein]]a?
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/%C3%95htulaul &quot;Õhtulaul&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>02z7okdb42wbtk18p6uc4hdkv70jgaq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90149</id>
      <parentid>90115</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:39:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11589" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
Lamades, seistes ja istudes,
Esialgu.
/---/
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.
&lt;/poem&gt;
* Juhan Viiding, &quot;* Lamades, seistes ja istudes&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>7ew8sjs80s1fbf6yrocobm2zmpm6auv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90150</id>
      <parentid>90149</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:41:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11674" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
Lamades, seistes ja istudes,
Esialgu.
/---/
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.
&lt;/poem&gt;
* Juhan Viiding, &quot;* Lamades, seistes ja istudes&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016
* [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud [[Jan Kaus]]. Post Factum, 2018

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>pqhmmllgu8y769wm4tuubg1ppgz9v0k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90151</id>
      <parentid>90150</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:41:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11671" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
Lamades, seistes ja istudes,
Esialgu.
/---/
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.
&lt;/poem&gt;
* Juhan Viiding, &quot;* Lamades, seistes ja istudes&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Kirjandus==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016
* [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud [[Jan Kaus]]. Post Factum, 2018

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>2lbu8cyehm9gzhtku831tg5f3eub4pe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90181</id>
      <parentid>90151</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:07:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11705" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas [[ronk|kaarnasulgi]]
ruugesse mu [[ristikhein]]a?
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/%C3%95htulaul &quot;Õhtulaul&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11


==Film==
* Me vaatasime tavaliselt taevasse ja juurdlesime oma koha üle [[täht]]ede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.
** Cooper filmis &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>lgv985rwh7n9wzi2o8ocx8nk1bjyxuc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90183</id>
      <parentid>90181</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:10:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11786" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas [[ronk|kaarnasulgi]]
ruugesse mu [[ristikhein]]a?
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/%C3%95htulaul &quot;Õhtulaul&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11


==Film==
* Me vaatasime tavaliselt taevasse ja juurdlesime oma koha üle [[täht]]ede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.
** Cooper filmis &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016
* [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>iz8y3fvyq8nvx6bafppdfebtwp34q3c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90189</id>
      <parentid>90183</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T19:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12063" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas [[ronk|kaarnasulgi]]
ruugesse mu [[ristikhein]]a?
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/%C3%95htulaul &quot;Õhtulaul&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
/---/
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

==Film==
* Me vaatasime tavaliselt taevasse ja juurdlesime oma koha üle [[täht]]ede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.
** Cooper filmis &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016
* [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>kd9qmmde6jzdr1uowvhmzkxcityo984</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90195</id>
      <parentid>90189</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:57:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12180" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]
[[Pilt:Above_the_Gravel_Pit_by_Emily_Carr,_1937,_oil_on_canvas.jpg|pisi|Emily Carr, &quot;Kruusakarjäär kohal&quot; (1937)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas [[ronk|kaarnasulgi]]
ruugesse mu [[ristikhein]]a?
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/%C3%95htulaul &quot;Õhtulaul&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
/---/
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

==Film==
* Me vaatasime tavaliselt taevasse ja juurdlesime oma koha üle [[täht]]ede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.
** Cooper filmis &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016
* [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>9omc05sh0l614herm126zxv297x9xgm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90214</id>
      <parentid>90195</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:38:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12300" xml:space="preserve">''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
[[Pilt:George_Inness_-_A_Winter_Sky_-_1927.388_-_Cleveland_Museum_of_Art.tif|pisi|George Inness, &quot;Talvetaevas&quot; (1866)]]
[[Pilt:Brooklyn Museum - Clouds over the Black Sea--Crimea - Boris Israelevich Anisfeld.jpg|pisi|Boris Anisfeld, &quot;Pilved Musta mere kohal. Krimm&quot;, u 1906]]
[[Pilt:Azuur,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1928,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Asuur&quot; (1928)]]
[[Pilt:Above_the_Gravel_Pit_by_Emily_Carr,_1937,_oil_on_canvas.jpg|pisi|Emily Carr, &quot;Kruusakarjäär kohal&quot; (1937)]]

'''Taevas''' on [[Maa (planeet)|Maa]]lt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui &quot;taevaisa&quot; ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


==Piibel==

* Issand lööb sind kõhetustõvega, [[palavik]]uga, põletikuga, kuumtõvega, [[põud|põuaga]], viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.
:23 Siis on su [[pea]] kohal olev taevas nagu [[vask]] ja su all olev [[maapind|maa]] nagu raud.
* [[Viies Moosese raamat]], 28:22-23

==Proosa==

* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate [[täht]]ede sügavikku. &quot;Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!&quot; mõtles Pierre. &quot;Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud [[barakk]]i!&quot; Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
** [[Lev Tolstoi]], &quot;Sõda ja rahu&quot; II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. &quot;Kogutud teosed&quot; V. Tln, 1956, lk 361


* &quot;Tähendab ei ole,&quot; lausus ta endamisi, kui oli vabanenud teistest. &quot;Ei ole midagi, ei ole kuski midagi, ainult tähed, tähed, tähed. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on? On ta üleüldse?&quot;
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XL &quot;Tõde ja õigus&quot; II], 40. peatükk


* Kui poleks meridiaanide võrku, kukuks maakera taevast.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 32


* [[Luuletaja|Poeet]] soovib [[pea]]ga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Maniakk&quot;, rmt: &quot;Õigest usust&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 18


* [Hospidaliordu] Suurmeistri palee [[saal]]i olen hiljem võinud näha ja see oli tõesti suurim ja uhkeim kogu Akkonis. Saali sambad ja seinad, mida pidude puhul vanikutega ehiti, pidid kujutama metsa ja puutüvesid. Selle laele, mis kujutas taevast,  olid maalitud pilved, tähed, päike ja kuu, nii et ennast tõepoolest lageda taeva all arvasid viibivat. Põrandale olid aga osavad mosaiigimeistrid loonud tiigi vesiroosidega ja ujuvate luikedega, mis oli nii loomutruu, et paljud ei julgenud sellele astuda vette kukkumist kartes. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 136-137


* Kauguse mõiste on tinglik. Kui ma laps olin, rääkis isa esimesest Muhu kaupmehest, kes käis kaupa toomas &quot;päeva risti alt&quot;, sealt, kus elavad valged varesed. Taevas olevat seal nii madalal, et seitsmejalane mees peab küürus käima. Ma ei osanud kuidagi siduda seda &quot;päeva risti&quot; ja nii madalat taevast.
:Hiljem tuli välja, et kaupmees tõi kõik Lihulast.
* [[Juhan Smuul]], &quot;Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol&quot;. Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 10


* Tähekülv. Tegelikult pole seegi muud kui tähtede ülepeakaela allakukkumine - läheb ju lõpuks tüütavaks millestki kinnihoidmine, olgu see või taevas. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Kuningaonni kuningas&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 42


* Sest kas Jumal mitte selleks ei läinud ega lähe jälle igal suurel ristipäeval (mis on alati üks salajane kevadelõpu [[neljapäev]], sest ei kuulu praegu siin valitseva Riigi ametlikku pühadekalendrisse) tagasi üles taeva, et laotuse servast oma tugeva käega kinni asida ja see vana sinine palakas taas alla Lõpmatuse peale heita? Laotada ta [[metssiga|pahrade]], [[pääsuke]]ste ja üldse kõigi ja kõige üle. Teadku nad sellest midagi või ei. Vahet pole. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus (esimene kevad)&quot;. EKSA 2019, lk 196)


* [[Terviklikkus|Terviklikku]] [[maailmapilt]]i kuulub paratamatult taevas, [[taevakeha]]d ja nende [[mõju]]d. Mida [[looduslähedus|looduslähedasemas]] [[kultuur]]is [[inimene]] elab, seda olulisem on talle [[tähistaevas]].
** [[Enn Kasak]], [http://www.folklore.ee/tagused/nr1/fart.htm &quot;Tähistaeval põhinevatest uskumustest&quot;], Mäetagused nr 1


* Taevast mõeldes kipume üles vaatama, kuid tegelikult algab taevas maa pealt. Me kõnnime läbi selle, hüüame sellesse, riisume selles [[leht]]i, peseme [[koer]]a ja sõidame [[auto]]ga. Me hingame seda sügavalt sisse. Iga hingetõmbega neelame miljoneid õhumolekule, soojendame neid veidi ja hingame need siis jälle tagasi ilmaruumi. Sel hetkel hingate te sisse mõne neistsamadest [[molekul]]idest, mida hingasid kord [[Leonardo da Vinci]], [[William Shakespeare]], [[Anne Bradstreet]] või [[Colette]]. Hingake sügavalt sisse. Mõelge &quot;[[Torm]]ile&quot;. [[Õhk]] paneb tööle meie kopsude lõõtsad ja annab jõudu meie [[rakk]]udele. Me ütleme &quot;õhkkerge&quot;, kuid meie [[atmosfäär]]is, mis kaalub viis tuhat triljonit tonni, pole midagi kergekaalulist. Ainult selline [[visadus]], nagu on [[raskusjõud|raskusjõul]], võib seda maa ligi hoida; muidu lendaks see lihtsalt minema ja valguks orvadeta ilmaruumi [[avarus]]se.
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 271


* Suured [[puu]]d on taeva [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]ed. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Ma olen oma [[mälestus]]tes senini rääkinud rohkem [[isa]] varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. [[Ilu]] vaatlemine nõuab [[aeg]]a ja [[rahu]]. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 33

==Luule==


&lt;poem&gt;
Ent muutus samal ajal 
sünk[[must]]aks taevas, pilvedega kattus, 
ja tüve, mis siin oli [[õnn]]e hooleks, 
[[välk]] juurteni lõi pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Mis [[sõnum]]eist see lage [[mäestik]] kajab?
  Sel hiilgusel ja [[äng]]il puudub määr —
maas, mis üht inimsüdant tundma ajab,
  saab kokku [[Paradiis|taeva]] [[sfäär]] ja [[põrgu]] sfäär.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Brontë]], &quot;*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...&quot;, tlk Märt Väljataga, rmt: &quot;Väike inglise luule antoloogia&quot;, 2018, lk 181


&lt;poem&gt;
Me oma [[kõrgus]]t eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Me oma kõrgust eal ei tea&quot;. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 37


&lt;poem&gt;
On tühja taeva [[üksildus]] 
ja mere üksildus 
ja surmaüksildus kuid need 
on selts veel võrreldes 
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus 
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik [[lõpmatus]].
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** On tühja taeva üksildus&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 42


&lt;poem&gt;
Tuulehoog lõi vetesse,
[[leht|lehed]] langsid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.

See oli hää mu [[süda]]mel:
sääl olid [[tunded]] tuhakarva,
taevas üle [[tina]]karva,
tinakarva sügise.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Lehed_lang%27sid &quot;Lehed langsid&quot;] kogus &quot;Juhan Liivi luuletused&quot; 1910


&lt;poem&gt;
&quot;Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!&quot;
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on [[tuju]].
&lt;/poem&gt;
* Karupoeg Puhh [[A. A. Milne]]'i [[Karupoeg Puhh|samanimelises teoses]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


&lt;poem&gt;
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, [[tont]] ise teab kuhu.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Kui_mustavad_udud &quot;Kui mustavad udud&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


&lt;poem&gt;
Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
kohe taeva tuhmjat seina.
Kes küll poetas [[ronk|kaarnasulgi]]
ruugesse mu [[ristikhein]]a?
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/%C3%95htulaul &quot;Õhtulaul&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
/---/
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560


&lt;poem&gt;
kõik liiga vähe leidmaks õhust tuge
ja ma ei tea kui kaua saab see kesta
ja taevast langeb [[präänik]]uid ja [[nuga|nuge]]
su haigeid [[silm]]i sajus püüan pesta
&lt;/poem&gt;
* [[Tiia Toomet]], &quot;*** Ka õhtul päevast soojust hoiab rada&quot; kogus &quot;Argipäeva õhtu&quot; (1987), lk 13


&lt;poem&gt;
on [[inimene]]
tabamatu justkui [[lind]]
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub [[elujõud]]
&lt;/poem&gt;
* [[Jim Ollinovski]], &quot;Neli tankisti ja koer&quot; (luulekogus &quot;Aeroplaan esimesest pilgust&quot; (2009))


&lt;poem&gt;
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
[[päike]] poeb ehmunult peitu
nende taha. 
&lt;/poem&gt;
* [[Urmas Tegova]], &quot;Kahvatu hommik munakad tolmused...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 33


&lt;poem&gt;
TAEVA ÜKSIKOSADE
[[töö]] kooskõlastamata
tilkuv [[kahjurõõm]].
[[Kuu]]kiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel [[öö]]tunnil. 
&lt;/poem&gt;
* Urmas Tegova, &quot;Taeva üksikosade...&quot; Vikerkaar 8/1993, lk 36


&lt;poem&gt;
see aasta jääb [[lumi]] taevasse seisma
otse [[pääsuke]]ste peade kohale
kes vaatavad üles ja hakkavad siis
alla vajuma
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*see aasta jääb lumi taevasse seisma...&quot; kogus &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 11

==Film==
* Me vaatasime tavaliselt taevasse ja juurdlesime oma koha üle [[täht]]ede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.
** Cooper filmis &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;

== Vanasõnad ==
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==

* [[Jaan Kross]], &quot;Taevakivi&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1975
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses&quot;. EKSA 2016
* [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Astronoomia]]</text>
      <sha1>7dykg6tluqit2bbmr3cce2wlqncsodk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lammas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4397</id>
    <revision>
      <id>90215</id>
      <parentid>78858</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:46:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8261" xml:space="preserve">[[Pilt:15th-century_unknown_painters_-_Grimani_Breviary_-_The_Month_of_July_-_WGA15781.jpg|pisi|Tundmatu flaami miniaturist 15.-16. sajandi vahetusel, Grimani breviaar, juuli.]]
[[Pilt:Francisco_de_Zurbarán_006.jpg|pisi|Francisco de Zurbarán, &quot;Agnus Dei&quot; (1630ndad)]] 
[[Pilt:Le_Bon_Pasteur_Philippe_de_Champaigne.jpg|pisi|Philippe de Champaigne. Hea karjane (17. sajand)]]
[[Pilt:Rosa_Bonheur_-_Sheep_by_the_Sea_(1865).jpg|pisi|Rosa Bonheur, &quot;Lambad mere ääres&quot; (1865)]]
[[Pilt:Vento_in_montagna_-_Francesco_Lojacono.jpg|pisi|Francesco Lojacono, &quot;Tuul mägedes&quot; (1872)]]
[[Pilt:George_Inness_-_The_Storm_-_1912.1_-_Art_Institute_of_Chicago.jpg|pisi|George Inness, &quot;Torm&quot; (1876)]]
[[Pilt:Marie_Collart_Henrotin_La_Campagne_en_Mars.jpg|pisi|Marie Collart-Henrotin, &quot;La Campagne en Mars&quot;]]
[[Pilt:Sheep_and_dog_in_a_barn,_by_Susan_Catherine_Waters.jpg|pisi|Susan Waters, &quot;Lambad ja koer laudas&quot; (u 1890)]]
[[Pilt:The_shortening_winter's_day_is_near_a_close_Farquharson.jpg|pisi|Joseph Farquharson, ''Beneath the Snow Encumbered Branches'' (u 1903)]] 
[[Pilt:Edith_Corbet_Sheep_Grazing_in_the_Dunes,_on_an_Italian_Coast.jpg|pisi|Edith Corbet, &quot;Lambad luidetel, Itaalia rannik&quot;]]


'''Lammas''' ehk kodulammas (''Ovis aries'') on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.


== Piibel ==

&lt;poem&gt;
Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], 
mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, 
ei minda enam [[kibuvits]]te ja [[ohakas|ohakate]] kartuse pärast: 
need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks 
ja lammaste tallermaaks.
&lt;/poem&gt;
* [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 25


* Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad [[hunt|hundid]]!
** [[Matteuse evangeelium]] 7:15

* Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[maod]] ja tasased nagu [[tuvid]]!
** [[Matteuse evangeelium]], 10:16


*  Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
** [[Johannese evangeelium]], 10:11


*  Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa [[kari]], teie, [[inimesed]]. 
:Mina olen teie [[Jumal]], ütleb Issand Jumal.
* [http://piibel.net/#q=Hs%2034&amp;verse=31 Hesekiel], 34:31


==Luule==

&lt;poem&gt;
&quot;Mis puutub mind ja minu aplaid hambaid,
ma olen murdnud palju lambaid
ja küsida ma võin:
kas keegi nendest mulle kurja tegi?!
Oh ei! Kuid teinekord ma ära sõin
veel [[karjus]]egi.
Ma enda ohvriks toon, kui tarvis on, kuid nüüd
kõik toogu ette oma süüd.&quot;
/---/
[[Rebane|Rein]] hüüdis: &quot;Majesteet! Te olete liig hea!
Mis õrnust reedavad need sisepiinad!
Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad,
me nende murdmist patuks küll ei pea.
Kuis sellest muret tunda võite?!
See oli neile au, et te nad ära sõite!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Jean de La Fontaine]], &quot;Katkuhaiged loomad&quot;. Tõlkinud [[Jaan Kross]].  Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 290-291


==Proosa==

* Pealegi oli lammas nii-öelda vaga [[loom]]. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi [[nuga]] muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma [[pea]], kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit [[piiritus]]t enne ära viskas, nii et [[silm]]ist [[tuli]] välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel [[müts]]i pähe. Nii püha loom oli lammas. 
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;Tõde ja õigus&quot; I, 27. peatükk


* &quot;Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka [[lill]]i?&quot;
:&quot;Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub.&quot;
:&quot;Isegi lilli, millel on okkad?&quot;
:&quot;Jah, isegi lilli, millel on okkad.&quot;
: &quot;Aga milleks need okkad siis on?&quot; 
* [[Antoine de Saint-Exupéry]], &quot;Väike prints&quot;, tõlkinud Ott Ojamaa, 1960, lk 21


* ''Kuigi ma juba lapsena kalapüüki armastasin ja meeleldi kalurite hulgas viibisin — sellestki olen Sulle rääkinud —, tundsin nüüd sellest uut ja sügavamat rõõmu. Nende lihtsate inimeste hulgas mõtlesin külameestele, kes Geneetsareti järve kaldal noota vedasid enne kui Issand neid kutsus ja inimeste [[hing]]i püüdma saatis. Ja mul tuli imelik [[mõte]], et kogu mu [[elu]] pole rohkem väärt olnud kui nende inimeste oma, kes siin vaiksel viisil oma peatoidust teenivad. Ei ole ju ka mina ühtki hinge Issanda juurde toonud, ühtki eksinud lammast õhtuks koplisse kandnud.'' 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 305


==Filmid==

* [[Hullumaja]]!... [[Meri]] kohiseb, lambad määgivad...
** Filmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot;, 1978

* Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
** Filmist &quot;[[Mehed ei nuta]]&quot;, 1968


==Esseistika==

* Masside umbusaldamine on ajaloolistel maailmareligioonidel niiöelda veres. /---/ Mida nad endale soovivad, pole mitte mass, vaid kuulekas ''kari''. On tavaks vaadelda usklikke lambukestena ja kiita neid nende [[kuulekus]]e eest.
** [[Elias Canetti]], &quot;Massid ja võim&quot;; tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 27


* Antoine de Saint-Exupéry kirjeldab oma &quot;[[Väike prints|Väikeses printsis]]&quot; olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist [[kõrb]]es tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei [[aeg]]a ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas [[lennuk]]it remontima, et mitte [[janu]]sse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas [[õnn]]e koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.
** [[Meelis Oidsalu]], [https://kultuur.postimees.ee/2663298/meelis-oidsalu-vaikusest-kultuuris-ja-poliitikas Vaikusest kultuuris ja poliitikas] Postimees, 11.01.2014


==Reisikirjandus==
* Pepe on nägus, aga lihtne urbaniseerunud mõtteviisiga noormees. Tema suurimaks [[hirm]]uks näivad olevat [[loom]]ad.
:Esimese lambakarja lähedal hoiatab ta mind nende eest. &quot;Lambad on ohtlikud?&quot; pärin üllatunult.
:&quot;Jah, eriti [[oinas|oinad]] - nad võivad rünnata ja isegi hammustada,&quot; räägib mees, kes ei tea, et olen üles kasvanud lambakarja keskel ega ole agressiivset lammast ega ka oinast mitte kunagi näinud.
:Asi kisub päris hulluks, kui jõuame [[kits]]edeni. Loodan, et Pepe ilmutab kübeke džentelmenlikkust, aga ei! Tema ronib hoopiski minu taha peitu! Nähes tema hirmust suuri silmi, kordan umbes kolmeteistkümnendat korda: &quot;Kitsed ei ole ohtlikud! Kõik on hästi, ära karda.&quot;
:Ta ei usu mind. Järgmiseks kohatud [[eesel|eeslite]] peale võpatab ta taas ja ronib mu selja taha. (lk 16)
* [[Kertu Jukkum]], &quot;Ma naeran, et ma nutan&quot;, 2020


== Vanasõnad ==
* Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
* [[Jänes]] teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui lammas kogu [[suvi|suvel]].
* Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha.
* Laisk [[hunt|susi]] ei saa lammast.
* Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on.
* Parem lammas [[rahu]]ga kui nuumhärg [[tüli]]ga.
* Seda lammast pöetse, kel villa on.
* Vagu lambaid mahub palju ühte lauta.
* Voon läheb vähjalt villu otsima.
* Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
* Üks lammas määgib, kõik talled lähevad.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>3dq2jal3o2heq2s1hhrd5213ree225c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90216</id>
      <parentid>90215</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:47:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8283" xml:space="preserve">[[Pilt:15th-century_unknown_painters_-_Grimani_Breviary_-_The_Month_of_July_-_WGA15781.jpg|pisi|Tundmatu flaami miniaturist 15.-16. sajandi vahetusel, Grimani breviaar, juuli.]]
[[Pilt:Francisco_de_Zurbarán_006.jpg|pisi|Francisco de Zurbarán, &quot;Agnus Dei&quot; (1630ndad)]] 
[[Pilt:Le_Bon_Pasteur_Philippe_de_Champaigne.jpg|pisi|Philippe de Champaigne. Hea karjane (17. sajand)]]
[[Pilt:Rosa_Bonheur_-_Sheep_by_the_Sea_(1865).jpg|pisi|Rosa Bonheur, &quot;Lambad mere ääres&quot; (1865)]]
[[Pilt:Vento_in_montagna_-_Francesco_Lojacono.jpg|pisi|Francesco Lojacono, &quot;Tuul mägedes&quot; (1872)]]
[[Pilt:George_Inness_-_The_Storm_-_1912.1_-_Art_Institute_of_Chicago.jpg|pisi|George Inness, &quot;Torm&quot; (1876)]]
[[Pilt:Marie_Collart_Henrotin_La_Campagne_en_Mars.jpg|pisi|Marie Collart-Henrotin (1842-1911), &quot;La Campagne en Mars&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Sheep_and_dog_in_a_barn,_by_Susan_Catherine_Waters.jpg|pisi|Susan Waters, &quot;Lambad ja koer laudas&quot; (u 1890)]]
[[Pilt:The_shortening_winter's_day_is_near_a_close_Farquharson.jpg|pisi|Joseph Farquharson, ''Beneath the Snow Encumbered Branches'' (u 1903)]] 
[[Pilt:Edith_Corbet_Sheep_Grazing_in_the_Dunes,_on_an_Italian_Coast.jpg|pisi|Edith Corbet, &quot;Lambad luidetel, Itaalia rannik&quot;]]


'''Lammas''' ehk kodulammas (''Ovis aries'') on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.


== Piibel ==

&lt;poem&gt;
Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], 
mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, 
ei minda enam [[kibuvits]]te ja [[ohakas|ohakate]] kartuse pärast: 
need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks 
ja lammaste tallermaaks.
&lt;/poem&gt;
* [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 25


* Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad [[hunt|hundid]]!
** [[Matteuse evangeelium]] 7:15

* Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[maod]] ja tasased nagu [[tuvid]]!
** [[Matteuse evangeelium]], 10:16


*  Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
** [[Johannese evangeelium]], 10:11


*  Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa [[kari]], teie, [[inimesed]]. 
:Mina olen teie [[Jumal]], ütleb Issand Jumal.
* [http://piibel.net/#q=Hs%2034&amp;verse=31 Hesekiel], 34:31


==Luule==

&lt;poem&gt;
&quot;Mis puutub mind ja minu aplaid hambaid,
ma olen murdnud palju lambaid
ja küsida ma võin:
kas keegi nendest mulle kurja tegi?!
Oh ei! Kuid teinekord ma ära sõin
veel [[karjus]]egi.
Ma enda ohvriks toon, kui tarvis on, kuid nüüd
kõik toogu ette oma süüd.&quot;
/---/
[[Rebane|Rein]] hüüdis: &quot;Majesteet! Te olete liig hea!
Mis õrnust reedavad need sisepiinad!
Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad,
me nende murdmist patuks küll ei pea.
Kuis sellest muret tunda võite?!
See oli neile au, et te nad ära sõite!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Jean de La Fontaine]], &quot;Katkuhaiged loomad&quot;. Tõlkinud [[Jaan Kross]].  Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 290-291


==Proosa==

* Pealegi oli lammas nii-öelda vaga [[loom]]. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi [[nuga]] muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma [[pea]], kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit [[piiritus]]t enne ära viskas, nii et [[silm]]ist [[tuli]] välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel [[müts]]i pähe. Nii püha loom oli lammas. 
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;Tõde ja õigus&quot; I, 27. peatükk


* &quot;Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka [[lill]]i?&quot;
:&quot;Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub.&quot;
:&quot;Isegi lilli, millel on okkad?&quot;
:&quot;Jah, isegi lilli, millel on okkad.&quot;
: &quot;Aga milleks need okkad siis on?&quot; 
* [[Antoine de Saint-Exupéry]], &quot;Väike prints&quot;, tõlkinud Ott Ojamaa, 1960, lk 21


* ''Kuigi ma juba lapsena kalapüüki armastasin ja meeleldi kalurite hulgas viibisin — sellestki olen Sulle rääkinud —, tundsin nüüd sellest uut ja sügavamat rõõmu. Nende lihtsate inimeste hulgas mõtlesin külameestele, kes Geneetsareti järve kaldal noota vedasid enne kui Issand neid kutsus ja inimeste [[hing]]i püüdma saatis. Ja mul tuli imelik [[mõte]], et kogu mu [[elu]] pole rohkem väärt olnud kui nende inimeste oma, kes siin vaiksel viisil oma peatoidust teenivad. Ei ole ju ka mina ühtki hinge Issanda juurde toonud, ühtki eksinud lammast õhtuks koplisse kandnud.'' 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 305


==Filmid==

* [[Hullumaja]]!... [[Meri]] kohiseb, lambad määgivad...
** Filmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot;, 1978

* Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
** Filmist &quot;[[Mehed ei nuta]]&quot;, 1968


==Esseistika==

* Masside umbusaldamine on ajaloolistel maailmareligioonidel niiöelda veres. /---/ Mida nad endale soovivad, pole mitte mass, vaid kuulekas ''kari''. On tavaks vaadelda usklikke lambukestena ja kiita neid nende [[kuulekus]]e eest.
** [[Elias Canetti]], &quot;Massid ja võim&quot;; tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 27


* Antoine de Saint-Exupéry kirjeldab oma &quot;[[Väike prints|Väikeses printsis]]&quot; olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist [[kõrb]]es tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei [[aeg]]a ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas [[lennuk]]it remontima, et mitte [[janu]]sse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas [[õnn]]e koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.
** [[Meelis Oidsalu]], [https://kultuur.postimees.ee/2663298/meelis-oidsalu-vaikusest-kultuuris-ja-poliitikas Vaikusest kultuuris ja poliitikas] Postimees, 11.01.2014


==Reisikirjandus==
* Pepe on nägus, aga lihtne urbaniseerunud mõtteviisiga noormees. Tema suurimaks [[hirm]]uks näivad olevat [[loom]]ad.
:Esimese lambakarja lähedal hoiatab ta mind nende eest. &quot;Lambad on ohtlikud?&quot; pärin üllatunult.
:&quot;Jah, eriti [[oinas|oinad]] - nad võivad rünnata ja isegi hammustada,&quot; räägib mees, kes ei tea, et olen üles kasvanud lambakarja keskel ega ole agressiivset lammast ega ka oinast mitte kunagi näinud.
:Asi kisub päris hulluks, kui jõuame [[kits]]edeni. Loodan, et Pepe ilmutab kübeke džentelmenlikkust, aga ei! Tema ronib hoopiski minu taha peitu! Nähes tema hirmust suuri silmi, kordan umbes kolmeteistkümnendat korda: &quot;Kitsed ei ole ohtlikud! Kõik on hästi, ära karda.&quot;
:Ta ei usu mind. Järgmiseks kohatud [[eesel|eeslite]] peale võpatab ta taas ja ronib mu selja taha. (lk 16)
* [[Kertu Jukkum]], &quot;Ma naeran, et ma nutan&quot;, 2020


== Vanasõnad ==
* Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
* [[Jänes]] teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui lammas kogu [[suvi|suvel]].
* Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha.
* Laisk [[hunt|susi]] ei saa lammast.
* Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on.
* Parem lammas [[rahu]]ga kui nuumhärg [[tüli]]ga.
* Seda lammast pöetse, kel villa on.
* Vagu lambaid mahub palju ühte lauta.
* Voon läheb vähjalt villu otsima.
* Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
* Üks lammas määgib, kõik talled lähevad.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>3kfotxj9mhu0qp7tbb18m4thgki963o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90217</id>
      <parentid>90216</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:49:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8305" xml:space="preserve">[[Pilt:15th-century_unknown_painters_-_Grimani_Breviary_-_The_Month_of_July_-_WGA15781.jpg|pisi|Tundmatu flaami miniaturist 15.-16. sajandi vahetusel, Grimani breviaar, juuli.]]
[[Pilt:Francisco_de_Zurbarán_006.jpg|pisi|Francisco de Zurbarán, &quot;Agnus Dei&quot; (1630ndad)]] 
[[Pilt:Le_Bon_Pasteur_Philippe_de_Champaigne.jpg|pisi|Philippe de Champaigne. Hea karjane (17. sajand)]]
[[Pilt:Rosa_Bonheur_-_Sheep_by_the_Sea_(1865).jpg|pisi|Rosa Bonheur, &quot;Lambad mere ääres&quot; (1865)]]
[[Pilt:Vento_in_montagna_-_Francesco_Lojacono.jpg|pisi|Francesco Lojacono, &quot;Tuul mägedes&quot; (1872)]]
[[Pilt:George_Inness_-_The_Storm_-_1912.1_-_Art_Institute_of_Chicago.jpg|pisi|George Inness, &quot;Torm&quot; (1876)]]
[[Pilt:Marie_Collart_Henrotin_La_Campagne_en_Mars.jpg|pisi|Marie Collart-Henrotin (1842-1911), &quot;La Campagne en Mars&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Sheep_and_dog_in_a_barn,_by_Susan_Catherine_Waters.jpg|pisi|Susan Waters, &quot;Lambad ja koer laudas&quot; (u 1890)]]
[[Pilt:The_shortening_winter's_day_is_near_a_close_Farquharson.jpg|pisi|Joseph Farquharson, ''Beneath the Snow Encumbered Branches'' (u 1903)]] 
[[Pilt:Edith_Corbet_Sheep_Grazing_in_the_Dunes,_on_an_Italian_Coast.jpg|pisi|Edith Corbet (1846-1920), &quot;Lambad luidetel, Itaalia rannik&quot;, ''s.d.'']]


'''Lammas''' ehk kodulammas (''Ovis aries'') on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.


== Piibel ==

&lt;poem&gt;
Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]], 
mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse, 
ei minda enam [[kibuvits]]te ja [[ohakas|ohakate]] kartuse pärast: 
need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks 
ja lammaste tallermaaks.
&lt;/poem&gt;
* [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 25


* Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad [[hunt|hundid]]!
** [[Matteuse evangeelium]] 7:15

* Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[maod]] ja tasased nagu [[tuvid]]!
** [[Matteuse evangeelium]], 10:16


*  Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
** [[Johannese evangeelium]], 10:11


*  Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa [[kari]], teie, [[inimesed]]. 
:Mina olen teie [[Jumal]], ütleb Issand Jumal.
* [http://piibel.net/#q=Hs%2034&amp;verse=31 Hesekiel], 34:31


==Luule==

&lt;poem&gt;
&quot;Mis puutub mind ja minu aplaid hambaid,
ma olen murdnud palju lambaid
ja küsida ma võin:
kas keegi nendest mulle kurja tegi?!
Oh ei! Kuid teinekord ma ära sõin
veel [[karjus]]egi.
Ma enda ohvriks toon, kui tarvis on, kuid nüüd
kõik toogu ette oma süüd.&quot;
/---/
[[Rebane|Rein]] hüüdis: &quot;Majesteet! Te olete liig hea!
Mis õrnust reedavad need sisepiinad!
Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad,
me nende murdmist patuks küll ei pea.
Kuis sellest muret tunda võite?!
See oli neile au, et te nad ära sõite!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Jean de La Fontaine]], &quot;Katkuhaiged loomad&quot;. Tõlkinud [[Jaan Kross]].  Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 290-291


==Proosa==

* Pealegi oli lammas nii-öelda vaga [[loom]]. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi [[nuga]] muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma [[pea]], kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit [[piiritus]]t enne ära viskas, nii et [[silm]]ist [[tuli]] välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel [[müts]]i pähe. Nii püha loom oli lammas. 
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;Tõde ja õigus&quot; I, 27. peatükk


* &quot;Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka [[lill]]i?&quot;
:&quot;Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub.&quot;
:&quot;Isegi lilli, millel on okkad?&quot;
:&quot;Jah, isegi lilli, millel on okkad.&quot;
: &quot;Aga milleks need okkad siis on?&quot; 
* [[Antoine de Saint-Exupéry]], &quot;Väike prints&quot;, tõlkinud Ott Ojamaa, 1960, lk 21


* ''Kuigi ma juba lapsena kalapüüki armastasin ja meeleldi kalurite hulgas viibisin — sellestki olen Sulle rääkinud —, tundsin nüüd sellest uut ja sügavamat rõõmu. Nende lihtsate inimeste hulgas mõtlesin külameestele, kes Geneetsareti järve kaldal noota vedasid enne kui Issand neid kutsus ja inimeste [[hing]]i püüdma saatis. Ja mul tuli imelik [[mõte]], et kogu mu [[elu]] pole rohkem väärt olnud kui nende inimeste oma, kes siin vaiksel viisil oma peatoidust teenivad. Ei ole ju ka mina ühtki hinge Issanda juurde toonud, ühtki eksinud lammast õhtuks koplisse kandnud.'' 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Viimne linn]]&quot;, 1962, lk 305


==Filmid==

* [[Hullumaja]]!... [[Meri]] kohiseb, lambad määgivad...
** Filmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot;, 1978

* Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
** Filmist &quot;[[Mehed ei nuta]]&quot;, 1968


==Esseistika==

* Masside umbusaldamine on ajaloolistel maailmareligioonidel niiöelda veres. /---/ Mida nad endale soovivad, pole mitte mass, vaid kuulekas ''kari''. On tavaks vaadelda usklikke lambukestena ja kiita neid nende [[kuulekus]]e eest.
** [[Elias Canetti]], &quot;Massid ja võim&quot;; tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 27


* Antoine de Saint-Exupéry kirjeldab oma &quot;[[Väike prints|Väikeses printsis]]&quot; olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist [[kõrb]]es tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei [[aeg]]a ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas [[lennuk]]it remontima, et mitte [[janu]]sse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas [[õnn]]e koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.
** [[Meelis Oidsalu]], [https://kultuur.postimees.ee/2663298/meelis-oidsalu-vaikusest-kultuuris-ja-poliitikas Vaikusest kultuuris ja poliitikas] Postimees, 11.01.2014


==Reisikirjandus==
* Pepe on nägus, aga lihtne urbaniseerunud mõtteviisiga noormees. Tema suurimaks [[hirm]]uks näivad olevat [[loom]]ad.
:Esimese lambakarja lähedal hoiatab ta mind nende eest. &quot;Lambad on ohtlikud?&quot; pärin üllatunult.
:&quot;Jah, eriti [[oinas|oinad]] - nad võivad rünnata ja isegi hammustada,&quot; räägib mees, kes ei tea, et olen üles kasvanud lambakarja keskel ega ole agressiivset lammast ega ka oinast mitte kunagi näinud.
:Asi kisub päris hulluks, kui jõuame [[kits]]edeni. Loodan, et Pepe ilmutab kübeke džentelmenlikkust, aga ei! Tema ronib hoopiski minu taha peitu! Nähes tema hirmust suuri silmi, kordan umbes kolmeteistkümnendat korda: &quot;Kitsed ei ole ohtlikud! Kõik on hästi, ära karda.&quot;
:Ta ei usu mind. Järgmiseks kohatud [[eesel|eeslite]] peale võpatab ta taas ja ronib mu selja taha. (lk 16)
* [[Kertu Jukkum]], &quot;Ma naeran, et ma nutan&quot;, 2020


== Vanasõnad ==
* Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
* [[Jänes]] teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui lammas kogu [[suvi|suvel]].
* Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha.
* Laisk [[hunt|susi]] ei saa lammast.
* Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on.
* Parem lammas [[rahu]]ga kui nuumhärg [[tüli]]ga.
* Seda lammast pöetse, kel villa on.
* Vagu lambaid mahub palju ühte lauta.
* Voon läheb vähjalt villu otsima.
* Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
* Üks lammas määgib, kõik talled lähevad.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>f0htto53rgc0b8edotq9rhlg43eaqwp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4461</id>
    <revision>
      <id>90184</id>
      <parentid>85903</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:16:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7907" xml:space="preserve">[[Pilt:Hansurahva talu rehielamu1.jpg|pisi|Maja (rehielamu) Eestis]]
[[Pilt:Marie_DUHEM_La_maison_blanche.JPG|pisi|Marie Duhem, &quot;Valge maja&quot; (19. saj lõpp)]]
[[Pilt:Ebba_Tesdorpf_Haus_im_Alten_Wandrahm_(Merck_und_Gossler),_1886,_Zeichnung,_27,6_x_35,2_cm,_Museum_fürHamburgische_Geschichte_(Inv.-Nr._EB_1894,188).png|pisi|Ebba Tesdorpf &quot;Haus im Alten Wandrahm (Merck und Gossler)&quot;   (1886)]]
[[Pilt:Gretha_Pieck_-_Huisje_bij_de_Grote_Kerk_van_Naarden.jpg|pisi|Gretha Pieck, &quot;Maja Naardeni suure kiriku juures&quot; (1915)]]
[[Pilt:Revolving_House_by_Paul_Klee,_1921_AD,_gouache_on_cheesecloth_on_paper_-_Museo_Nacional_Centro_de_Arte_Reina_Sofía_-_DSC08792.JPG|pisi|Paul Klee, &quot;Pöörlev maja&quot; (1921)]]
[[Pilt:Stephanie_von_Strechine_-_Hausansicht._Aquarell-_und_Kohlezeichnung.jpg|pisi|Stephanie von Strechine, &quot;Majavaade&quot;]]
'''Maja''' on hoone, kus [[inimesed]] elavad või töötavad. Elumajad on enamasti kortermajad, ridaelamud või eramajad.

==Piibel==
* Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
:25 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
:26 Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
:27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.”
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 24-27, mäejutluse lõpp


==Proosa==
* Ilma majata oleks inimene hajus olend. Maja hoiab inimest keset [[taevas|taeva]] ja [[elu]] torme. Ta on [[keha]] ja [[hing]]. Ta on inimese esmamaailm. (lk 42)
* Maja, mis särab talle pühendatud hoolest, näib olevat seestpoolt rekonstrueeritud; ta on sisemiselt uus. Võib öelda, et seinte ja mööbli intiimses tasakaalus me saame teadlikuks majast, mille on ehitanud [[naine|naised]]. [[Mees|Mehed]] oskavad ehitada maju vaid väljastpoolt. Nad ei tea midagi poonimisvaha [[tsivilisatsioon]]ist. (lk 114)
** [[Gaston Bachelard]], &quot;Ruumipoeetika&quot;. Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund, 1999


* Püsti oli veel vaid mõni [[talumaja]], mõni üksik vanadest suurtest [[maakodu]]dest. Kuid nende krundid olid kõik kahanenud üksnes mõnele aakrile ning küünid maha lõhutud. Ühe sellise maja oligi mu armsam [[Üürimine|üürinud]]. Tema pidas seda kenaks. Põrandapragudest oleks võinud läbi sosistada ning alati uhkas [[tõmbetuul]] sealt piki mu jalgu üles. Mu armsam veetis enamiku ajast köögis. Maja polnud tema oma, ta oli selle üürinud. Tal endal polnud kunagi midagi. Ta ainult üüris asju. (lk 14)
* Vihkasin teda kõige rohkem ühe asja pärast: ta polnud suuteline [[Imetlus|imetlema]] mu maja. Ta ju ometi pidi märkama head mööblit, kardinaid, kulda, hõbedat ja valget, raskeid karuseid musti vaipu... Kuid ta ei öelnud midagi. (lk 20)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* [Norrell:] &quot;Otsige mulle maja, mis jätab [[külaline|külalistele]] mulje, et võlumine on auväärt amet - mitte vähem kui [[õigusteadus]] ja hulga rohkem kui [[arstiteadus]].&quot;
:Childermass päris irooniliselt, kas härra Norrell soovitab tal otsida arhitektuurilisi mõõtmeid vastavalt ettekujutusele, et võlukunst on sama väärikas kui kirik.
:Härra Norrell (kes teadis, et maailmas on olemas niisugused asjad nagu [[nali|naljad]], muidu poleks neist [[raamat]]utes kirjutatud, ent talle polnud kunagi ühtki nalja tutvustatud ega olnud ta neist ühegi kätt surunud) mõtiskles viivu ja vastas viimaks eitavalt. (lk 58)
* [[Susanna Clarke]], &quot;Jonathan Strange ja härra Norrell&quot;, 1. osa, tlk Hana Arras, 2007


* Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll maja, aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid [[juhus]]e läbi [[leidmine|leidma]], siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)
** [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva [[turvalisus]]e ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu [[otsing]], mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)
** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 &quot;Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules&quot;], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105


* Kui [[maja]] on piisavalt vana, ei näe ta enam inimese ehitatud välja. Ta muutub samamoodi elavaks nagu sammaldunud [[kivi]] või vana jäme [[puu]]. (lk 15)
* Kui maja on noor, peab temaga tegelema umbes nagu [[laps]]ega. Teda tuleb sättida ja parandada, teda hoida ja tema eest hoolitseda. Aga kui maja on näiteks kakssada aastat vana, saab ta juba ise hakkama. Kõik, mis saab pehkida, on juba pehkinud. Kõik, mis saab kõverduda või lõhestuda, on juba kõverdunud ja lõhestunud. Vanas majas peab lihtsalt kenasti elama, mis tähendab, et elad sedasi, nagu selles majas on ennegi elatud. (lk 24)
** [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018


* Positiivse näitena modernismist, funktsionaalsusest ja pisutki moodsamast lähenemisest paistab silma laul &quot;Kikkapoisi härrakene&quot;, kus nn munamaja on &quot;väike valge vagune&quot;. Majal ei ole ust ega akent, katust ega korstnat, pliiti ega kaminat. See on Olev Siinmaa ja Le Corbusier. Maja on siin sõna otseses mõttes elamise masin ning selle omadusi on väljendatud elegantse minimalismiga.
** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ &quot;Mu koduke on tilluke...&quot; - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019


* Sest mis on maja? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt ilma ja tuult, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb Talv; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma Surivoodile heita. See on maja. (lk 64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019

==Luule==


&lt;poem&gt;
[[Tramm]] kohkus ära kriuh! ja niuh!
ja tõmbas uksed kinni viuh!

Ning ütles: &quot;Armas maja,
sa ära jonni aja!
Sul vihmaverennid
ja pikad antennid.

Sa ära riku rahu,
trammi sa küll ei mahu!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Dagmar Normet]], &quot;Trammitantsulaul&quot;, rmt: &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 11

==Vanasõnad==
* Enne ehita [[kaev]], siis maja!
* Järv [[küla]] [[ilu]]ks, tüdruk maja [[ilu]]ks.
* Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad [[maapind|maa]]st kasvavat.
* Maja ilma meheta kui õu ilma [[koer]]ata.
* Maja ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita.
* [[Mees]] [[joodik]], pool maja põlenud, [[naine]] joodik, kogu maja põlenud.
* Mida madalam maja, seda magusam [[leib]].
* Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
* Rukis maja [[peremees]].
* Taba keelab varast, taba varjab maja.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] majasse, [[nälg]] ajab [[lapsed]] vargile.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Vaata ka==
* [[Kodu]]

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned| ]]</text>
      <sha1>lg53tus9s0i260bwnq66yk81sfob21s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90185</id>
      <parentid>90184</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:17:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7919" xml:space="preserve">[[Pilt:Hansurahva talu rehielamu1.jpg|pisi|Maja (rehielamu) Eestis]]
[[Pilt:Marie_DUHEM_La_maison_blanche.JPG|pisi|Marie Duhem (1871-1918), &quot;Valge maja&quot; (19. saj lõpp)]]
[[Pilt:Ebba_Tesdorpf_Haus_im_Alten_Wandrahm_(Merck_und_Gossler),_1886,_Zeichnung,_27,6_x_35,2_cm,_Museum_fürHamburgische_Geschichte_(Inv.-Nr._EB_1894,188).png|pisi|Ebba Tesdorpf &quot;Haus im Alten Wandrahm (Merck und Gossler)&quot;   (1886)]]
[[Pilt:Gretha_Pieck_-_Huisje_bij_de_Grote_Kerk_van_Naarden.jpg|pisi|Gretha Pieck, &quot;Maja Naardeni suure kiriku juures&quot; (1915)]]
[[Pilt:Revolving_House_by_Paul_Klee,_1921_AD,_gouache_on_cheesecloth_on_paper_-_Museo_Nacional_Centro_de_Arte_Reina_Sofía_-_DSC08792.JPG|pisi|Paul Klee, &quot;Pöörlev maja&quot; (1921)]]
[[Pilt:Stephanie_von_Strechine_-_Hausansicht._Aquarell-_und_Kohlezeichnung.jpg|pisi|Stephanie von Strechine, &quot;Majavaade&quot;]]
'''Maja''' on hoone, kus [[inimesed]] elavad või töötavad. Elumajad on enamasti kortermajad, ridaelamud või eramajad.

==Piibel==
* Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
:25 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
:26 Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
:27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.”
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 24-27, mäejutluse lõpp


==Proosa==
* Ilma majata oleks inimene hajus olend. Maja hoiab inimest keset [[taevas|taeva]] ja [[elu]] torme. Ta on [[keha]] ja [[hing]]. Ta on inimese esmamaailm. (lk 42)
* Maja, mis särab talle pühendatud hoolest, näib olevat seestpoolt rekonstrueeritud; ta on sisemiselt uus. Võib öelda, et seinte ja mööbli intiimses tasakaalus me saame teadlikuks majast, mille on ehitanud [[naine|naised]]. [[Mees|Mehed]] oskavad ehitada maju vaid väljastpoolt. Nad ei tea midagi poonimisvaha [[tsivilisatsioon]]ist. (lk 114)
** [[Gaston Bachelard]], &quot;Ruumipoeetika&quot;. Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund, 1999


* Püsti oli veel vaid mõni [[talumaja]], mõni üksik vanadest suurtest [[maakodu]]dest. Kuid nende krundid olid kõik kahanenud üksnes mõnele aakrile ning küünid maha lõhutud. Ühe sellise maja oligi mu armsam [[Üürimine|üürinud]]. Tema pidas seda kenaks. Põrandapragudest oleks võinud läbi sosistada ning alati uhkas [[tõmbetuul]] sealt piki mu jalgu üles. Mu armsam veetis enamiku ajast köögis. Maja polnud tema oma, ta oli selle üürinud. Tal endal polnud kunagi midagi. Ta ainult üüris asju. (lk 14)
* Vihkasin teda kõige rohkem ühe asja pärast: ta polnud suuteline [[Imetlus|imetlema]] mu maja. Ta ju ometi pidi märkama head mööblit, kardinaid, kulda, hõbedat ja valget, raskeid karuseid musti vaipu... Kuid ta ei öelnud midagi. (lk 20)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* [Norrell:] &quot;Otsige mulle maja, mis jätab [[külaline|külalistele]] mulje, et võlumine on auväärt amet - mitte vähem kui [[õigusteadus]] ja hulga rohkem kui [[arstiteadus]].&quot;
:Childermass päris irooniliselt, kas härra Norrell soovitab tal otsida arhitektuurilisi mõõtmeid vastavalt ettekujutusele, et võlukunst on sama väärikas kui kirik.
:Härra Norrell (kes teadis, et maailmas on olemas niisugused asjad nagu [[nali|naljad]], muidu poleks neist [[raamat]]utes kirjutatud, ent talle polnud kunagi ühtki nalja tutvustatud ega olnud ta neist ühegi kätt surunud) mõtiskles viivu ja vastas viimaks eitavalt. (lk 58)
* [[Susanna Clarke]], &quot;Jonathan Strange ja härra Norrell&quot;, 1. osa, tlk Hana Arras, 2007


* Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll maja, aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid [[juhus]]e läbi [[leidmine|leidma]], siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)
** [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva [[turvalisus]]e ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu [[otsing]], mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)
** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 &quot;Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules&quot;], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105


* Kui [[maja]] on piisavalt vana, ei näe ta enam inimese ehitatud välja. Ta muutub samamoodi elavaks nagu sammaldunud [[kivi]] või vana jäme [[puu]]. (lk 15)
* Kui maja on noor, peab temaga tegelema umbes nagu [[laps]]ega. Teda tuleb sättida ja parandada, teda hoida ja tema eest hoolitseda. Aga kui maja on näiteks kakssada aastat vana, saab ta juba ise hakkama. Kõik, mis saab pehkida, on juba pehkinud. Kõik, mis saab kõverduda või lõhestuda, on juba kõverdunud ja lõhestunud. Vanas majas peab lihtsalt kenasti elama, mis tähendab, et elad sedasi, nagu selles majas on ennegi elatud. (lk 24)
** [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018


* Positiivse näitena modernismist, funktsionaalsusest ja pisutki moodsamast lähenemisest paistab silma laul &quot;Kikkapoisi härrakene&quot;, kus nn munamaja on &quot;väike valge vagune&quot;. Majal ei ole ust ega akent, katust ega korstnat, pliiti ega kaminat. See on Olev Siinmaa ja Le Corbusier. Maja on siin sõna otseses mõttes elamise masin ning selle omadusi on väljendatud elegantse minimalismiga.
** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ &quot;Mu koduke on tilluke...&quot; - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019


* Sest mis on maja? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt ilma ja tuult, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb Talv; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma Surivoodile heita. See on maja. (lk 64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019

==Luule==


&lt;poem&gt;
[[Tramm]] kohkus ära kriuh! ja niuh!
ja tõmbas uksed kinni viuh!

Ning ütles: &quot;Armas maja,
sa ära jonni aja!
Sul vihmaverennid
ja pikad antennid.

Sa ära riku rahu,
trammi sa küll ei mahu!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Dagmar Normet]], &quot;Trammitantsulaul&quot;, rmt: &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 11

==Vanasõnad==
* Enne ehita [[kaev]], siis maja!
* Järv [[küla]] [[ilu]]ks, tüdruk maja [[ilu]]ks.
* Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad [[maapind|maa]]st kasvavat.
* Maja ilma meheta kui õu ilma [[koer]]ata.
* Maja ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita.
* [[Mees]] [[joodik]], pool maja põlenud, [[naine]] joodik, kogu maja põlenud.
* Mida madalam maja, seda magusam [[leib]].
* Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
* Rukis maja [[peremees]].
* Taba keelab varast, taba varjab maja.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] majasse, [[nälg]] ajab [[lapsed]] vargile.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Vaata ka==
* [[Kodu]]

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned| ]]</text>
      <sha1>40ec9axv9v7fg0aqh5rxbarpv0ojguu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90186</id>
      <parentid>90185</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:18:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7941" xml:space="preserve">[[Pilt:Hansurahva talu rehielamu1.jpg|pisi|Maja (rehielamu) Eestis]]
[[Pilt:Marie_DUHEM_La_maison_blanche.JPG|pisi|Marie Duhem (1871-1918), &quot;Valge maja&quot; (19. saj lõpp)]]
[[Pilt:Ebba_Tesdorpf_Haus_im_Alten_Wandrahm_(Merck_und_Gossler),_1886,_Zeichnung,_27,6_x_35,2_cm,_Museum_fürHamburgische_Geschichte_(Inv.-Nr._EB_1894,188).png|pisi|Ebba Tesdorpf &quot;Haus im Alten Wandrahm (Merck und Gossler)&quot;   (1886)]]
[[Pilt:Gretha_Pieck_-_Huisje_bij_de_Grote_Kerk_van_Naarden.jpg|pisi|Gretha Pieck, &quot;Maja Naardeni suure kiriku juures&quot; (1915)]]
[[Pilt:Revolving_House_by_Paul_Klee,_1921_AD,_gouache_on_cheesecloth_on_paper_-_Museo_Nacional_Centro_de_Arte_Reina_Sofía_-_DSC08792.JPG|pisi|Paul Klee, &quot;Pöörlev maja&quot; (1921)]]
[[Pilt:Stephanie_von_Strechine_-_Hausansicht._Aquarell-_und_Kohlezeichnung.jpg|pisi|Stephanie von Strechine (1858-1940), &quot;Majavaade&quot;, ''s.d.'']]
'''Maja''' on hoone, kus [[inimesed]] elavad või töötavad. Elumajad on enamasti kortermajad, ridaelamud või eramajad.

==Piibel==
* Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
:25 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
:26 Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
:27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.”
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 24-27, mäejutluse lõpp


==Proosa==
* Ilma majata oleks inimene hajus olend. Maja hoiab inimest keset [[taevas|taeva]] ja [[elu]] torme. Ta on [[keha]] ja [[hing]]. Ta on inimese esmamaailm. (lk 42)
* Maja, mis särab talle pühendatud hoolest, näib olevat seestpoolt rekonstrueeritud; ta on sisemiselt uus. Võib öelda, et seinte ja mööbli intiimses tasakaalus me saame teadlikuks majast, mille on ehitanud [[naine|naised]]. [[Mees|Mehed]] oskavad ehitada maju vaid väljastpoolt. Nad ei tea midagi poonimisvaha [[tsivilisatsioon]]ist. (lk 114)
** [[Gaston Bachelard]], &quot;Ruumipoeetika&quot;. Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund, 1999


* Püsti oli veel vaid mõni [[talumaja]], mõni üksik vanadest suurtest [[maakodu]]dest. Kuid nende krundid olid kõik kahanenud üksnes mõnele aakrile ning küünid maha lõhutud. Ühe sellise maja oligi mu armsam [[Üürimine|üürinud]]. Tema pidas seda kenaks. Põrandapragudest oleks võinud läbi sosistada ning alati uhkas [[tõmbetuul]] sealt piki mu jalgu üles. Mu armsam veetis enamiku ajast köögis. Maja polnud tema oma, ta oli selle üürinud. Tal endal polnud kunagi midagi. Ta ainult üüris asju. (lk 14)
* Vihkasin teda kõige rohkem ühe asja pärast: ta polnud suuteline [[Imetlus|imetlema]] mu maja. Ta ju ometi pidi märkama head mööblit, kardinaid, kulda, hõbedat ja valget, raskeid karuseid musti vaipu... Kuid ta ei öelnud midagi. (lk 20)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* [Norrell:] &quot;Otsige mulle maja, mis jätab [[külaline|külalistele]] mulje, et võlumine on auväärt amet - mitte vähem kui [[õigusteadus]] ja hulga rohkem kui [[arstiteadus]].&quot;
:Childermass päris irooniliselt, kas härra Norrell soovitab tal otsida arhitektuurilisi mõõtmeid vastavalt ettekujutusele, et võlukunst on sama väärikas kui kirik.
:Härra Norrell (kes teadis, et maailmas on olemas niisugused asjad nagu [[nali|naljad]], muidu poleks neist [[raamat]]utes kirjutatud, ent talle polnud kunagi ühtki nalja tutvustatud ega olnud ta neist ühegi kätt surunud) mõtiskles viivu ja vastas viimaks eitavalt. (lk 58)
* [[Susanna Clarke]], &quot;Jonathan Strange ja härra Norrell&quot;, 1. osa, tlk Hana Arras, 2007


* Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll maja, aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid [[juhus]]e läbi [[leidmine|leidma]], siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)
** [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva [[turvalisus]]e ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu [[otsing]], mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)
** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 &quot;Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules&quot;], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105


* Kui [[maja]] on piisavalt vana, ei näe ta enam inimese ehitatud välja. Ta muutub samamoodi elavaks nagu sammaldunud [[kivi]] või vana jäme [[puu]]. (lk 15)
* Kui maja on noor, peab temaga tegelema umbes nagu [[laps]]ega. Teda tuleb sättida ja parandada, teda hoida ja tema eest hoolitseda. Aga kui maja on näiteks kakssada aastat vana, saab ta juba ise hakkama. Kõik, mis saab pehkida, on juba pehkinud. Kõik, mis saab kõverduda või lõhestuda, on juba kõverdunud ja lõhestunud. Vanas majas peab lihtsalt kenasti elama, mis tähendab, et elad sedasi, nagu selles majas on ennegi elatud. (lk 24)
** [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018


* Positiivse näitena modernismist, funktsionaalsusest ja pisutki moodsamast lähenemisest paistab silma laul &quot;Kikkapoisi härrakene&quot;, kus nn munamaja on &quot;väike valge vagune&quot;. Majal ei ole ust ega akent, katust ega korstnat, pliiti ega kaminat. See on Olev Siinmaa ja Le Corbusier. Maja on siin sõna otseses mõttes elamise masin ning selle omadusi on väljendatud elegantse minimalismiga.
** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ &quot;Mu koduke on tilluke...&quot; - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019


* Sest mis on maja? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt ilma ja tuult, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb Talv; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma Surivoodile heita. See on maja. (lk 64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019

==Luule==


&lt;poem&gt;
[[Tramm]] kohkus ära kriuh! ja niuh!
ja tõmbas uksed kinni viuh!

Ning ütles: &quot;Armas maja,
sa ära jonni aja!
Sul vihmaverennid
ja pikad antennid.

Sa ära riku rahu,
trammi sa küll ei mahu!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Dagmar Normet]], &quot;Trammitantsulaul&quot;, rmt: &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 11

==Vanasõnad==
* Enne ehita [[kaev]], siis maja!
* Järv [[küla]] [[ilu]]ks, tüdruk maja [[ilu]]ks.
* Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad [[maapind|maa]]st kasvavat.
* Maja ilma meheta kui õu ilma [[koer]]ata.
* Maja ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita.
* [[Mees]] [[joodik]], pool maja põlenud, [[naine]] joodik, kogu maja põlenud.
* Mida madalam maja, seda magusam [[leib]].
* Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
* Rukis maja [[peremees]].
* Taba keelab varast, taba varjab maja.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] majasse, [[nälg]] ajab [[lapsed]] vargile.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Vaata ka==
* [[Kodu]]

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned| ]]</text>
      <sha1>0j2y84a7p3vadghb7t4ikksdywokmow</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90187</id>
      <parentid>90186</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:19:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7937" xml:space="preserve">[[Pilt:Hansurahva talu rehielamu1.jpg|pisi|Maja (rehielamu) Eestis]]
[[Pilt:Marie_DUHEM_La_maison_blanche.JPG|pisi|Marie Duhem (1871-1918), &quot;Valge maja&quot; (19. saj lõpp)]]
[[Pilt:Ebba_Tesdorpf_Haus_im_Alten_Wandrahm_(Merck_und_Gossler),_1886,_Zeichnung,_27,6_x_35,2_cm,_Museum_fürHamburgische_Geschichte_(Inv.-Nr._EB_1894,188).png|pisi|Ebba Tesdorpf &quot;Haus im Alten Wandrahm (Merck und Gossler)&quot;   (1886)]]
[[Pilt:Gretha_Pieck_-_Huisje_bij_de_Grote_Kerk_van_Naarden.jpg|pisi|Gretha Pieck, &quot;Maja Naardeni suure kiriku juures&quot; (1915)]]
[[Pilt:Revolving_House_by_Paul_Klee,_1921_AD,_gouache_on_cheesecloth_on_paper_-_Museo_Nacional_Centro_de_Arte_Reina_Sofía_-_DSC08792.JPG|pisi|Paul Klee, &quot;Pöörlev maja&quot; (1921)]]
[[Pilt:Stephanie_von_Strechine_-_Hausansicht._Aquarell-_und_Kohlezeichnung.jpg|pisi|Stephanie von Strechine (1858-1940), &quot;Majavaade&quot;, ''s.d.'']]
'''Maja''' on hoone, kus [[inimesed]] elavad või töötavad. Elumajad on enamasti kortermajad, ridaelamud või eramajad.

==Piibel==
* Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
:25 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
:26 Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
:27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.”
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 7, salmid 24-27, mäejutluse lõpp


==Proosa==
* Ilma majata oleks inimene hajus olend. Maja hoiab inimest keset [[taevas|taeva]] ja [[elu]] torme. Ta on [[keha]] ja [[hing]]. Ta on inimese esmamaailm. (lk 42)
* Maja, mis särab talle pühendatud hoolest, näib olevat seestpoolt rekonstrueeritud; ta on sisemiselt uus. Võib öelda, et seinte ja mööbli intiimses tasakaalus me saame teadlikuks majast, mille on ehitanud [[naine|naised]]. [[Mees|Mehed]] oskavad ehitada maju vaid väljastpoolt. Nad ei tea midagi poonimisvaha [[tsivilisatsioon]]ist. (lk 114)
** [[Gaston Bachelard]], &quot;Ruumipoeetika&quot;. Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund, 1999


* Püsti oli veel vaid mõni [[talumaja]], mõni üksik vanadest suurtest [[maakodu]]dest. Kuid nende krundid olid kõik kahanenud üksnes mõnele aakrile ning küünid maha lõhutud. Ühe sellise maja oligi mu armsam [[Üürimine|üürinud]]. Tema pidas seda kenaks. Põrandapragudest oleks võinud läbi sosistada ning alati uhkas [[tõmbetuul]] sealt piki mu jalgu üles. Mu armsam veetis enamiku ajast köögis. Maja polnud tema oma, ta oli selle üürinud. Tal endal polnud kunagi midagi. Ta ainult üüris asju. (lk 14)
* Vihkasin teda kõige rohkem ühe asja pärast: ta polnud suuteline [[Imetlus|imetlema]] mu maja. Ta ju ometi pidi märkama head mööblit, kardinaid, kulda, hõbedat ja valget, raskeid karuseid musti vaipu... Kuid ta ei öelnud midagi. (lk 20)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* [Norrell:] &quot;Otsige mulle maja, mis jätab [[külaline|külalistele]] mulje, et võlumine on auväärt amet - mitte vähem kui [[õigusteadus]] ja hulga rohkem kui [[arstiteadus]].&quot;
:Childermass päris irooniliselt, kas härra Norrell soovitab tal otsida arhitektuurilisi mõõtmeid vastavalt ettekujutusele, et võlukunst on sama väärikas kui kirik.
:Härra Norrell (kes teadis, et maailmas on olemas niisugused asjad nagu [[nali|naljad]], muidu poleks neist [[raamat]]utes kirjutatud, ent talle polnud kunagi ühtki nalja tutvustatud ega olnud ta neist ühegi kätt surunud) mõtiskles viivu ja vastas viimaks eitavalt. (lk 58)
* [[Susanna Clarke]], &quot;Jonathan Strange ja härra Norrell&quot;, 1. osa, tlk Hana Arras, 2007


* Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll maja, aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid [[juhus]]e läbi [[leidmine|leidma]], siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)
** [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012


* Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva [[turvalisus]]e ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu [[otsing]], mis leidis kodu [[kodutus]]es. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)
** [[Ene-Reet Soovik]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/1094 &quot;Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules&quot;], Methis, Vol. 9 No. 12/2013, lk 91-105


* Kui maja on piisavalt vana, ei näe ta enam inimese ehitatud välja. Ta muutub samamoodi elavaks nagu sammaldunud [[kivi]] või vana jäme [[puu]]. (lk 15)
* Kui maja on noor, peab temaga tegelema umbes nagu [[laps]]ega. Teda tuleb sättida ja parandada, teda hoida ja tema eest hoolitseda. Aga kui maja on näiteks kakssada aastat vana, saab ta juba ise hakkama. Kõik, mis saab pehkida, on juba pehkinud. Kõik, mis saab kõverduda või lõhestuda, on juba kõverdunud ja lõhestunud. Vanas majas peab lihtsalt kenasti elama, mis tähendab, et elad sedasi, nagu selles majas on ennegi elatud. (lk 24)
** [[Selja Ahava]], &quot;Taevast pudeneb asju&quot;. Tõlkinud Jan Kaus. Post Factum, 2018


* Positiivse näitena modernismist, funktsionaalsusest ja pisutki moodsamast lähenemisest paistab silma laul &quot;Kikkapoisi härrakene&quot;, kus nn munamaja on &quot;väike valge vagune&quot;. Majal ei ole ust ega akent, katust ega korstnat, pliiti ega kaminat. See on Olev Siinmaa ja Le Corbusier. Maja on siin sõna otseses mõttes elamise masin ning selle omadusi on väljendatud elegantse minimalismiga.
** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ &quot;Mu koduke on tilluke...&quot; - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019


* Sest mis on maja? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt ilma ja tuult, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb Talv; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma Surivoodile heita. See on maja. (lk 64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Lõpmatus. (Esimene kevad)&quot;, Eesti Keele Sihtasutus, 2019

==Luule==


&lt;poem&gt;
[[Tramm]] kohkus ära kriuh! ja niuh!
ja tõmbas uksed kinni viuh!

Ning ütles: &quot;Armas maja,
sa ära jonni aja!
Sul vihmaverennid
ja pikad antennid.

Sa ära riku rahu,
trammi sa küll ei mahu!&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Dagmar Normet]], &quot;Trammitantsulaul&quot;, rmt: &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 11

==Vanasõnad==
* Enne ehita [[kaev]], siis maja!
* Järv [[küla]] [[ilu]]ks, tüdruk maja [[ilu]]ks.
* Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad [[maapind|maa]]st kasvavat.
* Maja ilma meheta kui õu ilma [[koer]]ata.
* Maja ilma naiseta kui pere ilma [[kass]]ita.
* [[Mees]] [[joodik]], pool maja põlenud, [[naine]] joodik, kogu maja põlenud.
* Mida madalam maja, seda magusam [[leib]].
* Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
* Rukis maja [[peremees]].
* Taba keelab varast, taba varjab maja.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] majasse, [[nälg]] ajab [[lapsed]] vargile.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Vaata ka==
* [[Kodu]]

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Hooned| ]]</text>
      <sha1>a7u6r46q0e07wa4p5eezcz748mcax0c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kass</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4472</id>
    <revision>
      <id>90137</id>
      <parentid>88223</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:11:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12163" xml:space="preserve">[[Pilt:Frans_Snyders_-_Cats_fighting_in_a_larder,_with_loaves_of_bread,_a_dressed_lamb,_artichokes_and_grapes.jpg|pisi|Frans Snyders, &quot;Kassid sahvris kaklemas&quot; (17. saj esimene pool)]]
[[File:Peder_Severin_Krøyer_-_En_lille_Pige,_staaende_hel_Figur_i_Bondedragt,_leger_med_en_Kat_-_1880.png|thumb|Peder Severin Krøyer, &quot;Tütarlaps kassiga mängimas&quot; (1880)]]
[[Pilt:Henriette_Ronner-Knip_Katze_1897.jpg|pisi|Maalitud kass. Henriëtte Ronner-Knip, 1897]]
[[Pilt:Cecilia_Beaux_-_Man_with_the_Cat_(Henry_Sturgis_Drinker)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Cecilia Beaux, &quot;Mees kassiga&quot; (1898)]]
[[Pilt:Gwen_John_-_Young_Woman_Holding_a_Black_Cat_(Tate).jpg|pisi|Gwen John, &quot;Naine musta kassiga&quot; (1920ndad)]]
[[Pilt:Auguste_Renoir_-_Julie_Manet_-_Google_Art_ProjectFXD.jpg|pisi|Auguste Renoir, &quot;Julie Manet (tütarlaps kassiga)&quot; (1887)]]
[[Pilt:The_Cat's_Lunch.jpg|pisi|Marguerite Gérard, &quot;Kassi eine&quot;]]
[[Pilt:Les_coquettes_-_Jacqueline_Marval.jpg|pisi|Jacqueline Marval, ''Les coquettes'' (1903)]]
[[Pilt:Sophie_Sperlich_Katzenkinder.jpg|pisi|Sophie Sperlich, &quot;Kassipojad&quot; (1906)]]
[[Pilt:Mädi_mit_ihren_Kindern.jpg|pisi|Minna Stocks, &quot;Mädi oma lastega&quot; (1913)]]
[[Pilt:Marie_Yvonne_Laur_Curious_kittens.jpg|pisi|Marie Yvonne Laur, &quot;Uudishimulikud kassipojad&quot;]]
[[Pilt:NY_Moma_klee_cat_and_bird.JPG|pisi|Paul Klee, &quot;Kass ja lind&quot; (1928)]]
[[Pilt:A_cat_in_&quot;gothic&quot;_style._Gouache_by_Louis_Wain,_1925-1939._Wellcome_L0026931.jpg|pisi|Louis William Wain, &quot;Kass &quot;gooti&quot; stiilis&quot; (1925/1939)]]
[[Pilt:Shanu_Lahiri-Cat.tif|pisi|Shanu Lahiri, &quot;Kass&quot;]]
'''Kass''' ehk kodukass (''Felis catus'') on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.


==Proosa==
* &quot;Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust,&quot; ütles kass pahuralt, &quot;ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]].&quot; 
** [[Mihhail Bulgakov]], &quot;Meister ja Margarita&quot;. Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika 1995, Europeia sari nr 32, lk 287


* Kass vaatab seltskonda, otsekui teeks jutt teda uniseks.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 16


* Laudalakast ronis redelit mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline kass. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. Tasakaalu saavutamiseks udises saba ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata.
:Selle raske toimingu järel istus kass redeli alla hinge tõmbama. Oleks tal olnud taskurätt, siis oleks ta tingimata higi pühkinud. Aga ühelgi kassil ei ole taskurätti. Seepärast siis Hintski rahuldus sellega, et istus otse keset päikesekiirt ja silus&lt;!--//--&gt; roosa keelekesega oma pisut sassiläinud valget rinnaesist.
:Kaevu lähedal suure vahtra all murul hüplesid läikivtumedad kuldnokad nagu vetruvad pallid. Hints vaatas neid altkulmu ja viskas tusaselt sabaga, seda jahisaaki ei tohtinud ta ju puutuda, vastasel korral hurjutaks teda kogu talupere, ja mõnikord ei lõppenud asi ainult hurjutamisega. Puhh!
:Kassil hakkas veel praegugi halb sellele mõeldes. (lk 11-12)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved [[pühapäev]]ad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. Ja kui isa mõni aasta hiljem uuesti abiellus, polnudki mul enam kedagi. Elasin nagu kassile kohane: edasi-tagasi, [[saba]] sorgus, saba püsti, nüüd on söögiaeg, nüüd on uneaeg; ainus erinevus oli selles, et kass ei pea hinge sees hoidmiseks [[töö]]l käima. Meie kodus polnud [[sõna]]dele kohta ja kõik, mida ma [[hing]]es kandsin, hirmutas mind, sest ma ei teadnud, kas seegi kuulub tegelikult minule... (lk 16)
** [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014


* Nukuteater on Lo Tui stiihia — tragikoomiline, grotesk ja tunnete ekstsentrika on tema loomuse orgaaniline pärisosa. Tema kangelasi iseloomustab ere individuaalsus ja katkematu elu sirmil. Vastavalt nukuteatri spetsiifikale tuleb sageli ka ühes ja samas lavastuses mitu vastakat kuju luua. Otsiv vaim ja suur tähelepanuvõime on aluseks, mis lubavad loendamatutele kassidele, rebastele, huntidele, eitedele jt. igaühele oma kordumatu näo anda. (Näitleja on nii paljusid kasse mänginud, et tema enda arvates saaks nendest kuupaistelisel märtsiööl vägeva kasside koori!) 
** [[Dagmar Normet]], &quot;Lo Tui&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 26


* [[Ilves]] on hästi kodustatav. Ainukeseks koduloomaks, kellega ilvest ei olevat võimalik lepitada, on kass. Sugulaste asi... 
** [[Fred Jüssi]], &quot;Rebasetund&quot;, 1981, lk 16


* Õues kräunusid kassid, nagu oleks märtsikuu. Või läks kasside [[ajaarvamine]] sassi, nagu oli sassi läinud Maie pea: Sassi õde ja Sass ise ja Sassi ema Nõmme Koss ja Sassi isa, kes lasti Naissaarel maha, ja kassid kisklesid omavahel nagu inimesed. Ent nemad ei kaevanud üksteise peale, nad kiskusid üksteiselt karvatuuste ja kriipisid silmad lõhki. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Metsseanahk&quot;, 1993, lk 299


* [[Colette]], meie kassikirjanik ''par excellence'', kelle sulg on pühendanud sellele väärikale, viisakale olevusele mitusada lehekülge, ütles kunagi, et [[Pariis]] on kasside [[kontsentratsioonilaager]]. Ta ise tegi nii palju kui jõudis, et nende viletsust leevendada. Korteriaken Palais Royal'i aeda oli sageli lahti, et mõni kodutu võiks tulla paariks tunniks sooja ahju juurde magama. Kass ei küsi midagi, ta kannatab vaikselt, ja ta oskab &quot;surra delikaatselt, kui see, mis ta on endale valinud, jääb kättesaamatuks&quot;.
** [[Fanny de Sivers]], rmt: &quot;Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III&quot;. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 525


* Aja jooksul läks šokk siiski üle ja valge Griša lasti välja, onu Tom aga viidi teise korpusesse, kus ta leidis endale kaitsja kassipoja näol, kellest ta enam ei lahkunud (mustavalgekirju kassipoeg), veel üks rõhutud rass, [[Ameerika]]s ei tohi olla hulkuvaid kassipoegi. (lk 33)
** [[Ljudmila Petruševskaja]], &quot;Jumal Poseidon&quot;, rmt: &quot;Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last&quot;, tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 62–64


* &quot;Ma mõtlesin,&quot; sõnas Ipslore mõrult, &quot;et kas siin maailmas on midagi, mis muudab [[elu]] elamisväärseks?&quot;
:Surm mõtles selle üle järele.
:KASSID, ütles ta lõpuks, KASSID ON TOREDAD.
:&quot;Käi sa õige...&quot;
:PALJUD ON SAATNUD, sõnas Surm rahulikult.
* [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;. Tõlkinud Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]]. Varrak, 2001, lk 7


* &quot;Kassid ajavad karva,&quot; ütleb emme kohe, kui ma hakkan kassidest rääkima.
:&quot;Nad kraabivad tugitoolid ribadeks.&quot;
:&quot;Nad kasutavad iga võimalust, et jalga lasta.&quot;
:&quot;Nad kräunuvad öösel magamistoa ukse taga, kui tahavad sinu voodis magada, aga see on keelatud.&quot;
:&quot;Nende liivakasti peab iga päev puhastama, või muidu hakkavad nad pissima vaipade ja diivanite peale. Ja seda ma sulle ütlen, et pole midagi hirmsamat, kui kassipissi järele haisev diivan!&quot;
:Emme leiab kassidest ainult halbu külgi. Aga minu arust on kassidel ainult head küljed. Nad on pehmed ja armsad ja neile meeldib paitamine ja mängimine. (lk 21)
* [[Kristiina Kass]], &quot;Kassid, koerad ja muud loomad&quot;, rmt: &quot;Petra lood&quot;, täiendatud trükk, 2013


* Kassid on [[Küünilisus|küünilised]] loomad. (lk 27, lk 125)
** [[Keiti Vilms]], &quot;@keitivilms&quot;, Tänapäev, 2017


* Kassid on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne [[maastik]] on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest [[ruum]]ist sümboolsesse ja tagasi.
** [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 &quot;Killustatud kogemuste Narva&quot;], Vikerkaar, mai 2020


* Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat &quot;nõida&quot;, suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk.
* Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos kassidegagi pole kuhugi kadunud (vt &quot;crazy cat lady&quot;). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ &quot;Meie igapäevast ebausku&quot;], Müürileht, 11. detsember 2019

==Luule==

&lt;poem&gt;
Mu kass, ära küünista mänguhoos,
kui mu armund rind on su ase!
Su silmis metall ja ahhaat on koos,
mul nendesse süüvida lase.
&lt;/poem&gt;
* [[Charles Baudelaire]], &quot;Kass&quot;. Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. &quot;Kurja lilled&quot; (1967), lk 34


&lt;poem&gt;
Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid
[[kruusaauk]]udes lombistes.
Millised küll istuvad rahuröövlid
neis masinais kahelambistes?

Tasa, et endilgi võimatu kuulda,
pehmelt, ühtlaselt vappudes
nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda,
ei takerdu [[kassitapp]]udes.

[[Invasioon]]! Ja kräunu ja näugu
hoovid korraga täis!
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Väikese linna kohvikumuusikat&quot; III 1. - Rmt: &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95


&lt;poem&gt;
Naiivne [[kollane]] kass aastate tagant
meid vaatab [[Silm]]ad laisad ja süütud
Soemüüridel [[kärbes]]te pirin püüridel
kuumavad [[pea]]d Vihjed ja viited
Nii palju naerunäost [[lootus]]t on läinud
meist mööda Kassid on mustad ja ende-
lised Keegi kõneleb kellestki mööda
Kõik [[tee]]d on [[igavik]]u poole lookas
&lt;/poem&gt;
* [[Ene Mihkelson]], &quot;* Naiivne kollane kass aastate tagant&quot; kogust &quot;Elujoonis&quot; (1989)


&lt;poem&gt;
Kassi nurinat ei kuula iial keegi,
ja kui kuulabki, siis välja sest ei teegi,
ja kui teebki, ei saa ikka miskit aru
- liiga kitsuke on [[inimene|inimese]] aru.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Kassi laul&quot; raamatust &quot;Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele&quot; (Vagabund 1991)


&lt;poem&gt;
Mina ütlesin oma Kassile
et ta on egotsentrik
ja et ta ei tunne kaasa ikestatud kassidele
põhjas lõunas jne.
...
Kass ütles,
et kui tema liigikaaslased-kaslased
eriti need, kes elavad teatavasti [[Kuu]] tagumisel küljel,
peaksid kannatama [[diskrimineerimine|diskrimineerimise]]
ja lamppöidsuse
ja kroonilise [[gonorröa]] all
ning kellel ei ole lootustki
et keegi ferdinand neile nuusu-tubakit pakuks

siis ei kavatsevat tema sellest hoolimata
veel mingiks tsentrikuks hakata. Kuigi asi ju kurb
Tema tahaks lihtsalt edasi olla
minu Kass
ja mitte üks neist õnnetukestest
seal Kuu teisel küljel.
Nende nahas, jah, ei tahaks tema tõesti mitte olla
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;NAD ÜTLEVAD, ENN...&quot; kogus &quot;Varasügise aiad&quot;, lk 13


&lt;poem&gt;
Nüüd ta rapleb, rumal tuvi.
Roitjal kassil kerkib [[huvi]],
[[Kaastunne|kaasatundvalt]] seisma jääb.

Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Vanasõnad==

* Ega magajale kassile [[hiir]] suhu jookse.
* Kass ja [[koer]] ei lepi iial kokku.
* Kass paneb [[saba]] pandiks.
* Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse.
* Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu.
* Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast [[laat|laadale]].
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]</text>
      <sha1>i393fztrr8z2us5266026ir7iny7g6i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4705</id>
    <revision>
      <id>90209</id>
      <parentid>89933</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34713" xml:space="preserve">[[Pilt:Kose raamatukogu, 2015.JPG|pisi|Kose raamatukogu]]
[[Pilt:Henry_Grattan_MP,_in_a_library.jpg|pisi|Maria Spilsbury, &quot;Parlamendiliige Henry Grattan raamatukogus&quot; (u 1817)]]
[[File:Charlotte_Bosanquet_-_The_Library_at_Dingestow_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|right|Charlotte Bosanquet, &quot;Raamatukogu&quot; (1840ndad)]]
[[Pilt:Anna_Alma-Tadema_-_Sir_Lawrence_Alma-Tadema's_Library_in_Townshend_House,_London_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Anna Alma-Tadema, &quot;Sir Lawrence Alma-Tadema raamatukogu Londonis, Townsend House'is&quot; (1884)]]
[[Pilt:Harriet_Backer_-_The_Library_of_Thorvald_Boeck_-_NG.M.03504_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Harriet Backer, &quot;Thorvald Boecki raamatukogu&quot; (1902)]]
[[Pilt:&quot;Dig&quot;_-_Sadie_Wendell_Mitchell._LCCN2007683268.jpg|pisi|Sadie Wendell Mitchell, &quot;Dig&quot; (1909)]]
[[Pilt:Edouard_John_Mentha_Lesendes_Dienstmädchen_in_einer_Bibliothek.jpg|pisi|Édouard John Menta, &quot;Raamatukoguinterjöör lugeva teenijapiigaga&quot;]]
'''Raamatukogu''' on koht, kus hoitakse suurt hulka [[raamat]]uid. Sageli saab neid seal lugeda, vahel isegi laenutada. Raamatukogude üle valvavad [[raamatukoguhoidja]]d.

==Proosa==

* Hämar, tolmune ruum, kõrgetelt raamatu[[riiul]]itelt tardunult allavaatavad [[büst|rinnakujud]], [[tugitool]]id, [[gloobus]]ed ja — mis kõige toredam — raamaturiiulite rägastik, milles ta võis oma tahtel rännata — kõik see muutis Jole raamatukogu õnnistatud paigaks. Kohe, kui tädi March uinus või ajas juttu [[külaline|külalisega]], ruttas Jo raamatukokku, tõmbas end suurele [[tool]]ile kerra ja neelas [[luuletus]]i, [[romaan]]e, [[ajalugu]], reisikirjeldusi ja [[pilt]]e nagu ehtne raamatukoi. (lk 36)
* Nii jõudsid nad lõpuks raamatukoguni. Jo plaksutas käsi ja hüppas, nagu ta alati tegi, kui talle midagi eriti meeldis. Raamatud, pildid, kujud ja huvitavad väikesed [[kapp|kapid]] täis haruldusi ja münte, mugavad uinumameelitavad tugitoolid, kummalised [[laud|lauad]] ja pronksasjad, ja kõigest ilusam — suur, lahtine, vanamoeliste [[kivi]]dega raamitud [[kamin]].
:&quot;Milline [[rikkus]]!&quot; ohkas Jo, vajudes samettooli sügavusse. &quot;Theodore Laurence, olete õnnelikem poiss maailmas,&quot; lisas ta veendunult.
:&quot;Ega raamatutest üksi elada saa,&quot; vastas Laurie, noogutades peaga. (lk 49)
* [[Louisa May Alcott]], &quot;Väikesed naised&quot;, tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995


* &quot;Need seal on vist need [[varemed]], millest meile juba kihelkonnakoolis kõneldi?&quot;
:&quot;Just needsamad. Lähme lähemale ja vaatame neid. Teises otsas on [[Tartu ülikool|ülikooli]] raamatukogu või biblioteek.&quot;
:&quot;Ahah, ja seal ongi see seitsmes Moosese raamat. Seda tahtsin ma juba ammugi näha. Minu vanatoi rääkis sellest juba siis, kui ma alles pisike olin.&quot;
:&quot;Ära usu, Toots. See on rahva jutt, seal põle ühtegi seitsmendat Moosese raamatut.&quot;
:&quot;On, on,&quot; vaidleb valitseja. &quot;Ma tean, et on. Ta on [[ahel|kettidega]] [[põrand]]a küljes kinni, et...&quot;
:&quot;Et?&quot;
:&quot;Noh, et ära ei [[vargus|varastataks]], või... et ta sealt ka ise minekut ei teeks.&quot;
:&quot;Toots, Toots!&quot; naerab Lesta. &quot;Kas sa ikka veel niisuguseid asju usud? Varastada võib raamatut — see on õigus, aga et raamat ise ära läheks... Ma ei tea... see võib ainult [[muinasjutt|muinasjutus]] ette tulla.“
:&quot;Nojaa,&quot; annab koolivend järele, &quot;see võib ju olla, nii kudas ta on, aga {{Sõrendus|оlemas}} ta on — see on [[fakt]].&quot; 
* [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 316


* Bellona klubi raamatukogus polnud kunagi kedagi. See oli suur, vaikne ja meeldiv ruum, raamaturiiulid moodustasid nišid, milles seisid [[kirjutuslaud]] ja kolm-neli [[tool]]i. Aeg-ajalt astus keegi sisse, et kontrollida midagi The Timesi atlasest või mingist [[strateegia]] ja taktika alasest tööst või otsida välja mõni vana teenistusnimekiri, kuid suurema osa ajast oli raamatukogu tühi.
:Kõige tagumises nišis, ümbritsetuna raamatute ja [[vaikus]]e müürist, võis usalduslik jutuajamine niisama suureks [[saladus]]eks jääda nagu [[pihitool]]is. (lk 32)
* [[Dorothy L. Sayers]], &quot;Korralagedus Bellona klubis&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013


* Kõik: [[tulevik]]u ajalugu viimsete pisiasjadeni, peainglite autobiograafiad, Raamatukogu tõeline [[kataloog]], tuhanded ja tuhanded valekataloogid, tõestused, et need kataloogid on valed, samuti ka tõestus, et tõeline kataloog on vale, Basileidese gnostiline [[evangeelium]], selle evangeeliumi kommentaar, selle evangeeliumi kommentaari kommentaar, tõestisündinud lugu sinu [[surm]]ast, kõikide raamatute [[tõlkimine|tõlked]] kõikidesse [[keel]]tesse, interpolatsioonid igast raamatust igasse raamatusse. (lk 62)
* [[Universum]], (mida mõned nimetavad Raamatukoguks) koosneb määramatust ja võib-olla ka lõpmatust arvust kuusnurkseist kambreist, mille keskel on suured madala rinnatisega ümbritsetud ventilatsiooniavad. Igast niisugusest kuusnurgast paistab lõpmata palju ülemisi ja alumisi korruseid. (lk 59)
** [[Jorge Luis Borges|J. L. Borges]], &quot;Paabeli raamatukogu&quot;. Rmt: &quot;Hargnevate teede aed&quot;, tõlkinud Ott Ojamaa, Loomingu Raamatukogu 1972, nr 5/6


* Tõsi on see, et isegi tavaliste raamatute suured kogumid väänavad [[ruum]]i, nagu võib kõhklemata kinnitada igaüks, kes on käinud mõnes tõeliselt vanas antikvariaadis, sellises, mis näeb välja, nagu oleks selle kavandanud [[M. Escher]] mõnel halval päeval, ja millel on rohkem [[trepp]]e kui korruseid ja säärased riiuliread, mis lõppevad väikeste ustega, mis on ühele normaalmõõdus inimolendile kasutamiseks ilmselgelt liiga väikesed. Raamatukogudes valitsevaid seoseid väljendav võrrand oleks: [[teadmine]]=[[jõud]]=[[energia]]=[[aine]]=[[mass]]; korralik raamatupood on lihtsalt üks peenemat sorti [[must auk]], mis oskab lugeda. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Vahid! Vahid!&quot;, Varrak, 2002, lk 6. Tõlkinud Allan Eichenbaum


* &quot;Vaata, Une-Mati, mis see seal on?&quot; osutas ta puude vahel mustavale suurele [[ehitis]]ele, mis sarnanes [[loss]]i või koguni [[kindlus]]ega.
:&quot;Need on [[Tartu toomkirik|Toome varemed]],&quot; ütles Une-Mati. &quot;Seal asubki [[Tartu Ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogu]].&quot;
:Nad olid üsna varemete külje alla jõudnud, ning nüüd märkas Mati, et hoonel puudus [[katus]] — kõrgete tühjade aknaavade taga sädelesid taevatähed! Alles olid ainult [[müür]]id — tugevad punastest [[tellis]]test laotud [[sein]]ad.
:&quot;Kuussada aastat tagasi seisis siin loss, ja see oli lossikirik,&quot; jutustas Une-Mati. &quot;Kuid need põlesid maha juba mitusada aastat tagasi.&quot;
:&quot;Aga siin pidi ju ülikooli raamatukogu olema?&quot; püüdis Mati vastu vaielda.
:Poisi meel läks üpris kurvaks. Mis puutusid temasse lossid, mis juba mitusada aastat tagasi maha olid põlenud, mis puutusid temasse mingisugused sünged, tühjad varemed! Tema tahtis oma isa ja ema näha, kes õppisid [[lastearst]]ideks ning istusid sel hilisel tunnil veel raamatukogus.
:Aga raamatukogu polnud mitte kusagil!
:&quot;On küll!&quot; kostis Une-Mati rõõmus hääl. Huvitav, kas ta oskas peale kõige muu ka veel mõtteid lugeda?
:&quot;Vaata, varemete teisel osal on [[katus]] peal. Seal asubki Eesti kõige suurem raamatukogu — Tartu Ülikooli raamatukogu!&quot; (lk 30)
* &quot;Kallis laps!&quot; ütles vana heasüdamlik [[valvur]]itädi. &quot;[[Koer]]aga raamatukogusse ei tulda! Siin on [[vaikus]]e [[riik]]! Siin on raamatute riik!&quot; (lk 30–31)
* Nüüd pani Une-Mati oma [[müts]]i tagurpidi pähe, nii et ta jälle nähtavaks muutus, ning nad hakkasid Matiga raamatukogu uudistama. Siin oli veel vaiksem ja veel salapärasem kui Toomemäe [[park|pargis]]. Aina riiulid — maast laeni, otsast otsani raamatuid täis. [[Raamaturiiul]]id jagasid kõrged ruumid kitsasteks [[koridor]]ideks.
:Raamatuid oli siin tohutult, lihtsalt uskumatult palju!
:&quot;[[Musttuhat]]!&quot; ütles Une-Mati.
:&quot;Valgetuhat!&quot; ütles Päris-Mati.
:&quot;See on justkui raamatute [[tänav]]!&quot; arvas Une-Mati.
:&quot;See on raamatute [[linn]]!&quot; imetles Mati.
:&quot;Valvuritädil oli õigus,&quot; ütles Une-Mati. &quot;See on raamatute riik!&quot; (lk 31)
* [[Dagmar Normet]], &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979


* Raamatukokku on peaaegu miili jagu maad, ja nad kõnnivad sinna koos [[laupäev]]ahommikuti. Kolmandal korral soovitab [[raamatukoguhoidja]] neil [[lugejakaart]]e taotleda, ja kui Lydia sellest pakkumisest ära ütleb, hakkab naine [[hispaania keel]]es rääkima ning ütleb Lydiale, et see ei kujuta neile mingit [[hädaoht]]u, et neil on õigus lugejakaartidele hoolimata oma immigrandistaatusest. Lydia kõhkleb esiti, aga keda siis veel usaldada kui mitte raamatukoguhoidjat? Nad mõlemad Lucaga saavad kaardid, ja see on imeline, kosutav, elumuutev. (lk 472)
** [[Jeanine Cummins]], &quot;Ameerika pind&quot;, tlk [[Evelin Banhard]], 2021


* [Välismaine paberiteadlane:] Kui mina suren - ja see juhtub varsti, ma olen kindel -, siis ma olen juba kogu oma raamatukogu lubanud Calase [[klooster|kloostrile]] [[Hispaania]]s. Kui võimalik, siis ma tahaksin ise ka seal surra. Raamatukogud põlevad maha, kogud digiteeritakse ja müüakse siis rahapuuduse tõttu laiali. Ainult kloostrid on hoidnud raamatuid [[keskaeg|keskajast]] saadik, nemad teavad, mida raamatutega teha.&quot; (lk 9)
** [[Meelis Friedenthal]], &quot;Inglite keel&quot;, 2016


* Kujutlege [[mees]]t, kes istub [[päev]]ade viisi oma raamatukogus, suhteliselt ilmetut väikest meest. /---/ [[Naaber|Naabreid]] kohtab ta kaks-kolm korda veerandaastas, sest tegemist on ju [[Inglismaa]]ga, kus naabrid ei lase kunagi ühel mehel päris ilma [[seltskond|seltskonnata]] elada, olgu ta nii kuivik ja hapu [[nägu|näoga]] kui tahes. (lk 55)
** [[Susanna Clarke]], &quot;Jonathan Strange ja härra Norrell&quot;, 1. osa, tlk Hana Arras, 2007


* &quot;Kas teil [[Henry James]]i &quot;Saadikud&quot; on?&quot; küsis Tom esimese klassi raamatu­kogu valveohvitserilt. Riiulil seda polnud.
:&quot;Kahjuks ei ole, härra,&quot; vastas ohvitser.
:Tom oli pettunud. Selle raamatu kohta oligi härra Greenleaf küsinud. Tom tundis, et peaks seda lugema. Ta läks teise klassi raamatukokku. Ta leidiski otsitava, aga kui ta tahtis seda laenutada ja ütles kajutinumbri, teatas ametnik vabandavalt, et esimese klassi reisijad ei tohi teise klassi raamatukogust raamatuid võtta. Seda oligi Tom kartnud. Ta pani köite alandlikult tagasi, ehkki oleks olnud kerge, nii kerge riiulist mööda minnes raamat hõlma alla pista. (lk 26-27)
* [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk [[Karin Suursalu]], 2007


* Raamatukogud on [[jõud|jõu]], [[graatsia]] ja [[vaimukus]]e varamud, korra, meelerahu ja [[pidevus]]e meenutajad, [[vaimujõud|vaimujõu]] järved, mis pole ei soojad ega külmad, eredad ega hämarad. Nende pakutav [[nauding]] on püsiv, orgasmitu, usaldusväärne, sügav ja kauakestev. Igas raamatukogus üle kogu maailma olen ma [[kodu]]s, eneseteadvusetu, tüüne ja süüviv.
** [[Germaine Greer]], &quot;Daddy, We Hardly Knew You&quot;, Ballantine, 1989


* Grigori veetis veel hulga aega stende ja korralikult [[riiul]]itele pandud [[raamat]]uid uurides ja luges köidete selgadelt [[autor]]ite nimesid. Aga aeg-ajal vaatas ta mujale, pidades silmas Dollyt, keda lugejad ikka veel ründasid. Ning ükskord kohtas tütarlapse temale suunatud pilku.
:Tütarlaps mäletas, et ta on siin! Tänaseks piisas Grigorile sellest. Ta mäletas teda! See tegi talle heameelt, ja lisaks veel asjaolu, et ta oli nüüd äkki sattunud hoopis teise, varem täiesti tundmatusse maailma — [[kirjandus]]e [[pühamu]]sse, raamatuvaramusse, mis ühendab kogu inimkonna [[minevik]]ku [[tänapäev]]aga, meie kaasajaga. Ja nagu pühakojas tekib siingi tahtmine ainult vaikselt rääkida ja kummardada [[vestaal]]ide ees — nende naiste ees, kes valitsevad raamatute [[saladus]]i, saladuste saladusi. (lk 23)
* [[Agnia Kuznetsova]], &quot;Dolly&quot;, tlk Evi Puskar, 1996


* Tahtsin proovida üksi olla. Läksin linna raamatukogusse, vanasse raamatukogusse. Möödusin hotellist, kus me kohtume, minu armuke ja mina, kuid sel päeval ei pidanud me kohtuma, ning ma olin üksi. Proovisin, mida &lt;!--//--&gt;tähendab olla üksik naine, üksik inimene. Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi.
:Istusin üksi laua taha. Mõned vanamehed vaatasid mind. Nagu unes hakkasin üht [[ajakiri|ajakirja]] lehitsema, mõeldes sealjuures: Nüüd lehitsen ma ajakirja, seda mult oodataksegi. (lk 34-35)
* [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49


* Pidamata oluliseks raamaturidade [[ilu]] — oma värviliste selgade sooja lõkendusega kaunistasid nad rangevõitu toakest niikuinii —, oli Tarvel [[riiul]]id täitnud otstarbekuse põhimõttel, ühe ja sama autori mitmekeelsed tõlked koondatud, sarjad hajutatud, paljud teosed varustatud põhjalike kribukirjaliste remarkidega, mille tarvis ta lõikas pikki kitsaid sedeleid rohelisest kangest jõupaberist. Riiulil polnud peaaegu ühtki läbilugemata teost. Tema senine elu — peaaegu üleni vaimuelu — oli säilitanud läbi kõigi aja-, ea- ja olumuutuste oma püsiva põhikoloriidi: südasuvelgi ei lahkunud väikesest toast vanade raamatukogude leige kollakashall lõhn. (lk 51)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Inglite mäss&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Raamatukogu oli kivist ja muljetavaldav, selle võlvlaes paistsid nikerdatud lehestiku tihnikud ning seal oli tohutu suur [[kamin]], puhtaks pühitud ja tühi, kaminasimsile voolitud Bailey [[vapp]], tüse torn ja ja väike puudetukk. Gooti stiilis [[aknad]] olid härmatisega kaetud muruplatsi poole, pliiklaasist aknaruutudes oli osalt tavaline [[klaas]] ning osalt tore Kelmscotti värviline klaas, mille kesksetes medaljonides olid kujutatud ehitustööd rohelisel künkal asuvas kantsis, mis oli kindlustatud ning lippudega ehitud ja kuhu sisenes ratsutavatest rüütlitest ja daamidest koosnev [[rongkäik]]. Piki akende ülemist osa kulges lopsaka [[roosipuu]] kujutis, millel olid ühtaegu nii valged kui ka punased õied ja veripunased viljad. Külgedel lokkasid [[viinapuu]]väädid, mille keerduvate köitraagude ja laiuvate sooneliste &lt;!--//--&gt;lehtede keskel rippusid tohutu suured lillakaspunased viinamarjakobarad. [[Raamat]]ud klaasi taga olid nahast selgadega, korralikud, nähtavasti liikumatud ja puutumata. (lk 161-162)
** [[A. S. Byatt]], &quot;Lumm&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013

==Luule==
&lt;poem&gt;
Raamatukogu. Kohutav [[mets]].
Kasvab kiiresti, mädaneb aeglaselt,
peidab ei tea mida, kuhu silm ei ulatu.
&lt;/poem&gt;
* [[Maarja Kangro]], &quot;Raamatukogu. Kohutav mets&quot; luulekogust &quot;Tule mu koopasse, mateeria&quot; (2007)


==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Raamatute laenutamise vastu seisis Bodley kaljukindlalt ning siin on tema reegel kestma jäänud. Valdavalt on see tark. Avalike raamatukogude raamatute varastamine, nagu ka kaotamine, on selletaoliste asutuste ajaloo kurblik ja muistne peatükk; õigupoolest on liigagi palju alust uskuda, et Bodley' raamatukoguski pole just vähe neid raamatuid, mis olid algselt varastatud. Kuid pikaajaline kuulumine niisugusele asutusele on kahtlemata algse [[kuritegu|kuriteo]] maha pesnud. [[Pariis]]i Rahvusraamatukogus leidub vähemalt üks kallihinnaline käsikiri, mis on varastatud Escurialist. Briti Muuseumis on köiteid, mida Bodley kahtlustavalt piidleb, ja vastupidi. Kuid jäägu need asjad, nagu on. Bodley ei andnud isegi [[vaimulik|jumalasulastele]], kes rügasid tema raamatukogust veel suuremagi töö kallal - tõlkides [[Piibel|piiblit]] sellesse võrratusse [[inglise keel]]de, mis teeb [[Kuningas Jamesi piibel|kuningas Jamesi piiblist]] meie suurima kirjanduspärandi - luba laenata &quot;paari raamatut&quot;, mida nad näha tahtsid.
** [[Augustine Birrell]], &quot;Bodley' raamatukogu nimel&quot;, rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/12244/12244-h/12244-h.htm &quot;Bodley' raamatukogu nimel ja teisi esseid&quot;], 1906


* Mina isiklikult olen surmkindlalt raamatute põletamise vastu. Oma nurjatuse tõttu veel palju hullemgi toiming oli skandaalselt õõvastav [[saatus]], mis sai osaks kloostriraamatukogudele meie jälestusväärselt korraldatud, ehkki üldiselt tululiku [[reformatsioon]]i käigus. Ahne aadelkond ja maaomanikest väikeaadel, kes krabas vana usu muistsete aluste järele, ei hoolinud karvavõrdki raamatuist, mille nad leidsid seinte äärde kuhjunult, ning kas tarvitasid need jälkideks otstarveteks koduses majapidamises või müüsid need laevatäite kaupa meretagustesse maadesse. Võib ju olla, et [[munk|mungad]] - toredad lustlikud sellid - hoolisid rohkem oma kalatiikide sisust kui enda raamatukogude omast, kuid igal juhul jätsid nad raamatud omapäi saatuse hoolde, mitte ei pühkinud nendega [[saabas|saapaid]] ega müünud neid vanapaberi hinnaga. Peab olema väga kerglane loomus, et mitte kaotada [[enesevalitsus]]t meie õndsa reformatsiooni asjus.
** Augustine Birrell, &quot;Raamatukoid&quot;, rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/12244/12244-h/12244-h.htm &quot;Bodley' raamatukogu nimel ja teisi esseid&quot;], 1906


* Raamatukogusid ei rajata, need [[kasvamine|kasvavad]]. Esimesed kaks tuhat köidet ei valmista sulle mingit raskust ja maksavad hämmastavalt vähe [[raha]]. 400 naela ja viie aastaga võib tavaline inimene tavalise elu käigus ilma erilise kiirustamiseta ja oma maitset kuidagi survestamata ümbritseda end selle koguse raamatutega, kõik tema enda [[emakeel]]es, ja sestpeale omada maailmas vähemalt üht kohta, kus ta võib olla [[õnn]]elik. Kuid [[uhkus]]eni on veel palju maad. Oleks absurdne tunda uhkust kahe tuhande raamatu üle. Samahästi võiks olla uhke, et sul on kaks [[mantel|mantlit]]. Pärast su esimest kaht tuhandet algavad raskused, aga kuni kümne tuhande köiteni on parem oma raamatukogu teemal suud mitte lahti teha. ''Siis'' võid sa rääkima hakata.
** Augustine Birrell, &quot;Raamatuostmine&quot;, rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/21793/21793-h/21793-h.htm &quot;Obiter dicta&quot;], 1896


* [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110; ''Minevikumasinaks'' on tõlgitud Internet Archive'i veebiarhiiv Wayback Machine)
* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud [[kultuur]]i terviklikku [[arhiiv]]i. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja [[heli]]de arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka &quot;arhiivideks&quot; kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui &quot;raamatukogu&quot; [[mõte]] meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud &quot;sisu&quot; ühtlasi ka kellegi &quot;[[omand]]&quot;. (lk 114–115)
* Nüüd, kus tehnoloogia lubab [[Aleksandria raamatukogu]] taastada, takistab seda [[seadus]]. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste [[eesmärk]] on toetada [[kultuur]]i levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse [[mootor]]. Autoriõigusest on kujunenud [[pidur]]. (lk 213)
** [[Lawrence Lessig]], &quot;Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik&quot;, tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.


* Igal Ameerika [[laps]]el peaks olema ligipääs hästi varustatud kooliraamatukogule. [---] Investeering raamatukogudesse on investeering meie laste [[tulevik]]ku. (lk 34)
** [[Laura Bush]], intervjuu: ''cit. via'': &quot;The Gift of Books&quot;, rmt: Joanne Mattern, &quot;Laura Bush&quot;, 2003, sari &quot;Biography Today: Profiles of People of Interest to Young Readers&quot;, Vol. 12, Issue 2, lk 17


* Kahekümnendates eluaastates olin ma raamatukoi - ma veetsin 12 tundi [[päev]]as raamatukogus. Ma ei saa iial teada, kuidas ma George'iga kohtusin.
** Laura Bush, ''cit. via'': Ginger Lapid-Bogda, &quot;Bringing Out the Best in Everyone You Coach: Use the Enneagram System for Exceptional Results&quot;, 2009, lk 123


* Raamatukogud lubavad lastel küsida maailma kohta [[küsimus]]i ja saada [[vastus]]ed. Ja on imeline, et kui laps õpib kord raamatukogu kasutama, on [[uks]] [[õppimine|õppimise]] juurde alati valla.
** Laura Bush, ''cit. via'': Carl A. Harvey, &quot;The 21st Century Elementary Library Media Program&quot;, 2009, lk 3


* Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris [[maagia]]t: reisida ajas, suhelda surnutega – [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga.
:Naabruskonna keskel asuv raamatukogu on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel [[saar]]el on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline &quot;[[vajadus]]&quot; mingi &quot;nodi&quot; järele. [[Kaubanduskeskus]]ed – [[pood|poed]] – on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste [[maksud]]e eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal.
* Riiulid pidid olema täis raamatuid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud.
** [[Caitlin Moran]], &quot;Moranthology&quot;, Ebury Press, 2012


* Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida.
:Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu [[valgus]] – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu [[põrsas]] poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud.
* Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud – olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike.
:Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik riiuleid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid.
* Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära.
:Mitte keegi ei võitle selle eest – mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id?
* Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ &quot;What have they done to my library?&quot;], Nosy Crow, 21. aprill 2015


* &quot;Ema, vaata! Loss!&quot; hüüatas väikemees [[trollibuss|trollis]], kui [[rahvusraamatukogu]] külg Endla tänavalt paistma hakkas. Paksud [[paekivi]]st [[sein]]ad, romantilised kaared ja laskeavade moodi [[aken|aknad]] – [[poiss]] oli eksimatult tajunud rahvusraamatukogu arhitektuuri erilisust tavaliste linnamajade keskel.
** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ &quot;Raine Karp kaante vahel&quot;] Sirp, 22.07.2016


* Võimatu on uurida [[Eesti]]t – seda maad ja rahvast -, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid.
** [[Janne Andresoo]], [https://leht.postimees.ee/3701869/janne-andresoo-rahvusraamatukogu-teenib-teadust &quot;Rahvusraamatukogu teenib teadust&quot;] Postimees, 22. mai 2016


* On väga oluline, et juba väikestel [[laps|lastel]] tekiks raamatukogus käimise [[harjumus]], sest raamatukogud on tõelised varasalved terveks eluks.
** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/311204/rahvusraamatukogu-avas-lasteala &quot;Rahvusraamatukogu avas lasteala&quot;] ERR, 22.03.2016


* Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes [[kultuuripärand]]i säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud.
** Janne Andresoo, [https://foto.err.ee/vaata/keelesaade-tuleviku-rahvusraamatukogud/latest &quot;KEELESAADE. Tuleviku rahvusraamatukogud&quot;] Vikerraadio, 13.10.2019


* [[Viivis]] moodustab raamatukogu [[tulu]]dest kaduvväikese osa ning samas mõjutab ebaproportsionaalselt just madalama sissetulekuga inimesi nagu [[tudeng]]id või [[pensionär]]id. Küsimus on ka maailmavaateline – kas raamatukogu peaks olema asutus, kelle esmane reaktsioon ekslikule käitumisele on sanktsioneerimine.
* Praktika näitab, et tagastamisega [[hilinemine]] on suhteliselt haruldane – eriti kui räägime mitmekuusest või lausa mitmeaastasest hilinemisest. Näiteks eelmisest aastast on õigeks ajaks tagastamata 52 raamatut. Võrdluseks – ainuüksi mai keskpaiga seisuga oli rahvusraamatukogust välja laenutatud enam kui 9000 teavikut. Seetõttu me ei usu, et inimesed tagastavad raamatuid vaid [[trahv]]i ähvardusel – see on eelkõige ikkagi sotsiaalne norm ehk õige asi, mida teha.
** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/1100134/rahvusraamatukogu-lopetab-viiviste-votmise &quot;Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise&quot;] ERR, 10.06.2020


* Raamatukogudel on tõesti hästi oluline roll siduda ühiskonna erinevaid gruppe.
** Janne Andresoo, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608459116/janne-andresoo-raamatukogude-roll-on-siduda-uhiskonna-erinevaid-gruppe &quot;Janne Andresoo: raamatukogude roll on siduda ühiskonna erinevaid gruppe&quot;], ERR, 07.01.2022


* Struktuuri, korrapära, siia paigutatavate väärtuste ja siit saadavate intresside (küll vaimsete) poolest sarnaneb raamatukogu [[pank|pangaga]]. Raamatukokku kogutakse ideid ja mõtteid, teadmist ja tarkust, lõbu ja meelelahutust. Ja kui kellelgi on millestki mainitust puudus, võib ta tulla siit lisa võtma. Kuid erinevalt pangast, kus igasugune asjaõiendamine algab isiku kontrollimisest, on toimetamine raamatukogus vaba. Igaüks võib siin sirutada käe ka selle järele, mille saamisel ja loomisel pole ta üldse osalenud, millesse ta pole panustanud.
* [[Pank]] kontrollib, valib ja allutab oma reeglitele isegi siis, kui sa pangale iseenda teenitud raha viid. Raamatukoguga on vastupidi: raamatukogu kogub ja koondab, loob süsteemi ja korrapära, et anda. Raamatukogu korrapära ei ole bürokraatlik, vaid vastupidi – demokraatlik. Keegi ei küsi sinult, miks sa siia tuled, miks tahad just seda raamatut ja mitte teist.
* Inimene ise teab, miks ta raamatukokku tuleb, mida ta siit tahab leida ning mis ta selle kõigega pärast peale hakkab. Raamatukogu usaldab lugejat ja ootab ka oma lugejatelt usaldust. See on ilus ja raamatukogule vahel ka väga valus … kui tuleb tunnistada, et raamatukogu raamatud unustatakse oma kodu riiulisse. Aga raamatukogu usaldab ikka, sest teisiti ei saa raamatukogu töötadagi. Ning just raamatukogu läbinisti demokraatliku olemuse tõttu ei iseloomusta raamatukogud enam ammu ainult riigi ja rahva hariduslembust, vaid ennekõike ühiskonnas omaks võetud väärtusi ja püüdeid.
* Eestis on suurepärane ja hästi arenenud raamatukoguvõrk. Tänapäevaste rahvaraamatukogude eelkäijad on 20. sajandi alguse seltside raamatukogud, mille najal püüti täita lünki rahva hariduses, sest tähtis oli lükata talutare uksed valla, et maailm saaks sisse tulla. Tingimuste piires ja võimatuste kiuste püüti elu juhtida Jakob Hurda sõnastatud aate sihis: haritus on väikerahva võimalus.
* Raamatukogus on vana ja uus kõrvuti ja koos, igast vanast võib siin kooruda midagi, mis on kellelegi uus. See tõsiasi on täpselt niisama loomulik kui asjaolu, et raamatukogus on iga inimene üksinda, aga samas ka pole üksinda. 21. sajandi raamatukogu on eelkõige keskkond, kuhu tulla ja kust ammutada midagi iseendale. Selle keskkonna arendamine tähendab vajadust täiendada ja lihtsustada üha enam erinevate andmete ja materjalide kättesaadavust, aga samas ka eeldust, et siin oleks hea olla. Kusjuures «hea» hinnanguna on rohkem kui kunagi enne isiklik ning selle mõistmiseks ei piisa enam lihtsalt külastajate küsitlemisest, vaid selleks on vaja teada inimeste ootusi, võimalusi, valmisolekut ehk kogu elu enda ümber.
* Neid raamatukogule nii iseloomulikke pooluseid, kus kohtuvad kogumine ja jagamine, uus ja vana, üksindus ja seltskond, vanus ja noorus, ühendavad tervikuks inimesed. Nii need, kes raamatukogus töötavad, kui ka need, kes raamatukogusse tulevad.
* Morgenstern ise on seda kõige täpsemalt öelnud: &quot;Ülikooli esimese raamatukoguhoidjana lõin ma talle kõigil aladel valitud raamatukogu, mõjutasin raamatute valikuga osaliselt selle paiga kultuuri, kus ma elasin.&quot;
:Need Morgensterni sõnad, lausutud pea kakssada aastat tagasi, kõlavad meie kaasajas Mogens Vestergaardi, Roskilde rahvaraamatukogu juhi jutus raamatukogust kui viiendast võimust. Võimust, mis saab mõjutada oma asupaiga kultuuri. Tahtmise ja oskuse korral, lähtudes püüetest, mis on priid igapäevaste askelduste kammitsatest, suudab aga raamatukogu mõjutada ka kogu ühiskonda.
* [[Krista Aru]], [https://tartu.postimees.ee/7426990/krista-aru-morgensterni-parand-ja-uue-aja-noudmised-raamatukogu-pakub-heitlikku-maailma-stabiilsust-ja-kindlust &quot;Morgensterni pärand ja uue aja nõudmised. Raamatukogu pakub heitlikku maailma stabiilsust ja kindlust&quot;], Tartu Postimees, 11. jaanuar 2022


* Raamatukogud on muutunud lisaks lihtsalt raamatute laenutuskohtadest ka [[kogukonnakeskus]]teks, raamatukogudele on läbi aastate tulnud juurde uusi ülesandeid.
* Näiteks [[e-riik|e-riigiga]] suhtlemisel on raamatukogudel väga oluline roll. Raamatukogud tagavad ligipääsu väga erinevatele [[andmebaas]]idele. See ring, mida raamatukogus teha saab, on oluliselt laienenud ja seda me tahamegi erinevate teema-aasta fookusteemade kaudu inimestele näidata.
** [[Liina Valdre]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608463565/raamatukogude-aasta-projektijuht-raamatukogud-on-palju-muudki-kui-raamatud-ja-laenutamine &quot;Raamatukogude aasta projektijuht: raamatukogud on palju muudki kui raamatud ja laenutamine&quot;], ERR, 12.01.2022


* Aga alustavad sõnakunstiarmastajad, kes te maksate, et iga teie uitmõte ja hingeliigahtus trükivormi valataks, et teid raamatuks tehtaks ja nõnda surematuks muudetaks (vähemalt DIGARis ja sundeksemplare koguvate raamatukogude hoidlates), siis makske vähemalt hästi, et kellelgi sellest midagi tolku oleks. Kasvõi trükitöölisel, kuigi vast saab temagi leiva mõne mõistlikuma tööga lauale.
** [[Rauno Alliksaar]], [https://va.ee/kes-tasub-trukitoolise-vaeva/ &quot;Kes tasub trükitöölise vaeva?&quot;], Värske Rõhk, 26.04.2021


* Ma tahtsin ka ise saada kord raamatukoguhoidjaks. Just maapiirkonda, kus on vaikne, lähed tööle, oled raamatute keskel ja tunned ennast mõnusalt. Üksvahe oli raamatukoguhoidja töö ka selline, aga nullindate alguses see muutus, raamatukogud pandi kinni, nende majad jäid väiksemaks, tulid uued nõudmised. Ma arvan, et sellist külaraamatukogu praegu polegi, kus saaks lihtsalt niisama olla, tegelik raamatukoguhoidja töö on ilmselt tüütum ja igavam.
** [[Andrus Kasemaa]], intervjuu: [[Piret Põldver]], [https://kultuur.err.ee/1108212/andrus-kasemaa-kord-viskasin-koik-kasikirjad-ahju-ja-arvasin-et-ei-kirjuta-enam-kunagi &quot;Andrus Kasemaa: kord viskasin kõik käsikirjad ahju ja arvasin, et ei kirjuta enam kunagi&quot;], ERR 02.07.2020, Looming 6/2020


* Raamatukogu on müstiline paik, sest keeruline on sealt väljuda midagi kaasa võtmata. Olgu kaasavõetavaks siis väljaanded või loetust juba omandatud teadmised. Väiksema kogukonna raamatukogus võivad selleks olla ka kohalikud uudised või lihtsalt rõõm inimestega suhtlemisest.
* Rahvaraamatukogudel on rahvusluse ja keele arengu ning identiteedi kujunemisloos väga oluline osa. Võib öelda, et raamatukogu on kui ühiskonna instrument, mille kaudu tehakse informatsioon, kultuur ja teadmised kättesaadavaks. Raamatukogu on ka teejuht, mis aitab infokülluses õigeid valikuid teha, sest tõuseb raamatukogu kui meediapädevuste kasvataja tähtsus.
* Tuleviku globaalseid arenguid silmas pidades võib arvata, et raamatukogud ei kao, kuna omamise, sealhulgas informatsiooni omamise soov väheneb, kuid taaskasutus üha laieneb.
* Vaatamata Eesti e-riigi kuvandile ei ole siiski kõigil inimestel kodus internetti, arvutit või nutitelefone. Uuem ja ka väärtuslik info levib endiselt maksumüüri taga, sest ka loojad peavad töö eest tasu saama, kuid taas – appi tuleb raamatukogu.
* Raamatukogu pole ammu ainult raamatute kogu, vaid raamatukogu on ennekõike inimesed.
** [[Ülle Talihärm]], [https://kultuur.err.ee/1608164128/ulle-taliharm-tuleviku-rahvaraamatukogu-kui-info-ja-kogukonnakeskus &quot;Tuleviku rahvaraamatukogu kui info- ja kogukonnakeskus&quot;], ERR, 02.04.2021

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Raamatukogundus| ]]</text>
      <sha1>1d4sretmq1i0yrvysaxvbj3dd1iaulj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90210</id>
      <parentid>90209</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:55:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34738" xml:space="preserve">[[Pilt:Kose raamatukogu, 2015.JPG|pisi|Kose raamatukogu]]
[[Pilt:Henry_Grattan_MP,_in_a_library.jpg|pisi|Maria Spilsbury, &quot;Parlamendiliige Henry Grattan raamatukogus&quot; (u 1817)]]
[[File:Charlotte_Bosanquet_-_The_Library_at_Dingestow_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|right|Charlotte Bosanquet, &quot;Raamatukogu&quot; (1840ndad)]]
[[Pilt:Anna_Alma-Tadema_-_Sir_Lawrence_Alma-Tadema's_Library_in_Townshend_House,_London_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Anna Alma-Tadema, &quot;Sir Lawrence Alma-Tadema raamatukogu Londonis, Townsend House'is&quot; (1884)]]
[[Pilt:Edouard_John_Mentha_Lesendes_Dienstmädchen_in_einer_Bibliothek.jpg|pisi|Édouard John Menta (1858–1915), &quot;Raamatukoguinterjöör lugeva teenijapiigaga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Harriet_Backer_-_The_Library_of_Thorvald_Boeck_-_NG.M.03504_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Harriet Backer, &quot;Thorvald Boecki raamatukogu&quot; (1902)]]
[[Pilt:&quot;Dig&quot;_-_Sadie_Wendell_Mitchell._LCCN2007683268.jpg|pisi|Sadie Wendell Mitchell, &quot;Dig&quot; (1909)]]

'''Raamatukogu''' on koht, kus hoitakse suurt hulka [[raamat]]uid. Sageli saab neid seal lugeda, vahel isegi laenutada. Raamatukogude üle valvavad [[raamatukoguhoidja]]d.

==Proosa==

* Hämar, tolmune ruum, kõrgetelt raamatu[[riiul]]itelt tardunult allavaatavad [[büst|rinnakujud]], [[tugitool]]id, [[gloobus]]ed ja — mis kõige toredam — raamaturiiulite rägastik, milles ta võis oma tahtel rännata — kõik see muutis Jole raamatukogu õnnistatud paigaks. Kohe, kui tädi March uinus või ajas juttu [[külaline|külalisega]], ruttas Jo raamatukokku, tõmbas end suurele [[tool]]ile kerra ja neelas [[luuletus]]i, [[romaan]]e, [[ajalugu]], reisikirjeldusi ja [[pilt]]e nagu ehtne raamatukoi. (lk 36)
* Nii jõudsid nad lõpuks raamatukoguni. Jo plaksutas käsi ja hüppas, nagu ta alati tegi, kui talle midagi eriti meeldis. Raamatud, pildid, kujud ja huvitavad väikesed [[kapp|kapid]] täis haruldusi ja münte, mugavad uinumameelitavad tugitoolid, kummalised [[laud|lauad]] ja pronksasjad, ja kõigest ilusam — suur, lahtine, vanamoeliste [[kivi]]dega raamitud [[kamin]].
:&quot;Milline [[rikkus]]!&quot; ohkas Jo, vajudes samettooli sügavusse. &quot;Theodore Laurence, olete õnnelikem poiss maailmas,&quot; lisas ta veendunult.
:&quot;Ega raamatutest üksi elada saa,&quot; vastas Laurie, noogutades peaga. (lk 49)
* [[Louisa May Alcott]], &quot;Väikesed naised&quot;, tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995


* &quot;Need seal on vist need [[varemed]], millest meile juba kihelkonnakoolis kõneldi?&quot;
:&quot;Just needsamad. Lähme lähemale ja vaatame neid. Teises otsas on [[Tartu ülikool|ülikooli]] raamatukogu või biblioteek.&quot;
:&quot;Ahah, ja seal ongi see seitsmes Moosese raamat. Seda tahtsin ma juba ammugi näha. Minu vanatoi rääkis sellest juba siis, kui ma alles pisike olin.&quot;
:&quot;Ära usu, Toots. See on rahva jutt, seal põle ühtegi seitsmendat Moosese raamatut.&quot;
:&quot;On, on,&quot; vaidleb valitseja. &quot;Ma tean, et on. Ta on [[ahel|kettidega]] [[põrand]]a küljes kinni, et...&quot;
:&quot;Et?&quot;
:&quot;Noh, et ära ei [[vargus|varastataks]], või... et ta sealt ka ise minekut ei teeks.&quot;
:&quot;Toots, Toots!&quot; naerab Lesta. &quot;Kas sa ikka veel niisuguseid asju usud? Varastada võib raamatut — see on õigus, aga et raamat ise ära läheks... Ma ei tea... see võib ainult [[muinasjutt|muinasjutus]] ette tulla.“
:&quot;Nojaa,&quot; annab koolivend järele, &quot;see võib ju olla, nii kudas ta on, aga {{Sõrendus|оlemas}} ta on — see on [[fakt]].&quot; 
* [[Oskar Luts]], &quot;[[Suvi (Luts)|Suvi]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 316


* Bellona klubi raamatukogus polnud kunagi kedagi. See oli suur, vaikne ja meeldiv ruum, raamaturiiulid moodustasid nišid, milles seisid [[kirjutuslaud]] ja kolm-neli [[tool]]i. Aeg-ajalt astus keegi sisse, et kontrollida midagi The Timesi atlasest või mingist [[strateegia]] ja taktika alasest tööst või otsida välja mõni vana teenistusnimekiri, kuid suurema osa ajast oli raamatukogu tühi.
:Kõige tagumises nišis, ümbritsetuna raamatute ja [[vaikus]]e müürist, võis usalduslik jutuajamine niisama suureks [[saladus]]eks jääda nagu [[pihitool]]is. (lk 32)
* [[Dorothy L. Sayers]], &quot;Korralagedus Bellona klubis&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013


* Kõik: [[tulevik]]u ajalugu viimsete pisiasjadeni, peainglite autobiograafiad, Raamatukogu tõeline [[kataloog]], tuhanded ja tuhanded valekataloogid, tõestused, et need kataloogid on valed, samuti ka tõestus, et tõeline kataloog on vale, Basileidese gnostiline [[evangeelium]], selle evangeeliumi kommentaar, selle evangeeliumi kommentaari kommentaar, tõestisündinud lugu sinu [[surm]]ast, kõikide raamatute [[tõlkimine|tõlked]] kõikidesse [[keel]]tesse, interpolatsioonid igast raamatust igasse raamatusse. (lk 62)
* [[Universum]], (mida mõned nimetavad Raamatukoguks) koosneb määramatust ja võib-olla ka lõpmatust arvust kuusnurkseist kambreist, mille keskel on suured madala rinnatisega ümbritsetud ventilatsiooniavad. Igast niisugusest kuusnurgast paistab lõpmata palju ülemisi ja alumisi korruseid. (lk 59)
** [[Jorge Luis Borges|J. L. Borges]], &quot;Paabeli raamatukogu&quot;. Rmt: &quot;Hargnevate teede aed&quot;, tõlkinud Ott Ojamaa, Loomingu Raamatukogu 1972, nr 5/6


* Tõsi on see, et isegi tavaliste raamatute suured kogumid väänavad [[ruum]]i, nagu võib kõhklemata kinnitada igaüks, kes on käinud mõnes tõeliselt vanas antikvariaadis, sellises, mis näeb välja, nagu oleks selle kavandanud [[M. Escher]] mõnel halval päeval, ja millel on rohkem [[trepp]]e kui korruseid ja säärased riiuliread, mis lõppevad väikeste ustega, mis on ühele normaalmõõdus inimolendile kasutamiseks ilmselgelt liiga väikesed. Raamatukogudes valitsevaid seoseid väljendav võrrand oleks: [[teadmine]]=[[jõud]]=[[energia]]=[[aine]]=[[mass]]; korralik raamatupood on lihtsalt üks peenemat sorti [[must auk]], mis oskab lugeda. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Vahid! Vahid!&quot;, Varrak, 2002, lk 6. Tõlkinud Allan Eichenbaum


* &quot;Vaata, Une-Mati, mis see seal on?&quot; osutas ta puude vahel mustavale suurele [[ehitis]]ele, mis sarnanes [[loss]]i või koguni [[kindlus]]ega.
:&quot;Need on [[Tartu toomkirik|Toome varemed]],&quot; ütles Une-Mati. &quot;Seal asubki [[Tartu Ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogu]].&quot;
:Nad olid üsna varemete külje alla jõudnud, ning nüüd märkas Mati, et hoonel puudus [[katus]] — kõrgete tühjade aknaavade taga sädelesid taevatähed! Alles olid ainult [[müür]]id — tugevad punastest [[tellis]]test laotud [[sein]]ad.
:&quot;Kuussada aastat tagasi seisis siin loss, ja see oli lossikirik,&quot; jutustas Une-Mati. &quot;Kuid need põlesid maha juba mitusada aastat tagasi.&quot;
:&quot;Aga siin pidi ju ülikooli raamatukogu olema?&quot; püüdis Mati vastu vaielda.
:Poisi meel läks üpris kurvaks. Mis puutusid temasse lossid, mis juba mitusada aastat tagasi maha olid põlenud, mis puutusid temasse mingisugused sünged, tühjad varemed! Tema tahtis oma isa ja ema näha, kes õppisid [[lastearst]]ideks ning istusid sel hilisel tunnil veel raamatukogus.
:Aga raamatukogu polnud mitte kusagil!
:&quot;On küll!&quot; kostis Une-Mati rõõmus hääl. Huvitav, kas ta oskas peale kõige muu ka veel mõtteid lugeda?
:&quot;Vaata, varemete teisel osal on [[katus]] peal. Seal asubki Eesti kõige suurem raamatukogu — Tartu Ülikooli raamatukogu!&quot; (lk 30)
* &quot;Kallis laps!&quot; ütles vana heasüdamlik [[valvur]]itädi. &quot;[[Koer]]aga raamatukogusse ei tulda! Siin on [[vaikus]]e [[riik]]! Siin on raamatute riik!&quot; (lk 30–31)
* Nüüd pani Une-Mati oma [[müts]]i tagurpidi pähe, nii et ta jälle nähtavaks muutus, ning nad hakkasid Matiga raamatukogu uudistama. Siin oli veel vaiksem ja veel salapärasem kui Toomemäe [[park|pargis]]. Aina riiulid — maast laeni, otsast otsani raamatuid täis. [[Raamaturiiul]]id jagasid kõrged ruumid kitsasteks [[koridor]]ideks.
:Raamatuid oli siin tohutult, lihtsalt uskumatult palju!
:&quot;[[Musttuhat]]!&quot; ütles Une-Mati.
:&quot;Valgetuhat!&quot; ütles Päris-Mati.
:&quot;See on justkui raamatute [[tänav]]!&quot; arvas Une-Mati.
:&quot;See on raamatute [[linn]]!&quot; imetles Mati.
:&quot;Valvuritädil oli õigus,&quot; ütles Une-Mati. &quot;See on raamatute riik!&quot; (lk 31)
* [[Dagmar Normet]], &quot;Une-Mati, Päris-Mati ja Tups&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1979


* Raamatukokku on peaaegu miili jagu maad, ja nad kõnnivad sinna koos [[laupäev]]ahommikuti. Kolmandal korral soovitab [[raamatukoguhoidja]] neil [[lugejakaart]]e taotleda, ja kui Lydia sellest pakkumisest ära ütleb, hakkab naine [[hispaania keel]]es rääkima ning ütleb Lydiale, et see ei kujuta neile mingit [[hädaoht]]u, et neil on õigus lugejakaartidele hoolimata oma immigrandistaatusest. Lydia kõhkleb esiti, aga keda siis veel usaldada kui mitte raamatukoguhoidjat? Nad mõlemad Lucaga saavad kaardid, ja see on imeline, kosutav, elumuutev. (lk 472)
** [[Jeanine Cummins]], &quot;Ameerika pind&quot;, tlk [[Evelin Banhard]], 2021


* [Välismaine paberiteadlane:] Kui mina suren - ja see juhtub varsti, ma olen kindel -, siis ma olen juba kogu oma raamatukogu lubanud Calase [[klooster|kloostrile]] [[Hispaania]]s. Kui võimalik, siis ma tahaksin ise ka seal surra. Raamatukogud põlevad maha, kogud digiteeritakse ja müüakse siis rahapuuduse tõttu laiali. Ainult kloostrid on hoidnud raamatuid [[keskaeg|keskajast]] saadik, nemad teavad, mida raamatutega teha.&quot; (lk 9)
** [[Meelis Friedenthal]], &quot;Inglite keel&quot;, 2016


* Kujutlege [[mees]]t, kes istub [[päev]]ade viisi oma raamatukogus, suhteliselt ilmetut väikest meest. /---/ [[Naaber|Naabreid]] kohtab ta kaks-kolm korda veerandaastas, sest tegemist on ju [[Inglismaa]]ga, kus naabrid ei lase kunagi ühel mehel päris ilma [[seltskond|seltskonnata]] elada, olgu ta nii kuivik ja hapu [[nägu|näoga]] kui tahes. (lk 55)
** [[Susanna Clarke]], &quot;Jonathan Strange ja härra Norrell&quot;, 1. osa, tlk Hana Arras, 2007


* &quot;Kas teil [[Henry James]]i &quot;Saadikud&quot; on?&quot; küsis Tom esimese klassi raamatu­kogu valveohvitserilt. Riiulil seda polnud.
:&quot;Kahjuks ei ole, härra,&quot; vastas ohvitser.
:Tom oli pettunud. Selle raamatu kohta oligi härra Greenleaf küsinud. Tom tundis, et peaks seda lugema. Ta läks teise klassi raamatukokku. Ta leidiski otsitava, aga kui ta tahtis seda laenutada ja ütles kajutinumbri, teatas ametnik vabandavalt, et esimese klassi reisijad ei tohi teise klassi raamatukogust raamatuid võtta. Seda oligi Tom kartnud. Ta pani köite alandlikult tagasi, ehkki oleks olnud kerge, nii kerge riiulist mööda minnes raamat hõlma alla pista. (lk 26-27)
* [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk [[Karin Suursalu]], 2007


* Raamatukogud on [[jõud|jõu]], [[graatsia]] ja [[vaimukus]]e varamud, korra, meelerahu ja [[pidevus]]e meenutajad, [[vaimujõud|vaimujõu]] järved, mis pole ei soojad ega külmad, eredad ega hämarad. Nende pakutav [[nauding]] on püsiv, orgasmitu, usaldusväärne, sügav ja kauakestev. Igas raamatukogus üle kogu maailma olen ma [[kodu]]s, eneseteadvusetu, tüüne ja süüviv.
** [[Germaine Greer]], &quot;Daddy, We Hardly Knew You&quot;, Ballantine, 1989


* Grigori veetis veel hulga aega stende ja korralikult [[riiul]]itele pandud [[raamat]]uid uurides ja luges köidete selgadelt [[autor]]ite nimesid. Aga aeg-ajal vaatas ta mujale, pidades silmas Dollyt, keda lugejad ikka veel ründasid. Ning ükskord kohtas tütarlapse temale suunatud pilku.
:Tütarlaps mäletas, et ta on siin! Tänaseks piisas Grigorile sellest. Ta mäletas teda! See tegi talle heameelt, ja lisaks veel asjaolu, et ta oli nüüd äkki sattunud hoopis teise, varem täiesti tundmatusse maailma — [[kirjandus]]e [[pühamu]]sse, raamatuvaramusse, mis ühendab kogu inimkonna [[minevik]]ku [[tänapäev]]aga, meie kaasajaga. Ja nagu pühakojas tekib siingi tahtmine ainult vaikselt rääkida ja kummardada [[vestaal]]ide ees — nende naiste ees, kes valitsevad raamatute [[saladus]]i, saladuste saladusi. (lk 23)
* [[Agnia Kuznetsova]], &quot;Dolly&quot;, tlk Evi Puskar, 1996


* Tahtsin proovida üksi olla. Läksin linna raamatukogusse, vanasse raamatukogusse. Möödusin hotellist, kus me kohtume, minu armuke ja mina, kuid sel päeval ei pidanud me kohtuma, ning ma olin üksi. Proovisin, mida &lt;!--//--&gt;tähendab olla üksik naine, üksik inimene. Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi.
:Istusin üksi laua taha. Mõned vanamehed vaatasid mind. Nagu unes hakkasin üht [[ajakiri|ajakirja]] lehitsema, mõeldes sealjuures: Nüüd lehitsen ma ajakirja, seda mult oodataksegi. (lk 34-35)
* [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49


* Pidamata oluliseks raamaturidade [[ilu]] — oma värviliste selgade sooja lõkendusega kaunistasid nad rangevõitu toakest niikuinii —, oli Tarvel [[riiul]]id täitnud otstarbekuse põhimõttel, ühe ja sama autori mitmekeelsed tõlked koondatud, sarjad hajutatud, paljud teosed varustatud põhjalike kribukirjaliste remarkidega, mille tarvis ta lõikas pikki kitsaid sedeleid rohelisest kangest jõupaberist. Riiulil polnud peaaegu ühtki läbilugemata teost. Tema senine elu — peaaegu üleni vaimuelu — oli säilitanud läbi kõigi aja-, ea- ja olumuutuste oma püsiva põhikoloriidi: südasuvelgi ei lahkunud väikesest toast vanade raamatukogude leige kollakashall lõhn. (lk 51)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Inglite mäss&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Raamatukogu oli kivist ja muljetavaldav, selle võlvlaes paistsid nikerdatud lehestiku tihnikud ning seal oli tohutu suur [[kamin]], puhtaks pühitud ja tühi, kaminasimsile voolitud Bailey [[vapp]], tüse torn ja ja väike puudetukk. Gooti stiilis [[aknad]] olid härmatisega kaetud muruplatsi poole, pliiklaasist aknaruutudes oli osalt tavaline [[klaas]] ning osalt tore Kelmscotti värviline klaas, mille kesksetes medaljonides olid kujutatud ehitustööd rohelisel künkal asuvas kantsis, mis oli kindlustatud ning lippudega ehitud ja kuhu sisenes ratsutavatest rüütlitest ja daamidest koosnev [[rongkäik]]. Piki akende ülemist osa kulges lopsaka [[roosipuu]] kujutis, millel olid ühtaegu nii valged kui ka punased õied ja veripunased viljad. Külgedel lokkasid [[viinapuu]]väädid, mille keerduvate köitraagude ja laiuvate sooneliste &lt;!--//--&gt;lehtede keskel rippusid tohutu suured lillakaspunased viinamarjakobarad. [[Raamat]]ud klaasi taga olid nahast selgadega, korralikud, nähtavasti liikumatud ja puutumata. (lk 161-162)
** [[A. S. Byatt]], &quot;Lumm&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013

==Luule==
&lt;poem&gt;
Raamatukogu. Kohutav [[mets]].
Kasvab kiiresti, mädaneb aeglaselt,
peidab ei tea mida, kuhu silm ei ulatu.
&lt;/poem&gt;
* [[Maarja Kangro]], &quot;Raamatukogu. Kohutav mets&quot; luulekogust &quot;Tule mu koopasse, mateeria&quot; (2007)


==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Raamatute laenutamise vastu seisis Bodley kaljukindlalt ning siin on tema reegel kestma jäänud. Valdavalt on see tark. Avalike raamatukogude raamatute varastamine, nagu ka kaotamine, on selletaoliste asutuste ajaloo kurblik ja muistne peatükk; õigupoolest on liigagi palju alust uskuda, et Bodley' raamatukoguski pole just vähe neid raamatuid, mis olid algselt varastatud. Kuid pikaajaline kuulumine niisugusele asutusele on kahtlemata algse [[kuritegu|kuriteo]] maha pesnud. [[Pariis]]i Rahvusraamatukogus leidub vähemalt üks kallihinnaline käsikiri, mis on varastatud Escurialist. Briti Muuseumis on köiteid, mida Bodley kahtlustavalt piidleb, ja vastupidi. Kuid jäägu need asjad, nagu on. Bodley ei andnud isegi [[vaimulik|jumalasulastele]], kes rügasid tema raamatukogust veel suuremagi töö kallal - tõlkides [[Piibel|piiblit]] sellesse võrratusse [[inglise keel]]de, mis teeb [[Kuningas Jamesi piibel|kuningas Jamesi piiblist]] meie suurima kirjanduspärandi - luba laenata &quot;paari raamatut&quot;, mida nad näha tahtsid.
** [[Augustine Birrell]], &quot;Bodley' raamatukogu nimel&quot;, rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/12244/12244-h/12244-h.htm &quot;Bodley' raamatukogu nimel ja teisi esseid&quot;], 1906


* Mina isiklikult olen surmkindlalt raamatute põletamise vastu. Oma nurjatuse tõttu veel palju hullemgi toiming oli skandaalselt õõvastav [[saatus]], mis sai osaks kloostriraamatukogudele meie jälestusväärselt korraldatud, ehkki üldiselt tululiku [[reformatsioon]]i käigus. Ahne aadelkond ja maaomanikest väikeaadel, kes krabas vana usu muistsete aluste järele, ei hoolinud karvavõrdki raamatuist, mille nad leidsid seinte äärde kuhjunult, ning kas tarvitasid need jälkideks otstarveteks koduses majapidamises või müüsid need laevatäite kaupa meretagustesse maadesse. Võib ju olla, et [[munk|mungad]] - toredad lustlikud sellid - hoolisid rohkem oma kalatiikide sisust kui enda raamatukogude omast, kuid igal juhul jätsid nad raamatud omapäi saatuse hoolde, mitte ei pühkinud nendega [[saabas|saapaid]] ega müünud neid vanapaberi hinnaga. Peab olema väga kerglane loomus, et mitte kaotada [[enesevalitsus]]t meie õndsa reformatsiooni asjus.
** Augustine Birrell, &quot;Raamatukoid&quot;, rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/12244/12244-h/12244-h.htm &quot;Bodley' raamatukogu nimel ja teisi esseid&quot;], 1906


* Raamatukogusid ei rajata, need [[kasvamine|kasvavad]]. Esimesed kaks tuhat köidet ei valmista sulle mingit raskust ja maksavad hämmastavalt vähe [[raha]]. 400 naela ja viie aastaga võib tavaline inimene tavalise elu käigus ilma erilise kiirustamiseta ja oma maitset kuidagi survestamata ümbritseda end selle koguse raamatutega, kõik tema enda [[emakeel]]es, ja sestpeale omada maailmas vähemalt üht kohta, kus ta võib olla [[õnn]]elik. Kuid [[uhkus]]eni on veel palju maad. Oleks absurdne tunda uhkust kahe tuhande raamatu üle. Samahästi võiks olla uhke, et sul on kaks [[mantel|mantlit]]. Pärast su esimest kaht tuhandet algavad raskused, aga kuni kümne tuhande köiteni on parem oma raamatukogu teemal suud mitte lahti teha. ''Siis'' võid sa rääkima hakata.
** Augustine Birrell, &quot;Raamatuostmine&quot;, rmt: Augustine Birrell, [https://www.gutenberg.org/files/21793/21793-h/21793-h.htm &quot;Obiter dicta&quot;], 1896


* [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110; ''Minevikumasinaks'' on tõlgitud Internet Archive'i veebiarhiiv Wayback Machine)
* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud [[kultuur]]i terviklikku [[arhiiv]]i. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja [[heli]]de arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka &quot;arhiivideks&quot; kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui &quot;raamatukogu&quot; [[mõte]] meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud &quot;sisu&quot; ühtlasi ka kellegi &quot;[[omand]]&quot;. (lk 114–115)
* Nüüd, kus tehnoloogia lubab [[Aleksandria raamatukogu]] taastada, takistab seda [[seadus]]. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste [[eesmärk]] on toetada [[kultuur]]i levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse [[mootor]]. Autoriõigusest on kujunenud [[pidur]]. (lk 213)
** [[Lawrence Lessig]], &quot;Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik&quot;, tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.


* Igal Ameerika [[laps]]el peaks olema ligipääs hästi varustatud kooliraamatukogule. [---] Investeering raamatukogudesse on investeering meie laste [[tulevik]]ku. (lk 34)
** [[Laura Bush]], intervjuu: ''cit. via'': &quot;The Gift of Books&quot;, rmt: Joanne Mattern, &quot;Laura Bush&quot;, 2003, sari &quot;Biography Today: Profiles of People of Interest to Young Readers&quot;, Vol. 12, Issue 2, lk 17


* Kahekümnendates eluaastates olin ma raamatukoi - ma veetsin 12 tundi [[päev]]as raamatukogus. Ma ei saa iial teada, kuidas ma George'iga kohtusin.
** Laura Bush, ''cit. via'': Ginger Lapid-Bogda, &quot;Bringing Out the Best in Everyone You Coach: Use the Enneagram System for Exceptional Results&quot;, 2009, lk 123


* Raamatukogud lubavad lastel küsida maailma kohta [[küsimus]]i ja saada [[vastus]]ed. Ja on imeline, et kui laps õpib kord raamatukogu kasutama, on [[uks]] [[õppimine|õppimise]] juurde alati valla.
** Laura Bush, ''cit. via'': Carl A. Harvey, &quot;The 21st Century Elementary Library Media Program&quot;, 2009, lk 3


* Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris [[maagia]]t: reisida ajas, suhelda surnutega – [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga.
:Naabruskonna keskel asuv raamatukogu on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel [[saar]]el on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline &quot;[[vajadus]]&quot; mingi &quot;nodi&quot; järele. [[Kaubanduskeskus]]ed – [[pood|poed]] – on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste [[maksud]]e eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal.
* Riiulid pidid olema täis raamatuid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud.
** [[Caitlin Moran]], &quot;Moranthology&quot;, Ebury Press, 2012


* Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida.
:Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu [[valgus]] – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu [[põrsas]] poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud.
* Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud – olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike.
:Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik riiuleid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid.
* Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära.
:Mitte keegi ei võitle selle eest – mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id?
* Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ &quot;What have they done to my library?&quot;], Nosy Crow, 21. aprill 2015


* &quot;Ema, vaata! Loss!&quot; hüüatas väikemees [[trollibuss|trollis]], kui [[rahvusraamatukogu]] külg Endla tänavalt paistma hakkas. Paksud [[paekivi]]st [[sein]]ad, romantilised kaared ja laskeavade moodi [[aken|aknad]] – [[poiss]] oli eksimatult tajunud rahvusraamatukogu arhitektuuri erilisust tavaliste linnamajade keskel.
** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ &quot;Raine Karp kaante vahel&quot;] Sirp, 22.07.2016


* Võimatu on uurida [[Eesti]]t – seda maad ja rahvast -, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid.
** [[Janne Andresoo]], [https://leht.postimees.ee/3701869/janne-andresoo-rahvusraamatukogu-teenib-teadust &quot;Rahvusraamatukogu teenib teadust&quot;] Postimees, 22. mai 2016


* On väga oluline, et juba väikestel [[laps|lastel]] tekiks raamatukogus käimise [[harjumus]], sest raamatukogud on tõelised varasalved terveks eluks.
** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/311204/rahvusraamatukogu-avas-lasteala &quot;Rahvusraamatukogu avas lasteala&quot;] ERR, 22.03.2016


* Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes [[kultuuripärand]]i säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud.
** Janne Andresoo, [https://foto.err.ee/vaata/keelesaade-tuleviku-rahvusraamatukogud/latest &quot;KEELESAADE. Tuleviku rahvusraamatukogud&quot;] Vikerraadio, 13.10.2019


* [[Viivis]] moodustab raamatukogu [[tulu]]dest kaduvväikese osa ning samas mõjutab ebaproportsionaalselt just madalama sissetulekuga inimesi nagu [[tudeng]]id või [[pensionär]]id. Küsimus on ka maailmavaateline – kas raamatukogu peaks olema asutus, kelle esmane reaktsioon ekslikule käitumisele on sanktsioneerimine.
* Praktika näitab, et tagastamisega [[hilinemine]] on suhteliselt haruldane – eriti kui räägime mitmekuusest või lausa mitmeaastasest hilinemisest. Näiteks eelmisest aastast on õigeks ajaks tagastamata 52 raamatut. Võrdluseks – ainuüksi mai keskpaiga seisuga oli rahvusraamatukogust välja laenutatud enam kui 9000 teavikut. Seetõttu me ei usu, et inimesed tagastavad raamatuid vaid [[trahv]]i ähvardusel – see on eelkõige ikkagi sotsiaalne norm ehk õige asi, mida teha.
** Janne Andresoo, [https://kultuur.err.ee/1100134/rahvusraamatukogu-lopetab-viiviste-votmise &quot;Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise&quot;] ERR, 10.06.2020


* Raamatukogudel on tõesti hästi oluline roll siduda ühiskonna erinevaid gruppe.
** Janne Andresoo, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608459116/janne-andresoo-raamatukogude-roll-on-siduda-uhiskonna-erinevaid-gruppe &quot;Janne Andresoo: raamatukogude roll on siduda ühiskonna erinevaid gruppe&quot;], ERR, 07.01.2022


* Struktuuri, korrapära, siia paigutatavate väärtuste ja siit saadavate intresside (küll vaimsete) poolest sarnaneb raamatukogu [[pank|pangaga]]. Raamatukokku kogutakse ideid ja mõtteid, teadmist ja tarkust, lõbu ja meelelahutust. Ja kui kellelgi on millestki mainitust puudus, võib ta tulla siit lisa võtma. Kuid erinevalt pangast, kus igasugune asjaõiendamine algab isiku kontrollimisest, on toimetamine raamatukogus vaba. Igaüks võib siin sirutada käe ka selle järele, mille saamisel ja loomisel pole ta üldse osalenud, millesse ta pole panustanud.
* [[Pank]] kontrollib, valib ja allutab oma reeglitele isegi siis, kui sa pangale iseenda teenitud raha viid. Raamatukoguga on vastupidi: raamatukogu kogub ja koondab, loob süsteemi ja korrapära, et anda. Raamatukogu korrapära ei ole bürokraatlik, vaid vastupidi – demokraatlik. Keegi ei küsi sinult, miks sa siia tuled, miks tahad just seda raamatut ja mitte teist.
* Inimene ise teab, miks ta raamatukokku tuleb, mida ta siit tahab leida ning mis ta selle kõigega pärast peale hakkab. Raamatukogu usaldab lugejat ja ootab ka oma lugejatelt usaldust. See on ilus ja raamatukogule vahel ka väga valus … kui tuleb tunnistada, et raamatukogu raamatud unustatakse oma kodu riiulisse. Aga raamatukogu usaldab ikka, sest teisiti ei saa raamatukogu töötadagi. Ning just raamatukogu läbinisti demokraatliku olemuse tõttu ei iseloomusta raamatukogud enam ammu ainult riigi ja rahva hariduslembust, vaid ennekõike ühiskonnas omaks võetud väärtusi ja püüdeid.
* Eestis on suurepärane ja hästi arenenud raamatukoguvõrk. Tänapäevaste rahvaraamatukogude eelkäijad on 20. sajandi alguse seltside raamatukogud, mille najal püüti täita lünki rahva hariduses, sest tähtis oli lükata talutare uksed valla, et maailm saaks sisse tulla. Tingimuste piires ja võimatuste kiuste püüti elu juhtida Jakob Hurda sõnastatud aate sihis: haritus on väikerahva võimalus.
* Raamatukogus on vana ja uus kõrvuti ja koos, igast vanast võib siin kooruda midagi, mis on kellelegi uus. See tõsiasi on täpselt niisama loomulik kui asjaolu, et raamatukogus on iga inimene üksinda, aga samas ka pole üksinda. 21. sajandi raamatukogu on eelkõige keskkond, kuhu tulla ja kust ammutada midagi iseendale. Selle keskkonna arendamine tähendab vajadust täiendada ja lihtsustada üha enam erinevate andmete ja materjalide kättesaadavust, aga samas ka eeldust, et siin oleks hea olla. Kusjuures «hea» hinnanguna on rohkem kui kunagi enne isiklik ning selle mõistmiseks ei piisa enam lihtsalt külastajate küsitlemisest, vaid selleks on vaja teada inimeste ootusi, võimalusi, valmisolekut ehk kogu elu enda ümber.
* Neid raamatukogule nii iseloomulikke pooluseid, kus kohtuvad kogumine ja jagamine, uus ja vana, üksindus ja seltskond, vanus ja noorus, ühendavad tervikuks inimesed. Nii need, kes raamatukogus töötavad, kui ka need, kes raamatukogusse tulevad.
* Morgenstern ise on seda kõige täpsemalt öelnud: &quot;Ülikooli esimese raamatukoguhoidjana lõin ma talle kõigil aladel valitud raamatukogu, mõjutasin raamatute valikuga osaliselt selle paiga kultuuri, kus ma elasin.&quot;
:Need Morgensterni sõnad, lausutud pea kakssada aastat tagasi, kõlavad meie kaasajas Mogens Vestergaardi, Roskilde rahvaraamatukogu juhi jutus raamatukogust kui viiendast võimust. Võimust, mis saab mõjutada oma asupaiga kultuuri. Tahtmise ja oskuse korral, lähtudes püüetest, mis on priid igapäevaste askelduste kammitsatest, suudab aga raamatukogu mõjutada ka kogu ühiskonda.
* [[Krista Aru]], [https://tartu.postimees.ee/7426990/krista-aru-morgensterni-parand-ja-uue-aja-noudmised-raamatukogu-pakub-heitlikku-maailma-stabiilsust-ja-kindlust &quot;Morgensterni pärand ja uue aja nõudmised. Raamatukogu pakub heitlikku maailma stabiilsust ja kindlust&quot;], Tartu Postimees, 11. jaanuar 2022


* Raamatukogud on muutunud lisaks lihtsalt raamatute laenutuskohtadest ka [[kogukonnakeskus]]teks, raamatukogudele on läbi aastate tulnud juurde uusi ülesandeid.
* Näiteks [[e-riik|e-riigiga]] suhtlemisel on raamatukogudel väga oluline roll. Raamatukogud tagavad ligipääsu väga erinevatele [[andmebaas]]idele. See ring, mida raamatukogus teha saab, on oluliselt laienenud ja seda me tahamegi erinevate teema-aasta fookusteemade kaudu inimestele näidata.
** [[Liina Valdre]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608463565/raamatukogude-aasta-projektijuht-raamatukogud-on-palju-muudki-kui-raamatud-ja-laenutamine &quot;Raamatukogude aasta projektijuht: raamatukogud on palju muudki kui raamatud ja laenutamine&quot;], ERR, 12.01.2022


* Aga alustavad sõnakunstiarmastajad, kes te maksate, et iga teie uitmõte ja hingeliigahtus trükivormi valataks, et teid raamatuks tehtaks ja nõnda surematuks muudetaks (vähemalt DIGARis ja sundeksemplare koguvate raamatukogude hoidlates), siis makske vähemalt hästi, et kellelgi sellest midagi tolku oleks. Kasvõi trükitöölisel, kuigi vast saab temagi leiva mõne mõistlikuma tööga lauale.
** [[Rauno Alliksaar]], [https://va.ee/kes-tasub-trukitoolise-vaeva/ &quot;Kes tasub trükitöölise vaeva?&quot;], Värske Rõhk, 26.04.2021


* Ma tahtsin ka ise saada kord raamatukoguhoidjaks. Just maapiirkonda, kus on vaikne, lähed tööle, oled raamatute keskel ja tunned ennast mõnusalt. Üksvahe oli raamatukoguhoidja töö ka selline, aga nullindate alguses see muutus, raamatukogud pandi kinni, nende majad jäid väiksemaks, tulid uued nõudmised. Ma arvan, et sellist külaraamatukogu praegu polegi, kus saaks lihtsalt niisama olla, tegelik raamatukoguhoidja töö on ilmselt tüütum ja igavam.
** [[Andrus Kasemaa]], intervjuu: [[Piret Põldver]], [https://kultuur.err.ee/1108212/andrus-kasemaa-kord-viskasin-koik-kasikirjad-ahju-ja-arvasin-et-ei-kirjuta-enam-kunagi &quot;Andrus Kasemaa: kord viskasin kõik käsikirjad ahju ja arvasin, et ei kirjuta enam kunagi&quot;], ERR 02.07.2020, Looming 6/2020


* Raamatukogu on müstiline paik, sest keeruline on sealt väljuda midagi kaasa võtmata. Olgu kaasavõetavaks siis väljaanded või loetust juba omandatud teadmised. Väiksema kogukonna raamatukogus võivad selleks olla ka kohalikud uudised või lihtsalt rõõm inimestega suhtlemisest.
* Rahvaraamatukogudel on rahvusluse ja keele arengu ning identiteedi kujunemisloos väga oluline osa. Võib öelda, et raamatukogu on kui ühiskonna instrument, mille kaudu tehakse informatsioon, kultuur ja teadmised kättesaadavaks. Raamatukogu on ka teejuht, mis aitab infokülluses õigeid valikuid teha, sest tõuseb raamatukogu kui meediapädevuste kasvataja tähtsus.
* Tuleviku globaalseid arenguid silmas pidades võib arvata, et raamatukogud ei kao, kuna omamise, sealhulgas informatsiooni omamise soov väheneb, kuid taaskasutus üha laieneb.
* Vaatamata Eesti e-riigi kuvandile ei ole siiski kõigil inimestel kodus internetti, arvutit või nutitelefone. Uuem ja ka väärtuslik info levib endiselt maksumüüri taga, sest ka loojad peavad töö eest tasu saama, kuid taas – appi tuleb raamatukogu.
* Raamatukogu pole ammu ainult raamatute kogu, vaid raamatukogu on ennekõike inimesed.
** [[Ülle Talihärm]], [https://kultuur.err.ee/1608164128/ulle-taliharm-tuleviku-rahvaraamatukogu-kui-info-ja-kogukonnakeskus &quot;Tuleviku rahvaraamatukogu kui info- ja kogukonnakeskus&quot;], ERR, 02.04.2021

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Raamatukogundus| ]]</text>
      <sha1>4ry1eqqf1a35aa1mepf3wgz1ykeegw9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ehitamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5006</id>
    <revision>
      <id>90188</id>
      <parentid>89996</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T19:20:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8165" xml:space="preserve">[[File:Édouard-Joseph_Dantan_-_Serre_en_construction_02.jpg|thumb|200px|Édouard Joseph Dantan, &quot;Triiphoone ehitamine&quot; (1890)]]

==Proosa==

* Pean nüüd oma [[vaal|tsetoloogilise]] süsteemi jätma seisma niisama lõpetamatult nagu [[Köln]]i suure [[katedraal]]i, mille pooliku [[torn]]i otsas seisab ikka veel [[kraana]]. Esimesed [[arhitekt]]id viivad ainult väikesed hooned [[katus]]e alla, tõeliselt suurejooneliste ehituste lõpuleviimine jääb tulevastele põlvedele. Hoidku [[jumal]] mind midagi lõpetamast. Terve see [[raamat]] on ainult [[visand]], ei, ainult visandi visand. Oo [[Aeg]], [[Jaks]], [[Raha]] ja Kannatlik Meel!
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 172


* [[Kunstnik]], nagu ta oli, ei olnud ta ühtki joont tõmmanud [[sirkel|sirkli]], joonlaua ja mõõduskaala järgi. Ta pidi kõik ise tegema. Selleks oli ta [[Ants Laikmaa]], kes ei vajanud arhitekti, veel vähem ehitusmeistrit. Nii ei olnud ta maja [[plaan]]i kavandanud paberil mastaabi järgi ega isegi graafiliselt vaos hoidnud, vaid selle lihtsalt skitseerinud. Ja tagajärg oli see, et —
:KUIDAS TUPPA SISSE PÄÄSEDA?...
:Valmisehitatud katus ülalt ja teine [[sein]] kõrvalt ei jätnud enam korralikku ruumi ei sissekäigu [[uks]]e ega mõningate [[trepp|trepiastmete]] jaoks teisel korral! Võta ja lõhu maha sein, või  kergita katus kõigi sarikate ja sideplankudega laiemale. Peremees leppinud siis väiksema kurjaga ja kombineerinud tolle ukse nii, et poolviltu enese sisse ikka pressis, aga mainitud trepiastmed selle ees osutusid nii järsuks, et karda ja imesta seesugust käimist-turnimist inimese jaoks, kel on halvatud [[jalg]]. Ja just selle läve kaudu pääses maja kõige mõnusamasse ossa, kus muu seas asus ka improviseeritud [[ateljee]]. Too pärisateljee või suur [[saal]] alumisel korral jäigi ilma [[põrand]]ata, nagu selle ees maja välisseina toreduseks algatatud suur lahtine [[rõdu]] ei jõudnud toorest [[vundament|vundamendist]] kaugemale.
* [[Artur Adson]], &quot;Siuru-raamat&quot; [1949], Tänapäev 2017, lk 64-65


* Parajasti eelmisel päeval oli isand [[Kõrvits]] lõpetanud oma [[maja]] ehitamise. Olgu teile teada, et peaaegu [[lapsepõlv]]est peale unistas isand Kõrvits isiklikust majast, pannes igal [[aasta]]l kõrvale ühe [[tellis]]e.
:Kuid õnnetus seisis selles, et isand Kõrvits ei osanud [[aritmeetika]]t, ja nii palus ta aeg-ajalt [[kingsepp]]meister Viinamarjakest, et see ta tellised üle loeks.
:&quot;Eks me siis vaata,&quot; ütles sel puhul meister Viinamarjake, kratsides [[naaskel|naaskliga]] pead. &quot;[[Kuus]] korda [[seitse]] – nelikümmend kaks... võtame maha [[üheksa]]... kokku on sul seitseteist.&quot;
:&quot;Ja kas neist jätkub maja ehitamiseks?&quot;
:&quot;Ma ütleksin, et ei.&quot;
:&quot;Aga mis siis saab?&quot;
:&quot;See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teed [[pink|pingikese]].&quot;
:&quot;Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linna [[park]]ideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista.&quot;
:Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga pead, alguses parema, siis vasaku kõrva tagant, ja läks lõpuks oma töökotta. (lk 11-12)

* Meister Viinamarjake võttis naaskli, et pead kratsida, laskis pilgu üle telliseriida käia ja kuulutas:
:&quot;Kuus korda seitse nelikümmend kaks... maha võtta üheksa... ühesõnaga, kokku on sul sada kaheksateist.&quot;
:&quot;Kas neist jätkub maja ehitamiseks?&quot;
:&quot;Ma arvan, et ei.&quot;
:&quot;Ja mis siis saab?&quot;
:&quot;Mida ma sulle ikka ütlen. Teed kanakuudi.&quot;
:&quot;Aga mul pole [[kana|kanu]] sinna sisse panna.&quot;
:&quot;Lase sinna [[kass]] sisse: kassid on kasulikud, püüavad [[hiir]]i.&quot;
:&quot;See on tõsi, aga mul pole kassi, ja tõtt öelda ka hiiri mitte.&quot;
:&quot;Siis ei oska ma sulle enam midagi soovitada,&quot; nohises meister Viinamarjake, kratsides ägedalt naaskliga pead. &quot;Sada kaheksateist on sada kaheksateist, kas pole nii?&quot;
:&quot;Kui seda ütlete teie, kes te aritmeetikat olete õppinud, siis on see kindlasti nõnda.&quot; (lk 12)
* [[Gianni Rodari]], &quot;Cipollino seiklused&quot;, tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011


* Tegelikult oli neid [[ohvitser]]ide [[klubi]]sid päris palju, mida Yossarian ehitada ei olnud aidanud, aga Pianosa oma üle oli ta kõige uhkem. See oli tugev ja keerukas [[ausammas]] tema [[otsusekindlus]]ele. Yossarian ei läinud kunagi sinna appi, enne kui see valmis sai; siis käis ta seal sageli, nii rahul oli ta selle suure, ilusa, ebakorrapärase, sindelkatusega hoonega. See oli tõesti uhke ehitis ning Yossarianis pulseeris suur saavutustunne iga kord, kui ta seda vaatles ning mõtiskles, et selle sisse ei olnud läinud terakestki tema tööd. 
** [[Joseph Heller]], &quot;Nõks-22&quot;, tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 24


* [[Tsement]]i on muidugi vaja. Ilma selleta [[betoon]]i ei saa. Kuid hoopis tähtsam on, et [[inimene]], kes paneb betooni tammi [[sammas|sambasse]], teaks, mispärast seda betooni tuleb panna ja tampida kahekümnekraadise [[külm]]aga neljakümne meetri [[kõrgus]]el.
** [[Leonid Brežnev]] (&quot;Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 32)


* Ühisüritusena ehitavad maja ka suurushullustuses ahvid lõputus lastelaulus „Ahvid ehitavad maja”, kus neil on valmis juba 132. korrus, aga ikka nad ei väsi. Maja on ahvidel väga vaja. Selgusetuks jääb, kes nende ''mania grandiosa''&lt;nowiki&gt;’&lt;/nowiki&gt;t rahastab ja milline on valmiva suurprojekti funktsioon. Kas büroo- või elupinnad? Ametiasutused või avalik ruum?
** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ &quot;Mu koduke on tilluke...&quot; - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019


* Ka head materjali pole kerge leida – sellist [[paekivi]] näiteks, mis vastu peab. 1990. aastatel tehti valla initsiatiivil Padise kloostri kõrvale karjäär, kust kloostri tarbeks paekivi toodi. Nõukogude ajal veeti kivi Väo [[karjäär]]ist, [[Vasalemma]]st on müürikivi raske võtta. Nii et Padise on laotud kohalikust karjäärist pärit kivist. Kas teate, kuidas kõik need kivid praeguste konserveerimistööde ajal kloostrisse said? Karjäärist veeti alustega kivid õue peale ja [[Ämari]]st telliti [[NATO]] pataljonid: [[sõdur]]id tassisid kivid ülesse, neile oli see trenni eest.
* Juba [[Vana-Rooma|Rooma]] ajal ehitati ju enamasti sellest [[kivi]]st, mis kohapeal võtta oli, mujalt transportimiseks polnud võimalusi. Ka meie kloostrid ja [[mõis]]ad on reeglina ehitatud läheduses olevatest materjalidest. [[Viljandi]]s veeti maakive kokku. Ristiusk tõi meile [[tellis]]e- ja lubjapõletamise oskuse. Eesti kiviarhitektuur hakkas arenema alles XIII sajandil. Arhitektuuritudengitelt ikka küsin, kui vana meie [[arhitektuur]] on, just see osa, mida saame käega katsuda. Eesti arhitektuur algab tegelikult just XIII sajandi väikestest kivikirikutest. Selleks, et neid väärikalt rekonstrueerida või konserveerida, tuleb õppida tundma materjali, mõista toonaste meistrite [[mõtteviis]]i, uurida, kuidas [[müür]]e laoti. Alles siis saab mõelda, kuidas sellele tänapäeval läheneda. Tänapäeva kiviladujad lähenevad müürile nagu rikka mehe [[kamin]]ale: kõik peab olema loodis ja sirge, aga omal ajal ju nii ei tehtud.
:Praegu pole muidugi lähedalasuvatest materjalidest alati võimalik ehitada. Kunagi olid kõik [[Tallinn]]a [[kõnnitee]]d paekivist. Praegu pole karjäärist võimalik sellist vastupidavat kivi saada. Puuduvad karjäärimeistrid, kes oskaks öelda, millisest kihist saab kõnniteeplaati, kust trepiplaati ja kust müüriladumise kivi. Ise tuleb leida selline karjäär, kust võtta õige kivi, mis väljas ka vastu peab.
* [[Mart Keskküla]], intervjuu: [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/padise-klooster-on-ajaloo-uurimiseks-valmis/ &quot;Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis&quot;] Sirp, 06.11.2020

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ei ehita! Üks ehitas 
kuus päeva palehigis. 
Mis saanud sest!
Mis hirmus tõug 
neis lobudikes sigis!
&lt;/poem&gt;
* [[Mari Vallisoo]], &quot;Ei ehita&quot;. Rmt: &quot;Mälestusi maailmast&quot;, Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 503-504


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Majandus]]
[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>efsjid4l0ogihc4i5sibpvug8vwpjg9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johann Sebastian Bach</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5219</id>
    <revision>
      <id>90139</id>
      <parentid>89224</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:14:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15612" xml:space="preserve">[[Pilt:Bach.jpg|pisi|Johann Sebastian Bach 1746. aastal (Elias Gottlob Haußmanni maal)]]
'''Johann Sebastian Bach''' (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach, Saksi-Eisenachi hertsogiriik – 28. juuli 1750 Leipzig, Saksimaa kuurvürstiriik) oli saksa [[barokkmuusika|barokkhelilooja]] ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.

Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.

==Proosa==
* Kerge on mängida ükskõik millisel pillil: peab vaid puudutama õiget klahvi õigel ajal ning edasi mängib pill ise.
* Muusika eesmärk on puudutada südant.
* Mul tuli palju tööd teha. See, kes samavõrd tööd armastab, saavutab ka samasuguse edu.


*Au üksi Jumalale kõrges,
:Et õpiks sest mu naaber tõrges.
* ''Dem höchsten Gott allein zu Ehren,''
:''Dem Nächsten draus sich zu belehren.''
* Epigraaf Bachi oreliprelüüdide kogus &quot;Orgelbüchlein&quot;; ''cit. via'': Carl Hermann Bitter &quot;Johann Sebastian Bach&quot; Berlin: Ferdinand Schneider, 1865, 1. kd, lk 145


* Kus on vaimulik muusika, sealjuures on alati ka Jumal oma armuga.
* ''Bei einer andächtigen Musik ist allezeit Gott mit seiner Gnaden Gegenwart.''
** Märkus Bachile kuulunud piiblis, 2. Ajaraamatu 5. peatüki 13. salmi juures (nn Caloviuse piibel); ''cit. via'': John Butt (toim), &quot;The Cambridge Companion to Bach&quot;, Cambridge: Cambridge University Press, 1997, lk 46 ja 256


* Ära minu pärast nuta, ma lähen sinna, kus sünnib muusika.
** Viimsed sõnad naisele surivoodil

==J. S. Bachi kohta==

===Proosa===
* Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama!
* ''Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!''
** [[Ludwig van Beethoven]] (''Bach'' tähendab saksa keeles &quot;oja&quot;); ''cit. via'': Georgi Hubov, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7


* Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi [[ahel]]ais.
** Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, ''Jenaische Allgemeine Literaturzeitung'' nr 282, 1805, ''cit. via'': Christoph Wolff, &quot;Johann Sebastian Bach: the learned musician&quot;, Oxford University Press, 2002, lk 471


* Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]], Mozartil seda, mida uuris [[Georg Friedrich Händel|Händel]], Händelil seda, mida uuris [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]], sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist!
** [[Robert Schumann]]; ''cit. via'': Martin Geck, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183


* Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani.
** [[Albert Schweitzer]]; ''cit. via'': Toomas Siitan, &quot;Õhtumaade muusikalugu I&quot;, Tallinn: Talmar &amp; Põhi, Avita, 1998, lk 251


* Mis on minu jaoks Bach? Trööstija. Ta annab mulle usu, et kunstis, nagu eluski, ei saa eirata ega alla suruda seda, mis on päriselt tõsi, ega vaja see ka inimlikku abi, vaid paneb end ise maksma omaenese jõu läbi, kui selle aeg kord kätte jõuab.
** Albert Schweitzer, intervjuu: ajakiri Zeitschrift Die Musik, 1905/06


* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need [[meistriteos]]ed loodi, tantsisid [[tähed]] taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;Klaveriõpetaja&quot;, 1988


* Üks muusik küsis kord [[Ezra Pound]]ilt, kas on koht, kust võib leida kogu [[luule]], nii nagu kogu [[muusika]] võib leida Bachist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks [[vanakreeka keel]]e korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule [[Homeros]]est.
** Stanley Lombardo, &quot;Iliad&quot;, Hackett Publishing Company, 1997, tõlkija eessõna


* Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks.
** [[Dmitri Šoštakovitš]] kirjas Izak Glikmanile, 28. august 1955; ''cit. via'': Josiah Fisk &amp; Jeff Nichols (toim.), &quot;Composers on Music&quot;, 1997, lk 364


* Kas võib olla, et näivalt uskumatud [[geenius]]ed nagu Bach ja [[Shakespeare]] ja [[Einstein]] ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt [[plagiaator]]id, kes kopeerisid suurepärast kraami [[tulevik]]ust?
** [[Kurt Vonnegut]], &quot;A Man Without a Country&quot;, 2005


* Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud [[noodivõti|noodivõtmeid]], meie ühise [[mitmehäälsus]]e laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed [[nägemus]]ed sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist. (lk 101; keelpillikvartett mängib &quot;[[Fuugakunst]]i&quot; esimest ''contrapunctus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t)
* See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, [[fraas]] risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu &quot;[[Fuugakunst]]&quot;. Tasavägine muusika. /---/
:Muusika, niisugune muusika on [[kingitus]]. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi [[õnnistus]]: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest [[hing]] ei peaks seda vastu. (lk 397)
* [[Vikram Seth]], &quot;Tasavägine muusika&quot;. Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, 


* [[Bach]]i tuli tema [[reaalsustaju]] pärast imetleda. Kuidas ta esines ja komponeeris ilma unustamata, et ta peab sellest ka ära elama. Kõik oli [[tasakaal]]us. Kõik ta anded viimseni ära kasutatud. Ja sisimas täielik [[rahu]]. [[Teadmine]], et hoolimata sellest, mis sünnib praegu, tuleb meil ka homme kõht täis süüa.
:Ja ometi. [[Koraal]] libises tema [[sõrmed]]e vahelt välja. Selle [[muusika]] [Jesu bleibt meine Freude] saatel ei saa [[valetunnistus]]i anda. Saab ainult [[armastus]]t avaldada. (lk 83)
* [[Pokker]] oli sügav ja keerukas nagu Bachi muusika, kindel ja rütmiliselt mängitud käsi kestis umbes sama kaua kui üks väike koraalitöötlus, Bach oleks võinud olla suur pokkerimängija, kui tal kogu aeg nii [[rutt|kiire]] poleks olnud. Rohkem kui viisteist tuhat helitööd, paljud neist kuni surmani pidevalt ümberkirjutamisel. (lk 89)
* Suurte [[ime]]de ja suure [[õudus]]e ees oleme [[abitus|abitud]], h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu. (lk 175)
* Ta avas kasti, võttis [[viiul]]i välja, suudles siledat puud, häälestas. Vasakut kätt oli peaaegu võimatu kasutada, [[sõrm]]i küll, aga käes ei olnud üldse jõudu, ta toetas viiuli vastu [[sein]]a. &quot;Chaconne&quot; tuli iseenesest, kuskohas asub [[mälu]]? Igatahes mitte [[teadvus]]es, sest tema teadvus oli lakanud töötamast. Võib-olla oli see ladestunud kuskile sügavamale.
:Helid voolasid temast läbi, parema käe kaudu sisse, vasaku käe kaudu välja, nagu [[Jumal]] läbi pöörlevate [[derviš]]ite. Ta uppus helidesse. Ta meenutas, mida Bach oli kirjutanud, kui ta oli koju jõudes kuulnud, et Maria Barbara ja kaks last on surnud: &quot;Armas Jumal - ära lase mul iialgi oma [[rõõmsameelsus]]t kaotada.&quot; (lk 227)
* - Sõjavägi armastab [[muusika]]t, ütles ta. - [[Lahing]]ute ajal mängitakse alati midagi. Kuid seni on nad valinud valed palad. Kui nad oleksid mänginud [[Bach]]i, oleks võinud nii mõnegi verevalamise ära hoida. Bachi muusika viib otseteed [[relvarahu]] sõlmimiseni. [[Kohtuvaidlus]]te asemel otse rahuläbirääkimisteni. (lk 309)
* [[Peter Høeg]], &quot;[[Vaikne tüdruk]]&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008


* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik [[inimene]] tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid [[tähed]] [[taevas]]. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad [[Jumal]] ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;Klaveriõpetaja&quot;, 1988


* [[Objektiivsus]]printsiipi saab minu arvates rakendada kogu inim[[kogemus]]ele, kuid sageli tundub see kohatu. Näiteks: mis on Bachi [[fuuga]]? Kas see on läbilõikeline invariant või kõigi selle muusikateose trükitud või kirjutatud [[koopia]]te, [[grammofoniplaat]]ide, esitluste helilainete jne ühine sisu?
** [[Max Born]], &quot;Põhjuste ja muutuste loodusfilosoofia&quot; (1949), 10. ptk, lk 125–126


* [...] sellist muusikat, mida Suure-Jaani kiriku võrratul [[orel]]il ette kantakse, ei ole inimene võimeline oma jõududest looma — see antakse, olgu helilooja Bach või [[Cyrillus Kreek|Kreek]].
** [[Marju Lepajõe]], intervjuu: [[Toomas Haug]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist &quot;Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist&quot;] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017


* Wimsey läks aeglaselt väikese musta tiib[[klaver]]i juurde, mis seisis [[raamatukogu]] nurgas.
:&quot;Täna õhtul Bach ei sobi,&quot; pomises ta endamisi. &quot;Bach jääb homseks, kui hallollus tööle hakkab.&quot; Tema sõrmede all võttis vaikselt kuju üks Parry meloodia. &quot;Ainult kui varjukuju kõnnib inimene... ta kuhjab kokku ega tea mitte, kes viib selle koju.&quot; (lk 25)
* [[Dorothy L. Sayers]], &quot;Korralagedus Bellona klubis&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013


* [Fred Astaire'ist:] Ta on kohutavalt haruldane. Ta on nagu Bach, kellel omal ajal oli tohutu kogus võimekust, olemust, teadmist, muusikaline haare. [[Fred Astaire|Astaire]]'i geniaalsuse kogus on samasugune; temas on niivõrd palju tantsu, et see on kontsentraat.
** [[George Balanchine]], ''cit. via'': Ivan Nabokov, Elizabeth Carmichael. &quot;Balanchine, An Interview&quot;. Horizon, January 1961, lk 44-56


* Bach on [[pidupäev]] kõigile [[muusik]]utele.
** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

==Draama==
ARTUR: Ärge mulle kärbseid pähe ajage, isa! Ma tahan saada [[arst]]iks.&lt;br&gt;
ELEONORA: [[Perekond|Perekonna]] häbiplekk! Ja mina unistasin, et sinust saab kunstnik! Kui ma sind alles üsas kandsin, jooksin metsas alasti ringi ja laulsin Bachi. Kõik asjata!&lt;br&gt;
ARTUR: Ilmselt laulsite te valesti, ema. (lk 23)
* [[Sławomir Mrożek]], &quot;Tango&quot;, tlk [[Aleksander Kurtna]], 1967

===Luule===

&lt;poem&gt;
Johann Sebastian Bach	
kahekümne [[laps]]e [[isa]]
tõusis sel [[hommik]]ul aoaegu üles
kuigi oleks meelsasti võtnud veel unele lisa
Magusasti magas noorte Bachide neljakordne [[kvintett]]
Johann Sebastian [[haigutus|haigutas]] täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topelt[[fuuga]]
kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks
Läks siis [[kaev]]ule ja pesi end et roidumus kaoks

Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale [[noot]]ide [[kaardivägi|kaardiväe]] 
(Need on alati ja kõikjal olemas 
ning ei lõpe kunagi otsa) 
ja andis kõigile käsud kätte
״Sina esimese [[oktaav]]i ''re'' lähed sel korral kõigepealt [[flööt]]i 
ja poed sealt kunstipäraselt läbi!&quot;
״Oi kui hea! Ma olen sageli olnud flöödis 
Seal on nii tore sahistada!&quot;
״Aga sina ''la'' võta [[alt]]
ja kõdista teda kirglikult südame alt!&quot;
&quot;Ja sind ''fa'' matsutab täna [[fagott]]. Vott!&quot;
Kõik jäid nõusse 
Siis tegi [[kindral]] Bach nootide kaardiväele ranget [[rividrill]]i 
Nad rivistusid nii ja naa 
ja jälle naa ja nii 
ja väga keeruliselt 
ja isegi pea alaspidi
[[Paks]]ud poolnoodid läksid päris [[higi]]seks kohe
...
Aga noodid mõtlesid ''re''-minoorile
ja veelgi rohkem isemajandavale komponistile
״Kui hästi me temaga läbi saime...&quot;
Ja suured poolnoodid valgusid [[pisar]]aid täis 
just nagu [[silm]]ad
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92


===Allikata===
* Bachi kuju on muusikaajaloos keskne, või teisisõnu, Bach on Lääne muusika epitsenter.
** [[Antoni Ros-Marbà]], 2000.

* Bachi õppimine. Sealt leiad sa kõik.
** [[Johannes Brahms]]

* Bachis juhtub kõik.
** [[Anton Webern]]

* Bachi muusika kohta on mul öelda järgmist: kuula seda, mängi seda, armasta seda, austa seda ja hoia suu kinni.
* ''I have this to say about Bach's works: Listen, play, love, revere — and keep your trap shut.''
** [[Albert Einstein]]

* [&quot;Erbarme dich, mein Gott&quot; kohta:] Kauneim viiulipala, mis eales kirjutatud.
** [[Yehudi Menuhin]]

* Kui ma Bachi mängin, tunnen ühtsust kogu maailmaga ja õnnistan teda.
** [[Heinrich Neuhaus]]

* Sel nädalal kuulasin ma &quot;Matteuse passiooni&quot; kolm korda ja iga kord valdas mind sama mõõtmatu imetlus. Kes on täielikult unustanud [[kristlus]]e, kuulab seda tõesti nagu [[evangeelium]]it.
** [[Friedrich Nietzsche]]

* [Bach on] luteri kiriku muusikaline isa.
** [[Albert Schweitzer]]

* [[Loovus]] on enamat kui vaid teistsugusus. Igaüks võib teha ekstravagantsusi, see on kerge. Raske on olla sama [[lihtsus|lihtne]] kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus.
** [[Charles Mingus]]&lt;ref&gt;http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach.html&lt;/ref&gt;

* Niipea, kui ma hakkasin mõistma Bachi muusikat, tahtsin ma saada pianistiks. Bach pani mind, minu elu muusikale pühenduma, tema oli see õpetaja, kes mulle seda maailma esitles.
** [[Nina Simone]]&lt;ref&gt;http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach_2.html&lt;/ref&gt;

* [Bach on] surematu [[harmoonia]] jumal.
* ''Urvater der Harmonie''.
** [[Ludwig van Beethoven]]&lt;ref&gt;http://www.musicwithease.com/bach-quotes.html&lt;/ref&gt;

* On olemas üks [[jumal]] – Bach – ja [[Felix Mendelssohn|Mendelssohn]] on tema [[prohvet]].
** [[Hector Berlioz]]&lt;ref&gt;http://www.musicwithease.com/mendelssohn-quotes.html&lt;/ref&gt;

* Bachi poole pöördumine oli minu jaoks seisukoha võtmine [[dodekafoonia]]kogemuse suhtes. Tahtsin sellest olukorrast välja tulla ning süüvida millessegi, mida ma polnud veel katsetanud. Sügavas rahutuses, milles ma end leidsin, tahtsin iseendale tõestada, kui imeline on Bachi muusika ja kui põlastusväärne minu oma.  Ma olin veendunud, et selle ohverduse abil näen ma selgemini oma vastuolusid.
** [[Arvo Pärt]] kommentaariks oma teosele &quot;Kollaaž teemal B-A-C-H&quot; (1964)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Georgi Hubov, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
* Martin Geck, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009
* [[Toomas Siitan]]. &quot;Bachi helikeelest: Mõistmise võimalus tänapäeval&quot; – Teater. Muusika. Kino, 6/1987

==Välislingid==
{{vikipeedia}}
* [http://www.emmanuelmusic.org/notes_translations/translations_cantata/t_bwv211.htm J. S. Bachi &quot;Kohvikantaat&quot;]: saksakeelne tekst ja inglise tõlge


{{JÄRJESTA:Bach, Johann Sebastian}}
[[Kategooria:Saksamaa heliloojad]]
[[Kategooria:Saksamaa muusikud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>bbmn842w504f7b98kmxyx4v2g9obnb9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90140</id>
      <parentid>90139</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:14:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Draama */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15614" xml:space="preserve">[[Pilt:Bach.jpg|pisi|Johann Sebastian Bach 1746. aastal (Elias Gottlob Haußmanni maal)]]
'''Johann Sebastian Bach''' (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach, Saksi-Eisenachi hertsogiriik – 28. juuli 1750 Leipzig, Saksimaa kuurvürstiriik) oli saksa [[barokkmuusika|barokkhelilooja]] ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.

Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.

==Proosa==
* Kerge on mängida ükskõik millisel pillil: peab vaid puudutama õiget klahvi õigel ajal ning edasi mängib pill ise.
* Muusika eesmärk on puudutada südant.
* Mul tuli palju tööd teha. See, kes samavõrd tööd armastab, saavutab ka samasuguse edu.


*Au üksi Jumalale kõrges,
:Et õpiks sest mu naaber tõrges.
* ''Dem höchsten Gott allein zu Ehren,''
:''Dem Nächsten draus sich zu belehren.''
* Epigraaf Bachi oreliprelüüdide kogus &quot;Orgelbüchlein&quot;; ''cit. via'': Carl Hermann Bitter &quot;Johann Sebastian Bach&quot; Berlin: Ferdinand Schneider, 1865, 1. kd, lk 145


* Kus on vaimulik muusika, sealjuures on alati ka Jumal oma armuga.
* ''Bei einer andächtigen Musik ist allezeit Gott mit seiner Gnaden Gegenwart.''
** Märkus Bachile kuulunud piiblis, 2. Ajaraamatu 5. peatüki 13. salmi juures (nn Caloviuse piibel); ''cit. via'': John Butt (toim), &quot;The Cambridge Companion to Bach&quot;, Cambridge: Cambridge University Press, 1997, lk 46 ja 256


* Ära minu pärast nuta, ma lähen sinna, kus sünnib muusika.
** Viimsed sõnad naisele surivoodil

==J. S. Bachi kohta==

===Proosa===
* Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama!
* ''Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!''
** [[Ludwig van Beethoven]] (''Bach'' tähendab saksa keeles &quot;oja&quot;); ''cit. via'': Georgi Hubov, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7


* Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi [[ahel]]ais.
** Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, ''Jenaische Allgemeine Literaturzeitung'' nr 282, 1805, ''cit. via'': Christoph Wolff, &quot;Johann Sebastian Bach: the learned musician&quot;, Oxford University Press, 2002, lk 471


* Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]], Mozartil seda, mida uuris [[Georg Friedrich Händel|Händel]], Händelil seda, mida uuris [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]], sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist!
** [[Robert Schumann]]; ''cit. via'': Martin Geck, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183


* Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani.
** [[Albert Schweitzer]]; ''cit. via'': Toomas Siitan, &quot;Õhtumaade muusikalugu I&quot;, Tallinn: Talmar &amp; Põhi, Avita, 1998, lk 251


* Mis on minu jaoks Bach? Trööstija. Ta annab mulle usu, et kunstis, nagu eluski, ei saa eirata ega alla suruda seda, mis on päriselt tõsi, ega vaja see ka inimlikku abi, vaid paneb end ise maksma omaenese jõu läbi, kui selle aeg kord kätte jõuab.
** Albert Schweitzer, intervjuu: ajakiri Zeitschrift Die Musik, 1905/06


* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need [[meistriteos]]ed loodi, tantsisid [[tähed]] taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;Klaveriõpetaja&quot;, 1988


* Üks muusik küsis kord [[Ezra Pound]]ilt, kas on koht, kust võib leida kogu [[luule]], nii nagu kogu [[muusika]] võib leida Bachist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks [[vanakreeka keel]]e korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule [[Homeros]]est.
** Stanley Lombardo, &quot;Iliad&quot;, Hackett Publishing Company, 1997, tõlkija eessõna


* Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks.
** [[Dmitri Šoštakovitš]] kirjas Izak Glikmanile, 28. august 1955; ''cit. via'': Josiah Fisk &amp; Jeff Nichols (toim.), &quot;Composers on Music&quot;, 1997, lk 364


* Kas võib olla, et näivalt uskumatud [[geenius]]ed nagu Bach ja [[Shakespeare]] ja [[Einstein]] ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt [[plagiaator]]id, kes kopeerisid suurepärast kraami [[tulevik]]ust?
** [[Kurt Vonnegut]], &quot;A Man Without a Country&quot;, 2005


* Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud [[noodivõti|noodivõtmeid]], meie ühise [[mitmehäälsus]]e laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed [[nägemus]]ed sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist. (lk 101; keelpillikvartett mängib &quot;[[Fuugakunst]]i&quot; esimest ''contrapunctus''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t)
* See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, [[fraas]] risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu &quot;[[Fuugakunst]]&quot;. Tasavägine muusika. /---/
:Muusika, niisugune muusika on [[kingitus]]. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi [[õnnistus]]: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest [[hing]] ei peaks seda vastu. (lk 397)
* [[Vikram Seth]], &quot;Tasavägine muusika&quot;. Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, 


* [[Bach]]i tuli tema [[reaalsustaju]] pärast imetleda. Kuidas ta esines ja komponeeris ilma unustamata, et ta peab sellest ka ära elama. Kõik oli [[tasakaal]]us. Kõik ta anded viimseni ära kasutatud. Ja sisimas täielik [[rahu]]. [[Teadmine]], et hoolimata sellest, mis sünnib praegu, tuleb meil ka homme kõht täis süüa.
:Ja ometi. [[Koraal]] libises tema [[sõrmed]]e vahelt välja. Selle [[muusika]] [Jesu bleibt meine Freude] saatel ei saa [[valetunnistus]]i anda. Saab ainult [[armastus]]t avaldada. (lk 83)
* [[Pokker]] oli sügav ja keerukas nagu Bachi muusika, kindel ja rütmiliselt mängitud käsi kestis umbes sama kaua kui üks väike koraalitöötlus, Bach oleks võinud olla suur pokkerimängija, kui tal kogu aeg nii [[rutt|kiire]] poleks olnud. Rohkem kui viisteist tuhat helitööd, paljud neist kuni surmani pidevalt ümberkirjutamisel. (lk 89)
* Suurte [[ime]]de ja suure [[õudus]]e ees oleme [[abitus|abitud]], h-moll missa ja suurte sõdade vastu on üksik inimene päris võimetu. (lk 175)
* Ta avas kasti, võttis [[viiul]]i välja, suudles siledat puud, häälestas. Vasakut kätt oli peaaegu võimatu kasutada, [[sõrm]]i küll, aga käes ei olnud üldse jõudu, ta toetas viiuli vastu [[sein]]a. &quot;Chaconne&quot; tuli iseenesest, kuskohas asub [[mälu]]? Igatahes mitte [[teadvus]]es, sest tema teadvus oli lakanud töötamast. Võib-olla oli see ladestunud kuskile sügavamale.
:Helid voolasid temast läbi, parema käe kaudu sisse, vasaku käe kaudu välja, nagu [[Jumal]] läbi pöörlevate [[derviš]]ite. Ta uppus helidesse. Ta meenutas, mida Bach oli kirjutanud, kui ta oli koju jõudes kuulnud, et Maria Barbara ja kaks last on surnud: &quot;Armas Jumal - ära lase mul iialgi oma [[rõõmsameelsus]]t kaotada.&quot; (lk 227)
* - Sõjavägi armastab [[muusika]]t, ütles ta. - [[Lahing]]ute ajal mängitakse alati midagi. Kuid seni on nad valinud valed palad. Kui nad oleksid mänginud [[Bach]]i, oleks võinud nii mõnegi verevalamise ära hoida. Bachi muusika viib otseteed [[relvarahu]] sõlmimiseni. [[Kohtuvaidlus]]te asemel otse rahuläbirääkimisteni. (lk 309)
* [[Peter Høeg]], &quot;[[Vaikne tüdruk]]&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008


* Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik [[inimene]] tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid [[tähed]] [[taevas]]. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad [[Jumal]] ja tema elupaik alati jutuks.
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;Klaveriõpetaja&quot;, 1988


* [[Objektiivsus]]printsiipi saab minu arvates rakendada kogu inim[[kogemus]]ele, kuid sageli tundub see kohatu. Näiteks: mis on Bachi [[fuuga]]? Kas see on läbilõikeline invariant või kõigi selle muusikateose trükitud või kirjutatud [[koopia]]te, [[grammofoniplaat]]ide, esitluste helilainete jne ühine sisu?
** [[Max Born]], &quot;Põhjuste ja muutuste loodusfilosoofia&quot; (1949), 10. ptk, lk 125–126


* [...] sellist muusikat, mida Suure-Jaani kiriku võrratul [[orel]]il ette kantakse, ei ole inimene võimeline oma jõududest looma — see antakse, olgu helilooja Bach või [[Cyrillus Kreek|Kreek]].
** [[Marju Lepajõe]], intervjuu: [[Toomas Haug]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist &quot;Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist&quot;] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017


* Wimsey läks aeglaselt väikese musta tiib[[klaver]]i juurde, mis seisis [[raamatukogu]] nurgas.
:&quot;Täna õhtul Bach ei sobi,&quot; pomises ta endamisi. &quot;Bach jääb homseks, kui hallollus tööle hakkab.&quot; Tema sõrmede all võttis vaikselt kuju üks Parry meloodia. &quot;Ainult kui varjukuju kõnnib inimene... ta kuhjab kokku ega tea mitte, kes viib selle koju.&quot; (lk 25)
* [[Dorothy L. Sayers]], &quot;Korralagedus Bellona klubis&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2013


* [Fred Astaire'ist:] Ta on kohutavalt haruldane. Ta on nagu Bach, kellel omal ajal oli tohutu kogus võimekust, olemust, teadmist, muusikaline haare. [[Fred Astaire|Astaire]]'i geniaalsuse kogus on samasugune; temas on niivõrd palju tantsu, et see on kontsentraat.
** [[George Balanchine]], ''cit. via'': Ivan Nabokov, Elizabeth Carmichael. &quot;Balanchine, An Interview&quot;. Horizon, January 1961, lk 44-56


* Bach on [[pidupäev]] kõigile [[muusik]]utele.
** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

===Draama===
ARTUR: Ärge mulle kärbseid pähe ajage, isa! Ma tahan saada [[arst]]iks.&lt;br&gt;
ELEONORA: [[Perekond|Perekonna]] häbiplekk! Ja mina unistasin, et sinust saab kunstnik! Kui ma sind alles üsas kandsin, jooksin metsas alasti ringi ja laulsin Bachi. Kõik asjata!&lt;br&gt;
ARTUR: Ilmselt laulsite te valesti, ema. (lk 23)
* [[Sławomir Mrożek]], &quot;Tango&quot;, tlk [[Aleksander Kurtna]], 1967

===Luule===

&lt;poem&gt;
Johann Sebastian Bach	
kahekümne [[laps]]e [[isa]]
tõusis sel [[hommik]]ul aoaegu üles
kuigi oleks meelsasti võtnud veel unele lisa
Magusasti magas noorte Bachide neljakordne [[kvintett]]
Johann Sebastian [[haigutus|haigutas]] täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topelt[[fuuga]]
kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks
Läks siis [[kaev]]ule ja pesi end et roidumus kaoks

Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale [[noot]]ide [[kaardivägi|kaardiväe]] 
(Need on alati ja kõikjal olemas 
ning ei lõpe kunagi otsa) 
ja andis kõigile käsud kätte
״Sina esimese [[oktaav]]i ''re'' lähed sel korral kõigepealt [[flööt]]i 
ja poed sealt kunstipäraselt läbi!&quot;
״Oi kui hea! Ma olen sageli olnud flöödis 
Seal on nii tore sahistada!&quot;
״Aga sina ''la'' võta [[alt]]
ja kõdista teda kirglikult südame alt!&quot;
&quot;Ja sind ''fa'' matsutab täna [[fagott]]. Vott!&quot;
Kõik jäid nõusse 
Siis tegi [[kindral]] Bach nootide kaardiväele ranget [[rividrill]]i 
Nad rivistusid nii ja naa 
ja jälle naa ja nii 
ja väga keeruliselt 
ja isegi pea alaspidi
[[Paks]]ud poolnoodid läksid päris [[higi]]seks kohe
...
Aga noodid mõtlesid ''re''-minoorile
ja veelgi rohkem isemajandavale komponistile
״Kui hästi me temaga läbi saime...&quot;
Ja suured poolnoodid valgusid [[pisar]]aid täis 
just nagu [[silm]]ad
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92


===Allikata===
* Bachi kuju on muusikaajaloos keskne, või teisisõnu, Bach on Lääne muusika epitsenter.
** [[Antoni Ros-Marbà]], 2000.

* Bachi õppimine. Sealt leiad sa kõik.
** [[Johannes Brahms]]

* Bachis juhtub kõik.
** [[Anton Webern]]

* Bachi muusika kohta on mul öelda järgmist: kuula seda, mängi seda, armasta seda, austa seda ja hoia suu kinni.
* ''I have this to say about Bach's works: Listen, play, love, revere — and keep your trap shut.''
** [[Albert Einstein]]

* [&quot;Erbarme dich, mein Gott&quot; kohta:] Kauneim viiulipala, mis eales kirjutatud.
** [[Yehudi Menuhin]]

* Kui ma Bachi mängin, tunnen ühtsust kogu maailmaga ja õnnistan teda.
** [[Heinrich Neuhaus]]

* Sel nädalal kuulasin ma &quot;Matteuse passiooni&quot; kolm korda ja iga kord valdas mind sama mõõtmatu imetlus. Kes on täielikult unustanud [[kristlus]]e, kuulab seda tõesti nagu [[evangeelium]]it.
** [[Friedrich Nietzsche]]

* [Bach on] luteri kiriku muusikaline isa.
** [[Albert Schweitzer]]

* [[Loovus]] on enamat kui vaid teistsugusus. Igaüks võib teha ekstravagantsusi, see on kerge. Raske on olla sama [[lihtsus|lihtne]] kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus.
** [[Charles Mingus]]&lt;ref&gt;http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach.html&lt;/ref&gt;

* Niipea, kui ma hakkasin mõistma Bachi muusikat, tahtsin ma saada pianistiks. Bach pani mind, minu elu muusikale pühenduma, tema oli see õpetaja, kes mulle seda maailma esitles.
** [[Nina Simone]]&lt;ref&gt;http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach_2.html&lt;/ref&gt;

* [Bach on] surematu [[harmoonia]] jumal.
* ''Urvater der Harmonie''.
** [[Ludwig van Beethoven]]&lt;ref&gt;http://www.musicwithease.com/bach-quotes.html&lt;/ref&gt;

* On olemas üks [[jumal]] – Bach – ja [[Felix Mendelssohn|Mendelssohn]] on tema [[prohvet]].
** [[Hector Berlioz]]&lt;ref&gt;http://www.musicwithease.com/mendelssohn-quotes.html&lt;/ref&gt;

* Bachi poole pöördumine oli minu jaoks seisukoha võtmine [[dodekafoonia]]kogemuse suhtes. Tahtsin sellest olukorrast välja tulla ning süüvida millessegi, mida ma polnud veel katsetanud. Sügavas rahutuses, milles ma end leidsin, tahtsin iseendale tõestada, kui imeline on Bachi muusika ja kui põlastusväärne minu oma.  Ma olin veendunud, et selle ohverduse abil näen ma selgemini oma vastuolusid.
** [[Arvo Pärt]] kommentaariks oma teosele &quot;Kollaaž teemal B-A-C-H&quot; (1964)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Georgi Hubov, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957
* Martin Geck, &quot;Johann Sebastian Bach&quot;. Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009
* [[Toomas Siitan]]. &quot;Bachi helikeelest: Mõistmise võimalus tänapäeval&quot; – Teater. Muusika. Kino, 6/1987

==Välislingid==
{{vikipeedia}}
* [http://www.emmanuelmusic.org/notes_translations/translations_cantata/t_bwv211.htm J. S. Bachi &quot;Kohvikantaat&quot;]: saksakeelne tekst ja inglise tõlge


{{JÄRJESTA:Bach, Johann Sebastian}}
[[Kategooria:Saksamaa heliloojad]]
[[Kategooria:Saksamaa muusikud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>0kr97w8raxqzwdvyfcfl8n5ktee2j49</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5606</id>
    <revision>
      <id>90190</id>
      <parentid>75161</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:22:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3613" xml:space="preserve">[[File:Саврасов. Лунная ночь. Болото (1870).jpg|pisi|Aleksei Savrassov, &quot;Täiskuuöö. Soo&quot;, 1870]]
[[Pilt:Kitty_Kielland_-_Peat_Bog_on_Jæren_-_NG.M.00976_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Kitty Lange Kielland, &quot;Turbasoo Jærenis&quot; (1900)]]
'''Soo''' on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub [[turvas|turbana]]. Eestis loetakse sooks ala, kus turba paksus on vähemalt 0,3 m. Sellest õhema turbakihiga ala loetakse soostunud alaks. Soid jaotatakse arenguastme järgi madalsoodeks, siirdesoodeks ja kõrgsoodeks ehk [[raba]]ks.


==Proosa==
* &quot;Seal ta ongi, see Vargamäe,&quot; lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid.
* Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga.
** [[A. H. Tammsaare]] &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, I osa.


* Georg küürutas madalamale, olgugi et maa jalge all vajus. Võis juhtuda, et ta vajub sohu, enne kui tohib lahkuda sellelt kohalt. Kuivanud oksad torkisid ta sõrmi, mis olid muutunud veretuks, niiskeks ning jääkülmaks. Talle näis, nagu vajuks ta üha kiiremini ning sügavamale, talle tundus, et soo oleks pidanud ta juba ammugi neelama. Kuigi ta oli põgenenud, et pääseda kindlast surmast — ei ole kahtlust, et nad oleksid lähemail päevil hukanud nii tema kui ta kuus kaaslast, — paistis talle surm soos üsna lihtne ja üldse mitte kohutav, nagu oleks see teistsugune surm kui see, mille eest ta põgenes. See oleks surm tihnikus, täiesti vabana, mitte surm inimkäe läbi. (lk 14)
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;, tlk Agnes Kerge, 1982

==Luule==

&lt;poem&gt;
Aeg-ajalt kerkivad vaid mustad muda[[konn]]ad, 
soo sigitised, [[vesiveest]], mis mudas magav näis, 
nii ohtrast limasest soolämust rõõmsad on nad 
     ja [[tants]]ivad, suurt [[kurjus]]t täis.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstantin Balmont]], &quot;Soo&quot; (tlk [[Kalju Kangur]], kogumik &quot;Nii upuvad ööuttu laevad&quot;, lk 50)


&lt;poem&gt;
Sel aastal [[sõber|sõpru]] täis kõik sood ja rabad, 
neist kihab [[mets]] ja mustab mererand.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Laul sõpradest&quot;, rmt: &quot;Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele&quot;, Vagabund, 1991


&lt;poem&gt;
kes sina oled kui sa keegi ei ole -
vaid larakas värvi
[[rünkpilv]]ede vahel
tulistad [[haavel|haavleid]] [[kosmos]]te suhu
[[mesitaru]]de vahele
vihinal tõttad
soo peale [[male]]t mängima
vaata et [[näkk]] sind ära ei söö
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*kes mina olen kui ma keegi ei ole...&quot;, rmt: &quot;Olemise maa&quot;, 2017, lk 3


&lt;poem&gt;
soost on tekkinud pettekujutelmad
võib olla oli see kellegi [[laugas]]te vahele
kinni jäänud [[mõte]]
mis kunagi visati sinna
...
ikka veel liiguvad seal
inimnäolised [[olematus]]ed
kannavad [[vihmavari|vihmavarje]]
[[jalutamine|jalutavad]] jõekallastel
ega taipa mis neid sinna
täpsemalt toob
&lt;/poem&gt;
* [[Joanna Ellmann]], &quot;*soost on tekkinud pettekujutelmad...&quot;, rmt: &quot;Peegeldused tundmatust&quot;, 2020, lk 22-23

==Vanasõnad==
* [[Aeg]]a [[kurg|kurel]] koolda, kuni soo sulab.
* Kes kõik sood solgib, kõik [[mari|marjad]] maitseb.
* Kus [[mägi]], seal [[mõis]], kus küngas, seal [[kõrts]], [[talu]]d soos ja [[raba]]s.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Kirjandus==
* Oskar Luts, &quot;Soo&quot;. - Rmt: O. Luts. Jutustused, 2. kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1953

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>k26jmw7fharm08u26203ymbv49ovjwg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5759</id>
    <revision>
      <id>90119</id>
      <parentid>89904</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:20:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kurk luules ja muusikas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9981" xml:space="preserve">[[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]]
[[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]]
[[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]]
[[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]]
[[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]]
[[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt &quot;Gurken&quot; Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]]
'''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]].

==Kurk Piiblis==
* Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]].
** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Siioni tütar on jäänud üksi
otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]],
otsekui öömaja kurgipõllul,
otsekui sissepiiratud [[linn]].
&lt;/poem&gt; 
* [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, 
kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; 
neid peab kandma, sest nad ei kõnni. 
Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, 
aga nad ei saa teha ka head!
&lt;/poem&gt;
* Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad.
&lt;/poem&gt;
* [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


==Kurk maailmakirjanduses==

* Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]].
** [[Jonathan Swift]], &quot;[[Gulliveri reisid]]&quot;, III osa, V ptk, &quot;Reis Laputasse&quot;


* Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. 
** [[Ivan Gontšarov]], &quot;Oblomov&quot;, neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Kuritöö ja karistus&quot;, II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* &quot;Oh ei, mis te nüüd. Ma tõesti ei tea, kuidas teid tänada,&quot; ütles proua. &quot;Ahjaa, andke andeks, et teile [[õhtusöök|õhtusöögi]] ülejääke pakun, aga meil on praetud [[baklažaan]]i ja äädikaga tehtud kurki. Kui te soovite, siis äkki panen kaasa?&quot;
:&quot;Ahsoo, no sel juhul võtab Nakata küll teie lahke pakkumise vastu. Nakatale meeldivad väga nii praetud baklažaanid kui äädikaga tehtud kurk.&quot; (lk 205)
* [Õshima-san:] &quot;Ja siis ilmusid sina välja, Tamura Kafka-kun. ''Cool'' nagu kurk, saladuslik nagu [[Kafka]].&quot; (lk 414)
** [[Haruki Murakami]], &quot;Kafka mererannas&quot;, tlk Kati Lindström, 2016


* Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis.
** [[Loesje]], 1994

==Kurk Eesti proosas==
* Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. 
** [[Juhan Liiv]] &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot; (1894)


* Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle &quot;sakuska&quot;: [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], &quot;Tõde ja õigus&quot; II, XXVI ptk


* Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale.
** Anton Hansen Tammsaare, &quot;Tõde ja õigus&quot; III, X ptk

==Kurk luules ja muusikas==

&lt;poem&gt;
Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke
presendist põllule.

''Сажаю алюминиевые огурцы''
''на брезентовом поле.
&lt;/poem&gt;
* [[Viktor Tsoi]] &quot;Alumiiniumist kurgid&quot; (ansambli Kino plaadilt &quot;45&quot;, 1982)


&lt;poem&gt;
Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita
üldse mitte kunagi
siis taeva tahtel küllap ta
tõenäoliselt ei saagi.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], &quot;Miks kurk ei laula&quot; (&quot;Dlaczego ogórek nie śpiewa&quot;)


&lt;poem&gt;
Oh öömaja kesk kurgipõldu!
Oh jäämäge sobival hetkel!
Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub!
Oh lustlikku pooluseretke!
&lt;/poem&gt;
* [[Rossiter Johnson]], &quot;Üheksakümmend üheksa kraadi varjus&quot; (&quot;Ninety-Nine in the Shade&quot;, luulekogust &quot;Idler and Poet&quot;, Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2)


&lt;poem&gt;
See pole neiu külmus, isa,
mis minu rinda rõhub,
vaid lõunast seedimata kurk,
mis kükitab mul kõhus.
&lt;/poem&gt;
* [[R. H. Barham]], &quot;Pihtimus&quot;


&lt;poem&gt;
Turuleti taga kotid kurke täis,
kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid!
Kurgid sulle, raha mulle.
Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle.
...
Kallis oled, kodu, armas Eestimaa,
sest et igas linnas kurke müüa saab.
&lt;/poem&gt;
* [[Kuldne Trio]], &quot;Kurgid sulle, raha mulle&quot;


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui kurgiliha.
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis==
* Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma  [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel.
** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' &quot;Marc Chagall - the Russian years 1906–1922&quot;, toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk. 29


* Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski.
* ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.''
** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], &quot;Hebriidide-reisi päevik&quot; (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773


* Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki.
** [[David Hume]], &quot;Religiooni looduslugu&quot; (1757), XII osa &quot;Kahtlustest ja veendumustest&quot;, tlk Märt Väljataga, 2015


* On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: &quot;Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a.&quot;
** Qadi Ayyad &quot;Ash-Shifa&quot;, 2. ptk, lõik 13


* Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi.
** Keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides [[Plinius vanem]], &quot;Looduslugu&quot;, 19:23

==Kurk filmikunstis==
* Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp.
* ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.''
** Peategelase kommentaar filmis &quot;Bridget Jonesi päevik&quot; (2001)


* [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale.
:[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus.
* Telesari &quot;Raising Hope&quot;, 2. hooaeg, osa 18, &quot;Poking Holes in the Story&quot;

==Vanasõnad==
* Magus uni tuleb hapust kurgist.
* ''Träum' süß von sauren Gurken.''
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* Väiksena kasvab kurk kõveraks.
* ''É de pequenino que se torce o pepino.''
** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern &quot;Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage&quot;. Cambridge University Press, 2004, lk 89)


==Välislingid==
{{Vikipeedia|Harilik kurk}}
==Vaata ka==
* [[Kurgivõileib]]
* [[Hapukurk]]
* [[Kõrvits]]

[[Kategooria:Köögiviljad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>rwvzy1fzzcht36tudx6ejql8kblcbph</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90145</id>
      <parentid>90119</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:17:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kurk Eesti proosas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10109" xml:space="preserve">[[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]]
[[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]]
[[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]]
[[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]]
[[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]]
[[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt &quot;Gurken&quot; Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]]
'''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]].

==Kurk Piiblis==
* Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]].
** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Siioni tütar on jäänud üksi
otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]],
otsekui öömaja kurgipõllul,
otsekui sissepiiratud [[linn]].
&lt;/poem&gt; 
* [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, 
kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; 
neid peab kandma, sest nad ei kõnni. 
Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, 
aga nad ei saa teha ka head!
&lt;/poem&gt;
* Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad.
&lt;/poem&gt;
* [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


==Kurk maailmakirjanduses==

* Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]].
** [[Jonathan Swift]], &quot;[[Gulliveri reisid]]&quot;, III osa, V ptk, &quot;Reis Laputasse&quot;


* Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. 
** [[Ivan Gontšarov]], &quot;Oblomov&quot;, neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Kuritöö ja karistus&quot;, II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* &quot;Oh ei, mis te nüüd. Ma tõesti ei tea, kuidas teid tänada,&quot; ütles proua. &quot;Ahjaa, andke andeks, et teile [[õhtusöök|õhtusöögi]] ülejääke pakun, aga meil on praetud [[baklažaan]]i ja äädikaga tehtud kurki. Kui te soovite, siis äkki panen kaasa?&quot;
:&quot;Ahsoo, no sel juhul võtab Nakata küll teie lahke pakkumise vastu. Nakatale meeldivad väga nii praetud baklažaanid kui äädikaga tehtud kurk.&quot; (lk 205)
* [Õshima-san:] &quot;Ja siis ilmusid sina välja, Tamura Kafka-kun. ''Cool'' nagu kurk, saladuslik nagu [[Kafka]].&quot; (lk 414)
** [[Haruki Murakami]], &quot;Kafka mererannas&quot;, tlk Kati Lindström, 2016


* Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis.
** [[Loesje]], 1994

==Kurk Eesti proosas==
* Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. 
** [[Juhan Liiv]] &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot; (1894)


* Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle &quot;sakuska&quot;: [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI &quot;Tõde ja õigus&quot;] II, XXVI ptk


* Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale.
** Anton Hansen Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/X &quot;Tõde ja õigus&quot;] III, X ptk

==Kurk luules ja muusikas==

&lt;poem&gt;
Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke
presendist põllule.

''Сажаю алюминиевые огурцы''
''на брезентовом поле.
&lt;/poem&gt;
* [[Viktor Tsoi]] &quot;Alumiiniumist kurgid&quot; (ansambli Kino plaadilt &quot;45&quot;, 1982)


&lt;poem&gt;
Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita
üldse mitte kunagi
siis taeva tahtel küllap ta
tõenäoliselt ei saagi.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], &quot;Miks kurk ei laula&quot; (&quot;Dlaczego ogórek nie śpiewa&quot;)


&lt;poem&gt;
Oh öömaja kesk kurgipõldu!
Oh jäämäge sobival hetkel!
Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub!
Oh lustlikku pooluseretke!
&lt;/poem&gt;
* [[Rossiter Johnson]], &quot;Üheksakümmend üheksa kraadi varjus&quot; (&quot;Ninety-Nine in the Shade&quot;, luulekogust &quot;Idler and Poet&quot;, Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2)


&lt;poem&gt;
See pole neiu külmus, isa,
mis minu rinda rõhub,
vaid lõunast seedimata kurk,
mis kükitab mul kõhus.
&lt;/poem&gt;
* [[R. H. Barham]], &quot;Pihtimus&quot;


&lt;poem&gt;
Turuleti taga kotid kurke täis,
kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid!
Kurgid sulle, raha mulle.
Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle.
...
Kallis oled, kodu, armas Eestimaa,
sest et igas linnas kurke müüa saab.
&lt;/poem&gt;
* [[Kuldne Trio]], &quot;Kurgid sulle, raha mulle&quot;


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui kurgiliha.
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis==
* Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma  [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel.
** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' &quot;Marc Chagall - the Russian years 1906–1922&quot;, toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk. 29


* Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski.
* ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.''
** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], &quot;Hebriidide-reisi päevik&quot; (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773


* Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki.
** [[David Hume]], &quot;Religiooni looduslugu&quot; (1757), XII osa &quot;Kahtlustest ja veendumustest&quot;, tlk Märt Väljataga, 2015


* On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: &quot;Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a.&quot;
** Qadi Ayyad &quot;Ash-Shifa&quot;, 2. ptk, lõik 13


* Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi.
** Keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides [[Plinius vanem]], &quot;Looduslugu&quot;, 19:23

==Kurk filmikunstis==
* Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp.
* ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.''
** Peategelase kommentaar filmis &quot;Bridget Jonesi päevik&quot; (2001)


* [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale.
:[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus.
* Telesari &quot;Raising Hope&quot;, 2. hooaeg, osa 18, &quot;Poking Holes in the Story&quot;

==Vanasõnad==
* Magus uni tuleb hapust kurgist.
* ''Träum' süß von sauren Gurken.''
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* Väiksena kasvab kurk kõveraks.
* ''É de pequenino que se torce o pepino.''
** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern &quot;Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage&quot;. Cambridge University Press, 2004, lk 89)


==Välislingid==
{{Vikipeedia|Harilik kurk}}
==Vaata ka==
* [[Kurgivõileib]]
* [[Hapukurk]]
* [[Kõrvits]]

[[Kategooria:Köögiviljad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>llcogg48z02bmmb14cv2zy7rgu9swu1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90147</id>
      <parentid>90145</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:19:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kurk luules ja muusikas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10112" xml:space="preserve">[[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]]
[[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]]
[[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]]
[[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]]
[[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]]
[[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt &quot;Gurken&quot; Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]]
'''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]].

==Kurk Piiblis==
* Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]].
** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Siioni tütar on jäänud üksi
otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]],
otsekui öömaja kurgipõllul,
otsekui sissepiiratud [[linn]].
&lt;/poem&gt; 
* [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, 
kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; 
neid peab kandma, sest nad ei kõnni. 
Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, 
aga nad ei saa teha ka head!
&lt;/poem&gt;
* Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad.
&lt;/poem&gt;
* [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


==Kurk maailmakirjanduses==

* Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]].
** [[Jonathan Swift]], &quot;[[Gulliveri reisid]]&quot;, III osa, V ptk, &quot;Reis Laputasse&quot;


* Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. 
** [[Ivan Gontšarov]], &quot;Oblomov&quot;, neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Kuritöö ja karistus&quot;, II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* &quot;Oh ei, mis te nüüd. Ma tõesti ei tea, kuidas teid tänada,&quot; ütles proua. &quot;Ahjaa, andke andeks, et teile [[õhtusöök|õhtusöögi]] ülejääke pakun, aga meil on praetud [[baklažaan]]i ja äädikaga tehtud kurki. Kui te soovite, siis äkki panen kaasa?&quot;
:&quot;Ahsoo, no sel juhul võtab Nakata küll teie lahke pakkumise vastu. Nakatale meeldivad väga nii praetud baklažaanid kui äädikaga tehtud kurk.&quot; (lk 205)
* [Õshima-san:] &quot;Ja siis ilmusid sina välja, Tamura Kafka-kun. ''Cool'' nagu kurk, saladuslik nagu [[Kafka]].&quot; (lk 414)
** [[Haruki Murakami]], &quot;Kafka mererannas&quot;, tlk Kati Lindström, 2016


* Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis.
** [[Loesje]], 1994

==Kurk Eesti proosas==
* Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. 
** [[Juhan Liiv]] &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot; (1894)


* Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle &quot;sakuska&quot;: [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI &quot;Tõde ja õigus&quot;] II, XXVI ptk


* Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale.
** Anton Hansen Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/X &quot;Tõde ja õigus&quot;] III, X ptk

==Kurk luules ja muusikas==

&lt;poem&gt;
Oh öömaja kesk kurgipõldu!
Oh jäämäge sobival hetkel!
Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub!
Oh lustlikku pooluseretke!
&lt;/poem&gt;
* [[Rossiter Johnson]], &quot;Üheksakümmend üheksa kraadi varjus&quot; (&quot;Ninety-Nine in the Shade&quot;, luulekogust &quot;Idler and Poet&quot;, Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2)


&lt;poem&gt;
Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita
üldse mitte kunagi
siis taeva tahtel küllap ta
tõenäoliselt ei saagi.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], &quot;Miks kurk ei laula&quot; (&quot;Dlaczego ogórek nie śpiewa&quot;)


&lt;poem&gt;
See pole neiu külmus, isa,
mis minu rinda rõhub,
vaid lõunast seedimata kurk,
mis kükitab mul kõhus.
&lt;/poem&gt;
* [[R. H. Barham]], &quot;Pihtimus&quot;


&lt;poem&gt;
Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke
presendist põllule.

''Сажаю алюминиевые огурцы''
''на брезентовом поле.
&lt;/poem&gt;
* [[Viktor Tsoi]] &quot;Alumiiniumist kurgid&quot; (ansambli Kino plaadilt &quot;45&quot;, 1982)


&lt;poem&gt;
Turuleti taga kotid kurke täis,
kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid!
Kurgid sulle, raha mulle.
Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle.
...
Kallis oled, kodu, armas Eestimaa,
sest et igas linnas kurke müüa saab.
&lt;/poem&gt;
* [[Kuldne Trio]], &quot;Kurgid sulle, raha mulle&quot;


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui kurgiliha.
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis==
* Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma  [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel.
** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' &quot;Marc Chagall - the Russian years 1906–1922&quot;, toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk. 29


* Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski.
* ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.''
** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], &quot;Hebriidide-reisi päevik&quot; (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773


* Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki.
** [[David Hume]], &quot;Religiooni looduslugu&quot; (1757), XII osa &quot;Kahtlustest ja veendumustest&quot;, tlk Märt Väljataga, 2015


* On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: &quot;Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a.&quot;
** Qadi Ayyad &quot;Ash-Shifa&quot;, 2. ptk, lõik 13


* Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi.
** Keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides [[Plinius vanem]], &quot;Looduslugu&quot;, 19:23

==Kurk filmikunstis==
* Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp.
* ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.''
** Peategelase kommentaar filmis &quot;Bridget Jonesi päevik&quot; (2001)


* [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale.
:[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus.
* Telesari &quot;Raising Hope&quot;, 2. hooaeg, osa 18, &quot;Poking Holes in the Story&quot;

==Vanasõnad==
* Magus uni tuleb hapust kurgist.
* ''Träum' süß von sauren Gurken.''
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* Väiksena kasvab kurk kõveraks.
* ''É de pequenino que se torce o pepino.''
** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern &quot;Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage&quot;. Cambridge University Press, 2004, lk 89)


==Välislingid==
{{Vikipeedia|Harilik kurk}}
==Vaata ka==
* [[Kurgivõileib]]
* [[Hapukurk]]
* [[Kõrvits]]

[[Kategooria:Köögiviljad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>eq4c93otxg6hhbxy47wz7wu3gbs7a6l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90148</id>
      <parentid>90147</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:22:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10112" xml:space="preserve">[[Pilt:ARS_cucumber.jpg|pisi|Rikkalikult viljunud kurgitaim]]
[[Pilt:Magini_Still_life_with_a_copper_jug.jpg|pisi|Carlo Magini. Vaikelu vaskkannuga. 18. saj esimene pool]]
[[Pilt:Carlo_Crivelli_033.jpg|pisi|Carlo Crivelli oli itaalia maalikunstnik, kelle arvukatel madonnapiltidel leidub enamasti ka mõni kurk. Altaritriptühhoni keskpaneel trooniva madonnaga (1482).]]
[[Pilt:Bodegón_con_pepinos_y_tomates-Meléndez.jpg|pisi|Luis Egidio Meléndez. Vaikelu kurkide ja tomatitega (1774)]]
[[Pilt:Hill,_John_William,_Cucumbers,_ca._1860.jpg|pisi|Kurgid. John William Hilli akvarell (1860)]]
[[Pilt:Salzburg_Furtwänglerpark_Erwin_Wurm_02.jpg|pisi|Erwin Wurmi skulptuuriprojekt &quot;Gurken&quot; Salzburgis. Kurkide ja puu vahel seisab Friedrich Schilleri monument.]]
'''Kurk''' (''Cucumis'') on perekond taimi kõrvitsaliste sugukonnas. Kõige tuntum neist on harilik kurk (''Cucumis sativus''), peamiselt aedviljana kasvatatav üheaastane rohttaim. Kurgiks nimetatakse ka kurgitaime söödavat vilja, mis on ühtviisi populaarne nii värskelt kui ka marineeritult, soolatult ja [[hapukurk|hapendatult]].

==Kurk Piiblis==
* Meil on meeles [[kala]], mida me sõime [[Egiptus]]es muidu, kurgid, [[melon]]id, laugud, sibulad ja [[küüslauk|küüslaugud]].
** 4. Moosese raamat 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Siioni tütar on jäänud üksi
otsekui vahionn [[viinamägi|viinamäel]],
otsekui öömaja kurgipõllul,
otsekui sissepiiratud [[linn]].
&lt;/poem&gt; 
* [[Jesaja raamat|Jesaja]] 1:8, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Aga nad jäävad [[linnupeletis]]te sarnaseks, 
kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; 
neid peab kandma, sest nad ei kõnni. 
Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, 
aga nad ei saa teha ka head!
&lt;/poem&gt;
* Ebajumalate kohta [[Jeremija raamat|Jeremija]] 10:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


&lt;poem&gt;
Otsekui kurgipõllu linnupeletised, mis midagi ei kaitse, on ka nende puised, kullatud ja hõbetatud jumalad.
&lt;/poem&gt;
* [[Baaruki raamat]] (Vana Testamendi apokrüüf) 6:69, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)


==Kurk maailmakirjanduses==

* Ta oli veetnud kaheksa aastat, püüdes saada päiksekiiri kätte kurkidest, mis tuli panna hermeetiliselt suletud anumatesse ning lasta taas välja, soojendama õhku jahedatel rõsketel [[suvi|suvedel]].
** [[Jonathan Swift]], &quot;[[Gulliveri reisid]]&quot;, III osa, V ptk, &quot;Reis Laputasse&quot;


* Akende alt kostis jälle [[kana]] loksumist ja uute tibude siuksumist; tulid jälle kanapoegade ja [[seen]]tega pirukad, värskelt soolatud kurgid; varsti tulid ka marjad. 
** [[Ivan Gontšarov]], &quot;Oblomov&quot;, neljas jagu, I peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* Letil olid tükeldatud kurgid, [[leib|leivakuivikud]] ja paladeks lõigatud [[kala]]; see kõik [[lõhn]]as halvasti. Oli lämmatav, nii et raske oli isegi istuda, ja kõik oli [[viin]]ahaisuga niivõrd läbi imbunud, et tundus, nagu võidaks juba paljast [[õhk|õhust]] viie minutiga purju jääda. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Kuritöö ja karistus&quot;, II peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


* &quot;Oh ei, mis te nüüd. Ma tõesti ei tea, kuidas teid tänada,&quot; ütles proua. &quot;Ahjaa, andke andeks, et teile [[õhtusöök|õhtusöögi]] ülejääke pakun, aga meil on praetud [[baklažaan]]i ja äädikaga tehtud kurki. Kui te soovite, siis äkki panen kaasa?&quot;
:&quot;Ahsoo, no sel juhul võtab Nakata küll teie lahke pakkumise vastu. Nakatale meeldivad väga nii praetud baklažaanid kui äädikaga tehtud kurk.&quot; (lk 205)
* [Õshima-san:] &quot;Ja siis ilmusid sina välja, Tamura Kafka-kun. ''Cool'' nagu kurk, saladuslik nagu [[Kafka]].&quot; (lk 414)
** [[Haruki Murakami]], &quot;Kafka mererannas&quot;, tlk Kati Lindström, 2016


* Odavam on osta vett [[õlu|õlles]] kui kurgis.
** [[Loesje]], 1994

==Kurk Eesti proosas==
* Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii [[rumalus|rumal]] ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud kurk, üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. 
** [[Juhan Liiv]] &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot; (1894)


* Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle &quot;sakuska&quot;: [[heeringas|heering]] [[sibul]]aga, hapu kurk, [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum teemasin.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI &quot;Tõde ja õigus&quot;] II, XXVI ptk


* Indrek aga, kes ühe sõõmuga niipalju suuri [[mõte|mõtteid]] alla neelanud, tundis üksi jäädes, et [[süda]] läheb hirmus vesiseks ja tal tõusid nii elavalt silme ette need imelised hapud kurgid, mida koeramamma annab lõunasöögil [[kotlet]]tide või [[seapraad|seaprae]] kõrvale.
** Anton Hansen Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/X &quot;Tõde ja õigus&quot;] III, X ptk

==Kurk luules ja muusikas==

&lt;poem&gt;
Oh öömaja kesk kurgipõldu!
Oh jäämäge sobival hetkel!
Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub!
Oh lustlikku pooluseretke!
&lt;/poem&gt;
* [[Rossiter Johnson]], &quot;Üheksakümmend üheksa kraadi varjus&quot; (&quot;Ninety-Nine in the Shade&quot;, luulekogust &quot;Idler and Poet&quot;, Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2)


&lt;poem&gt;
Kui kurk ei [[laul]]u lõõrita
üldse mitte kunagi
siis taeva tahtel küllap ta
tõenäoliselt ei saagi.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstanty Ildefons Gałczyński]], &quot;Miks kurk ei laula&quot; (&quot;Dlaczego ogórek nie śpiewa&quot;)


&lt;poem&gt;
See pole neiu külmus, isa,
mis minu rinda rõhub,
vaid lõunast seedimata kurk,
mis kükitab mul kõhus.
&lt;/poem&gt;
* [[R. H. Barham]], &quot;Pihtimus&quot;


&lt;poem&gt;
Ma istutan [[alumiinium]]ist kurke
presendist põllule.

''Сажаю алюминиевые огурцы''
''на брезентовом поле.
&lt;/poem&gt;
* [[Viktor Tsoi]] &quot;Alumiiniumist kurgid&quot; (ansambli Kino plaadilt &quot;45&quot;, 1982)


&lt;poem&gt;
Turuleti taga kotid kurke täis,
kurgimüüja laulab: Ostke kurke häid!
Kurgid sulle, raha mulle.
Sulle-mulle, mulle-sulle, sulle-mulle.
...
Kallis oled, kodu, armas Eestimaa,
sest et igas linnas kurke müüa saab.
&lt;/poem&gt;
* [[Kuldne Trio]], &quot;Kurgid sulle, raha mulle&quot;


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui kurgiliha.
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Kurk filosoofias, ajaloos ja kunstis==

* Tõepoolest, ta polnud kunagi selleta; sest ta lasi tõsta raamiga alused ratastele, mille abil kurke sai liigutada ja asetada päikese täie kuumuse kätte; ning [[talv]]el tõmmati need tagasi ja asetati katteraamide alla, milles oli vilgukivi.
** [[Plinius vanem]] keiser [[Tiberius]]e ja kurkide kirglikku suhet kommenteerides, &quot;Looduslugu&quot;, 19:23


* On öeldud, et Mu‘awwidh ibn ‘Afra’ ütles: &quot;Ma tõin [[Muhamed|Prohvetile]], Allah õnnistagu teda ja andku talle rahu, taldrikutäie värskeid [[dattel|datleid]] ja kurki, ja tema andis mulle peotäie kalliskive ja [[kuld]]a.&quot;
** Qadi Ayyad &quot;Ash-Shifa&quot;, 2. ptk, lõik 13


* Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või [[märter|märtrite]] roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane. Kas pole te [[hull]]ud, pressib katoliiklane peale, kui lõikate üksteise [[kõri]]sid [[kapsas|kapsa]] või kurgi eelistamise pärast? Jah, vastab [[pagan]], ma tunnistan seda, kui sina tunnistad, et need on veel põrunumad, kes võitlevad eelistuste pärast köitetäite sofistika vahel, millest kümme tuhat pole väärt ainustki kapsast ega kurki.
** [[David Hume]], &quot;Religiooni looduslugu&quot; (1757), XII osa &quot;Kahtlustest ja veendumustest&quot;, tlk Märt Väljataga, 2015


* Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada [[pipar|pipra]] ja [[äädikas|äädikaga]] ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski.
* ''A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.''
** Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees [[Samuel Johnson]], &quot;Hebriidide-reisi päevik&quot; (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773


* Üks akadeemia poleks suutnud anda mulle kõike, mille ma avastasin, murdes oma  [[hambad]] näitustel, poeakendel ja [[Pariis]]i muuseumites. Alustades turust - kus ma rahapuuduse tõttu ostsin vaid üheainsa pika kurgi - töömees sinistes tunkedes, kõige innukamad kubismi järgijad, kõik näitas kindlat proportsiooni ja selguse tunnetust, täpset vormitaju, maalijalikuma maalimisviisi taju, isegi teisejärguliste kunstnike lõuenditel.
** [[Marc Chagall]] ''cit. via'' &quot;Marc Chagall - the Russian years 1906–1922&quot;, toim. Christoph Vitali, Schirn Kunsthalle Frankfurt, 1991, näitusekataloog, lk 29

==Kurk filmikunstis==
* Minu emme, veider olevus ajast, mil marineeritud kurgid olid veel [[elegants]]i tipp.
* ''My mum, a strange creature from the time when gherkins were still the height of sophistication.''
** Peategelase kommentaar filmis &quot;Bridget Jonesi päevik&quot; (2001)


* [Natalie:] Me teame, kuidas [[kondoom]]e kasutada, me paneme neid [[kool]]is kurkide peale.
:[Virginia:] Kõigepealt, kui te neid kurkidele panete, tabab teid [[tulevik]]us pettumus.
* Telesari &quot;Raising Hope&quot;, 2. hooaeg, osa 18, &quot;Poking Holes in the Story&quot;

==Vanasõnad==
* Magus uni tuleb hapust kurgist.
* ''Träum' süß von sauren Gurken.''
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* Väiksena kasvab kurk kõveraks.
* ''É de pequenino que se torce o pepino.''
** [[Portugali vanasõnad|Portugali vanasõna]] (Ana Sofia Ganho, Timothy Michael McGovern &quot;Using Portuguese: A Guide to Contemporary Usage&quot;. Cambridge University Press, 2004, lk 89)


==Välislingid==
{{Vikipeedia|Harilik kurk}}
==Vaata ka==
* [[Kurgivõileib]]
* [[Hapukurk]]
* [[Kõrvits]]

[[Kategooria:Köögiviljad]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>52wadp9ns5jx8ek6jdb38w16437lh1k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuvi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5922</id>
    <revision>
      <id>90234</id>
      <parentid>88231</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:12:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6507" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje ja  Eugène Remy Maes, &quot;Linde toitmas&quot;]]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley, &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;]]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. Loomingu Raamatukogu nr 40 1983, lk 6


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131


* Rääkisin, et kunagi oli mul nelikümmend tuvi... nelikümmend tuvipaari: kokku kaheksakümmend lindu... Oli igatsorti tuvisid. Siidlipsuga tuvisid ja turris sulgedega tuvisid, kes olid sündinud justkui mõnel pahupidi maal... Rääkisin pugutuvidest, paabusabadest... valgetest, heledatest, mustadest, tähnilistest tuvidest... kapuutsiga ja põllega tuvidest...
tuvidest, kel oli sulepööris noka kohal, nii et silmi polnud näha... koorekohvikarva tähnidega tuvidest... Kõik elasid spetsiaalselt ehitatud tornis, kuhu viis keerdtrepp ja trepi välisküljel olid pikad kitsad aknad ja siseküljel oli iga akna kohal pesakast hauduva tuviga. Ja haudejärge ootav tuvi istus aknalaual ja eemalt vaadates nägi torn välja nagu üleni tuvidega kaetud kõrge sammas, ja tuvid, kes tundusid olevat kivist, olid tegelikult päris. Ja iialgi ei tõusnud nad lendu akendest, vaid ikka torni tipust, justkui sulepärg, aga sõja ajal visati sinna pomm ja kõik sai hukka.
:Nähtavasti rääkis proua mu jutu edasi teisele. Ja too omakorda järgmisele. Ja kõik muudkui sosistasid omavahel ja kui mina ilmusin silmapiirile, ütlesid, et näe, tuviproua tuleb. Ja vahel küsis mõni, kes lugu veel ei teadnud: &quot;Kas tõesti sõda tappis kõik tema linnud?&quot; Ja keegi teine poetas naabrile: &quot;Ja räägib, et muust ta ei mõtlegi...&quot; Ja kolmas selgitas neile, kes veel asjaga kursis ei olnud: &quot;Ja mõtle, mees ehitas torni spetsiaalselt selleks, et tema saaks selle täita tuvidega, ja see oli nagu taevane ime...&quot; Ja prouad rääkisid
minust, nagu ma nende ettekujutuses olin: &quot;Tuviproua igatseb oma tuvisid, ta elab nende ja tipuni ulatuvate pikkade kitsaste akendega torni mälestuse nimel...&quot;
* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, [[LR]] 21–23, lk 118-119

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>jmp5c3d44sgsfz7l4cb54eisafso61a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90235</id>
      <parentid>90234</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:14:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6539" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje (1829-1908) &amp; Eugène Remy Maes (1849-1931), &quot;Linde toitmas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley, &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;]]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. Loomingu Raamatukogu nr 40 1983, lk 6


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131


* Rääkisin, et kunagi oli mul nelikümmend tuvi... nelikümmend tuvipaari: kokku kaheksakümmend lindu... Oli igatsorti tuvisid. Siidlipsuga tuvisid ja turris sulgedega tuvisid, kes olid sündinud justkui mõnel pahupidi maal... Rääkisin pugutuvidest, paabusabadest... valgetest, heledatest, mustadest, tähnilistest tuvidest... kapuutsiga ja põllega tuvidest...
tuvidest, kel oli sulepööris noka kohal, nii et silmi polnud näha... koorekohvikarva tähnidega tuvidest... Kõik elasid spetsiaalselt ehitatud tornis, kuhu viis keerdtrepp ja trepi välisküljel olid pikad kitsad aknad ja siseküljel oli iga akna kohal pesakast hauduva tuviga. Ja haudejärge ootav tuvi istus aknalaual ja eemalt vaadates nägi torn välja nagu üleni tuvidega kaetud kõrge sammas, ja tuvid, kes tundusid olevat kivist, olid tegelikult päris. Ja iialgi ei tõusnud nad lendu akendest, vaid ikka torni tipust, justkui sulepärg, aga sõja ajal visati sinna pomm ja kõik sai hukka.
:Nähtavasti rääkis proua mu jutu edasi teisele. Ja too omakorda järgmisele. Ja kõik muudkui sosistasid omavahel ja kui mina ilmusin silmapiirile, ütlesid, et näe, tuviproua tuleb. Ja vahel küsis mõni, kes lugu veel ei teadnud: &quot;Kas tõesti sõda tappis kõik tema linnud?&quot; Ja keegi teine poetas naabrile: &quot;Ja räägib, et muust ta ei mõtlegi...&quot; Ja kolmas selgitas neile, kes veel asjaga kursis ei olnud: &quot;Ja mõtle, mees ehitas torni spetsiaalselt selleks, et tema saaks selle täita tuvidega, ja see oli nagu taevane ime...&quot; Ja prouad rääkisid
minust, nagu ma nende ettekujutuses olin: &quot;Tuviproua igatseb oma tuvisid, ta elab nende ja tipuni ulatuvate pikkade kitsaste akendega torni mälestuse nimel...&quot;
* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, [[LR]] 21–23, lk 118-119

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>kq7dcswreeawkx5bn7breme9oen2riq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90236</id>
      <parentid>90235</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:15:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6561" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje (1829-1908) &amp; Eugène Remy Maes (1849-1931), &quot;Linde toitmas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley (1842-1916), &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;, ''s.d.'']]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. Loomingu Raamatukogu nr 40 1983, lk 6


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131


* Rääkisin, et kunagi oli mul nelikümmend tuvi... nelikümmend tuvipaari: kokku kaheksakümmend lindu... Oli igatsorti tuvisid. Siidlipsuga tuvisid ja turris sulgedega tuvisid, kes olid sündinud justkui mõnel pahupidi maal... Rääkisin pugutuvidest, paabusabadest... valgetest, heledatest, mustadest, tähnilistest tuvidest... kapuutsiga ja põllega tuvidest...
tuvidest, kel oli sulepööris noka kohal, nii et silmi polnud näha... koorekohvikarva tähnidega tuvidest... Kõik elasid spetsiaalselt ehitatud tornis, kuhu viis keerdtrepp ja trepi välisküljel olid pikad kitsad aknad ja siseküljel oli iga akna kohal pesakast hauduva tuviga. Ja haudejärge ootav tuvi istus aknalaual ja eemalt vaadates nägi torn välja nagu üleni tuvidega kaetud kõrge sammas, ja tuvid, kes tundusid olevat kivist, olid tegelikult päris. Ja iialgi ei tõusnud nad lendu akendest, vaid ikka torni tipust, justkui sulepärg, aga sõja ajal visati sinna pomm ja kõik sai hukka.
:Nähtavasti rääkis proua mu jutu edasi teisele. Ja too omakorda järgmisele. Ja kõik muudkui sosistasid omavahel ja kui mina ilmusin silmapiirile, ütlesid, et näe, tuviproua tuleb. Ja vahel küsis mõni, kes lugu veel ei teadnud: &quot;Kas tõesti sõda tappis kõik tema linnud?&quot; Ja keegi teine poetas naabrile: &quot;Ja räägib, et muust ta ei mõtlegi...&quot; Ja kolmas selgitas neile, kes veel asjaga kursis ei olnud: &quot;Ja mõtle, mees ehitas torni spetsiaalselt selleks, et tema saaks selle täita tuvidega, ja see oli nagu taevane ime...&quot; Ja prouad rääkisid
minust, nagu ma nende ettekujutuses olin: &quot;Tuviproua igatseb oma tuvisid, ta elab nende ja tipuni ulatuvate pikkade kitsaste akendega torni mälestuse nimel...&quot;
* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, [[LR]] 21–23, lk 118-119

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>09gb413wyep1eh9w63pidyj2q7zf2e9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90237</id>
      <parentid>90236</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:16:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6543" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje (1829-1908) &amp; Eugène Remy Maes (1849-1931), &quot;Linde toitmas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley (1842-1916), &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;, ''s.d.'']]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. LR 40/1983, lk 6


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131


* Rääkisin, et kunagi oli mul nelikümmend tuvi... nelikümmend tuvipaari: kokku kaheksakümmend lindu... Oli igatsorti tuvisid. Siidlipsuga tuvisid ja turris sulgedega tuvisid, kes olid sündinud justkui mõnel pahupidi maal... Rääkisin pugutuvidest, paabusabadest... valgetest, heledatest, mustadest, tähnilistest tuvidest... kapuutsiga ja põllega tuvidest...
tuvidest, kel oli sulepööris noka kohal, nii et silmi polnud näha... koorekohvikarva tähnidega tuvidest... Kõik elasid spetsiaalselt ehitatud tornis, kuhu viis keerdtrepp ja trepi välisküljel olid pikad kitsad aknad ja siseküljel oli iga akna kohal pesakast hauduva tuviga. Ja haudejärge ootav tuvi istus aknalaual ja eemalt vaadates nägi torn välja nagu üleni tuvidega kaetud kõrge sammas, ja tuvid, kes tundusid olevat kivist, olid tegelikult päris. Ja iialgi ei tõusnud nad lendu akendest, vaid ikka torni tipust, justkui sulepärg, aga sõja ajal visati sinna pomm ja kõik sai hukka.
:Nähtavasti rääkis proua mu jutu edasi teisele. Ja too omakorda järgmisele. Ja kõik muudkui sosistasid omavahel ja kui mina ilmusin silmapiirile, ütlesid, et näe, tuviproua tuleb. Ja vahel küsis mõni, kes lugu veel ei teadnud: &quot;Kas tõesti sõda tappis kõik tema linnud?&quot; Ja keegi teine poetas naabrile: &quot;Ja räägib, et muust ta ei mõtlegi...&quot; Ja kolmas selgitas neile, kes veel asjaga kursis ei olnud: &quot;Ja mõtle, mees ehitas torni spetsiaalselt selleks, et tema saaks selle täita tuvidega, ja see oli nagu taevane ime...&quot; Ja prouad rääkisid
minust, nagu ma nende ettekujutuses olin: &quot;Tuviproua igatseb oma tuvisid, ta elab nende ja tipuni ulatuvate pikkade kitsaste akendega torni mälestuse nimel...&quot;
* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, [[LR]] 21–23, lk 118-119

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>6iq8qk2vqyquk7lf0h1yh9qf7pybwo0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90238</id>
      <parentid>90237</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:17:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6543" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje (1829-1908) &amp; Eugène Remy Maes (1849-1931), &quot;Linde toitmas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley (1842-1916), &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;, ''s.d.'']]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. LR 40/1983, lk 6


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131


* Rääkisin, et kunagi oli mul nelikümmend tuvi... nelikümmend tuvipaari: kokku kaheksakümmend lindu... Oli igatsorti tuvisid. Siidlipsuga tuvisid ja turris sulgedega tuvisid, kes olid sündinud justkui mõnel pahupidi maal... Rääkisin pugutuvidest, paabusabadest... valgetest, heledatest, mustadest, tähnilistest tuvidest... kapuutsiga ja põllega tuvidest... tuvidest, kel oli sulepööris noka kohal, nii et silmi polnud näha... koorekohvikarva tähnidega tuvidest... Kõik elasid spetsiaalselt ehitatud tornis, kuhu viis keerdtrepp ja trepi välisküljel olid pikad kitsad aknad ja siseküljel oli iga akna kohal pesakast hauduva tuviga. Ja haudejärge ootav tuvi istus aknalaual ja eemalt vaadates nägi torn välja nagu üleni tuvidega kaetud kõrge sammas, ja tuvid, kes tundusid olevat kivist, olid tegelikult päris. Ja iialgi ei tõusnud nad lendu akendest, vaid ikka torni tipust, justkui sulepärg, aga sõja ajal visati sinna pomm ja kõik sai hukka.
:Nähtavasti rääkis proua mu jutu edasi teisele. Ja too omakorda järgmisele. Ja kõik muudkui sosistasid omavahel ja kui mina ilmusin silmapiirile, ütlesid, et näe, tuviproua tuleb. Ja vahel küsis mõni, kes lugu veel ei teadnud: &quot;Kas tõesti sõda tappis kõik tema linnud?&quot; Ja keegi teine poetas naabrile: &quot;Ja räägib, et muust ta ei mõtlegi...&quot; Ja kolmas selgitas neile, kes veel asjaga kursis ei olnud: &quot;Ja mõtle, mees ehitas torni spetsiaalselt selleks, et tema saaks selle täita tuvidega, ja see oli nagu taevane ime...&quot; Ja prouad rääkisid
minust, nagu ma nende ettekujutuses olin: &quot;Tuviproua igatseb oma tuvisid, ta elab nende ja tipuni ulatuvate pikkade kitsaste akendega torni mälestuse nimel...&quot;
* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, [[LR]] 21–23, lk 118-119

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>g40kvb0hgfmtatg0cz2mn2vzgi2lir3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90239</id>
      <parentid>90238</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:17:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6543" xml:space="preserve">[[File:Reboul-Two_Pigeons.jpg|thumb|Marie Thérèse Reboul, &quot;Kaks tuvi&quot; (1762)]]
[[Pilt:Marie-Victoire_Lemoine_-_Jeune_fille_tenant_une_colombe,_1793.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, &quot;Tüdruk tuviga&quot; (1793)]]
[[Pilt:Venere_che_scherza_con_due_colombe-Francesco_Hayez.jpg|pisi|Francesco Hayez, &quot;Veenus kahe tuviga&quot; (1830)]]
[[Pilt:Jan_Portielje_%26_Eugène_Remy_Maes_-_Feeding_the_birds.jpg|pisi|Jan Portielje (1829-1908) &amp; Eugène Remy Maes (1849-1931), &quot;Linde toitmas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:THE_MORNING_BATH_(c.1896)_by_Mildred_Anne_Butler.jpg|pisi|Mildred Anne Butler, &quot;Hommikune kümblus&quot; (1896)]]
[[Pilt:Marie_Oesterley_Study_of_doves_and_roses.jpg|pisi|Marie Oesterley (1842-1916), &quot;Etüüd tuvide ja roosidega&quot;, ''s.d.'']]


'''Tuvi''' (''Columba'') on perekond [[lind]]e sugukonnast tuvilased. Eestis elutseb neli tuviliiki: kaljutuvi, kodutuvi, õõnetuvi ja kaelustuvi ehk meigas.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Vaata, sa oled ilus, mu kullake, 
vaata, sa oled ilus! 
Su [[silm]]ad su loori taga on tuvid. 
Su juuksed on nagu [[kits]]ekari, 
kes laskub Gileadi mäelt.
&lt;/poem&gt;
* [[Ülemlaul]], laul 4, salm 1


* Vaata, ma läkitan teid nagu [[lammas|lambaid]] [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[madu|maod]] ja tasased nagu tuvid!
** [[Matteuse evangeelium]], peatükk 10, salm 16


==Luule==
&lt;poem&gt;
Mu [[pronks]]iks tardunud laugelt vaid
Las sulalund voolab kui [[pisar]]aid,

Ja [[vangla]] tuvi las kudrutab veel
Ning vaikselt las laevu laeb [[Neeva]] veel. 
&lt;/poem&gt;
* [[Anna Ahmatova]], &quot;Reekviem&quot;, &quot;Epiloog. II&quot;, 1940 märtsis, tlk [[Doris Kareva]]


&lt;poem&gt;
Ja mere kurdis [[üksindus]]es
sureb see, kelle [[süda]] on [[leek]],
kelle [[laul]] on [[vabadus]],
kelle [[lend]] rikub [[riigipiir]]e.
Ainult taltsad tuvid söövad inimese pihust,
kus täna on [[leib]], homme lämmatav [[ling]].
&lt;/poem&gt;
* [[Viljo Kajava]], &quot;Rändlinnud&quot;. Tõlkinud [[Ants Paikre]]. Rmt: &quot;Kui palju on maailmas värve: valik Soome nüüdisluulet&quot;. Koostanud Endel Mallene. LR 40/1983, lk 6


&lt;poem&gt;
Lõkendab ja lokkab [[suvi]].
[[Auto]]d. [[Suvitaja]]d. Tuvid.
Auto ette tuvi jääb.
...
Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
[[Mööduja]]d ei kuule-näe.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Liiga väikene mure&quot;, rmt: &quot;Avalikud laulud&quot;, 1970, lk 52


&lt;poem&gt;
[[Sirel]]id möödas, [[jasmiin]]ides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.

Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm 
silmis kaks korda kaksteist sära.

Kolmekaupa nad lendavad ära.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Lumepilvede valge linnani&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 187


&lt;poem&gt;
Iga kord kui [[öö]] on [[võim]]ul,
surub laotus ligi maad,
iga kord kui koidab uus [[päev]],
muutun valgeks tuviks ma.
&lt;/poem&gt;
* &quot;Una paloma blanca&quot;, [[Heldur Karmo]] mugandus Johannes Bouwensi laulutekstist (esitanud George Baker Selection, Heidy Tamme, Mati Nuude jt; trükitud kogumikus &quot;Laulge kaasa&quot; 42, 1976)


* Tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või [[kurg]]e.
** [[Jaan Tätte]] &quot;Tahan lennata&quot; (tuntud lauluna Tõnu Raadiku muusikaga ja ansambli Kukerpillid esituses)


* mu [[ema]] on see
:kelle ümber on alati tuvid
:sest ta toidab neid harutab lahti nende [[jalg]]u
:mis on vahel [[nöör]]iga või metalliga kokku seotud
:teiste naiste kiuste
:kes teda selle eest vihkavad
:tuvid toovad ju [[viirus]]eid
:parasiite
:me kõik tahame olla nii terved terved
:elada kaua kaua kaua
* [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/978856/sveta-grigorjeva-luuletus-lihtne-realism &quot;Lihtne realism&quot;], ERR, 10.09.2019

==Proosa==


* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 131


* Rääkisin, et kunagi oli mul nelikümmend tuvi... nelikümmend tuvipaari: kokku kaheksakümmend lindu... Oli igatsorti tuvisid. Siidlipsuga tuvisid ja turris sulgedega tuvisid, kes olid sündinud justkui mõnel pahupidi maal... Rääkisin pugutuvidest, paabusabadest... valgetest, heledatest, mustadest, tähnilistest tuvidest... kapuutsiga ja põllega tuvidest... tuvidest, kel oli sulepööris noka kohal, nii et silmi polnud näha... koorekohvikarva tähnidega tuvidest... Kõik elasid spetsiaalselt ehitatud tornis, kuhu viis keerdtrepp ja trepi välisküljel olid pikad kitsad aknad ja siseküljel oli iga akna kohal pesakast hauduva tuviga. Ja haudejärge ootav tuvi istus aknalaual ja eemalt vaadates nägi torn välja nagu üleni tuvidega kaetud kõrge sammas, ja tuvid, kes tundusid olevat kivist, olid tegelikult päris. Ja iialgi ei tõusnud nad lendu akendest, vaid ikka torni tipust, justkui sulepärg, aga sõja ajal visati sinna pomm ja kõik sai hukka.
:Nähtavasti rääkis proua mu jutu edasi teisele. Ja too omakorda järgmisele. Ja kõik muudkui sosistasid omavahel ja kui mina ilmusin silmapiirile, ütlesid, et näe, tuviproua tuleb. Ja vahel küsis mõni, kes lugu veel ei teadnud: &quot;Kas tõesti sõda tappis kõik tema linnud?&quot; Ja keegi teine poetas naabrile: &quot;Ja räägib, et muust ta ei mõtlegi...&quot; Ja kolmas selgitas neile, kes veel asjaga kursis ei olnud: &quot;Ja mõtle, mees ehitas torni spetsiaalselt selleks, et tema saaks selle täita tuvidega, ja see oli nagu taevane ime...&quot; Ja prouad rääkisid minust, nagu ma nende ettekujutuses olin: &quot;Tuviproua igatseb oma tuvisid, ta elab nende ja tipuni ulatuvate pikkade kitsaste akendega torni mälestuse nimel...&quot;
* [[Mercè Rodoreda]], &quot;Teemandi väljak&quot;, tlk Maria Kall, 2014, [[LR]] 21–23, lk 118-119

==Vanasõnad==
* Parem üks [[varblane]] pihus kui kümme tuvi katusel.
** [[Eesti vanasõnad|Eesti vanasõna]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

==Vaata ka==
* &quot;[[Tuvikesed]]&quot;

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>hjmboj87uwgy9st15967nq9am6wfmgk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5953</id>
    <revision>
      <id>90158</id>
      <parentid>86370</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:09:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12306" xml:space="preserve">[[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, &quot;Madonna lapsega&quot;, 1490ndad]]
[[Pilt:Naftel-isabel-nee-oakley-act-1-little-red-riding-hood.jpg|pisi|Isabel Naftel, &quot;Punamütsike&quot; (1862)]]
[[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], &quot;Pandora&quot;, (1869)]]
[[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), &quot;Daam punases&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), &quot;Punane ja must&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Louise-Catherine-Breslau-Fillette-a-l-orange.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, &quot;Tütarlaps apelsiniga&quot; (1900)]]
[[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, &quot;Punase hobuse ujutamine&quot;, (1912)]]
[[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), &quot;Vaikelu punaste roosidega&quot;, s.d.]]
[[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, &quot;Laud. Punane harmoonia&quot; (1927)]]
[[Pilt:Marge Nelk.jpg|pisi|Punane kunstnik Marge Nelk, autoportree, 2014.]]
[[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], &quot;Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt&quot;, 1884 (rekonstruktsioon 2009)]]
'''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]].


==Proosa==

* Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 &quot;Noored hinged&quot;], peatükk 13

* Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon.
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid &quot;Varjundid&quot;], 4. mail


* Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks.
** [[Marcel Proust]], &quot;Taasleitud aeg&quot;, tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 15


* Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. &quot;Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti&quot; — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade.
:&quot;[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal,&quot; sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: &quot;Ole ometi vakka.&quot; Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. (lk 98)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi!
** [[Albert Kivikas]], &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;


* &quot;Mattias,&quot; ütles ta, &quot;ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni.&quot; Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. &quot;Küll ta on punane,&quot; lausus ta, &quot;oh, kui punane ta on.&quot; Ka Mattias nuttis ning ütles: &quot;Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i.&quot; Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: &quot;Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;Päevanurme&quot;

* &quot;Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi,&quot; ütles Eva-Lotta. &quot;Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg.&quot; (ptk 1)
* Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5)
* Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6)
** Astrid Lindgren, [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]


* [Pfaff:] &quot;Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!&quot;
** [[Elias Canetti]], &quot;Maailm peas&quot;, tõlkinud [[Toivo Tasa]]. Tallinn: Perioodika, 1983, lk 8


* Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. &quot;See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib,&quot; täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73)
* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]].
:Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, V peatükk

* Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! 
** [[Karl Ristikivi]] &quot;Rõõmulaul&quot; (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112)

==Luule==


:Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]]
:ja teisi punakaid kui rauamuld?
:Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi
:ja türgi taalreist puhub lõkketuld.
* [[Heiti Talvik]], &quot;Rabas&quot;


:Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad
:ja rihvale lendas mu vrakk.
:Mu südamelt murti [[pitsat]]
:ja huulilt – punane lakk.
* Heiti Talvik, &quot;Vabanemine&quot;


:Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t
:punasel pulbritünnil,
:et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
:uute maailmade sünnil.
* Heiti Talvik, &quot;Surmatants&quot;


&lt;poem&gt;
[[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel 
päev jälle [[õhtu]]sse langeb. 
Punane omni[[buss]] veereb, 
kõriseb veomehe [[vanker]].
...
Kusagil Emajõe veerel 
nimetust [[lein]]ast jääd ängi. 
Päevake punades veereb, 
lastesalk [[värav]]al mängib.
&lt;/poem&gt;
* [[August Sang]] &quot;Emajõe unisel veerel&quot;, samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10


&lt;poem&gt;
[[Ilu]]s punane [[peldik]]
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
Saabuvad sugupõlved
istuvad kord seal sees.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]]. Unistus. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;. Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


&lt;poem&gt;
Ma kandsin musta ja valget
ja halli - ja ometi
päev tõusis, mil panin selga
veripunase sameti.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Ma kandsin musta ja valget&quot; kogus &quot;Salateadvus&quot; (1983)


&lt;poem&gt;
tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e
tule ma wihkan Sind tule &amp; tea
taewas on tyhi &amp; [[surm]] on weel kaugel
tappa on lihtne on neetumalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
[[pidu]]sid peame on painajad need
jõledaid [[jõul]]e &amp; patuseid [[pulm]]i
rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees
...
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun &amp; oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein
&lt;/poem&gt;
* [[Liisi Ojamaa]], &quot;LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL&quot;, rmt: &quot;Kahel lahtisel käel&quot;, 2020, lk 74


&lt;poem&gt;
kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*kibuvitsa roosa õitekuhi...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 35

==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab.
** [[Jakob Hurt]], &quot;Pildid isamaa sündinud asjust&quot;. Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. &quot;Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu.&quot;


* [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ &quot;Feminism on protsess&quot;] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)


* Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida.
** [[Kerli Kõiv]]


==Film==
* Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad?
** Eesti komöödiafilmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot; (1978)


==Vanasõnad==
* Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]].
* Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t.
* [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks.
* Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Värvused]]</text>
      <sha1>7lfwcrbmekz7gixct9p1wj36xmed7nq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90159</id>
      <parentid>90158</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:15:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12539" xml:space="preserve">[[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, &quot;Madonna lapsega&quot;, 1490ndad]]
[[Pilt:Naftel-isabel-nee-oakley-act-1-little-red-riding-hood.jpg|pisi|Isabel Naftel, &quot;Punamütsike&quot; (1862)]]
[[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], &quot;Pandora&quot;, (1869)]]
[[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), &quot;Daam punases&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), &quot;Punane ja must&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Louise-Catherine-Breslau-Fillette-a-l-orange.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, &quot;Tütarlaps apelsiniga&quot; (1900)]]
[[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, &quot;Punase hobuse ujutamine&quot;, (1912)]]
[[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), &quot;Vaikelu punaste roosidega&quot;, s.d.]]
[[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, &quot;Laud. Punane harmoonia&quot; (1927)]]
[[Pilt:Marge Nelk.jpg|pisi|Punane kunstnik Marge Nelk, autoportree, 2014.]]
[[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], &quot;Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt&quot;, 1884 (rekonstruktsioon 2009)]]
'''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]].


==Proosa==

* Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 &quot;Noored hinged&quot;], peatükk 13

* Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon.
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid &quot;Varjundid&quot;], 4. mail


* Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks.
** [[Marcel Proust]], &quot;Taasleitud aeg&quot;, tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 15


* Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. &quot;Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti&quot; — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade.
:&quot;[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal,&quot; sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: &quot;Ole ometi vakka.&quot; Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. (lk 98)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi!
** [[Albert Kivikas]], &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;


* &quot;Mattias,&quot; ütles ta, &quot;ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni.&quot; Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. &quot;Küll ta on punane,&quot; lausus ta, &quot;oh, kui punane ta on.&quot; Ka Mattias nuttis ning ütles: &quot;Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i.&quot; Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: &quot;Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;Päevanurme&quot;

* &quot;Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi,&quot; ütles Eva-Lotta. &quot;Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg.&quot; (ptk 1)
* Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5)
* Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6)
** Astrid Lindgren, [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]


* [Pfaff:] &quot;Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!&quot;
** [[Elias Canetti]], &quot;Maailm peas&quot;, tõlkinud [[Toivo Tasa]]. Tallinn: Perioodika, 1983, lk 8


* Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. &quot;See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib,&quot; täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73)
* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]].
:Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, V peatükk

* Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! 
** [[Karl Ristikivi]] &quot;Rõõmulaul&quot; (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112)

==Luule==


:Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]]
:ja teisi punakaid kui rauamuld?
:Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi
:ja türgi taalreist puhub lõkketuld.
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas &quot;Rabas&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


:Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad
:ja rihvale lendas mu vrakk.
:Mu südamelt murti [[pitsat]]
:ja huulilt – punane lakk.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine &quot;Vabanemine&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


:Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t
:punasel pulbritünnil,
:et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
:uute maailmade sünnil.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants &quot;Surmatants&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
[[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel 
päev jälle [[õhtu]]sse langeb. 
Punane omni[[buss]] veereb, 
kõriseb veomehe [[vanker]].
...
Kusagil Emajõe veerel 
nimetust [[lein]]ast jääd ängi. 
Päevake punades veereb, 
lastesalk [[värav]]al mängib.
&lt;/poem&gt;
* [[August Sang]] &quot;Emajõe unisel veerel&quot;, samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10


&lt;poem&gt;
kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*kibuvitsa roosa õitekuhi...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 35


&lt;poem&gt;
Ma kandsin musta ja valget
ja halli - ja ometi
päev tõusis, mil panin selga
veripunase sameti.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Ma kandsin musta ja valget&quot; kogus &quot;Salateadvus&quot; (1983)


&lt;poem&gt;
[[Ilu]]s punane [[peldik]]
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
Saabuvad sugupõlved
istuvad kord seal sees.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]]. Unistus. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;. Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


&lt;poem&gt;
tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e
tule ma wihkan Sind tule &amp; tea
taewas on tyhi &amp; [[surm]] on weel kaugel
tappa on lihtne on neetumalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
[[pidu]]sid peame on painajad need
jõledaid [[jõul]]e &amp; patuseid [[pulm]]i
rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees
...
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun &amp; oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein
&lt;/poem&gt;
* [[Liisi Ojamaa]], &quot;LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL&quot;, rmt: &quot;Kahel lahtisel käel&quot;, 2020, lk 74

==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab.
** [[Jakob Hurt]], &quot;Pildid isamaa sündinud asjust&quot;. Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. &quot;Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu.&quot;


* [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ &quot;Feminism on protsess&quot;] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)


* Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida.
** [[Kerli Kõiv]]


==Film==
* Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad?
** Eesti komöödiafilmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot; (1978)


==Vanasõnad==
* Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]].
* Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t.
* [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks.
* Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Värvused]]</text>
      <sha1>auw4lctq94w735u3d6jabugogj0pon5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90160</id>
      <parentid>90159</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12538" xml:space="preserve">[[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, &quot;Madonna lapsega&quot;, 1490ndad]]
[[Pilt:Naftel-isabel-nee-oakley-act-1-little-red-riding-hood.jpg|pisi|Isabel Naftel, &quot;Punamütsike&quot; (1862)]]
[[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], &quot;Pandora&quot;, (1869)]]
[[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), &quot;Daam punases&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), &quot;Punane ja must&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Louise-Catherine-Breslau-Fillette-a-l-orange.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, &quot;Tütarlaps apelsiniga&quot; (1900)]]
[[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, &quot;Punase hobuse ujutamine&quot;, (1912)]]
[[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), &quot;Vaikelu punaste roosidega&quot;, s.d.]]
[[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, &quot;Laud. Punane harmoonia&quot; (1927)]]
[[Pilt:Marge Nelk.jpg|pisi|Punane kunstnik Marge Nelk, autoportree, 2014.]]
[[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], &quot;Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt&quot;, 1884 (rekonstruktsioon 2009)]]
'''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]].


==Proosa==

* Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 &quot;Noored hinged&quot;], peatükk 13

* Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon.
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid &quot;Varjundid&quot;], 4. mail


* Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks.
** [[Marcel Proust]], &quot;Taasleitud aeg&quot;, tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 15


* Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. &quot;Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti&quot; — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade.
:&quot;[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal,&quot; sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: &quot;Ole ometi vakka.&quot; Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. (lk 98)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi!
** [[Albert Kivikas]], &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;


* &quot;Mattias,&quot; ütles ta, &quot;ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni.&quot; Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. &quot;Küll ta on punane,&quot; lausus ta, &quot;oh, kui punane ta on.&quot; Ka Mattias nuttis ning ütles: &quot;Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i.&quot; Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: &quot;Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;Päevanurme&quot;

* &quot;Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi,&quot; ütles Eva-Lotta. &quot;Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg.&quot; (ptk 1)
* Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5)
* Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6)
** Astrid Lindgren, [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]


* [Pfaff:] &quot;Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!&quot;
** [[Elias Canetti]], &quot;Maailm peas&quot;, tõlkinud [[Toivo Tasa]]. Tallinn: Perioodika, 1983, lk 8


* Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. &quot;See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib,&quot; täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73)
* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]].
:Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79)
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, V peatükk

* Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! 
** [[Karl Ristikivi]] &quot;Rõõmulaul&quot; (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112)

==Luule==


:Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]]
:ja teisi punakaid kui rauamuld?
:Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi
:ja türgi taalreist puhub lõkketuld.
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas &quot;Rabas&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


:Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad
:ja rihvale lendas mu vrakk.
:Mu südamelt murti [[pitsat]]
:ja huulilt – punane lakk.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine &quot;Vabanemine&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


:Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t
:punasel pulbritünnil,
:et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
:uute maailmade sünnil.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants &quot;Surmatants&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
[[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel 
päev jälle [[õhtu]]sse langeb. 
Punane omni[[buss]] veereb, 
kõriseb veomehe [[vanker]].
...
Kusagil Emajõe veerel 
nimetust [[lein]]ast jääd ängi. 
Päevake punades veereb, 
lastesalk [[värav]]al mängib.
&lt;/poem&gt;
* [[August Sang]] &quot;Emajõe unisel veerel&quot;, samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10


&lt;poem&gt;
kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*kibuvitsa roosa õitekuhi...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 35


&lt;poem&gt;
Ma kandsin musta ja valget
ja halli - ja ometi
päev tõusis, mil panin selga
veripunase sameti.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Ma kandsin musta ja valget&quot; kogus &quot;Salateadvus&quot; (1983)


&lt;poem&gt;
[[Ilu]]s punane [[peldik]]
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
Saabuvad sugupõlved
istuvad kord seal sees.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]]. Unistus. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;. Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


&lt;poem&gt;
tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e
tule ma wihkan Sind tule &amp; tea
taewas on tyhi &amp; [[surm]] on weel kaugel
tappa on lihtne on neetumalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
[[pidu]]sid peame on painajad need
jõledaid [[jõul]]e &amp; patuseid [[pulm]]i
rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees
...
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun &amp; oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein
&lt;/poem&gt;
* [[Liisi Ojamaa]], &quot;LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL&quot;, rmt: &quot;Kahel lahtisel käel&quot;, 2020, lk 74

==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab.
** [[Jakob Hurt]], &quot;Pildid isamaa sündinud asjust&quot;. Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. &quot;Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu.&quot;


* [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ &quot;Feminism on protsess&quot;] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)


* Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida.
** [[Kerli Kõiv]]


==Film==
* Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad?
** Eesti komöödiafilmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot; (1978)


==Vanasõnad==
* Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]].
* Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t.
* [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks.
* Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Värvused]]</text>
      <sha1>d8zne7l7u3lgdys4qwc5vks54epmp6z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90161</id>
      <parentid>90160</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:18:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12705" xml:space="preserve">[[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, &quot;Madonna lapsega&quot;, 1490ndad]]
[[Pilt:Naftel-isabel-nee-oakley-act-1-little-red-riding-hood.jpg|pisi|Isabel Naftel, &quot;Punamütsike&quot; (1862)]]
[[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], &quot;Pandora&quot;, (1869)]]
[[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), &quot;Daam punases&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), &quot;Punane ja must&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Louise-Catherine-Breslau-Fillette-a-l-orange.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, &quot;Tütarlaps apelsiniga&quot; (1900)]]
[[Pilt:De_twee_lentes,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1910,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen,_2044.tif|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Kaks kevadet&quot; (1910)]]
[[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, &quot;Punase hobuse ujutamine&quot;, (1912)]]
[[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), &quot;Vaikelu punaste roosidega&quot;, s.d.]]
[[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, &quot;Laud. Punane harmoonia&quot; (1927)]]
[[Pilt:Marge Nelk.jpg|pisi|Punane kunstnik Marge Nelk, autoportree, 2014.]]
[[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], &quot;Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt&quot;, 1884 (rekonstruktsioon 2009)]]
'''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]].


==Proosa==

* Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 &quot;Noored hinged&quot;], peatükk 13

* Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon.
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid &quot;Varjundid&quot;], 4. mail


* Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks.
** [[Marcel Proust]], &quot;Taasleitud aeg&quot;, tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 15


* Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. &quot;Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti&quot; — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade.
:&quot;[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal,&quot; sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: &quot;Ole ometi vakka.&quot; Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. (lk 98)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi!
** [[Albert Kivikas]], &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;


* &quot;Mattias,&quot; ütles ta, &quot;ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni.&quot; Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. &quot;Küll ta on punane,&quot; lausus ta, &quot;oh, kui punane ta on.&quot; Ka Mattias nuttis ning ütles: &quot;Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i.&quot; Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: &quot;Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;Päevanurme&quot;

* &quot;Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi,&quot; ütles Eva-Lotta. &quot;Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg.&quot; (ptk 1)
* Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5)
* Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6)
** Astrid Lindgren, [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]


* [Pfaff:] &quot;Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!&quot;
** [[Elias Canetti]], &quot;Maailm peas&quot;, tõlkinud [[Toivo Tasa]]. Tallinn: Perioodika, 1983, lk 8


* Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. &quot;See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib,&quot; täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73)
* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]].
:Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79)
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, V peatükk

* Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! 
** [[Karl Ristikivi]] &quot;Rõõmulaul&quot; (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112)

==Luule==


:Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]]
:ja teisi punakaid kui rauamuld?
:Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi
:ja türgi taalreist puhub lõkketuld.
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas &quot;Rabas&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


:Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad
:ja rihvale lendas mu vrakk.
:Mu südamelt murti [[pitsat]]
:ja huulilt – punane lakk.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine &quot;Vabanemine&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


:Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t
:punasel pulbritünnil,
:et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
:uute maailmade sünnil.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants &quot;Surmatants&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
[[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel 
päev jälle [[õhtu]]sse langeb. 
Punane omni[[buss]] veereb, 
kõriseb veomehe [[vanker]].
...
Kusagil Emajõe veerel 
nimetust [[lein]]ast jääd ängi. 
Päevake punades veereb, 
lastesalk [[värav]]al mängib.
&lt;/poem&gt;
* [[August Sang]] &quot;Emajõe unisel veerel&quot;, samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10


&lt;poem&gt;
kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*kibuvitsa roosa õitekuhi...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 35


&lt;poem&gt;
Ma kandsin musta ja valget
ja halli - ja ometi
päev tõusis, mil panin selga
veripunase sameti.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Ma kandsin musta ja valget&quot; kogus &quot;Salateadvus&quot; (1983)


&lt;poem&gt;
[[Ilu]]s punane [[peldik]]
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
Saabuvad sugupõlved
istuvad kord seal sees.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]]. Unistus. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;. Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


&lt;poem&gt;
tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e
tule ma wihkan Sind tule &amp; tea
taewas on tyhi &amp; [[surm]] on weel kaugel
tappa on lihtne on neetumalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
[[pidu]]sid peame on painajad need
jõledaid [[jõul]]e &amp; patuseid [[pulm]]i
rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees
...
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun &amp; oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein
&lt;/poem&gt;
* [[Liisi Ojamaa]], &quot;LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL&quot;, rmt: &quot;Kahel lahtisel käel&quot;, 2020, lk 74

==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab.
** [[Jakob Hurt]], &quot;Pildid isamaa sündinud asjust&quot;. Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. &quot;Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu.&quot;


* [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ &quot;Feminism on protsess&quot;] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)


* Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida.
** [[Kerli Kõiv]]


==Film==
* Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad?
** Eesti komöödiafilmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot; (1978)


==Vanasõnad==
* Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]].
* Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t.
* [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks.
* Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Värvused]]</text>
      <sha1>n59h7n0ydd0eo410qn9rjizx25p2o29</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90162</id>
      <parentid>90161</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:28:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13711" xml:space="preserve">[[Pilt:Master_of_Frankfurt_Madonna_and_Child.JPG|pisi|Frankfurdi meister, &quot;Madonna lapsega&quot;, 1490ndad]]
[[Pilt:Naftel-isabel-nee-oakley-act-1-little-red-riding-hood.jpg|pisi|Isabel Naftel, &quot;Punamütsike&quot; (1862)]]
[[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Pandora - 1869.jpeg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]], &quot;Pandora&quot;, (1869)]]
[[Pilt:Paul_FischerDame_in_Rot.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer (1860–1934), &quot;Daam punases&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:John_White_Alexander_Black_And_Ed.jpg|pisi|John White Alexander (1856-1915), &quot;Punane ja must&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Louise-Catherine-Breslau-Fillette-a-l-orange.jpg|pisi|Louise Catherine Breslau, &quot;Tütarlaps apelsiniga&quot; (1900)]]
[[Pilt:De_twee_lentes,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1910,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen,_2044.tif|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Kaks kevadet&quot; (1910)]]
[[Pilt:Bathing of a Red Horse Petrov-Vodkin.jpg|pisi|Kuzma Petrov-Vodkin, &quot;Punase hobuse ujutamine&quot;, (1912)]]
[[Pilt:Anina_Poulsen,_En_gren_med_blomstrende_røde_roser,_udateret.png|pisi|Anina Poulsen (1860-1936), &quot;Vaikelu punaste roosidega&quot;, s.d.]]
[[Pilt:Henri_Le_Sidaner_Table_red_harmony.jpg|pisi|Henri Le Sidaner, &quot;Laud. Punane harmoonia&quot; (1927)]]
[[Pilt:Marge Nelk.jpg|pisi|Punane kunstnik Marge Nelk, autoportree, 2014.]]
[[Pilt:Allais Alphonse 1884 Carre rouge.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], &quot;Tomatite saagikoristus Punase mere kaldal apoplektiliste kardinalide poolt&quot;, 1884 (rekonstruktsioon 2009)]]
'''Punane''' on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus ([[infrapunakiirgus]]) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest, selle vastandvärvus on [[roheline]].


==Proosa==

* Tal oliwad täna suured [[plaan]]id pääs ja punane [[roos]] riiete all rinnas. Ja nüüd korraga: ei ole [[aeg]]a.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Noored_hinged/13 &quot;Noored hinged&quot;], peatükk 13

* Ja nagu mingisuguse tundmata ülivõimu sunnil sammusin sinnapoole, mõttes hulk ilusasti korraldatud sõnu, [[keha]]s taltsutatud värin, rinnas peksev süda ja käes — poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma jäädes tahtsin oma suu lahti teha rääkimiseks, aga pääs ei leidunud taipu ega keelel sõnu, ainult [[silm]]ad lõid niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin väriseva käega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, võttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatushüüe või võdisev naerujoon.
** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid &quot;Varjundid&quot;], 4. mail


* Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma [[koridor]]i otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks.
** [[Marcel Proust]], &quot;Taasleitud aeg&quot;, tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 15


* Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. &quot;Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti&quot; — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid leekivpunaseid kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade.
:&quot;[[Revolutsioon]] tantsib teie peade kohal,&quot; sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: &quot;Ole ometi vakka.&quot; Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes. (lk 98)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* [Vanamees:] Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi!
** [[Albert Kivikas]], &quot;[[Nimed marmortahvlil]]&quot;


* [Pfaff:] &quot;Nüüd on [[kass]] kodus. [[Hiir]]ed kasigu auku! Olen Punane Kõuts. Mina murran nad maha! Igasugune element tundku, et ta litsutakse lömaks!&quot;
** [[Elias Canetti]], &quot;Maailm peas&quot;, tõlkinud [[Toivo Tasa]]. Tallinn: Perioodika, 1983, lk 8


* &quot;Mattias,&quot; ütles ta, &quot;ega see [[kool]] pole ka aidanud. Mul pole mu [[laps]]eelust mingit [[rõõm]]u ja ma sooviksin, et ma ei elakski [[kevad]]eni.&quot; Nagu ta seda öelnud oli, nägid nad punast [[lind]]u. See istus maas ja oli nii punane [[valge]] [[lumi|lume]] taustal, nii verevalt, verevalt punane vastu [[valge]]t. Ning ta laulis nii selge häälega, et lumi kuuseokstel pudenes tuhandeks lumetäheks ja langes hääletult ning pikkamööda maapinnale. Anna sirutas käed linnu poole ja nuttis. &quot;Küll ta on punane,&quot; lausus ta, &quot;oh, kui punane ta on.&quot; Ka Mattias nuttis ning ütles: &quot;Tema vist ei teagi, et maailmas on olemas [[hall]]e [[hiir]]i.&quot; Siis lehvitas lind oma punaseid tiibu ja tõusis lendu. Anna võttis Mattiasel kõvasti [[käsi|käest]] kinni ning ütles: &quot;Kui see lind nüüd minu juurest ära peaks lendama, heidan siiasamasse lumme ja suren.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;Päevanurme&quot;

* &quot;Ja igal asjal on oma [[aeg]], seda tead sa hästi,&quot; ütles Eva-Lotta. &quot;Kaabakate tagaajamiseks on oma aeg ja selleks, et teha punastest roosidest kotletti, on oma aeg.&quot; (ptk 1)
* Nad pidid jõudma katuselt alla ja väljapoole hädaohtu enne, kui punased roosid jõuavad kohale, et neid vastu võtta. Nad jooksid pimedas kõhklemata mööda katuseviilu, liikudes kerguse ning paindlikkusega, mille oli nende noortele, neljatestkümneaastastele lihastele andnud õnnelik ja vaba elu. (ptk 5)
* Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis. (ptk 6)
** Astrid Lindgren, [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]


* Rufinide aias oli kaks roosipõõsast, üks punaste, teine [[valge]]te õitega. See oli valge roosipõõsa juures, kus Malavolti oma jutu järgi härra Rinaldot ja proua Catarinat oli näinud seda vana mängu mängivat, kus võitja all ja kaotaja peal on. &quot;See oli muidugi vooruslik proua Catarina, kes valis mängupaigaks valge roosipõõsa, sest et selle värv ta süütusega paremini sobib,&quot; täiendas Malavolti selle elegantse häbematusega, mis florentiinlastele omane. (lk 73)
* Nagu iseenesest sattus ta kätte viimaselt saadud palveraamat ja kui ta selle avas, leidis ta [[raamat]]u lehtede vahelt sinna kunagi peidetud roosi. Näe imet, roosi punased õielehed olid valgeks kahvatanud, nagu oleksid raamatu sõnad nendelt [[patt|patu]] hõõguva värvi võtnud. Üksteise järel laskis ta kerged, kuivanud lehed tuuletus [[vaikus]]es tornist alla libiseda [[jõgi|jõe]] mustavaisse voogudesse, kuna ta ennast sundis raamatu sõnu lugema. /---/ Aga kui [[päike]] tõusis, oli ta südames kummaline rõõmutunne ja ta võttis uuesti kätte palveraamatu ja hakkas seda lehitsema, nagu otsiks ta sealt üht erilist lunastavat [[sõna]].
:Siis langes selle vahelt peaaegu mustaks tõmbunud punane roos ta jalgade ette. (lk 78-79)
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;, V peatükk

* Mis on punane [[roos]] või [[sinine]] [[kannike]] võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! 
** [[Karl Ristikivi]] &quot;Rõõmulaul&quot; (Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112)


* Ühe raami allservas metallplaadil seisis &quot;Loo puänt.&quot; Lõunalauas, ilmselgelt Rooma palees, istusid viis helepunasesse rõivastatud kardinali ja purpurrüüs piiskop. Oh, kui kavalad, kui targad olid näod (kolm ümarad, kaks lahjad), mis küünitusid ettepoole, pinev pilk kuuendal, kardinalil, kelle tõstetud nimetissõrm ja kiiskavad silmad näitasid, et huvitava loo puänt on tal keele peal. Mis see võis olla? Lugu Vatikani intriigidest, salakaval saatusepööre kuurias või ehk skandaalne lugu mõnest daamist? Vaikset naudingut reetev ilme tagaplaanil seisva majaülema näol vihjas viimasele. Ja vaadake lauda! Millised kuld- ja hõbeesemed, millised kristallklaasid, milline rubiinjas vein. (Oh, kui nutikas: vastandada veini värv rõivaste helepunasele, ilma et toonid teineteist varjutaksid!) Ja hunnitu hõbedast veinivaat esiplaanil, osavalt maalitud lehtpuupõrandal, tõotab veel veini.
** [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 112

==Luule==


:Kas tunned raba [[silm]]i [[roheline|rohelisi]]
:ja teisi punakaid kui rauamuld?
:Sootaat sääl [[piip]]u tõmbab tasapisi
:ja türgi taalreist puhub lõkketuld.
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Rabas &quot;Rabas&quot;] kogus &quot;Palavik&quot; (1934)


:Lõid [[vesi|vetesse]] [[jumal]]a vitsad
:ja rihvale lendas mu vrakk.
:Mu südamelt murti [[pitsat]]
:ja huulilt – punane lakk.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Vabanemine &quot;Vabanemine&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


:Purjus [[prohvet]] ent rabamas [[polka]]t
:punasel pulbritünnil,
:et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
:uute maailmade sünnil.
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants &quot;Surmatants&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
[[Emajõgi|Emajõe]] unisel veerel 
päev jälle [[õhtu]]sse langeb. 
Punane omni[[buss]] veereb, 
kõriseb veomehe [[vanker]].
...
Kusagil Emajõe veerel 
nimetust [[lein]]ast jääd ängi. 
Päevake punades veereb, 
lastesalk [[värav]]al mängib.
&lt;/poem&gt;
* [[August Sang]] &quot;Emajõe unisel veerel&quot;, samanimelises koondkogus (2003), lk 9-10


&lt;poem&gt;
kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*kibuvitsa roosa õitekuhi...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 35


&lt;poem&gt;
Ma kandsin musta ja valget
ja halli - ja ometi
päev tõusis, mil panin selga
veripunase sameti.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Ma kandsin musta ja valget&quot; kogus &quot;Salateadvus&quot; (1983)


&lt;poem&gt;
[[Ilu]]s punane [[peldik]]
peegeldub [[Peipsi]] [[vesi|vees]].
Saabuvad sugupõlved
istuvad kord seal sees.
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]]. Unistus. &quot;Laulud eestiaegsetele meestele&quot;. Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


&lt;poem&gt;
tule me [[tants]]ime tundmatuid [[laul]]e
tule ma wihkan Sind tule &amp; tea
taewas on tyhi &amp; [[surm]] on weel kaugel
tappa on lihtne on neetumalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
[[pidu]]sid peame on painajad need
jõledaid [[jõul]]e &amp; patuseid [[pulm]]i
rõwedad [[riitus]]ed ootawad ees
...
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun &amp; oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein
&lt;/poem&gt;
* [[Liisi Ojamaa]], &quot;LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURVEM LAUL&quot;, rmt: &quot;Kahel lahtisel käel&quot;, 2020, lk 74

==Aimekirjandus ja publitsistika==

* Paganatest paha kuulda, on palju kergem kanda ja nende veresüü ei ole nii punane, kui meile meie ajal näitab.
** [[Jakob Hurt]], &quot;Pildid isamaa sündinud asjust&quot;. Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. &quot;Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu.&quot;


* [[Feminism]]i mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ &quot;Feminism on protsess&quot;] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)


* Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida.
** [[Kerli Kõiv]]


==Film==
* Närve teil ka ei ole, aga põsed on nii punased-punased! Proua, miks nad nii head välja näevad?
** Eesti komöödiafilmist &quot;[[Siin me oleme!]]&quot; (1978)


==Vanasõnad==
* Harva [[vaeslaps]] saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Ilu]]ga ei elata, punaga ei keedeta [[puder|putru]].
* Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t.
* [[Sool]], [[leib]] teeb paled punaseks.
* Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Värvused]]</text>
      <sha1>45q2ghy8pn3uxj1ilp3r2gx5zxozlq6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paradiis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5960</id>
    <revision>
      <id>90114</id>
      <parentid>90110</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:01:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19770" xml:space="preserve">[[Pilt:Adam_and_Eve_expelled_from_Paradise.png|pisi|Gustave Doré, &quot;Paradiisist väljaajamine&quot;]]
[[Pilt:Séraphine_de_Senlis_au_Musée_Maillol_(2954855823).jpg|pisi|Séraphine de Senlis, &quot;Paradiisipuu&quot; (1929)]]
'''Paradiis''' ehk '''taevariik''' on aabrahamlikes religioonides populaarne hüpoteetiline ainujumala läheduses paiknev institutsioon, mille asukad elavad igaveses õndsuses ning kuhu üldjuhul pääsevad vaid religioossete standardite järgi heakskiidetud usklikud pärast surma. Ajalooliselt on usutud, et paradiisi füüsiline asukoht on [[taevas]], vastandina [[maapind|maa]] all paiknevale [[põrgu]]le, mis on samuti igavene religioosne karistusasutus religioossete standardite järgi hukkamõistetutele. Seepärast nimetatakse taeva- või jumalariiki vahel ka lihtsalt ''taevaks'', eriti kui peetakse silmas sealse jumaliku võimu sekkumist maa peal toimuvasse või seisukohavõtte selle suhtes. Samas on paradiisi asukohaks peetud ka oletatavasti maa peal Lähis-Idas asunud [[Eeden]]i aeda.

==Piibel==


* Ja ta ajas [[Aadam]]a välja ja pani hommikupoole [[Eeden]]i rohu[[aed]]a keerubid ja [[tuli|tuleleegina]] sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.
** [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 3, salm 24

* Siis Jaakob ärkas [[uni|unest]] ja ütles: &quot;Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!&quot;
:17 Ja ta kartis ning ütles: &quot;Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui [[Jumal]]a koda ja taeva värav!&quot;
* [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 28, salmid 16-17


* Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.&lt;br /&gt;Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.&lt;br /&gt;Õndsad on tasased, sest nemad pärivad [[maapind|maa]].&lt;br /&gt;Õndsad on need, kellel on [[nälg]] ja janu [[õigus]]e järele, sest nemad saavad küllaga.&lt;br /&gt;Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.&lt;br /&gt;Õndsad on puhtad [[süda]]melt, sest nemad näevad Jumalat.&lt;br /&gt;Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.&lt;br /&gt;Õndsad on need, keda [[õigus]]e pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.&lt;br /&gt;Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.&lt;br /&gt;Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur [[taevas]]! Just samamoodi on taga kiusatud ka [[prohvet]]eid enne teid.
** [[Matteuse evangeelium]] 5:3-12

&lt;poem&gt;
Veel on taevariik [[kaupmees|kaupmehe]] sarnane, kes otsis ilusaid [[pärl]]eid.
46 Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
&lt;/poem&gt;
* [[Matteuse evangeelium]] 13:45-46

* Mis te iganes kinni [[sidumine|seote]] [[maapind|maa]] peal, on seotud ka [[taevariik|taevas]], ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.
** [[Matteuse evangeelium]] 18:18

* Hõlpsam on [[kaamel]]il minna läbi nõelasilma kui [[rikas|rikkal]] minna Jumala riiki!
** [[Matteuse evangeelium]] 19:24

== Koraan ==
* Ent need, kes teevad [[hea]]d, on nad siis [[mehed]] või [[naised]], ja on lisaks ka usklikud, lähevad paradiisi ja nendele ei tehta ülekohut datlikivi kriipsugi võrra.
** [[Koraan]], 4:124, tõlkinud [[Haljand Udam]], 2007, ISBN 9789985213148

==Proosa==
* [[Muusika]] on surelikele teadaolevast parim, on maapealne paradiis.
** [[Joseph Addison]], &quot;Song for St. Cecilia's Day&quot;


* [D'Artagnan:] &quot;öelge mulle ometi, kust kurat te ometi tulite, kui te Planchet' selja taha hobuse laudjale kukkusite?&quot;
:&quot;Kuradi pärast, te ju nägite isegi: [[taevas]]t.&quot;
:&quot;Taevast?&quot; kordas d'Artagnan pead vangutades. &quot;Teie ei näe välja, nagu võiksite sinna minna, veel vähem sealt tulla.&quot;
:&quot;Armas [[sõber]],&quot; lausus Aramis edeval ilmel, mida d'Artagnan noil päevil, kui ta veel [[musketär]] oli, iialgi polnud näinud, &quot;kui ma ei tulnud taevast, siis vähemalt astusin välja otse paradiisist, mis on peaaegu seesama.&quot;
:&quot;Noh, nüüd võivad [[teoloog]]id rahul olla,&quot; sõnas d'Artagnan. &quot;Siiani ei suutnud nad kuidagi paradiisi asukohta lõplikult kindlaks määrata. Ühed paigutasid ta [[Ararat]]i mäele, teised Tigrise ja Eufrati vahele; teda otsiti kaugelt, aga ta oli hoopis üsna lähedal. Paradiis asub seega Noisy-le-Secis, Pariisi peapiiskopi lossi kohal.&quot; 
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kakskümmend aastat hiljem&quot;. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Eesti Ekspressi kirjastus, 2008, lk 92


* Nad möödusid rühmast, kus punapäine [[ingel]]-[[kapral]] parajasti ühte kohmakat paraadmundris ingel-[[sõdur]]it trillis, talle rusikaga kõhtu lõi ja ta peale karjus: &quot;Tee oma lõuad laiemalt lahti, sa [[Petlemm|betlema]] [[siga]]! Kas siis nii hüütakse &quot;[[Halleluuja]]t&quot;? Sul on nagu [[klimp]] suus. Ma tahaksin teada, kes see [[härg]] oli, kes sind, tõbrast, paradiisi laskis! Hüüa veel kord … Mis hlahlehluhja? Või sina, siga, hakkad meil paradiisis inisema! … Proovi veel kord, sa [[liibanon]]i [[seeder|seedripuu]]!&quot; 
** [[Jaroslav Hašek]], &quot;[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]&quot;, tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 518


* Taevase ehitusega kõrgeimad olendid kalduvad tavaliselt kaduma religioossest praktikast, kultusest; nad lahkuvad inimeste seast, tõmbuvad taevasse ja muutuvad kaugeteks, inaktiivseteks jumalateks (''dei otiosi''). Lühidalt, nende jumalate kohta võib öelda, et pärast kosmose, elu ja inimese loomist tunnevad nad justkui väsimust, nagu oleks Loomise tohutu ettevõte nende jõutagavarad ammendanud. Seepärast eemalduvad nad taevasse, jättes poja või demiurgi maa peäle Loomist lõpule viima või täiustama. Järk-järgult hõlmavad nende koha teised jumalikud kujud — müütilised esivanemad, ema-jumalannad, viljakusejumalad ja muud taolised. Tormijumalas elab veel taevane struktuur edasi, ta ei ole aga enam kõrgeim loov olend. Ta on ainult maa viljastaja, mõnikord üksnes oma kaaslase, maa-ema abiline (''paredros''). Taevase struktuuriga kõrgeim olend säilitab ülekaaluka koha vaid pastoraalrahvaste juures ja saavutab ainulaadse seisundi monoteismi kalduvates usundites (Ahura-Mazda) või täiesti monoteistlikes religioonides (Jahve, Allah). (lk 67)
* Siiski, nagu äsja nägime, äärmusliku häda puhul, kui kõike muud on tulemusteta proovitud, ja eriti taevast langevate hädade, põua, tormi, epideemiate puhul pöörduvad inimesed uuesti kõrgeima olendi poole ja anuvad temalt abi. Selline hoiak ei valitse mitte ainult loodusrahvaste hulgas. Iga kord, kui muistsed heebrealased elasid rahu ja õitsengu aegu, hülgasid nad oma Jahve naabrite Baali ja Astarte kasuks. Ainult ajaloo katastroofid sundisid neid Jahve poole pöörduma. &quot;Siis nad kisendasid Jehoova poole ja ütlesid: Me oleme pattu teinud, et jätsime maha Jehoova ning teenisime baale ja astartesid; aga päästma meid nüüd meie vaenlaste käest, siis me teenime sind&quot; (1. Saamuel, 12, 10). (lk 68)
* Peame siiski märkima, et isegi kui taevased jumalad enam usuelus ei domineeri, säilitavad sideerilised regioonid, taevane sümboolika, ülestõusmismüüdid ja -riitused jms ''ülekaaluka koha sakraalse süsteemis''. Igas usukompleksis jätkab ''transtsendentse'' ilmutamist see, mis on &quot;üleval&quot;, &quot;kõrgel&quot;. Kultusest kadunud ja mütoloogias teiste teemadega asendatud taevas jääb usuelus püsima oma sümboolika tõttu. Ning see taevane sümboolika omakorda toidab ja toetab mitmeid riitusi (seotud ülestõusmisega, ronimisega, initsiatsiooniga, kuningavõimuga jne), müüte (kosmiline puu, kosmiline mägi, maad taevaga ühendavate noolte ahel jne) ja legende (näit maagiline lend). Maailma Keskpunkti sümboolika (mille määratut levikut juba nägime), illustreerib samuti taevase sümboolika tähtsust, sest Keskpunktis leiab aset ühendus taevaga ning taevas on transtsendentsuse paradigmaatiline võrdkuju.&lt;br&gt;Võiks öelda, et just kosmose struktuur hoiab elavana mälestust taevasest kõrgeimast olendist. Näib, nagu oleksid jumalad loonud maailma nii, et see paratamatult peab kajastama nende olemasolu; sest ükski maailm ei ole mõeldav vertikaalsuseta, ja juba üksnes sellest dimensioonist piisab transtsendentsuse esilekutsumiseks. (lk 69)
** [[Mircea Eliade]], &quot;Sakraalne ja Profaanne&quot; VI, Vikerkaar 9/1992


* [paater Ieronimo:] Kõige viimane [[riik]] maa peal on Antikristuse riik ja seal on kõigil nii hea elada, et keegi enam ei hooli ei tulevasest elust ega lunastusest Kristuse läbi. See on, mida me siin näeme — inimesed, kes on nii rahul maapealse eluga, et keegi enam ei ihka taevasse paradiisi. Kõigist katsumistest, mis [[kurjus|kuri]] inimeste peale saadab, on see kõige suurem ja kõige hädaohtlikum. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Imede saar]]&quot;, 1964, lk 134

* [Katarina:] Kui me ütleme [[valgus]], siis mõtleme [[tuli|tule]] või [[päike|päikse]] valgust, — aga mis on see võrreldes taevase valgusega, mis ei paista ainult [[silm]]a, vaid otse inimese [[hing]]e? Me räägime [[kuld|kullast]] ja kalliskividest, kui tahame edasi anda taevase [[linn]]a [[rikkus]]t, aga tõepoolest ei ole seal ei kulda ega kalliskive, mis on ainult tühjad kestad, vaid midagi muud, mille jaoks meil ei ole [[sõna|sõnu]]. (lk 123)
* Alles palju hiljem võis Katarina rääkida oma pihiisale, mis ta oli üle elanud oma [[haigus]]e ajal. Ta hing oli tõepoolest [[keha]]st lahkunud ja võinud pilku heita kõigele sellele, mis ootas inimesi sealpool piiri. Ta oli näinud kõiki [[põrgu]]piinu, mis ootasid patuseid. Ta oli läbi käinud [[purgatoorium]]i kannatustest ja lõpuks jõudnud paradiisi, kus ta oli kohanud oma peigmeest palest palgesse. Juuresolejate meelest oli see olnud ainult üks silmapilk, mil näis, nagu oleks haige juba hinge heitnud, aga meie aeg ei ole Jumala aeg. Katarinale oli see tundunud nii pikk, et ta ei uskunud oma silmi, kui ta ennast jälle oma endises voodis leidis ja samad inimesed ta ümber olid. (lk 170)
** Karl Ristikivi, &quot;Mõrsjalinik&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 17 


* Kuidas küll tegelikkus prospektides reklaamitu ikka ja jälle ümber lükkab, sest oma ilust hoolimata pole Tseilon &quot;paradiis, kus maa viljad ta asukatele  ilma igasuguse vaevata sülle langevad&quot;. Paradiisina näib ta ainult külalistele, keda kõikide ebamugavuste eest kaitseb paks [[rahatasku]], mitte aga kalamehele või riisikasvatajale, töölisele kalliskivikaevandusest või teenoppijale järskudel mäenõlvadel. (lk 68)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, &quot;Džungel tulevikuta?&quot;, tlk R. Aro, 1973


* Kahtlemata oleks ta võinud ühel päeval väärida pääsemist kipakasse taevasse, kuhu lähevad vaid need, kes on kõverikud. Taevasse igatahes pääsu pole, ta on kipakas siinsamas maa peal. Ma vannun, et ei saa tema heaks midagi teha. Kinnitan teile, et kui see oleks minu võimuses, muudaksin asju paremaks. Ma tean väga hästi, et öelda, et masinakirjutajal on pehkinud [[keha]], on jõhkram ükskõik millisest [[sõim]]ust. 
** [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017, lk 25


* &quot;Minu arvates on &quot;[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]&quot; raamat paradiisist,&quot; ütles Konstantin Konstantinovitš. &quot;See on nagu maaliteos, aken täiuslikku ellu, mis on meie jaoks võimalik. [[Dostojevski]] läheb veel kaugemale, ta mitte üksi ei kujuta täiuslikku inimest selles maailmas, vaid ütleb, et meie, kes me elame siin ja praegu, juba oleme paradiisis ja et [[Peterburi]] on ainus koht maailmas, kus asub paradiis. Sellest tuleb see jumalik valgus.&quot;
:Kuulasin vaikselt meeste juttu. Mida Konstantin Konstantinovitš sellega öelda tahtis?
:Mu pea kubises mõtetest, aga ma ei söandanud küsida. Mida võis ta mõelda paradiisi all... Kas siis Peterburi on paradiis? Linn mis on täis vaenlasi, vaeseid, rahavahetajaid, mustlasi, räpaseid tänavaid, jubedaid vabrikuid nende musta suitsuga. Lehkavaid haiglaid. Kas siis Peterburi on paradiis? Aga kes ütleb, missugune see paradiis õieti on...
* [[Laila Hietamies]], &quot;Valged akaatsiad&quot;, tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996, lk 45-46


* [[Läti Henriku kroonika]] ei kuulu keskaja tuntumate hulka, kuid ta on [[fakt]]itihe ja [[stiil]]ilt omapärane. Viimast kas või oma piibli[[tsitaat]]ide paljususelt. [[Piibel]] oli keskaja kroonikutele üldse armas, aga Henrik lööb teised üle: tema Piiblist pärit väljendite arv ületab tuhande. Kroonikas on nagu põimunud kaks [[tekst]]i: Henriku jutustus 13. sajandi alguse Baltikumis toimuvast ja Piibli sõnum sündmustest muistses [[Lähis-Ida]]s. Ordurüütlid kõnelevad [[Iisrael]]i meeste sõnul, [[paganad]] tsiteerivad muistseid vilisteid ja koos [[Tarapita]]ga langeb [[Egiptus]]e vaarao. Tulemuseks on ilmaliku [[ajalugu|ajaloo]] (Liivimaal toimuva) ja püha ajaloo (piibliteksti) sulam: kogu [[elu]] on kahekordne, miski ei toimu ainult siin ja praegu, täna, Tartus või Eestis, vaid peegeldab taeva ja [[põrgu]] igavest võitlust. Nii tookord, nii ka nüüd. [[Inimene|Inimese]] ülesandeks on selgusele jõuda, mis temas on taeva ja mis põrgu osa. Ning siis oma põrgu-osast loobuda. Henrik ei filosofeeri, kuid see on ta [[filosoofia]].
** [[Jaan Undusk]], [https://epl.delfi.ee/kultuur/eesti-lugu-henriku-liivimaa-kroonika?id=51146432 &quot;Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika&quot;] Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008


* [[Pentti Saarikoski|Penttis]] oli mingi alg[[nukrus]], mida keegi ei suutnud hajutada. Iga tema naine püüdis seda leevendada, et tema ja iseenese elu kergemaks teha. See ei olnud võimalik. Kõik me püüdsime teda tema enese kasuks [[muutmine|muuta]], aga meil ei läinud see korda. Kõik me arvasime, et ta elu oleks parem, kui ta lõpetaks ennasthävitava [[joomine|joomise]]. Kõik me mõtlesime, et mina, nimelt mina saan ta [[viin]]ast vabaks. Ei miski ega keegi ei oleks teda viinast vabaks saanud. Selleks vajalikke tingimusi oli talle maa peal võimatu luua.
:Ehk taevas? Aga mis taevas see talle oleks olnud? 
* [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 214-215


* Southside'i meie naabruskonda kolides oli mul kombeks pärastlõunati tema juures jõlkuda ja riiulitelt suvalisi albumeid ta stereosse panna. Igaühes neist peitus tol ajal uus [[seiklus]]. Vaatamata mu noorele eale ei seadnud ta iial piiranguid sellele, mida võisin või ei võinud puutuda. Aastaid hiljem oli just tema see, kes mulle mu esimese albumi - [[Stevie Wonder]]i &quot;Talking Booki&quot; ostis, hoidsin seda tema majas, oma lemmikalbumite riiulil. Kui mul [[nälg]] peale kippus, tegi ta meile piimakokteili või praadis meile terve [[kana]], samal ajal kui Arethat või Milesi või Billiet kuulasime. Southside oli minu jaoks taevalikult suur inimene. Kujutasin tol ajal taevast ette [[džäss]]ist tulvil kohana. 
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 24


* Tule taevas appi! Taevas muidugi ei tule appi, teeb seda ainult erandjuhtudel ja aitab enamasti neid, keda peaks tagasi hoidma.
** [[Jüri Kolk]], [https://kultuur.err.ee/312869/juri-kolk-naistepaev &quot;Naistepäev&quot;]. ERR, 05.07.2016


* Ja kas ekstaas, tippelamus mitte ei käigi selline. Endast väljas olek. Eristused kaovad, tipus, kõige õrnemas kohas, paradiisis ongi ainult veel nüri nüri nüri ere [[valgus]] lained eredus. Imeline, juhmistavalt kirgas valgus Beatrice silmadest!
** [[Maarja Kangro]], [https://kultuur.err.ee/946530/maarja-kangro-lati-lipp &quot;Läti Lipp&quot;] ERR, 28.05.2019

==Draama==

&lt;poem&gt;
[Claudius:]
[[Suu]] lausub [[sõna|sõnu]], [[mõte|mõtted]] jäävad maha;
kuid taevas sõnu mõtteta ei taha.
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;[[Hamlet]]&quot;


* [[Põrgu]] on koht, kus halbadel on hea olla, nii nagu taevas on koht, kus headel on hea olla.
** [[George Bernard Shaw]], &quot;Inimene ja üliinimene&quot;

==Luule==

&lt;poem&gt;
&quot;Nad taeva ilu rikkuma ei kõlba,
ei võta vastu neid ka sügav [[põrgu]],
kus patuseid nad võiksid uhkeks teha.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Dante Alighieri]], &quot;Põrgu. Kolmas laul&quot; - &quot;Jumalik komöödia: Põrgu. Tõlkinud [[Harald Rajamets]], EKSA 2011


&lt;poem&gt;
Noort, nõtket loorberit ma imetelin, 
mis hardail oksil haljas hiies lehtis 
nii nagu paradiisi aiarajal
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]], &quot;Kantsoon&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]], (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


&lt;poem&gt;
Su pääle tulgu taeva leekiv rahe!
Ei [[tammetõru]]d nuuma sind, sa neetu, 
vaid vara, ligimestelt kokkuveetu; 
veel [[kuritegu]]sid teeb teoks su tahe
&lt;/poem&gt;
* Francesco Petrarca, &quot;Sonett CXXXVI&quot;, tõlkinud Ain Kaalep, (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 35)


&lt;poem&gt;
[[Hall]] vanake sealt lahkub, kus tal ammu 
on mõeldud lõpetada oma iga
...
ja jõuab [[Rooma]], seirates üht sihti, 
et näha saaks kord kujutustki sellest, 
kellega kohtumist on taevas loota
&lt;/poem&gt;
* Francesco Petrarca, &quot;Sonett XVI&quot;, tõlkinud Ain Kaalep, (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 34-35)


* [[Poola]] kuningriik on [[juudid|juutidele]] paradiis, orjadele [[põrgu]], lihtrahvale [[puhastustuli]], [[aadel|aadlike]] [[omavoli]].
* ''Clarum regnum Polonorum est: / Paradisus ludaeorum, / Infernum rusticorum, / Purgatorium plebeiorum, / Dominatus famulorum.''
** Anonüümne paskvill kuninglike pulmade puhul (1606)


&lt;poem&gt;
[Orlando:] Nüüd Medicite asemel on ainult
Fra Girolamo, kelle kaudu [[Jeesus|Kristus]]
meid käsutab kui mõistuseta [[laps]]i
ja ette kirjutab, ei ainult paastu,
vaid iga söömaaja, [[riided]], kingad, 
nii juuste kui ka mõtte pikkuse. 
Jah, iga sõna selles pühas riigis on loetud. 
Selles taeva lilleaias 
meid kärbitakse kogu aeg kui põõsaid 
ja missastki jääb ainult Kyrie. 
&lt;/poem&gt;
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Õilsad südamed]] ehk Kaks sõpra Firenzes&quot;, lk 50-51


&lt;poem&gt;
[[Aken|Aknaist]] alla loobitakse [[tool]]e,
kuhjuvad kindlusiks [[lauad]] ja [[kapid]]
Rippudes [[võllas]] taeva poole
silmi pööritavad papid.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Surmatants &quot;Surmatants&quot;] kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
Me taevaid enam ei vaja,
me jumalaid enam ei tunne.
Bardide kandlekaja
meid vaibutab unne.
...
Nii vähe me kokku kraapind
kesk igitõdede hukku.
Me jalge alt libisend maapind
ja taevaski löödud lukku.
...
Läind luhta maine teotsusosk
ning Messias –
ei see veel ilmu. Too taevast alla tulikosk,
mis eostaks jahtuvaid maailmu!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras &quot;Jumalate hämaras&quot;] 5 kogus &quot;Kohtupäev&quot; (1937)

==Allikata==
* Paradiisis on parem [[kliima]], aga [[põrgu]]s jällegi huvitavam [[seltskond]].
** [[Mark Twain]]

* [[Vaimulik]]: piletitega hangeldaja Taeva [[värav]]ate ees.
** [[Henry Louis Mencken]]

* Kui ilmus [[Eeva]], jäi [[Aadam]] ilma paradiisist, kuid see-eest sai ta inimeseks.
** [[Berthold Auerbach]]


== Vanasõnad ==
* Ega muidu taevasse saa, kui [[vaev]]a ei näe.
* Inimese tahtmine on ta taevariik.
* [[Kõrts]] ei ole [[põrgu]]haud ega [[kirik]] taevariik.
* Sandikepp ei saada taevasse ega [[siid]]riie põrgusse.
* Taevas [[ori|orjade]] tasuja, jagab orjale osada, [[sulane|sulasele]] summakuda.
* Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva!
* Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse).
* [[Vanatüdruk]] saab taeva, kuldkee kaela.
* [[Võõrasema]] puuakse [[võllas|võlla]], oma tõstetakse taeva.
* Ükski tark pole taevast tulnud.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Paradiis&quot;, 2009
* [[Robert Kagan]], &quot;Paradiis ja jõud&quot;. Inglise keelest Marek Laane. Tänapäev, 2004

==Vaata ka==
* &quot;Vanameeste paradiis&quot;, Downtown Pictures 2005 (stsenaarium Ove Musting, [[Urmas Lennuk]], režissöör Ove Musting)

[[Kategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>hvtkhw44p1t8j55sv8rsf55nhjni026</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Künd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6140</id>
    <revision>
      <id>90179</id>
      <parentid>71454</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T16:49:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3169" xml:space="preserve">[[Pilt:Breviarium_Grimani_-_März.jpg|pisi|Grimani breviaar, IV köide. Märts (1510)]]
[[Pilt:Rosa_Bonheur_-_Ploughing_Scene_-_Walters_37836.jpg|pisi|Rosa Bonheur. Künd (1854)]]
[[Pilt:Grant_Wood_-_Fall_Plowing.jpg|pisi|Grant Wood, &quot;Sügiskünd&quot; (1931)]]

'''Künd''' on [[muld|mulla]] kobestamine ettevalmistusena [[seeme|seemne]] [[külv]]amiseks. Sageli on selleks tarvitatud [[ader|atra]], mida veab [[inimene]], [[loom]] või [[masin]]. Traditsioonilised künniloomad on olnud näiteks [[härjad]], [[hobused]] ja [[pühvlid]].

==Luule==

&lt;poem&gt;
Rutta, rutta, ruunakene, 
vea vagu virgasti!
[[Õhtu]] sõuab, õhtu jõuab, 
pea raugeb [[päike]]ne.

Ribake veel linamaada — 
seitse sülda laiuti — 
ülesse meil ühes aada 
ligineva õhtuni.
&lt;/poem&gt;
* [[Marie Heiberg]], &quot;Kündja laul&quot;, rmt: &quot;Käisin üksi tähte valgel&quot; (1988), lk 20

==Proosa==

* Ja usu või ära usu, aga ükskord saabuski selline [[hetk|moment]], kus Must oli adra ette rakendatud. Õigem oleks öelda, et [[ader]] oli talle taha rakendatud. Iga kord, kui me [[hobune|hobuse]] adra ette vedasime ja elavalt nõu hakkasime pidama, mida nüüd tuleks teha, astus Must adra eest ära ja hakkas [[rohi|rohtu]] krõmpsutama. Lõpuks sidus Roosimemm hobuse ohjepidi aia külge kinni ja kolm nooremat inimest - vanaema, Heleene ja mina - lohistasid adra talle taha. (lk 45)
* Uljas Must jõudis vao otsa. See, mis vaost järele oli jäänud, tuli nüüd küll ümber nimetada, aga meil ei olnud ei aega ega tahtmist arutada, mis nime talle anname, kas songermaa või [[ülesküntud uudismaa]] või valesse kohta rajatud kuivenduskanal.
:Must jõudis vao otsa - ja mis siis? Ta sööstis otsustavalt, sammu aeglustamata, läbi [[nõges]]epadriku ja nõtkete [[paju]]okste. Ader lohises mööda maad, hüples ja jättis järele mustava vao, nii sirge ja ühtlase nagu [[joonlaud|joonlauaga]] tõmmatud. Ainult et [[kartul]]eid seal ei kasvanud, kartuli[[põld]] oli juba mõni aeg tagasi lõppenud ja see paik ei vajanud üldse mingit harimist. (lk 46)
* [[Asta Kass]], &quot;Pahupidi puhkus&quot;, 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006


* &quot;See [[jalg]] on ikka õigel [[tee]]l, kes [[ader|adra]] taga käib,&quot; meenutasin tuntud lauset. Iga [[töö]] on aus, iga tegevus seisab õigel teel, kui seda ausalt tehakse. Künd ergutab [[mõtlemine|mõtlemist]], laiendab [[fantaasia]]t. Muistsed kreeka mõttetargad jalutasid selleks, et selgemini mõtelda. Adra taga kõndijal on kindlasti selgemad [[mõte|mõtted]] kui laua taga istujal. Kahju, et nüüdse aja riigijuhid ei käi kündmas, vastasel juhul oleksid asjad paremal järjel, kui need on praegu.
** [[Oskar Lõvi]], &quot;Kolm naist. Alma&quot;, Tallinn: Varrak, 2005, lk 209

==Vanasõnad==
* Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab!
* Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe.
* Mine adrata kündma või noodata [[kala|kalu]] püüdma.
* Rohunina tärkab, künnimees ärkab.
* Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

[[Kategooria:Põllumajandus]]</text>
      <sha1>60vk30rd1n4bgkvxwpdey3smgg2uke2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikerkaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6220</id>
    <revision>
      <id>90220</id>
      <parentid>88002</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T07:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3820" xml:space="preserve">[[Pilt:Rainbow_on_Rara_Lake.jpg|pisi|Topeltvikerkaar Rara järve kohal Nepaalis]]
[[Pilt:Philippe-Jacques_de_Loutherbourg_-_The_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Philip James de Loutherbourg, &quot;Vikerkaar&quot; (1784)]]
[[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch. Heroiline maastik vikerkaarega (1805)]]
'''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.
 
==Piibel==

&lt;poem&gt;
Ja [[Jumal]] ütles: 
&quot;Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie 
ja iga teie juures oleva elava hinge vahel 
igavesteks põlvedeks, on see: 
13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare 
ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 
14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i 
ja pilvedes nähakse vikerkaart, 
15 siis ma mõtlen oma lepingule, 
mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel 
kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam 
kõike liha hävitavaks uputuseks. 
16 Kui pilvedes on vikerkaar, 
siis ma vaatan seda 
ja mõtlen igavesele lepingule 
Jumala ja iga elava hinge vahel 
maa peal olevas kõiges lihas.&quot; 
&lt;/poem&gt;
* [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16


==Draama==

&lt;poem&gt;
IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, 
kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; 
su nosilambalised murumäed, 
su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; 
su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] 
nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill 
on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, 
kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, 
käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d 
ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, 
kus ise käid, — suur taevahaldjatar, 
kel olen virgats ja ka vikerkaar, 
sind palub tulla, jättes paigad need, 
koos lustima siin, kuhu otseteed 
ta oma vaudega võib astuda!
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;Torm&quot;, IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, &quot;Kogutud teosed&quot; VII (1975), lk 366

==Luule==

&lt;poem&gt;
Maa meie Ema!
Ilm meie Isa!
Meie oleme teie [[laps]]ed!
Kuduge meile [[valgus]]est rüü!

Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus!
Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus!
Olgu narmad voolav [[vihm]]!
Olgu serv seisev vikerkaar! 
&lt;/poem&gt;
* Indiaani folkloor, tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], kuulsaks laulis [[Tõnu Tepandi]]


&lt;poem&gt;
Ikka meenuvad [[minut]]id
millal
viras vikerkaar
üle [[vesi|vee]].
Me seisime raudsel [[sild|sillal]].
Sinu ees oli
raudne [[tee]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Korallid Emajões&quot;


&lt;poem&gt;
VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS
Kui need sättida kokku - mis toreda
uutmoodi vikerkaare saaks
Sina vasturühkija sina korstnapühkija
sina taevassevahtija väraval
ühe ja sama 
vikerkaare killud vist oleme
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Vikerkaar lumeveelompides kildudeks&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (1985), lk 23


&lt;poem&gt;
Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e.
Täis [[saladus]]i on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi&quot; kogust &quot;Päevapildid&quot; 1978


&lt;poem&gt;
Viib sünnieelsest unest surmaunne
neid vikerkaarevärviline kriis.
Ma arvasin, et armastus on tunne;
nüüd tean, et tegu --- viibimise viis.
&lt;/poem&gt;
* Doris Kareva, &quot;Viib sünnieelsest unest surmaunne&quot; kogust &quot;Armuaeg&quot; (1991)


==Proosa==

* Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 37


* Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]].
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974, lk 16


* Vikerkaar on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ilm]]</text>
      <sha1>kb4hz6vlt4ibgzv3f8vatdwnpabay1m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90221</id>
      <parentid>90220</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T07:47:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3822" xml:space="preserve">[[Pilt:Rainbow_on_Rara_Lake.jpg|pisi|Topeltvikerkaar Rara järve kohal Nepaalis]]
[[Pilt:Philippe-Jacques_de_Loutherbourg_-_The_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Philip James de Loutherbourg, &quot;Vikerkaar&quot; (1784)]]
[[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch, &quot;Heroiline maastik vikerkaarega&quot; (1805)]]
'''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.
 
==Piibel==

&lt;poem&gt;
Ja [[Jumal]] ütles: 
&quot;Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie 
ja iga teie juures oleva elava hinge vahel 
igavesteks põlvedeks, on see: 
13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare 
ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 
14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i 
ja pilvedes nähakse vikerkaart, 
15 siis ma mõtlen oma lepingule, 
mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel 
kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam 
kõike liha hävitavaks uputuseks. 
16 Kui pilvedes on vikerkaar, 
siis ma vaatan seda 
ja mõtlen igavesele lepingule 
Jumala ja iga elava hinge vahel 
maa peal olevas kõiges lihas.&quot; 
&lt;/poem&gt;
* [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16


==Draama==

&lt;poem&gt;
IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, 
kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; 
su nosilambalised murumäed, 
su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; 
su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] 
nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill 
on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, 
kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, 
käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d 
ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, 
kus ise käid, — suur taevahaldjatar, 
kel olen virgats ja ka vikerkaar, 
sind palub tulla, jättes paigad need, 
koos lustima siin, kuhu otseteed 
ta oma vaudega võib astuda!
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;Torm&quot;, IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, &quot;Kogutud teosed&quot; VII (1975), lk 366

==Luule==

&lt;poem&gt;
Maa meie Ema!
Ilm meie Isa!
Meie oleme teie [[laps]]ed!
Kuduge meile [[valgus]]est rüü!

Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus!
Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus!
Olgu narmad voolav [[vihm]]!
Olgu serv seisev vikerkaar! 
&lt;/poem&gt;
* Indiaani folkloor, tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], kuulsaks laulis [[Tõnu Tepandi]]


&lt;poem&gt;
Ikka meenuvad [[minut]]id
millal
viras vikerkaar
üle [[vesi|vee]].
Me seisime raudsel [[sild|sillal]].
Sinu ees oli
raudne [[tee]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Korallid Emajões&quot;


&lt;poem&gt;
VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS
Kui need sättida kokku - mis toreda
uutmoodi vikerkaare saaks
Sina vasturühkija sina korstnapühkija
sina taevassevahtija väraval
ühe ja sama 
vikerkaare killud vist oleme
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Vikerkaar lumeveelompides kildudeks&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (1985), lk 23


&lt;poem&gt;
Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e.
Täis [[saladus]]i on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi&quot; kogust &quot;Päevapildid&quot; 1978


&lt;poem&gt;
Viib sünnieelsest unest surmaunne
neid vikerkaarevärviline kriis.
Ma arvasin, et armastus on tunne;
nüüd tean, et tegu --- viibimise viis.
&lt;/poem&gt;
* Doris Kareva, &quot;Viib sünnieelsest unest surmaunne&quot; kogust &quot;Armuaeg&quot; (1991)


==Proosa==

* Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 37


* Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]].
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974, lk 16


* Vikerkaar on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. (lk 120)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ilm]]</text>
      <sha1>0mz4hibpbu11x7x9kmjypwfg9jk9alz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90222</id>
      <parentid>90221</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T07:49:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3822" xml:space="preserve">[[Pilt:Rainbow_on_Rara_Lake.jpg|pisi|Topeltvikerkaar Rara järve kohal Nepaalis]]
[[Pilt:Philippe-Jacques_de_Loutherbourg_-_The_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Philip James de Loutherbourg, &quot;Vikerkaar&quot; (1784)]]
[[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch, &quot;Heroiline maastik vikerkaarega&quot; (1805)]]
'''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.
 
==Piibel==

&lt;poem&gt;
Ja [[Jumal]] ütles: 
&quot;Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie 
ja iga teie juures oleva elava hinge vahel 
igavesteks põlvedeks, on see: 
13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare 
ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 
14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i 
ja pilvedes nähakse vikerkaart, 
15 siis ma mõtlen oma lepingule, 
mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel 
kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam 
kõike liha hävitavaks uputuseks. 
16 Kui pilvedes on vikerkaar, 
siis ma vaatan seda 
ja mõtlen igavesele lepingule 
Jumala ja iga elava hinge vahel 
maa peal olevas kõiges lihas.&quot; 
&lt;/poem&gt;
* [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16


==Draama==

&lt;poem&gt;
IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, 
kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; 
su nosilambalised murumäed, 
su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; 
su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] 
nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill 
on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, 
kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, 
käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d 
ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, 
kus ise käid, — suur taevahaldjatar, 
kel olen virgats ja ka vikerkaar, 
sind palub tulla, jättes paigad need, 
koos lustima siin, kuhu otseteed 
ta oma vaudega võib astuda!
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;Torm&quot;, IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, &quot;Kogutud teosed&quot; VII (1975), lk 366

==Luule==

&lt;poem&gt;
Maa meie Ema!
Ilm meie Isa!
Meie oleme teie [[laps]]ed!
Kuduge meile [[valgus]]est rüü!

Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus!
Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus!
Olgu narmad voolav [[vihm]]!
Olgu serv seisev vikerkaar! 
&lt;/poem&gt;
* Indiaani folkloor, tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], kuulsaks laulis [[Tõnu Tepandi]]


&lt;poem&gt;
Ikka meenuvad [[minut]]id
millal
viras vikerkaar
üle [[vesi|vee]].
Me seisime raudsel [[sild|sillal]].
Sinu ees oli
raudne [[tee]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Korallid Emajões&quot;


&lt;poem&gt;
VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS
Kui need sättida kokku - mis toreda
uutmoodi vikerkaare saaks
Sina vasturühkija sina korstnapühkija
sina taevassevahtija väraval
ühe ja sama 
vikerkaare killud vist oleme
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Vikerkaar lumeveelompides kildudeks&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (1985), lk 23


&lt;poem&gt;
Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e.
Täis [[saladus]]i on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi&quot; kogust &quot;Päevapildid&quot; 1978


&lt;poem&gt;
Viib sünnieelsest unest surmaunne
neid vikerkaarevärviline kriis.
Ma arvasin, et armastus on tunne;
nüüd tean, et tegu --- viibimise viis.
&lt;/poem&gt;
* Doris Kareva, &quot;Viib sünnieelsest unest surmaunne&quot; kogust &quot;Armuaeg&quot; (1991)


==Proosa==

* Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 37


* Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]].
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974, lk 16


* Vikerkaar on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. 
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989, lk 120

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ilm]]</text>
      <sha1>seqx0ejcrrz1ol18mjy3q2ag4ms8epr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90223</id>
      <parentid>90222</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T08:10:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4010" xml:space="preserve">[[Pilt:Rainbow_on_Rara_Lake.jpg|pisi|Topeltvikerkaar Rara järve kohal Nepaalis]]
[[Pilt:Philippe-Jacques_de_Loutherbourg_-_The_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Philip James de Loutherbourg, &quot;Vikerkaar&quot; (1784)]]
[[Pilt:Joseph_Anton_Koch_005.jpg|pisi|Joseph Anton Koch, &quot;Heroiline maastik vikerkaarega&quot; (1805)]]
[[Pilt:Joseph_Mallord_William_Turner_-_Upper_Fall_of_the_Reichenbach-_Rainbow_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Joseph Mallord William Turner, &quot;Reichenbachi ülemine kosk. Vikerkaar&quot; (1810)]]
'''Vikerkaar''' on optiline nähtus, mis inimsilmale paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.
 
==Piibel==

&lt;poem&gt;
Ja [[Jumal]] ütles: 
&quot;Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie 
ja iga teie juures oleva elava hinge vahel 
igavesteks põlvedeks, on see: 
13 ma panen [[pilv]]edesse oma vikerkaare 
ja see on [[leping]]u tähiseks minu ja maa vahel. 
14 Kui ma kogun maa kohale [[pilv]]i 
ja pilvedes nähakse vikerkaart, 
15 siis ma mõtlen oma lepingule, 
mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel 
kõiges lihas, ja [[vesi]] ei saa enam 
kõike liha hävitavaks uputuseks. 
16 Kui pilvedes on vikerkaar, 
siis ma vaatan seda 
ja mõtlen igavesele lepingule 
Jumala ja iga elava hinge vahel 
maa peal olevas kõiges lihas.&quot; 
&lt;/poem&gt;
* [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 9 salmid 12-16


==Draama==

&lt;poem&gt;
IRIS: Sa helde Ceres, sinu küllad maad, 
kust [[nisu]], [[rukis]]t, [[kesv]]a, [[kaer]]a saad; 
su nosilambalised murumäed, 
su niidud-nõod, kus kõrgeid saade näed; 
su kraaviperved, mida rõsk [[aprill]] 
nii kaunistab, et [[lill]]e kõrval lill 
on haldjapärjaks maas, su leetpuupaod, 
kus mahajäetud mees, näol [[valu]] vaod, 
käib uitamas; su pöetud [[viinapuu]]d 
ja mere[[rand]], kus kaljud on, ei muud, 
kus ise käid, — suur taevahaldjatar, 
kel olen virgats ja ka vikerkaar, 
sind palub tulla, jättes paigad need, 
koos lustima siin, kuhu otseteed 
ta oma vaudega võib astuda!
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;Torm&quot;, IV vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. W. Shakespeare, &quot;Kogutud teosed&quot; VII (1975), lk 366

==Luule==

&lt;poem&gt;
Maa meie Ema!
Ilm meie Isa!
Meie oleme teie [[laps]]ed!
Kuduge meile [[valgus]]est rüü!

Olgu lõimed [[hommik]]u valge valgus!
Olgu koelõng [[õhtu]] verev valgus!
Olgu narmad voolav [[vihm]]!
Olgu serv seisev vikerkaar! 
&lt;/poem&gt;
* Indiaani folkloor, tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], kuulsaks laulis [[Tõnu Tepandi]]


&lt;poem&gt;
Ikka meenuvad [[minut]]id
millal
viras vikerkaar
üle [[vesi|vee]].
Me seisime raudsel [[sild|sillal]].
Sinu ees oli
raudne [[tee]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Korallid Emajões&quot;


&lt;poem&gt;
VIKERKAAR LUMEVEELOMPIDES KILDUDEKS
Kui need sättida kokku - mis toreda
uutmoodi vikerkaare saaks
Sina vasturühkija sina korstnapühkija
sina taevassevahtija väraval
ühe ja sama 
vikerkaare killud vist oleme
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], &quot;Vikerkaar lumeveelompides kildudeks&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (1985), lk 23


&lt;poem&gt;
Daam kasutab vaid valgeid [[taskurätt]]e.
Täis [[saladus]]i on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi&quot; kogust &quot;Päevapildid&quot; 1978


&lt;poem&gt;
Viib sünnieelsest unest surmaunne
neid vikerkaarevärviline kriis.
Ma arvasin, et armastus on tunne;
nüüd tean, et tegu --- viibimise viis.
&lt;/poem&gt;
* Doris Kareva, &quot;Viib sünnieelsest unest surmaunne&quot; kogust &quot;Armuaeg&quot; (1991)


==Proosa==

* Vikerkaart, mis veerand tundi püsib, ei vaadata enam. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 37


* Vikerkaar on lint, mille [[loodus]] seob endale pähe pärast seda, kui ta on pesnud oma [[juuksed|juukseid]].
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. LR 2/1974, lk 16


* Vikerkaar on [[suvi|suve]] [[lillekorv]]i [[sang]]. 
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989, lk 120

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ilm]]</text>
      <sha1>4rw8rt4235395zm230cr9b1d174y6bc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6355</id>
    <revision>
      <id>90226</id>
      <parentid>74287</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T09:44:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8069" xml:space="preserve">[[Pilt:Marki_270311_9.JPG|pisi|Poolas näeb muda samasugune välja kui Eestis.]]
[[Pilt:Volkov_On_the_way_to_the_pasture.jpg|pisi|Jefim Volkov, &quot;Teel karjamaale&quot; (1884)]]
[[Pilt:Ambroży_Sabatowski_Mud_in_the_forest_1922.jpg|pisi|Ambroży Sabatowski (1871–1920?), &quot;Pori metsateel&quot;, ''s.d.'']]
''See artikkel räägib lögast; Soome linna kohta loe artiklist [[Pori (linn)]], arvutimängu kohta artiklist [[MUD]].''

'''Muda''' ehk '''pori''' on ligane ollus, mis koosneb pinnasest ja veest ning määrib väga edukalt [[saabas|saapad]], riided ja näo. Eriti palju muda leidub märgaladel ja veekogude ümbruses. Tervislikule ravimudale on rajatud paljud kuurortlinnad, näiteks [[Haapsalu]].

==Piibel==
&lt;poem&gt;
Nüüd ma hõõrun nad pihuks 
nagu maa [[tolm]]u; 
ma põrmustan ja sõtkun nad puruks 
nagu [[tänav]]ate pori.
&lt;/poem&gt;
* [[Teine Saamueli raamat]], peatükk 22, salm 43


* Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, 
:või sirgub [[pilliroog]] ilma [[vesi|veeta]]?
* [[Iiobi raamat]], peatükk 8, salm 11


&lt;poem&gt;
Isegi kui ma peseksin ennast [[lumi|lumega]] 
ja puhastaksin oma [[käsi]] leelisega, 
pistaksid sina mind poriauku 
ja siis jälestaksid mind mu enda [[riided]]ki. 
&lt;/poem&gt;
* Iiobi raamat, peatükk 9, salmid 30-31


* Siis nad küsisid: „Kuidas sinu [[silm]]ad avanesid?”
:11 Tema vastas: „[[Inimene]], keda nimetatakse [[Jeesus]]eks, tegi muda ja võidis mu silmi ja ütles mulle: „Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese end!” Kui ma siis läksin ja pesin, saingi nägijaks.”
* [[Johannese evangeelium]], peatükk 9, salmid 10-11


==Proosa==
* [[poliitik|POLIITIK]], n. [[Angerjas]] ses põhjamudas, millele on püstitatud kogu [[ühiskond]]lik ehitis. Kui ta vingerdab, peab ta oma [[saba]]võdinaid ekslikult kogu rajatise värisemiseks. [[Riigimees|Riigimehega]] võrreldes on tal õnnetus olla elus.
** [[Ambrose Bierce]], &quot;The Devil's Dictionary&quot; (1948), lk 259. Algselt: &quot;The Cynic's Word Book&quot; (1906).


* Säärastes tingimustes ei oleks [[Egiptus]] olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha [[Niilus]]e veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. [[Juuni]] lõpust kuni [[september|septembri]] lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. [[Oktoober|Oktoobri]] lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. [[Jõgi|Jõe]] vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid [[väetis]]i. See muda ja palav [[kliima]] võimaldavad kõrbetest ümbritsetud [[egiptlased|egiptlastel]] saada kolm lõikust aastas ja iga [[külv]]atud tera annab kolmsada tera saaki.
** [[Bolesław Prus]], &quot;Vaarao&quot;, tlk [[Paul Viiding]], 1997, lk 8


* Suurimat õudu tekitas muda. Saksa suurtükitulest segi pekstud, oli see äärmiselt reetlik jalgealune, ja kui [[mees]] sinna juba üle põlvede sisse vajus, oli tal vähe [[lootus]]t välja pääseda: lähedal lõhkev [[mürsk]] võis ta mudavalli alla matta ja isegi tema [[laip|laiba]] leidmine polnud kuigi tõenäoline. (lk 72)
* Meie aga roomasime edasi, käed-jalad mudas harali, et jagada oma raskust nii laiale pinnale kui võimalik. Ma oleksin otsekui ujunud [[siirup]]is, ainult et lisapiinaks see siirup lehkas ja sisaldas surnuid. (lk 73)
** [[Robertson Davies]], &quot;[[Viies osaline]]&quot;. Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990


* Samal ajal jooksis vee- ja mudasambaid tekitades otse minu poole suur, üleni mudane [[jänes]]. Tal vedas sama vähe kui minul: tema põikab vasakule — ja miin kukub vasakule, tema teisele poole, ja too äraneetu sinnasamasse. Nähtavasti täiesti hullunult jooksis ta vett ja pori pritsides otse minu peale ja peatus, peaaegu [[nina]] vastu nina (täitsa võimalik, et minu silmad olid samuti kõõrdi nagu temal). Me vaatasime hämmingus teineteisele otsa. /---/
:Üks miin kukkus päris kõrvale ja mattis meid täiesti vee ning muda alla. Jänes nähtavasti otsustas, et see on juba liiast, ning tormas vett mööda teisele poole./---/ Joosta oli võimatu, ma sumpasin minema. Kogemata tagasi vaadates nägin, et ka jänes sumpab, kuid [[hüppamine|hüpetega]], vaevaliselt [[jalg]]u porist välja tirides (arvan, et zooloogid pole iial näinud jänest sellises seisundis). Ma tegin talle silma ja mulle tundus, et ta irvitas. Rohkem me ei kohtunud.
* [[Juri Lotman]], &quot;Mitte-memuaarid&quot;. Tõlkinud [[Malle Salupere]]. Akadeemia nr 3/2007


* [Limmar Ponyets:] [[Roos]] võib kasvada mudast, teie kõrgeausus. Oma tehinguis [[naaber|naabritega]] ostate te kõikvõimalikke materjale pärimata, kust nad seda hangivad, kas tavalisest õigeusklikust masinast, mida on õnnistanud teie lahked [[esivanemad]], või mõnest kosmoses sündinud värdjast. Lõpuks ei paku ma teile masinat. Ma pakun [[kuld]]a. [---] Ja kindlasti, kui kuld oleks kurjast, siis oleks [[kurjus]] sunnitud lahkuma, kui seda metalli kasutatakse nii vagadel eesmärkidel.
** [[Isaac Asimov]], &quot;[[Asum (romaan)|Asum]]&quot;, tlk [[Linda Ariva]], 1985, lk 111


* [[Teemant|Teemandi]] teekond algab mudast ja läbib enne vitriinile jõudmist verejõed.
** [[Paulo Coelho]], &quot;Võitja on üksi&quot;


* On lihtne leida [[valgus]]t, kui kõik läheb hästi. Aga nagu [[budism]]is öeldakse, kui pole muda, pole [[lootos]]eõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja.
** [[Brian Melvin]], intervjuu: Nele Kullerkupp, &quot;Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas&quot;, Postimees, 8. november 2021, lk 18-19

==Film==
* Me vaatasime tavaliselt [[taevas]]se ja juurdlesime oma koha üle [[täht]]ede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.
** Cooper filmis &quot;[[Tähtedevaheline]]&quot;

==Luule==
&lt;poem&gt;
Aeg-ajalt kerkivad vaid [[must]]ad mudakonnad, 
[[soo]] sigitised, veest, mis mudas magav näis, 
nii ohtrast limasest [[soo]]lämust rõõmsad on nad 
     ja [[tants]]ivad, suurt [[kurjus]]t täis.
&lt;/poem&gt;
* [[Konstantin Balmont]], &quot;Soo&quot;,tlk [[Kalju Kangur]], kogumik &quot;Nii upuvad ööuttu laevad&quot;, lk 50

&lt;poem&gt;
See porine maa 
võtmata [[kartul]]itega
on minu.
/---/
See on olnud mu [[töö]] - 
võtta kartuleid porisel [[põld|põllul]],
selg kumeras, [[sõrm]]ed [[muld|mullas]],
taeva tuhm
[[vihm]]aveest vettinud palakas
õlul.
&lt;/poem&gt;
* [[Ellen Niit]], &quot;See maa&quot; (1967)


&lt;poem&gt;
Linnupetteks käär soojast [[sepik]]ust, 
keltsast ja porist läbi kahlad, — 
[[ülane]] nööpauku urbades lepikust, 
kõrguvalt [[kask|kaselt]] tood magusat [[mahl]]a.
...
&lt;/poem&gt;
* [[Paul Rummo]], &quot;Kevadmatkad&quot;, rmt: &quot;Sõnarine&quot;, 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51


&lt;poem&gt;
too isand tallas poriseks mu vaiba
ja õhku rikkus
sigar mis tal suus
ta tundis huvi kelle äris teenin
ja mis ma teenin näiteks ühes kuus
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;külaline välismaalt&quot; - Rmt: Jüri Üdi, Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot; (2008), lk 175


&lt;poem&gt;
algkoolis ei tehtud sellest juttu
keskkoolis libiseti üle
ülikooliski ei räägitud
et mida teha siis kui ühtäkki on kogu linn porine
inimesed samavõrd ainult et silmad peas hõõguvad [[oranž]]ilt
&lt;/poem&gt;
* [[Helena Läks]], &quot;F20&quot; kogust &quot;Helena läks&quot;, lk 8

==Allikata==
* Kui meid suruti mutta, oli meil ometi [[teadmine]], et meie koht ei ole seal. Meie koht on hoopis mujal. [[Hiiglane|Hiiglaste]] hulgas, nagu kirjutas [[Betti Alver]], kivirünkal kivisel laual kivises [[raamat]]us, kus ka peatükk &quot;Eesti&quot;.
** [[Toomas Hendrik Ilves]]

==Vanasõnad==
* Kel jalad põlvini poriga, sel [[suu]] [[kõrv]]uni väega.
* [[Kevad]]ine muda enam kui [[sügis]]ene sööm.
* Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Geoloogia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>ee8hfjuhpanw8a1s48p4wq8ua7fpg6s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venelased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6362</id>
    <revision>
      <id>90123</id>
      <parentid>89312</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:24:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8084" xml:space="preserve">[[Pilt:Sophia_Ivanovna_Kramskaya-Girl_in_the_Kokoshnik.jpg|pisi|Sofia Kramskaja (1867-1933), &quot;Tütarlaps kokošnikus&quot;, ''s.d.'']]

==Proosa==

* On ju teada, ehkki mitte arusaadav, et venelased on kõige valelikumad inimesed terves maailmas, ise nad aga ei austa midagi nii väga kui tõtt, miski ei sümpatiseeri neile nii nagu [[tõde]].
** [[Ivan Turgenev]], &quot;Uudismaa&quot;, tlk [[Hans Luik]], Helgi Limberg, Armand Tungal, rmt: &quot;Suits. Uudismaa&quot;, 1973, lk 335


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975


* Venelased on kummaline segu [[tugevus]]est ja [[nõrkus]]est. Nende intellektis on [[kirg]], ütleme, et neil on kirglik [[intellekt]]. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende [[hing]] ei ole kuigi terve. Ja sellepärast mul pole õigust öelda, et [[Gandhi]] on vene [[kristlane]], kuna ta on nii kohutavalt kuiv. Tal on intellektuaalne kirg ja suur moraalne [[tahtejõud]], kuid ta on kuivem kui venelased. [[Kannatus]]e [[evangeelium]], mida ta jutustab, pärineb [[Venemaa]]lt rohkem kui kuskilt mujalt [[Euroopa]]s... Teised kristlikud rahvad seda ei usu. Kõige rohkem võivad nad sellest mõelda, kuid venelastel on see veres. Nad teevad vea, jutlustades kannatuste evangeeliumi, kuid ka meie [[India]]s teeme vea, jutlustades ''vairagya''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t [põlgust maailma vastu].
** {{halliga|The Russians are a queer mixture of strength and weakness. They have got a passion in their intellect, say, a passionate intellect. They have a distracted and restless emotional being, but there is something behind it which is very fine and psychic, though their soul is not very healthy. And therefore I am not right in saying that Gandhi is a Russian Christian, because he is so very dry. He has got the intellectual passion and a great moral will-force, but he is more dry than the Russians. The gospel of suffering that he is preaching has its root in Russia as nowhere else in Europe... other Christian nations don't believe in it. At the most they have it in the mind, but the Russians have got it in their very blood. They commit a mistake in preaching the gospel of suffering, but we also commit in India a mistake in preaching the idea of vairagya [disgust with the world]. }}
** [[Sri Aurobindo]], 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., &amp; Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm]


* Venelastel on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
:Viimastel päevadel on Vene meedia paralleelreaalsuses levitatud üha jaburamaid õigustusi, mis peaksid aitama muuhulgas marginaliseerida Venemaalgi esinevat sõjavastast liikumist.
:Jah, vene rahval on selle kõige ees kaasvastutus, ent see vastutustunne on võimalik ainult siis, kui venelasteni jõuab adekvaatne info, eelistatavalt oma kaasmaalastelt, sest lääne meedia on Kreml suutnud edukalt tasalülitada ja oma tugev panus sellesse on ka Ameerika Ühendriikide ajakirjanduse allakäigul viimase paari kümnendi jooksul.
* [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama &quot;Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama&quot;], ERR, 07.03.2022


* Bolševikud tegid erakordselt eduka eksperimendi: kui 70 aastat järjest tappa kõiki mõtlemisvõimelisi inimesi, siis tulemus ongi selline [[biomass]], kes käib õues asjal, sureb 40aastaselt [[alkoholism]]i, aga kellele velitšije või riigi suurus on tähtis.
** [[Arkadi Babtšenko]] – [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi &quot;Kogenud Vene sõjaajakirjanik: „Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa biomassi“&quot;] Eesti Ekspress, 10. august 2022

== Eesti venelased ==
* Ema sündis mul [[Usbekistan]]is, isa sündis [[Ukraina]]s, mina sündisin [[Eesti]]s. Ja mina olen Eesti venelane? Palju õnne!
** [[Aljona Suržikova]], [https://www.err.ee/1608265398/lagasina-ja-surzikova-utlemine-kohver-vaksal-moskva-oli-vaga-solvav &quot;Lagašina ja Suržikova: ütlemine &quot;kohver, vaksal, Moskva&quot; oli väga solvav&quot;] ERR, 2. juuli 2021


* Miks venelasi sedasi igal pool [[viha]]takse, küsib mu tädi. Olen [[Venemaa]]l esimest korda 27 aastat hiljem. Pärast esimest korda. Me ju oleme aidanud alati kõiki, aga meid vihatakse sedasi igal pool. Ma ei hakka ütlema, et ma õppisin veidike teist [[ajalugu]]. Radikaalselt erinevat sellest, mida talle omal ajal õpetati. Ma ei hakka kasutama enam sõna [[okupatsioon]]. Esimene kord oli juba niigi valuline.
** [[Sveta Grigorjeva]], [https://kultuur.err.ee/979471/sveta-grigorjeva-luuletus-raske-realism &quot;Raske realism&quot;] ERR, 12.09.2019


* Niipalju kui mina mäletan, on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis olnud keskseks teemaks [[integratsioon]]. Seda juhul, kui elada eestikeelses inforuumis. Integreeritakse &quot;venelasi&quot;, ehk siis enam kui sajasse etnilisse rühma kuuluvaid inimesi, kelle peamiseks kommunikatsioonivahendiks ja tihti ka esimeseks keeleks on [[vene keel]].
* Kusjuures venelasi peavad ühtseks massiks nii nende õiguste eest seisjad (kasvõi [[Yana Toom]]), kui ka siis need, kes esindavad vastaspoolt.
* [[Orientalism]] on ka väited, et venelased mõtlevad teatud moodi, vene mentaliteet on kindlalt defineeritav või see, et kõik venelased armastavad [[Vladimir Putin]]it (viimast väidab kirjasõnas tihti [[Artemi Troitski|Troitski]] ja siis Yana Toom läheb oma Facebooki-lehel reeglina selle peale leili).
* &quot;Venelase&quot; konstrueerimine ühtse massina on mugav kõigile osapooltele. Tegelikult on eestivenelaste seas eksisteeriv arvamuste mitmekesisus hämmastav. Ma pakun välja, et pole ühtegi küsimust või teemat (peale otseselt eksitentsialistlike muidugi), mille kohta me saame väite, et &quot;venelased arvavad niimoodi&quot;.
* Kui minult Venemaal küsitaks, et kuidas elavad venelased Eestis, siis ma tavaliselt vastan: &quot;Kui sa tahad leida venelast, kes ütleb, et teda pole kunagi diskrimineeritud ja et kõik on hästi, siis sa ta ka leiad. Kui sa tahad aga leida venelast, kes väidab, et Eestis kehtib fašistlik apartheidirežiim, siis sa leiad ka sellise.&quot; Reaalses elus olen ma mõlemaid arvamusi kohanud.
* Ma saan väga hästi aru, et kui on üks asi, mis ühendab Eesti venekeelset kogukonda, siis see on tüdimus pidevast integreerimisest. Ajal, mil Eesti Vabariik oleks napilt saanud oma ajaloo [[Marina Kaljurand|esimese venelasest presidendi]], on pehmelt öeldes ülepingutatud väide, et ligi kolmandik elanikkonnast on probleem.
** [[Aimar Ventsel]], [https://www.err.ee/1128643/aimar-ventsel-venelast-pole-olemas &quot;Venelast pole olemas&quot;] ERR, 29.08.2020

==Vanasõnad==
* Ega venelane [[mõõk|mõõgaga]] selja taga seisa.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Venemaa]]</text>
      <sha1>k40z0hal5w0ctgc9p3glkmay3gxbx0x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nisu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6686</id>
    <revision>
      <id>90213</id>
      <parentid>89373</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:36:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3758" xml:space="preserve">[[Pilt:Hugo_van_der_Goes_Portinari_05.JPG|pisi|Hugo van der Goes. Portinari altar, detail keskpaneelilt (1475)]]
[[Pilt:Jacob_Isaaksz._van_Ruisdael_019.jpg|pisi|Jacob van Ruisdael, &quot;Nisuväljad&quot; (u 1670)]]
[[Pilt:Heywood_Hardy_-_Corn_Stooks_by_Bray_Church_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Heywood Hardy, &quot;Viljavihud Bray kiriku juures&quot; (1872)]]
[[Pilt:George_Inness_-_The_Wheat_Field_-_1978.74_-_Cleveland_Museum_of_Art.tiff|pisi|George Inness, &quot;Nisupõld&quot; (u 1876)]]
'''Nisu''' (''Triticum'') on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv [[taim]]ede perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimedena. Nisu on sööda- ja toiduteravili.

==Piibel==

&lt;poem&gt;
Kas kündja kogu [[päev]]a [[külv]]i tarvis 
künnab, kobestab ja äestab oma põllumaad? 
25 Eks ole nõnda: 
kui ta on pinna tasandanud, 
siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, 
paneb paika nisu, hirsi ja [[oder|odra]] 
ning äärele okasnisu? 
&lt;/poem&gt;
* [[Jesaja raamat]], peatükk 28, salmid 24-25


* [[Jeesus]] kõneles neile veel teise tähendamissõna: &quot;[[Taevariik]] on [[inimene|inimese]] sarnane, kes külvas oma [[põld|põllule]] head [[seeme]]t.
:25 Aga inimeste magades tuli ta [[vaenlane]] ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.
:26 Kui nüüd [[oras]] tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
:27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: &quot;Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?&quot;
:28 Tema lausus neile: &quot;See on vihamehe [[töö]].&quot; Siis küsisid sulased temalt: &quot;Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?&quot;
:29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
:30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: &quot;Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!&quot;&quot;
* [[Matteuse evangeelium]], peatükk 13, salmid 24-30

* Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega [[surm|sure]], siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
** [[Johannese evangeelium]], peatükk 12, salm 24


==Proosa==

* Eesti asunik hakkas varsti märkama, et [[Krimm]]i [[maapind|mullapind]] ilusat nisu kasvatab. Mitte igal [[suvi|suvel]] ei põletanud põua[[päike]] lagendikku surnud [[kõrb]]eks, mitte igal suvel ei käinud [[rohutirts]]ude pilved nurme ja [[aed]]a laastamas, mitte igal suvel ei olnud [[vesi]] maapinnalt tilgatumaks kadunud. /---/
:Maad oli küllalt. Ja maa oli odav. Mida rohkem maad harid, seda rohkem nisu saad. Ilusat [[kollane|kollast]] nisu, mida nii kerge [[kuld|kullaks]] on muuta! Mis muud, kui püia võimalikult palju maad harida, et võimalikult palju nisu saad! Püia nii palju nisu saada, et ise [[söömine|söönud]] oled ja [[kaupmees|kaupmehele]] kulla vastu vahetamiseks ka midagi jääb. Mida rohkem, seda parem! Niisugustest huvidest aga hakkas uus [[usk]] välja kasvama, usk, mida keegi [[kirikuõpetaja]] mõni aastakümme hiljem, oma seisukohalt hukka mõistes, nisuusuks olla nimetanud…
* [[Eduard Vilde]], [https://et.wikisource.org/wiki/Prohwet_Maltswet/44 &quot;Prohvet Maltsvet&quot;], peatükk 44, &quot;Nisu&quot;


* Dikteerin selle teile kohe, see tähendab otsekohe pärast [[raha]] saamist. Ükskõik millest soovite: [[kartul]]ist, nisust, [[aprikoos]]idest, [[oder|odrast]], moorusmarjadest, tatrapudrust. Isegi harilikust taburetist võib samagonni ajada. Mõnele maitseb &quot;taburetovka&quot;. Võib teha ka lihtsat [[rosin]]a- ja [[ploom]]i[[viin]]a. Ühesõnaga, mul on poolteistsada samagonniretsepti, võtke mida soovite. 
** [[Ilf ja Petrov|Ilja Ilf, Jevgeni Petrov]], &quot;[[Kuldvasikas]]&quot;. Tõlkinud Vladimir Pirson. Tänapäev, 2014, lk 88

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Teraviljad]]</text>
      <sha1>nsbps6dcm1nyuc8e4j6zz9rh9y718yr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Külalislahkus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6901</id>
    <revision>
      <id>90163</id>
      <parentid>78837</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:32:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6855" xml:space="preserve">[[Pilt:Gastvrijheid_voor_vreemdelingen,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1920,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Gent,_1969-C.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Külalislahkus võõraste suhtes&quot; (1920)]]

==Piibel==
* Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud [[külaline|külalistena]] vastu [[ingel|ingleid]].
** [[Kiri heebrealastele]] 13:2

==Proosa==

* &quot;Ja kui te kunagi minu kanti satute,&quot; ütles Bilbo, &quot;koputage kõhklemata. [[Tee (jook)|Teetund]] on kella [[neli|nelja]] ajal, aga teie olete teretulnud ükskõik millal.&quot; (lk 344)
* &quot;Millega ma olen niisuguse [[kingitus]]e ära teeninud, oh kääbik?&quot; küsis [[kuningas]].
: &quot;Noh, ee... see tähendab, ma mõtlesin...&quot; jätkas Bilbo võrdlemisi häbelikult, &quot;et sinu.... ee...külalislahkust tuleks...ee...väikese meeleheaga tasuda. Eks isegi murdvargal ole omad tundmused. Ma olen hea hulga sinu [[vein]]i ära joonud ja rohkesti su [[leib]]a söönud.&quot;
: &quot;Ma võtan sinu kingituse vastu, oh Bilbo Võrratu, ütles kuningas tõsiselt. &quot;Ja ma nimetan su õnnistatud haldjasõbraks. Ärgu sinu [[vari]] iialgi lühenegu (sest muidu muutub näppamine liiga hõlpsaks)!&quot; (lk 345)
* [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Kääbik&quot;, tlk Lia Rajandi, 1977


* Õuel seisis lohakalt riietatud mustlasnaine. Kaks väikest kasimata poissi hoidsid tal üks ühelt, teine teiselt poolt seelikusabast. Vana mustlane ise vahtis rinnuli üle värava õue ja kõpsutas aegajalt piitsavarrega vastu väravat. Hobust ja vankrit polnud näha, see oli vist eemale jäetud. Muri oli koledasti ärritatud. Nagu iga korralik koer vihkas ta niikuinii igasuguseid pambumehi ja nüüd veel mustlased, kellele kõik maailma koerad hullumoodi viha kannavad! Sellepärast siis Muri ka ragistas mis hääl võttis.
:Õie keelas Murit, kuid see ei teinud sellest väljagi.
:— Tere, tere, lapseke! hüüdis mustlasnaine mesimagusalt, — aga sul on ilus põlleke, ma kohe õige katsun!
:Ta katsus Õiele läheneda, kuid Muri kargas talle sellise lõrinaga vastu, et mustlasnaine kärmesti taganes.
:Pisi-Kalju murul kohkus ja hakkas nutma.&lt;!--40//43--&gt;
:— Kulla, mine lapsega aeda! käskis Õie. Siis pööras ta mustlaste poole.
:— Tere! Mida te tahate? küsis ta julgelt, sest Muri kange sõjakus andis tüdrukulegi hoogu. — Mis te kolate ringi tööpäeval ja hirmutate lapsi!
:— Pai ilus preilike, meelitas mustlasnaine libedalt, — ega mina ei hirmuta, see koer käratseb. Laps kartis ju koera. Ega siis mina midagi... ja mustlane tahtis uuesti lähemale astuda.
:— Ei teil ole siin midagi tegemist, minge aga kohe minema! ütles Õie valjusti ja astus koos vihase Muriga mustlasnaise poole.
:— Oi — oi — oi, preilike, ära koera kallale lase! kohkus mustlane ja ta mõlemad pigipäised poisid kadusid kähku teiselepoole väravat.
:— Kui teie kohe ära ei lähe, ässitan teile koera peale! hüüdis Õie heleda häälega ja lõi sõjakalt käed puusa.
:— Poisid juba tulevad! hüüdis Kulla õue joostes.
:Õie sai uut julgust.&lt;!--//--&gt;
:— Noh, kas lähete juba! Ruttu! sõitles ta.
:— Tule ära sealt! hüüdis nüüd vana mustlane naist. — Kui siin talus juba lapsedki nii õelad on, mis siis veel suurtelt inimestelt oodata! Ptüi!
:Ja mustlane sülitas südametäiega.
:Sajatades taganes mustlasnaine värava poole. Õie võttis Muri kaelarihmast kinni ja järgnes mustlasnaisele, kuni see tänavale oli jõudnud.
:— Ma loen kümneni, hüüdis tüdruk siis, — kui teie selle ajaga oma vankri juures ei ole, lasen Muri teile kallale. Noh! Üks!...Kaks!... algas ta heleda häälega.
:Mustlased jooksid. (lk 40-44)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* [[President|Presidendiks]] oli sel õnnistatud ajal [[Konstantin Päts]]. Ta oli tõeline rahvamees ning tema [[kodu]] oli igale eestlasele alati avatud. Ka mina käisin seal sageli. Inimesi oli Pätsi juures iga kord murdu. Aeti juttu, mängiti [[koroona]]t ja [[piljard]]it. Noored armunud korraldasid Pätsi pool salaja kohtumisi, värsked [[abielupaar]]id [[mesinädalad|mesinädalaid]]. Iga inimese jaoks jätkus Pätsil häid sõnu, lahkeid pilke ning [[ahjupraad]]i. Ise käis ta rahva hulgas tillukese [[lapp|lapiga]] ringi, pühkis siit, kohendas sealt. Pätsi [[korter]] oli alati piinlikult [[puhas]]. (lk 8)
** [[Andrus Kivirähk]], &quot;[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed&quot;, Tallinn: Varrak, 2008


* Enne ühis[[õhtusöök]]i jutustab Ernesto lugusid oma elust ja maailmavaatest.
:Tema ''albergue'' [[deviis]]iks on [[andmine]], kultuuride ja rahvaste ühendamine. Olenemata sellest, kas ränduril on anda või mitte, siin on kõik võrdsed ja kogu teenus on annetuspõhine.
:&quot;[[Ühiskond]] nõuab, et meil oleks veel ja veel rohkem, aga materiaalsusest olulisem on [[inimväärikus]], [[headus]] ja [[lahkus]] — julgus avada oma [[süda]] teisele, luua ühiselt. Õnn peitub väikestes asjades,&quot; räägib vanahärra elukogenult ja kirglikult. (lk 65)
* On ikka inimesed! [[Võõras]] teel kohatud inimene annab [[lubadus]]e, et tema [[kodu]] uks on abivajajale avatud. Ma mõtlen endamisi, kas mina ise olen sama [[lahkus|lahke]] ja heatahtlik teiste vastu? Tahaksin öelda, et olen, aga valetaksin. Kuigi usun, et mida antakse, tuleb edasi [[andmine|anda]], sest nii käib [[headus]] ringi. (lk 143)
** [[Kertu Jukkum]], &quot;Ma naeran, et ma nutan&quot;, 2020


* [Luca:] &quot;Kuidas me teame, et sa tõesti [[arst]] oled?”
:&quot;Aa.&quot; Mees tõstab sõrme ja võtab siis tagataskust rahakoti. Seal on isikut tõendav [[dokument]]. Tema pildiga. Sellel on kirjas &quot;Doktor Ricardo Montanero-Alcán.&quot; Luca hingab dokumendi peale, enne kui selle tagasi annab.
:&quot;See ei tõesta midagi,&quot; tähendab Soledad. &quot;Sa võid olla arst, ja sellele lisaks ikkagi ka [[uimastikaubitseja]]. Sa võid olla arst, [[õpetaja]], [[preester]]. Sa võid olla föderaalpolitseinik ja ikkagi inimesi mõrvata.&quot; Arst noogutab ja pistab rahakoti teksaste taskusse tagasi. &quot;See on tõsi,&quot; möönab ta.
:&quot;Ja miks sa üldse tahad meid aidata?&quot; küsib Soledad.
:Mees puudutab kuldset [[krutsifiks]]i oma kaelas. &quot;''Sest mul oli [[nälg]] ja te andsite mulle süüa; mul oli [[janu]], ja te jootsite mind.''&quot;
:Lydia lööb automaatselt risti ette. &quot;''Ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu.''&quot; Ta lõpetab pühakirjarea ja annab veekanistri Rebecale, kes joob vaid veidi, enne kui selle omakorda Soledadile edasi annab.
:&quot;Me peaksime temaga kaasa minema,&quot; teatab Luca.
:Mees laseb Soledadil enne oma [[telefon]]i sirvida. Ta näitab tüdrukule oma [[Facebook]]i lehekülge, oma naise ja laste fotosid. Soledad on nii näljane, nii kurnatud. Ta annab järele. (lk 309; tsitaadid Mt 25:35)
* [[Jeanine Cummins]], &quot;Ameerika pind&quot;, tlk [[Evelin Banhard]], 2021

[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>a4dcb1zwx2ftj1wxnjgzdggeiufgn6i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ehitaja/Kalender</title>
    <ns>2</ns>
    <id>6911</id>
    <revision>
      <id>90134</id>
      <parentid>90057</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:04:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="316161" xml:space="preserve">Lisada tuleks kuupäevad siit:
* https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/
* https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/
* [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]]
* Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf
* https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/


Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures)

==Plaan==
Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi.

==Ümarnumbrid==

* 9500 - [[Bertha von Suttner]]
* 9600 - [[Florence Nightingale]]
* 9700 - [[Alice Munro]]
* 9800 - [[Nelly Sachs]]
* 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober
* 10 000 - [[Sappho]]

Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga.

Potentsiaalsed ümmargused:
* [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar
* [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar
* [[Lucy Lawless]], 29. märts
* [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill
* [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby)
* [[Dina Rubina]], 19. september
* [[bell hooks]], 25. september
* [[Nadežda Durova]], 30. september
* [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud)

==Jooksev tööjärg==

# august: [[Lilli Suburg]], ok
# august: [[Aino Kallas]], ok
# august: [[Ester Laos]], ok (&quot;Õhtuks koju. 1. raamat&quot; ja Ester Laos-Laus, &quot;101-aastase read&quot;) (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, &quot;Kata ta nägu&quot;, &quot;Naisterahvale sobimatu töö&quot;, &quot;Surilina ööbikule&quot;)
# august: [[JoJo Moyes]], ok (&quot;Mina enne sind&quot;, 408 lk)
# august: [[Kadri-Ann Sumera]], ok (&quot;Seitsme aja raja taga&quot;)
# august: [[Pauliina Haasjoki]], ok
# august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), ok
# august: [[Sara Teasdale]], ok
# august: [[Inga Žolude]], ok (kogumikus &quot;Läti jutud&quot;)
# august: [[Barbara Erskine]], digimisel (&quot;Hay emand&quot;, 697 lk)
# august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem)
# august: [[Sue Monk Kidd]], ok (&quot;Mesilaste salajane elu&quot;) (E)
# august: [[Celia Roose]], veebis
# august: [[Sayaka Murata]], ok (&quot;Inimene helendavast klaaskastist&quot; punases sarjas)
# august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida
# august: [[Valeria Luiselli]], valida (&quot;Minu hammaste lugu&quot;) (E)
# august: [[Herta Müller]], ok
# august: [[Nicole Krauss]], ok (&quot;Armastuse ajalugu&quot;, &quot;Suur koda&quot;, mõlemad &quot;Moodsa aja&quot; sarjas)
# august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), ok (F. D. &quot;Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane&quot;, 1935; R. M. &quot;Andekas parasiit&quot;, 2008, &quot;Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala&quot;, 2009, &quot;Kastreerit elu&quot;, 1929, &quot;Tee ja tõde&quot;, 2002)
# august: [[Mare Mikof]], ok 
# august: [[Kristina Pai]], ok
# august: [[Diane Setterfield]], ok
# august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, digimisel (&quot;Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas&quot;, &quot;Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal&quot;)
# august: [[A. S. Byatt]], digitud (&quot;Lumm&quot;), vt ka LG (&quot;Angels &amp; insects&quot; jpm)
# august: [[Katre Õim]], veeb,  artiklid
# august: [[Paula Hawkins]], digimisel (&quot;Tüdruk rongis&quot;)
# august: [[Jeanette Winterson]], ok
# august: [[Sheryl Sandberg]], tõlkida LG (&quot;Lean In&quot;)
# august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG (&quot;My Story&quot;)
# august: [[Epp Annus]], digitud (&quot;Auto ja põder&quot;, &quot;Eesti romaaninarratiivseid mudeleid&quot;, &quot;Elavad tähed&quot;, &quot;Jaak ja lumi&quot;, &quot;Kuidas kirjutada aega&quot;, &quot;&quot;Kõrboja peremees&quot; - romaan väikse tähega&quot; (järelsõna), &quot;Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad&quot;) ja veeb
# august: [[Dorrit Willumsen]], digimisel (&quot;Marie: romaan madam Tussaud' elust&quot;, &quot;Naine purpuris&quot;, &quot;Pruut Gentist&quot;)


# september: [[Anu Reinart]] (Anu Noorma), füüsik, veebis (alternatiiv [[Martha Cooley]], &quot;Arhivaar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD])
# september: [[Marina Stepnova]], punasarjas: &quot;Aed&quot; (335 lk), &quot;Itaalia õppetunnid&quot; (240 lk), &quot;Lazari naised&quot; (360 lk)
# september: [[Alison Lurie]], &quot;Tõelised inimesed&quot; (110 lk), &quot;Viimne puhkepaik&quot; (253 lk)
# september: [[Janet Biehl]], ökofem, tõlkida ([https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]) (alternatiiv [[Maris Mändel]], ehitusloolane, teadusartiklid)
# september: [[Anneli Saro]], täiendada veebist; &quot;101 Eesti teatrisündmust&quot; (221 lk)
# september: [[Donna Haraway]], tõlkida, Ariadne Lõngas mainitud ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (alternatiiv [[Marina Kaljurand]])
# september: [[Edith Sitwell]], tõlgitud ja tõlkimisel
# september: [[Krista Sarv]], ajaloolane, teadusartiklid ja veebis ([https://kultuur.err.ee/682905/krista-sarv-kardan-et-suured-voidud-ja-karmid-kannatused-jaavad-igavesti-eestlaste-ajaloo-osaks 1])
# september: [[Liza Marklund]], digitud
# september: [[Oksana Tandit]], veebis
# september: [[Marja-Liisa Vartio]], digimisel
# september: [[Marya Zaturenska]], tõlkida (alternatiiv [[Riina Airenne]], laulja, veebis ([https://www.ohtuleht.ee/82213/murtud-kaega-laval 1], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82299906/sooja-sudamega-lumekuninganna 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50776524/carmen-vallutab-sudameid 3]) ja rmtk ([https://www.e-varamu.ee/item/EEJJH663CI2XCDCCB2JX4XL7IU2ARK4U 4]))
# september: [[Marin Laak]], valida
# september: [[Jenny Colgan]], &quot;Ranna tänava väike pagariäri&quot; (387 lk, 2021), &quot;Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris&quot; (vastilmunud)
# september: [[Sophie Dahl]], tõlkida (alternatiiv [[Liselotte Welskopf-Henrich]], &quot;Suure karu pojad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD])
# september: [[Kadi Polli]], kunstiteadlane, artiklid kogumikes ja näitusekataloogides, vt ka veeb
# september: [[Wendy Northcutt]], digimisel
# september: [[Lilian Härm]] (Vahtramäe), kunstnik, veebis, rmtk &quot;Meie korrastame&quot; (1950, 20 lk värsslugu) ja &quot;Naeratus varjude varjus&quot; (luule, 2019, 72 lk)
# september: [[Dina Rubina]], &quot;Córdoba valge tuvi&quot; (punasari, 532 lk), &quot;Millal ükskord langeb lund? : [jutud noorsoole]&quot; (173 lk, 1989), &quot;Päikeselisel tänavapoolel&quot; (punasari, 420 lk)
# september: [[Aile Möldre]], infoteadlane, veebis ja rmtk, &quot;Eesti raamatu 100 aastat&quot; (206 lk), &quot;Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940-2000&quot; (407 lk)
# september: [[Mari Nõmmela]], &quot;Voldemar Vaga (1899-1999) ja Eesti kunsti ajalugu&quot; (351 lk), [https://dspace.ut.ee/handle/10062/32234 &quot;Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel&quot;] (dok)
# september: [[Karin Kask]], teatriteadlane, &quot;Ants Lauter&quot; (1965, 68 lk), &quot;Eesti NSV rahvakunstnik Ilmar Tammur&quot; (1966, 19 lk), &quot;Eesti nõukogude teater, 1940-1965: sõnalavastus&quot; (1987, 591 lk), &quot;Inimesed teatrisaalis&quot; (1980, 54 lk), &quot;NSV Liidu rahvakunstnik Aino Talvi&quot; (1966, 19 lk), &quot;Shakespeare Eesti teatrilaval&quot; (1958, 95 lk), &quot;Shakespeare Eesti teatris&quot; (1964, 275 lk), &quot;Sinu isiklik piksevarras: Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984&quot; (2007, 171 lk), &quot;Teatriaeg liigub kiirelt&quot; (1989, 245 lk), &quot;Teatritegijad, alustajad: Eesti teatrilugu - 1917&quot; (1970, 263 lk), &quot;V. Kingissepa nimeline Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater: 50. aastapäevaks&quot; (1966, 72 lk)
# september: [[Helga Pärli-Sillaots]], digitud
# september: [[Rita Dolgihh]], balletitantsija, veebis ([https://tartu.postimees.ee/1044090/onnelik-vanaema-tantsib-ja-opetab-balletti 1] ja ega muud polegi) (alternatiiv [[Rhys Bowen]], e.k &quot;Võiduaed&quot;)
# september: [[Kristin Hannah]], &quot;Maja salapärase järve ääres&quot; (325 lk), &quot;Äralend&quot; (389 lk), &quot;Ööbik&quot; (428 lk) jt
# september: [[Marianne Mikko]], veebis, rmtk &quot;Koridorides libedal jääl&quot; (352 lk), &quot;Kroon kuningriigis: eestlase märkmed pandeemia ajal Rootsis&quot; (252 lk), &quot;Moldova: lääne ja ida vahel&quot; (205 lk, 2009), &quot;Naise koht&quot; (261 lk, 2021), &quot;Suured silmad ja teisi tekste&quot; (128 lk, 2007)
# september: [[Merja Otava]], digitud
# september: [[Mari-Liis Madisson]], veebis
# september: [[Ingrid Noll]], &quot;Apteeker&quot; (151 lk, 2001) jt
# september: [[Cecelia Ahern]], &quot;P.S. Ma armastan sind&quot; (427 lk, 2020)

==2022==

===August===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] (&quot;Dear Mr. You&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]), [[Lauri Väinmaa]], [[Piret Tali]], [[Andrus Albrecht]], [[Nestor Ljutjuk]], [[Jaune Kimmel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' (&quot;Südametemurdja&quot;), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]), [[Anne-Reet Margiste]], [[Marika Valk]], [[Triinu Meriste]], [[Rasmus Kull]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020) (&quot;Minu kallid kalad&quot;), [[Barack Obama]] (&quot;Dreams From My Father&quot;; e.k ainult 1 kõne kogumikus &quot;50 kõnet&quot;), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) (&quot;Mina enne sind&quot; jpt), '''[[Helen Castor]]''' (&quot;Jeanne d'Arc&quot;), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], &quot;Mõelda ja tegutseda nagu kass&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' (&quot;Pariisi raamatukogu&quot;), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], &quot;Arulagedad asjad&quot; (2022)), [[Katrin Oidjärv]], [[Ülle Kunnus]], [[Thea Paluoja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], &quot;Surnumatja tütar&quot;), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], &quot;Mees, kes nägi kõike&quot;), [[Peeter Tali]], [[Sulev Mäeltsemees]], [[Valeria Kimberg-Kotkas]] ([http://www.virumaa.ee/ve-kimberg-kotkas-valeria-valis-eesti-kirjanik/ elulugu], digitud &quot;Rägastikud&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] (&quot;Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]], [[Ivo Kuusk]], [[Ene Puusemp]], [[Gunnar Paal]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Liina Vahtrik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; &quot;Õnnistatud laps&quot;), [[Teele Lember]] (s. 1986, &quot;Süstemaatiline unistaja&quot;), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]], [[Karmen Rõivassepp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], &quot;Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia&quot;), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]), [[Kai Kallastu]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] (&quot;Finding Me: A Memoir&quot;, ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]), [[Ana Rebane]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] (&quot;Liivalossitüdrukud&quot;), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]] (2022), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] (&quot;Kümme tuhat Einsteini&quot;), [[Tom Perrotta]] (&quot;Allesjäänud&quot;), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]], [[Sharon Penman]] ([[Sharon Kay Penman]], &quot;Here Be Dragons&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7490109 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] (&quot;Shopgirl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] (&quot;The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]''' (2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; &quot;English Roses series&quot; - &quot;Inglise roosid&quot;, tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]'''  (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], &quot;Januse kivi&quot;, &quot;Kaarnakuningas&quot; (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775  WD], &quot;Isadora&quot;), [[Anna Tell]] (&quot;Vasta kurjale kurjaga&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], &quot;Suur koda&quot;), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]],  [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], &quot;Luupainaja allee&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye), [[Kristina Pai]] (2022), [[Bo Burnham]] (m, &quot;Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] (&quot;Hõbepõrsad&quot;), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022), [[Uno Roosvalt]], [[Linnar Looris]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022), [[Janne Ševtšenko]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]] (Mare Jõgeva-Põder), [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]), [[Signe Ratso]], [[Bo Setterlind]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4156547 WD], mh Karin Saarseni kogus &quot;Lõvi ja orhidee&quot;, 2002)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' (&quot;Kohvikukompanii&quot;), [[Blair Underwood]] (m; &quot;Casanegra&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] (&quot;The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], &quot;Prussakad minu peas&quot;), [[Volodõmõr Drozd]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12102469 WD], digitud &quot;Päike&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; &quot;Tüdruk rongis&quot;, &quot;Tuli miilab tuha all&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' (&quot;Henry VIII kuus naist&quot;, &quot;Armastus ja Louis XIV&quot;), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] (&quot;Men Who Hate Women&quot;), [[Faina Ranevskaja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], &quot;Ma lasen sul minna&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD])

===September===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] (&quot;Love, Loss, and What We Ate&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) (&quot;Arhivaar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;), '''[[Eleanor Alice Hibbert]]''' ([[Jean Plaidy]], [[Victoria Holt]], [[Philippa Carr]], [[Eleanor Alice Burford]]...; &quot;The Prince of Darkness&quot;, Jean Plaidy &quot;Kuninganna armuke&quot;, Victoria Holt &quot;Legend seitsmendast neitsist&quot; jmt, [https://www.wikidata.org/wiki/Q142106 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; &quot;Helene&quot;), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' (&quot;Nooljate kuuskede maa&quot;, 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], [[Juliusz Słowacki]], [[Antonin Artaud]], [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), [[Ivan Illich]], [[Clive Granger]], [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) (m), [[José Luís Peixoto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q314474 WD], digitud, &quot;Ei ühtki pilku&quot;), [[Vahur Mägi]] (04.09.1936, &quot;Ainus ehtne münt&quot;, &quot;Minerva rüütlid&quot;, &quot;Inseneriühendused Eesti riigi ülesehituses ja kultuuriprotsessis (1918-1940)&quot;, &quot;Adraseadmise aeg. Tallinna Tehnikaülikool 1918-1940&quot;, &quot;Nägus ja kebja&quot;, digitud &quot;Tehnika ja kultuur&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], &quot;Õhtusöök&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2023), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', '''[[Edith Sitwell]]''' (2022), [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2023), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], &quot;Life in Motion&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] (2022) ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], &quot;Vihkamismäng&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; &quot;Around the Way Girl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]),  [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' (&quot;Minu Udmurdimaad&quot;), [[Lili Reinhart]] (&quot;Swimming Lessons&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; &quot;Me olime valetajad&quot;, &quot;Ehtne petis&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt &quot;Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris&quot;), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], &quot;Raamatu rahvas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' (&quot;Suure karu pojad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]), [[Katrin Klaup]] ([https://leht.postimees.ee/7587385/pm-munchenis-katrin-klaup-eesti-treenerid-on-kvaliteetsemad-kui-rootsis-siin-on-materjali-lihtsalt-rohkem 1], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/klaup_katrin 2], [[https://www.esbl.ee/esblm/?p=1157 3], [https://sport.ohtuleht.ee/708111/kuidas-pisike-tartlanna-rootsi-vallutas 4], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1031/klaup.pdf 5], [https://sport.postimees.ee/7586366/pm-munchenis-lennutootajate-streik-toi-eesti-treeneri-hoolealuse-medalisansside-kohale-murepilved 6])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus &quot;Soomerootsi novelle&quot; 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] (&quot;Yes Please&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], &quot;Õpetajad&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], '''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]), [[Tiina Tambaum]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]], [[Leenu Nigu]] ([http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/nigu_leenu1 CV], digitud Jose Peixoto järelsõna)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], &quot;Kadunud küla&quot;, &quot;Pärija&quot;), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] (&quot;Your Baby's First Word Will Be Dada&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]), [[Mart Kuldkepp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est &quot;Kaelkirjaku kael&quot;]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) (&quot;Inimesed puude võras&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] (&quot;Unprotected: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] (&quot;The Truth About Diamonds&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) (&quot;Vaarikalaevukesepõgenik&quot;, &quot;Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan&quot; (2022), &quot;Väike iluremont&quot; (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] (&quot;God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], &quot;Võiduaed&quot;), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp], digitud &quot;Tundmuste kasvatamine&quot;), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, &quot;Will&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] (&quot;You Can’t Touch My Hair&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] (&quot;Elixir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]], '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) (&quot;Apteeker&quot; jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], &quot;P.S. Ma armastan sind&quot;)

===Oktoober===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) (&quot;The Very Fairy Princess series&quot;; &quot;Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest&quot;, Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], &quot;Oopium ja absint&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' (&quot;Elu õhukesed vaheseinad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]), [[Roberto Juarroz]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1936854 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]],  ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]'''  ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], &quot;Mõrv Viirpuu villas&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] (&quot;Autumn Falls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] (&quot;Revenge&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' (&quot;Armuvalu&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]], [[Jüri Variste]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12365868 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; &quot;Truudus Eestile&quot;), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, &quot;Mutionu pidu&quot; algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] (&quot;Hingemurdja&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] (&quot;I.M.&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], &quot;Õhus on kevadet&quot;), [[Ocean Vuong]] (m) (&quot;On Earth We're Briefly Gorgeous&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' (&quot;Okas südames&quot;, Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], &quot;Nukuvabrik&quot;), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, &quot;Solitaire&quot; [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]), [[Liis-Katrin Avandi]] (tantsuõpetaja; [https://menu.err.ee/1608691360/liis-katrin-avandi-ma-natuke-muretsesin-et-akki-mart-on-taielik-tropp 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. &quot;Elusalt maetud&quot;, tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' (&quot;Navratilova&quot;/Martina Navratilova &amp; George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' (&quot;Kes on süüdi?&quot; e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) (&quot;Pulmatort&quot;, &quot;Lila K ballaad&quot;, &quot;Kivi kümme unelmat&quot;), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] (&quot;Eesti kuulsused&quot;), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) (&quot;Tütarlaps pärlkõrvarõngaga&quot;, &quot;Naine ja ükssarvik&quot;, &quot;Kirkas kumas&quot;), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est &quot;Adéle: &quot;Jane Eyre'i&quot; varjatud lugu&quot;] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' (&quot;Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, &quot;Nähtamatu tüdruk&quot;), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] (&quot;Postcards from the Edge&quot;, &quot;The Princess Diarist&quot;, &quot;Wishful Drinking&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' (&quot;Cranberry Point 44&quot; jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'')
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 (&quot;Koera mõõtmeteni suurendatud kiil&quot;, punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' (&quot;Tuba&quot;), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) (&quot;Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) (&quot;Arhitekti õpipoiss&quot;, &quot;Armastuse 40 reeglit&quot;), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) (&quot;Aastate redel&quot;, &quot;Hapu tüdruk&quot;, &quot;Taeva juhatusel&quot;, &quot;Perekonnalõuna &quot;Koduigatsuse&quot; restoranis&quot;), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] (&quot;Hundikoopas&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' (&quot;Kallokaiin&quot;), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]] (&quot;Viimane lahke maja&quot;), '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' (&quot;Ematiigri võitlus&quot; (digitud), &quot;Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus&quot;), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' (&quot;Koos ööga läände&quot;, lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' (&quot;Kleopatra&quot;, &quot;Antoine de Saint-Exupéry&quot;'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' (&quot;Aeg ja elu&quot;), '''[[Hillary Clinton]]''' (&quot;Hirmu paine all&quot;/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]],  [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt &quot;Ristitud eestlane&quot;), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''', [[Gwendoline Christie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q440353 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&amp;FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&amp;1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] (&quot;We're Going to Need More Wine&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&amp;FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&amp;1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&amp;FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&amp;1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=truajaleht19810918&amp;type=staticpdf 1] tlk Margit Moritz), [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]]

===November===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, &quot;Karamo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]), [[Arnold Sepp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]], [[Samuil Maršak]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q435584 WD], digitud &quot;Tare-tareke&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) (&quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&amp;FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&amp;1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]], '''[[Helvi Juvonen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5710748 WD], Mana 1/1958, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=stockholmstid19571206&amp;type=staticpdf Stockholms-Tidningen, 6. detsember 1957, lk 2, arv. Ivar Grünthali tõlked])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] (&quot;In Pieces&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] (&quot;Rules for a Knight&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] (&quot;Just the Funny Parts&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], &quot;Reis ümber oma toa&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, &quot;Piir&quot; tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], &quot;Sina&quot;), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] (&quot;Maitsed: Minu elu läbi toidu&quot;, ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) (&quot;Pahupidi&quot;, tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' (&quot;Koduabilise käsiraamat&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], &quot;Mura. Leegitsevad mälestused&quot;), '''[[Lori Foster]]''' (&quot;Cooperi lummus&quot;) (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]], [[Pille Kannisto]] ([https://leht.postimees.ee/7582313/ak-pajatusi-mustamae-paneelmajade-vahelt 1], &quot;Britaga juhtub&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], &quot;Südametud&quot;), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; &quot;Ratsutada ükssarvikutel&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]), [[Anna de Noailles]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6050 WD]), [[Sacheverell Sitwell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; &quot;Veri mäletab&quot;), [[Tiidrek Nurme]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' (&quot;Igamees enda eest&quot;), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' (&quot;The Vanity Fair Diaries&quot;; &quot;Diana ajaraamat&quot;, tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - '''[[Barbara Juliane von Krüdener]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63784 WD], &quot;Valérie&quot;, e.k 2003), [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], &quot;Iga mängitud noot&quot;), '''[[María Mañeru]]''' (&quot;Kuidas toimib inimkeha?&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; &quot;A Shore Thing&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]],  [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], &quot;Teine Einstein&quot;, &quot;Agatha Christie kadumine&quot;, &quot;Leedi Clementine&quot; (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian &quot;The Personal Librarian&quot;] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] -  [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp), [[Hanna Sepp]] (2022 ?) ([https://www.etis.ee/CV/Hanna_Sepp/est ETIS], terviseamet)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' (&quot;Vastu pidada või alla vanduda&quot;), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) (&quot;Armastus&quot;), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) (&quot;Essexi siug&quot;), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], &quot;Monogaamia&quot;), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, &quot;Roheliste Viilkatuste Anne&quot; jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], &quot;Joséphine&quot;, &quot;Inglismaa armuke&quot;) (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja), [[Jaroslav Stelmahh]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4441602 WD], digitud &quot;Jurkivka mõtkosaurus&quot;)

===Detsember===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) (&quot;Seks ja linn&quot;, &quot;4 blondi&quot;), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) (&quot;Avatud kodu&quot;, &quot;Arthur Truluvi lugu&quot;), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' (&quot;Ootus&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] (&quot;Freckleface Strawberry&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] (&quot;The Last Black Unicorn&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] (&quot;Modelland&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] (&quot;Decoded&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]), [[Natasha Pulley]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q26844457 WD], &quot;The Kingdoms&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' (&quot;Must jää&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] (&quot;Surnute lühiajalugu&quot;), [[Sylvia Townsend Warner]] (&quot;Lolly Willowes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD]), [[Osbert Sitwell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], &quot;Tüdruk, kes jõi kuud&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, &quot;Christine Falls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] (&quot;Laibalill&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] (&quot;Suur tuba&quot;) (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] (&quot;Mul hakkasid päevad&quot;), [[Mo'Nique]] (&quot;Beacon Hills High&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] (&quot;Make It Nice&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) (&quot;Siil ja kuu&quot;, &quot;Kolks-puu ja Käbipoiss&quot;, A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] (&quot;Bonfire&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], &quot;Põgenemine Kreetale&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] (&quot;Elu&quot;, koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] (&quot;Billie Eilish&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] (&quot;Just as I Am: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], &quot;Puhkus&quot;), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]), '''[[Hilja Valtonen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11862614 WD], digitud &quot;Hädaabi&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; &quot;Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima&quot;), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] (&quot;Seven Husbands of Evelyn Hugo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] (&quot;My Life So Far&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali &quot;Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet&quot;]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&amp;n=11&amp;t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=noovalla20160801.2.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' (&quot;Machiavelli naistele&quot;) (2023), [[Elizabeth David]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4944293 WD], gastronoom)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], &quot;Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia&quot;), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]), [[Maicel Uibo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt &quot;Varemed&quot; kogumikus &quot;Hirmu planeet&quot;, [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], &quot;Vaikusesse maetud&quot; jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], &quot;Vangistatud taevas&quot;), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: &quot;Pühendumus&quot;, tlk Paula Taberland; &quot;Kõigest lapsed&quot;, tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus &quot;Aphra&quot;), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], &quot;Hiilgav häving&quot;)

==2023==


===Jaanuar===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2024), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2025), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], &quot;Shakespeare oravatele&quot;), '''[[Marjana Betsa]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; &quot;Naine aknal&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] (&quot;Let's Just Say It Wasn't Pretty&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' (&quot;Arminuta&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], &quot;Pimedusega löödud&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] (&quot;Going There&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Annette von Droste-Hülshoff]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q57307 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Eduardo Mendoza Garriga]] ([[Eduardo Mendoza]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q72541 WD], [https://www.ester.ee/record=b4665186*est &quot;Gurbilt teateid ei ole&quot;])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; &quot;The Misadventures of Awkward Black Girl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], &quot;Kokkumäng&quot;, &quot;Ettepanek&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; &quot;Year of Yes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, &quot;Imekummaline&quot;), [[Inessa Josing]] (2023), [[Juri Korinets]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4233081 WD], digitud &quot;Kõige targem hobune&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] (&quot;Anna lood&quot;, 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' (&quot;Save Me the Plums&quot;; &quot;Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu&quot;, tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] (&quot;If You Ask Me: (And of Course You Won't)&quot; [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] (&quot;Sinisilmselt unistuse poole&quot;), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' (&quot;Sinine villa&quot;), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] (&quot;Välk ja pauk&quot;), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], &quot;Raevukas lesk&quot;, &quot;Surm Õhtuhiies&quot;), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) (&quot;Ei ole olemas lihtsat tööd&quot;), [[Elvira Lindo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?), [[Anu Soojärv]] ([https://arvamus.postimees.ee/7590015/anu-soojarv-noukogude-monumentaal-dekoratiivkunst-ei-ole-punaparand 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] (&quot;Seriously… I’m Kidding&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' (&quot;Naised, kes jooksevad huntidega&quot;) (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' (&quot;Soome lahe kahel kaldal: mälestused&quot; 2 trükis) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], &quot;Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] (&quot;You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD])


===Veebruar===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] (&quot;I Might Regret This&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] (&quot;L.A. Candy&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] (&quot;Marge in Charge&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' (&quot;Crescendo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], &quot;Kadunud maa&quot;; nimekaim 7. aprillil)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' (&quot;[[Väike maja preerias]]&quot;) (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], &quot;Virgumine&quot;) (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], &quot;Linnukohus&quot;, &quot;Seitse ust&quot;), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] (&quot;This Will All Be Over Soon: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]], '''[[Eila Kivikk'aho]]''' ([[Eila Kivikkaho]], [[Eila Sylvia Sammalkorpi]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q533950 WD], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], &quot;Kui palju on maailmas värve&quot; LR 1983, [https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&amp;mid=32&amp;id=141&amp;lang=est&amp;action=view&amp;method=teosed Richard Ritsingu naiskoorilaul &quot;Lapsed&quot; 1984], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=truajaleht19810918&amp;type=staticpdf 2] tlk Enn Lillemets)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' (&quot;Mis kaob&quot;, tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], &quot;Võidupilet&quot;), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]), Else Laskar Schüler ([https://www.wikidata.org/wiki/Q58033 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022), [[Lauri Lagle]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&amp;M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, &quot;Viimane rong Moskvasse&quot;, tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' (&quot;Kahtlustava prantslase ettepanek&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], &quot;Mõrvari portree&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] (&quot;Getting the Pretty Back; When It Happens to You&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], &quot;Köögijumala naine&quot;), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] (&quot;Born a Crime&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] (&quot;Montaro Caine&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] (&quot;Wildflower&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], &quot;Salute to Spring&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli (&quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' (&quot;Life Will Be the Death of Me&quot;; &quot;Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!&quot;, tlk Nele Sillaots, 2011; &quot;Minu lustlik elu&quot;, tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]'''
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&amp;M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] (&quot;Mida kala teab&quot;)


* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], &quot;Virvavesi&quot;, &quot;Ohvriraba&quot; (2022))

===Märts===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] (&quot;Fresh Off the Boat&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&amp;M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], &quot;Võõrad maal&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] (&quot;A Life in Parts&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] (&quot;The Witches Are Coming&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] (&quot;Hispaania päevik&quot; jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]]  (&quot;Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love &amp; So Much More&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus &quot;Paljajalu pilvedel&quot;, kogumikus &quot;Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele&quot;, kogumikus &quot;Neli komilannat&quot;), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' (&quot;Südame õige kuju&quot;, &quot;Tähtedest võlutud&quot;), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], &quot;Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia&quot;), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], &quot;Alasti&quot;, &quot;Jäätunud liblikas&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=esmaspaev19380528.2.39&amp;e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=esmaspaev19290218.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] (&quot;Courage to Soar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]), [[Annika Uudelepp]] ([[Annika Velthut]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q113495214 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' (&quot;Iiri kangelane Cuchulain&quot;), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' (&quot;Kaotatud õigused&quot;, e.k 1909; &quot;Võitlus tuleviku eest&quot;, 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] (&quot;Someday, Someday, Maybe&quot;, &quot;Talking as Fast as I Can&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], &quot;Nõusolek&quot;), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) (&quot;Juukselõikaja-tüdruk&quot;), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] (&quot;Stories I Only Tell My Friends&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;), [[Ann Quin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766633 WD], [https://www.theguardian.com/books/booksblog/2007/may/08/whocaresaboutannquin 1], vt &quot;Tripticks&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], &quot;Minu vanaema majas&quot;, &quot;Kartulilapsed&quot;), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) (&quot;Armastusjutt ja teisi jutte&quot;, LR)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' (&quot;Pärast&quot;, 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) (&quot;Koduloom&quot; jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; &quot;Kahuriliha&quot;, &quot;Reisisiht Marss&quot;), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], &quot;Kõige tähtsam on armastus&quot;, &quot;Kõik, mida hing ihaldas&quot;), [[Sirkka Selja]] ([[Sirkka-Liisa Tulonen]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11893717 WD], https://et.wikipedia.org/wiki/Sirkka_Selja et.wp], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], [https://maailm.postimees.ee/4094793/sauli-niinisto-veteranidepaev-jaab-alatiseks-ja-paeva-sonum-ei-vaju-unustusse 2], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 3])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est &quot;Hädaohtlikud eluaastad&quot;, 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], &quot;Testament&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; (&quot;Whiskey in a Teacup&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' (&quot;Ootamatu tõde loomadest&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], &quot;Sõber&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' (&quot;Kahtlased kujud öises rongis&quot;) (2023), [[Tõnis Saarts]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], &quot;Taltsutamatu&quot;), [[Elton John]] (&quot;Mina&quot;, tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, &quot;Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu&quot;) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] (&quot;The Meaning of Mariah Carey&quot; with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' (&quot;Öölaulik&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]), [[Mehis Viru]], [[Patricia Wrede]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4394477 WD]), [[Rudo Moric]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12149224 WD], digitud &quot;Kuidas ma karule nime panin&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] (&quot;Over the Top&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' (&quot;Härra Malcolmi nimekiri&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]), '''[[Jayne Ann Krentz]]''' (digitud &quot;Rahutu liit&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=truajaleht19810918&amp;type=staticpdf 1] tlk Ülle Raudsepp, Mana 1/1958), [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] (&quot;Ei iial üksi&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' (&quot;Kustunud mälestuste saar&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]]

===Aprill===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], &quot;Superkoomik&quot; jt), [[Tanja Dibou]] (&quot;Minu Süüria&quot;, 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] (&quot;You'll Never Eat Lunch in This Town Again&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024), [[Cätlin Mägi]] ([[Cätlin Jaago]]) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406561 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&amp;M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], &quot;Prussakad minu peas&quot;), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], &quot;Sinine laguun&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (&amp; Michaela Blaney &quot;Bliss&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq], &quot;Bird by Bird&quot;), [[Taavi Tulev]], [[Magnus Kirt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; &quot;Võitlus mineviku varjudega&quot;) (2023), [[Svea Raidna]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] (&quot;Yearbook&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) &quot;Sügissurmad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (&amp; Anna Waterhouse, &quot;Mycroft Holmes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] (&quot;Horror Stories&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, &quot;Hull elu&quot;) (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], &quot;Varjumäng&quot;, &quot;Pealtnägija&quot;), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], &quot;Kui ma su leidsin&quot;, &quot;Ega sa Luis Velezt pole näinud?&quot;, &quot;Vapper tüdruk, vaikne tüdruk&quot;), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]), '''[[Nicola Kraus]]''' (&quot;Lapsehoidja päevikud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7029048 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], &quot;Kadunud tüdrukud&quot;, &quot;9. maantee&quot; jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, &quot;Dear Girls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' (&quot;Õhtute äng&quot;), [[Tan France]] (&quot;Naturally Tan&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], &quot;Tagasi&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], &quot;Kui Emma kadus&quot;; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], &quot;Mayday&quot;), '''[[Carol Drinkwater]]''' (&quot;Oliiviteekond&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023), [[Janek Õiglane]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], &quot;Pihtimused 19.45 rongis&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] (&quot;If Roast Beef Could Fly&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]]  (&quot;Avatult&quot;, tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]), [[Marko Mägi (ajakirjanik)]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495175 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], &quot;Tähtsad eluplaanid&quot;, &quot;Toscana õed&quot;)

===Mai===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, &quot;Klakk! Klakk! Klakk!&quot;), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; &quot;Minu sõber Natalia&quot;, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], &quot;Sellised me oleme&quot;), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], &quot;Uuesti alustades&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]] (digitud &quot;Värvilised muinasjutud&quot;), '''[[Helen Schreider]]''' (M&amp;M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]] (2023), [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022),  '''[[Jelena Tšižova]]''' (&quot;Naiste aeg&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) (&quot;Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga&quot;), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; &quot;This Is Just My Face&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) (&quot;Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad&quot;, &quot;Paigad, kus olen avalikult nutnud&quot;), [[Triinu Laane]], [[Christian Morgenstern]] (mh Karin Saarseni kogus &quot;Lõvi ja orhidee&quot;, 2002)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]), [[Kristjan Erik Liive]] (7.5.1996)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' (&quot;Langenud naise päevik&quot;, 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) (&quot;Märkmed minu ämmale&quot;), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], &quot;Õlleromaan&quot;), [[Nikolai Gontšarov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113623078 WD], [https://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/37648/%D0%93%D0%BE%D0%BD%D1%87%D0%B0%D1%80%D0%BE%D0%B2 bio], digitud &quot;Kosmoselaev&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]], [[Jukka Toijala]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], &quot;Vaikiv mets&quot;, &quot;Peegelpilt&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023), [[Andres Jaaksoo]], [[Vilis Lācis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q526060 WD], digitud &quot;Haukapoeg&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], '''[[Kathleen Jamie]]''' (https://www.wikidata.org/wiki/Q6376757 WD], &quot;Leiud&quot;), [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023), [[Evelin Samuel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], &quot;Ada BlackJack&quot;, e.k pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], &quot;Pale Horse, Pale Rider&quot;), [[Jaan Kärner]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], &quot;Oo, kaunis maikuu&quot;), [[Danny Trejo]] (&quot;Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood&quot;, Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] -  [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], &quot;Bossypants&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], &quot;This Much Is True&quot;), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], &quot;Võlg&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], &quot;Väljavalitu&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' (&quot;Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], &quot;Sõber meriröövel&quot; (2022), &quot;Tera siit ja teine sealt&quot; 1968, &quot;Vanaema maja&quot; 1946, 1980, &quot;Vares keedab hernesuppi&quot; 2009, &quot;Vikerkaar&quot; 1978, &quot;Seitse pastlapaari&quot; 1974, &quot;Peremees ja sulane&quot; 1989, &quot;Palun seda härrat...&quot; 2015 (järels. Ülo Tonts), &quot;Orav Pikkhamba söökla&quot; 2010, &quot;Mina oskan paremini&quot; 1952, &quot;Metsatalu vahvad loomad&quot; 1946, &quot;Lugu kahest laisast varesest&quot; 2003, &quot;Kelleks ma tahan saada&quot; 1948, &quot;Jutte lastele&quot; 1955, &quot;Hunt ja kutsikas&quot; 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], &quot;Kõik mu mured mannetud&quot;), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]], [[Avis deVoto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16012227 WD], vt Julia Childi kirjavahetuse raamat)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], &quot;Ebatäiuslik minevik&quot;), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]), [[Hendrik Rikand]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; &quot;Uue aja õpetaja – Maria Montessori&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, &quot;Vagiina monoloogid&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&amp;FF=alindstrom+merethe+++++1963&amp;1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, &quot;Hamnet&quot;), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] (&quot;Land of Stories&quot; series; &quot;Muinasjutumaa: sooviloits&quot;, tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; &quot;Haldjate elu&quot;) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&amp;FF=abarbery+muriel+++++1969&amp;1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], &quot;Manifesto: On Never Giving Up&quot;), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528860 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]), [[Arville Puström-Uus]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] (&quot;Ammuu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD])

===Juuni===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] (&quot;The Girl with the Lower Back Tattoo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, &quot;Most Talkative&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; &quot;Hoian sind südames&quot; w/Kiti Szalai)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] (&quot;My Body&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] (&quot;The Beautiful Ones&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], &quot;Elizabeth, kuninganna&quot;), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], &quot;Kibe pill&quot;, &quot;Ainult hüvitis&quot;, &quot;Tapmiskäsud&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]], [[Haldi Normet]] ([[Haldi Normet-Saarna]], digitud &quot;Valitud sekeldusi &quot;Viitemikserist&quot;&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] (&quot;The Gun Seller&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], &quot;Vajalikud inimesed&quot;), [[Felix Krivin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q201021 WD], digitud Feliks Krivin &quot;Maailmaruum - Kõige vaarema&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], &quot;Öömets&quot;, eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], &quot;Belfry salalugu&quot;, &quot;Tuli õlgkatuses&quot;), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;), '''[[Irmelin Sandman Lilius]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3360503 WD], digitud &quot;Bonadea&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] (&quot;Troublemaker&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''', [[Ain Anger]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] (&quot;Gastrofüüsika&quot;, [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, &quot;Soovide sosinaid kuulates&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], &quot;Majaka valgus&quot;), [[Otto Merimaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12371695 WD], digitud &quot;Täitmise kontrolli organiseerimine&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] (&quot;Kaagjärve Veenus&quot;), Judith Bingham 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]], [[Marko Mägi (muusik)]], ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495181 WD]), [[Allar Raja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]], [[Markus Zusak]] (&quot;Raamatuvaras&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] (&quot;Why Not Me?&quot;, &quot;Is Everyone Hanging Out Without Me?&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], &quot;Majaka valgus&quot;), [[Berndt von Staden]] (&quot;Mälestusi kadunud maailmast&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; &quot;This Will Only Hurt a Little&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] (&quot;Touched by the Sun: My Friendship With Jackie&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja), '''[[Mirkka Rekola]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6873648 WD], tõlked: Timo Maran, &quot;Las ma ümisen&quot;; &quot;Kui palju on maailmas värve&quot; LR 1983; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73461743/elu-mis-tahab-elada 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mehed-puud-ja-aeg/ 2], [https://www.eamt.ee/loreta/index.php?valik=laulutekst&amp;id=993 tlk Leelo Tungal], vt Sirje Kiin &quot;Hirme ja arme. Artikleid aastatest 1978-1992&quot;; [https://epl.delfi.ee/artikkel/51182460/tonu-korvits-allikas-joe-pohjas-on-alati-sama 3], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=estdagbladet19620307.1.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 4]), [[Bogáta Timár]] (n) (https://arvamus.postimees.ee/7587845/bogata-timar-ma-keeldun-laskmast-uhelgi-valitsusel-minu-rahvuse-varve-minult-kaaperdada 1]), [[Valeri Panjuškin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4344580 WD], &quot;Hunditund&quot;, tlk Mait Eelrand, 2022, Ukraina põgenikest) 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021),  [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], &quot;Eksisamm&quot;), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' (&quot;Juhulasud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)

===Juuli===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] (&quot;Sometimes I Feel Like a Nut&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] (&quot;Star&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], &quot;Vaikelu&quot;, &quot;Tappev külm&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] (&quot;Humans Blues&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) (&quot;Ruunimärgid&quot;), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] (&quot;I Didn't Come Here to Make Friends&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] (&quot;One Life&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], &quot;Valetaja tüdruk&quot;), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] (&quot;Twintuition&quot; series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] (&quot;Playground&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) (&quot;Sosina kaugusel&quot;, tlk Hels Hinrikson, 2002; &quot;Võõrad õed&quot;, tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], &quot;Ühe skandaali märkmed&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' (&quot;Tõde&quot;), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) (&quot;Taevast pudeneb asju&quot;), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], &quot;Öötsirkus&quot; ilmub sügisel 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] (&quot;Ebaharilik šrift&quot;, tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' (&quot;Seitse valet&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]), '''[[Amélie Nothomb]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], &quot;Armastuse sõda&quot;, &quot;Helge nostalgia&quot;, &quot;Jahmatus ja värinad&quot; (digitud), &quot;Jumala lapsepõlv&quot;, &quot;Sinihabe&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] (&quot;Open Book&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], &quot;Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses&quot;, tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi &quot;Splendors of the Sky&quot;], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] (&quot;Auhind õigesti elatud elu eest&quot;, veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]), [[Catherine Pozzi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2942048 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], &quot;Ääremaa&quot;), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; &quot;Elu ase: elava maailma vaimulugu&quot;, tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], &quot;Seltsidaam&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], &quot;Üksinda ookeanis&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], &quot;Tüdrukute linn&quot;), [[Eino Alt]],  [[Priyanka Chopra Jonas]] (&quot;Unfinished: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, &quot;Kogetud teosed&quot;), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], &quot;Esimene abikaasa&quot;), [[Elizabeth Jennings]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2885251 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], &quot;Kassandra ja hunt&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], &quot;Nähtamatu tüdruk&quot;), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; &quot;Good Behaviour&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], &quot;Osavnäpp&quot;=&quot;Fingersmith&quot;), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], &quot;Kojujõudmine&quot;), [[Aaro Toomela]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar &quot;A Little Bit Wicked&quot;), [[Hannele Turu]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]] (Hille Ermel), [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&amp;M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], &quot;Eksleja&quot;, &quot;Sekeldused sekvoiametsas&quot; jpt), [[Raivo Mändmaa]], [[Suliko Liiv]], [[Tarvo Hanno Varres]], [[Marko Veisson]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&amp;M), [[Chris Harrison]] (&quot;The Perfect Letter&quot;; &quot;Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias&quot;, tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], &quot;Punane kuninganna&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], &quot;How To Kill Your Family&quot;), [[Benita Vomm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] (2022), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], &quot;Madame Piaf ja armastuse laul&quot;, &quot;Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu&quot;, &quot;Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm&quot;), [[Don Marquis]] (s.1878)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; &quot;One More Thing; The Book With No Pictures&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] (&quot;Talon of God&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD])

==Sünnipäevata daamid==
* [[Helen DeWitt]]
* [[Catherine Belton]]
* [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974)
* [[Hrotsvitha Gandersheimist]]
* [[María Dueñas]], &quot;Õmblejanna Madriidist&quot;
* [[Jennifer Clement]], &quot;Palved röövitud tüdrukute eest&quot;
* [[Donika Kelly]], luulekogu &quot;Bestiaarium&quot;
* [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est]
* [[Karin Erlandsson]]
* [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/]
* [[Natalie Jenner]]
* [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog
* [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata
* [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], &quot;Meie igapäevane elu&quot;)
* [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958
* [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik
* [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) 
* [[Kassia St. Clair]]
* [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog
* [[Michèle Albrand]]
* [[Annette Hohberg]] (1960)
* [[Anna Sam]] (kassapidaja)
* [[Frédérique Molay]] (1968)
* [[Karen Sandler]]
* [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], &quot;Lihavõttesaar&quot;)
* [[Sei Shōnagon]]
* [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en])
* [[Kärt Vaarmari]]
* [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks)
* [[Kristel Zilmer]] (1974)
* [[Ene Vainik]] (1964)
* [[Claire-Louise Bennett]]
* [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en])
* [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en])
* [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq])
* [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en])
* [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it])
* [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en])
* [[Nadia Murad]] (rahu 2018)
* [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine)
* [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en])
* [[Kristi Piiper]] (1983-)
* [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica])
* [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp])
* [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm)
* [[Christina Dalcher]]
* [[Colleen Oakley]]
* [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969)
* [[Merilin Paas-Loeza]]
* [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], &quot;Minu sünge Vanessa&quot;)
* [[Laura Evisalu]] (1995)
* [[Susan Luitsalu]] (1983)
* [[Eha Veem]]
* [[Helen Tootsi]] (1984)
* [[Nicola May]] (1966)
* [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], &quot;Nad ei leia sind iial&quot; jt)
* [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; &quot;Väike Prantsuse külalismaja&quot; jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1])
* [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp])
* [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] &quot;Annabelle&quot; jt)
* [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1])
* [[Eliina Korts]] (1982)
* [[Mariliin Vassenin]] (1980)
* [[Anna Hints]] (1982)
* [[Ingel Undusk]] (1988)
* [[Mirt Kruusmaa]] (1992)
* [[Hanna Kangro]] (1986)
* [[Anniina Ljokkoi]] (1984)
* [[Leila Holts]] (1981)
* [[Kristel Algvere]] (1989)
* [[Kelly Turk]] (1993)
* [[Talvike Mändla]]
* [[Sandra Heidov]] (1976)
* [[Marje Ernits]] (1948)
* [[Ele Arakas]]
* [[Aile Alavee]]
* [[Madli Lippur]] (1984)
* [[Karen Orlau]] (1975)
* [[Lille Roomets]] (1977)
* [[Larissa Joonas]] (1960)
* [[Ludmila Kazarjan]] (1961)
* [[Lembe Lokk]] (1975)
* [[Miramii Maarja Vaher]]
* [[Margit Tõnson]] (1978)
* [[Kadri Veermäe]]
* [[Ilze Tālberga]]
* [[Riina Pauklin]]
* [[Imogen Robertson]] (1973)
* [[Helen Bryan]]
* [[Marian Võsumets]]
* [[Susanna Veevo]] (1994)
* [[Laura Mallene]]
* [[Gaby Zipfel]] (1951–2021)
* [[Ann Väljataga]]
* [[Sabine Durrant]]
* [[Aurelia Aasa]]
* [[Helgi Öpik]] (1936)
* [[Kadi Kõiv]]
* [[Le Vallikivi]]
* [[Liina Metsküla]]
* [[Miia Muuga]]
* [[Milvi Martina Piir]]
* [[Cynthia Swanson]]
* [[Silja Vaher]]
* [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold)
* [[Barbara Trapido]] (1941)
* [[Janice Law]] (1941)
* [[Alison Moore]] (1971)
* [[Sigrid MacRae]] (1942)
* [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?)
* [[Anne Griffin]]
* [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901)
* [[Adelaida García Morales]] (1945)
* [[Petra Oelker]] (1947)
* [[Maeve Haran]] (1950)
* [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947)
* [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&amp;M)
* [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&amp;M)
* [[Renate Germer]] (1946, M&amp;M)
* [[Christina Cerny]] (1946, M&amp;M)
* [[Andrea Wulf]] (1972, M&amp;M)
* [[Ulvi Kullerkupp]]
* [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950)
* [[Nina LaCour]]
* [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974)
* [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], &quot;Rannaraamat&quot;, &quot;Miljon juunit&quot;)
* [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], &quot;Aitäh, monsieur Dior&quot;)
* [[Liz Fenwick]] (&quot;Maja Cornwallis&quot; jmt)
* [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, &quot;Summertime&quot;)
* [[Tracy Rees]] (1972, &quot;Väikese maakiriku lood&quot;)
* [[Ann O'Loughlin]] (&quot;Ballisaali kohvik&quot;, &quot;Kohtuniku naine&quot;, &quot;Ludlow' daamide ühing&quot;)
* [[Kathryn Hughes]] (1959)
* [[Kathryn Hughes]] (1964, &quot;Kiri&quot;, &quot;Saladus&quot;)
* [[Virginie Grimaldi]] (1977, &quot;Küll sa suuremana aru saad&quot;, &quot;Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata&quot;)
* [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], &quot;Korterikaaslane&quot;, &quot;Vahetus&quot;)
* [[Nikola Scott]] (&quot;Minu ema vari&quot;, &quot;Saladuste suvi&quot;)
* [[Jane Harper]] (1980, &quot;Kadunud mees&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD])
* [[Jessica Fellowes]] (1974, &quot;Skandaal&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD])
* [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist)
* [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist)
* [[Madlen Ziege]] (1983, &quot;Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad&quot;)
* [[Pille Kant]] (&quot;Naaskli lood&quot;)
* [[Marina Laikjõe]] (&quot;Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis&quot;)
* [[Clare Pooley]] (1970, &quot;Tõeprojekt&quot;)
* [[Cristina Alger]] (1980, &quot;Pankuri naine&quot;)
* [[Dorothy Koomson]] (1971, &quot;Vahukommid hommikusöögiks&quot;)
* [[Elizabeth Palmer]] (1942, &quot;Päikese varjupool&quot;)
* [[Fiona Neill]] (1966, &quot;Noore ema pihtimused&quot;)
* [[Fiona Walker]] (1969, &quot;Suudlusejaht&quot;)
* [[Gin Phillips]] (&quot;Karm kuningriik&quot;)
* [[Carolyn Keene]] (&quot;Roim kuninganna õukonnas&quot; jpt)
* [[Paullina Simons]] (1963, &quot;Bellagrand&quot;, &quot;Tatjana ja Aleksander&quot; (2 kd), &quot;Vaskratsanik&quot; (2 kd), &quot;Üksildane täht&quot;)
* [[Kaie Talviste]] (1952)
* [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), &quot;Loo algus&quot;)
* [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole)
* [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane
* [[Jennifer Hillier]] (1974, &quot;Purgitäis südameid&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD])
* [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], &quot;Mõrv viskivabrikus&quot;)
* [[Jenny Offill]] (1968, &quot;Ilm&quot;)
* [[Delia Sherman]] (1951)
* [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], &quot;Sind päästes&quot;)
* [[Karen M. McManus]] (&quot;Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud&quot; jt)
* [[Maisey Yates]] (&quot;Õnneliku abielu saladused&quot;, &quot;Lapitööringi pihtimused&quot;)
* [[Marianne Calmann]] (&quot;Avignon&quot;)
* [[Susanna Jones]] (1967, &quot;Maavärinalind&quot;)
* [[Gena Showalter]] (1975, e.k &quot;Püüa mees võrku!&quot;)
* [[Molly McAdams]]
* [[Lauren Blakely]]
* [[Kadi Viik]]
* [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD])
* [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], &quot;Kahtlus&quot;)
* [[Eve Laur]] (&quot;Õmblejanna&quot;)
* [[Cathy Bramley]] (&quot;Seltsis segasem&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD])
* [[Jodi Taylor]] (&quot;Üks neetud jama teise otsa&quot;)
* [[Berit Petolai]] (1985)
* [[Anna Kaare]]
* [[Natalja Nekramatnaja]]
* [[Kamille Saabre]]
* [[Sophie Heawood]] (&quot;Pohmellimängud&quot;)
* [[Jaana Davidjants]]
* [[Liis Sein]] (1983)
* [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?)
* [[Maarja Jaanits]]
* [[Francesca Zappia]]
* [[Magdalena Hai]] (1978)
* [[Anja Portin]] (1971)
* [[Barbara Freethy]]
* [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], &quot;Särisev side&quot;)
* [[Katie Kirby]]
* [[Susanna Leonard]] (&quot;Madame Curie ja unistuse jõud&quot;, [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1])
* [[Ashley Farley]] (&quot;Magnooliaööd&quot;, &quot;Elu laenuks&quot;, 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF])
* [[Silke Wolfrum]]
* [[Wendy Francis]]
* [[Trudy Trueit]]
* [[Megan Miranda]]
* [[Genevieve Cogman]]
* [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], &quot;Meie maja&quot;, &quot;Need naabrid&quot;)
* [[Marje Ernits]]
* [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes)
* [[Heli Kendra]] (1964)
* [[Urve Tinnuri]] (1953)
* [[Ronetta Garber]] (&quot;ameerika kirjanik&quot;, aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles)
* [[Maria Metsalu]] (1990)
* [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik)
* [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws])
* [[Evelin Banhard]] (1978)
* [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], &quot;Kui inimene läheb ära&quot;)
* [[Heli Kendra]] (1964, &quot;Kärkä&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD])
* [[Helen Pärk]]
* [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena )
* [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?)
* [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?)
* [[Rachel Turner]] ? (&quot;Ohtlik maagia&quot;=&quot;Dangerous magic&quot;, inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?)
* [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], &quot;Kuninganna Kristiina&quot;)
* [[Ruth Rajamaa]] (1939; &quot;Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607&quot;)
* [[Mary W. Craig]] (&quot;Mata Hari&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD])
* [[Kiiri Saar]] (1972; &quot;Punamütsike kakssada aastat hiljem&quot; jpm)
* [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], &quot;Lucrezia Borgia&quot;)
* [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], &quot;Pimeduse aja algus&quot;)
* [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], &quot;Kuningannade mäng&quot;)
* [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], &quot;Seiklused antropotseenis&quot;)
* [[Alla Jakobson]]
* [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja)
* [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD])
* [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess)
* [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp])
* [[Marta Galewska-Kustra]]
* [[Julia Holewińska]]
* [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k &quot;Hüljatud kuningriik&quot;, 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp])
* [[Jessica Bruder]] (&quot;Nomaadimaa&quot;, e.k 2022)
* [[Meg Mason]] (&quot;Sorrow and Bliss&quot;)
* [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp])
* [[Imbolo Mbue]]
* [[Jessica A. Fox]] (&quot;Three Things You Need to Know About Rockets&quot;, 2012, Shaun Bythelli eks)
* [[Kate Baer]]
* [[Laura Imai Messina]]
* [[Laura Maylene Walter]]
* [[Morowa Yejidé]]
* [[Stephanie Dray]]
* [[Vanessa Lafaye]]
* [[Rosa Voigt]]
* [[Daphne De Marneffe]] (1959)
* [[Briallen Hopper]] (1978)
* [[Sarah Hepola]]
* [[Tara Allmen]] (e.k)
* [[Judith A. Houck]]
* [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k &quot;Viie aasta pärast&quot;)
* [[Lizzy Dent]] (e.k &quot;Suvetöö&quot;)
* [[Liina Vagula]] (1982; &quot;Täiusliku elu hind&quot;)
* [[Rory Power]] (&quot;Raxteri tüdrukud&quot;)
* [[Ene Timmusk]] (&quot;Minu Kanada&quot;)
* [[Kate Lister]] (&quot;Seksi kummaline ajalugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981)
* [[Sallie Bissell]] (e.k &quot;Saatanast vaevatud&quot;)
* [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022)
* [[Helen Prins]] (s.1989, &quot;Pargimõrvad&quot;)
* [[Geidi Raud]] (s.1992 &quot;Ümber ahju paremale. Võrumaagia&quot;)
* [[Sanna Kartau]]
* [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2])
* [[Laura Ertimo]] (1977; &quot;Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest&quot;, tlk Kadri Jaanits, 2020; &quot;Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest&quot;, tlk Kadri Jaanits, 2021)
* [[Mia Kankimäki]] (1971; &quot;Naised, kellest ma öösiti mõtlen&quot;, &quot;Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma&quot;; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2])
* [[Anari Koppel]]
* [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik)
* [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik)
* [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik)
* [[Liis Mure]] (s. 1981, &quot;Popa otsib kodu&quot;, julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik)
* [[Catriona Ward]] (&quot;Needless Streeti viimane maja&quot;, [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022)
* [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988)
* [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik)
* [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik)
* [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert)
* [[Johanna Jolen Kuzmenko]]
* [[Sonia Shah]] (&quot;Pandeemia&quot;, 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD])
* [[Katja Pantzar]] (&quot;Leides sisu&quot;, Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas])
* [[Megan Goldin]] (&quot;Saatuslik suplus&quot;, [https://www.megangoldin.com/ kodukas])
* [[Steena Holmes]] (&quot;Patsient&quot;, [https://www.steenaholmes.com/ kodukas])
* [[Sandie Jones]] (&quot;Teine naine&quot;, [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD])
* [[Alexandra Andrews]] (&quot;Kes on Maud Dixon?&quot;, [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1])
* [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] (&quot;Windsori sõlm&quot;, 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD])
* [[Barbara Davis]] (&quot;Viimane kuutüdruk&quot;, [https://barbaradavis-author.com/ kodukas])
* [[Eloísa Díaz]] (&quot;Patukahetsus&quot;, 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD])
* [[Tarryn Fisher]] (&quot;Vale perekond&quot;, 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD])
* [[Angela Marsons]] (&quot;Murtud luud&quot;, 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD])
* [[Marguerite Kaye]] (&quot;Keelatud armusuhe preili Grantiga&quot; jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega)
* [[Laura Suburg]] (&quot;Eksiteelt peasnud&quot;, &quot;Kasuema päewaraamat&quot;)
* [[Anna Nicholas]] (&quot;Sisalik pagasis&quot;, &quot;Kass kuumal kivikatusel&quot;, 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD])
* [[Shelly Alexander]] (&quot;Sügaval südames&quot;)
* [[Bette Lee Crosby]] (&quot;Emily, kadunud&quot;, &quot;Aasta täis erilisi hetki&quot;)
* [[Jessica Barry]] (&quot;Vaba langemine&quot;)
* [[Chloe Benjamin]] (&quot;Surmapõlgurid&quot;, s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD])
* [[Melanie Blake]] (&quot;Armutud naised&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976)
* [[Shalini Boland]] (&quot;Abikaasa&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD])
* [[Victoria Connelly]] (&quot;Katkiste asjade ilu&quot;, s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD])
* [[Marianne Cronin]] (&quot;Lenni ja Margoti sada aastat&quot;, s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD])
* [[Paula Treick DeBoard]] (&quot;Valede võrgus&quot;, s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF])
* [[Elissa Grossell Dickey]] (&quot;Valguse kiirusel&quot;, [https://elissadickey.com/about/ kodukas])
* [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], &quot;Majakas tähtede all&quot;, &quot;Veinimeistri saladus&quot;, &quot;Mõrkjasmagus üllatus&quot;)
* [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] (&quot;Hea lesk&quot;, Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF])
* [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) (&quot;Kadunud muuseum Mistrali tänaval&quot;, 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD])
* [[Anni Kytömäki]] (&quot;Margarita&quot;, s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD])
* [[Martta Kaukonen]] (&quot;Liblika kannul&quot;, s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2])
* [[Lesley Kara]] (&quot;Kuulujutt&quot;)
* [[Carole Johnstone]] (&quot;Peeglimaa&quot;)
* [[Linda Holmes]] (&quot;Evvie Drake'i uus algus&quot;, [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD])
* [[Leah Hazard]] (&quot;Rasked rõõmud&quot;, s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas])
* [[Christine Mangan]] (&quot;Tangerlanna&quot;, s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas])
* [[Nicola Marsh]] (&quot;Skandaal&quot;, [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas])
* [[Charlotte McConaghy]] (&quot;Ränded&quot;, s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD])
* [[Lauren McLaughlin]] (&quot;Saada pilte&quot;, [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas])
* [[Sara Medberg]] (&quot;Kammerneitsi&quot;, s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas])
* [[Holly Miller]] (&quot;Sina mu unedes&quot;, s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas])
* [[Loretta Nyhan]] (&quot;Labidas maasse&quot;, [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1])
* [[Camille Pagán]] (&quot;Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt&quot;, [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], &quot;Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.&quot;, &quot;This Won’t End Well&quot;, incipit  [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1])
* [[Eveliina Talvitie]] (&quot;Käisin vaid ujumas, õde&quot;, s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD])
* [[Sue Teddern]] (&quot;Annie Stanley, omadega merel&quot;, s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF])
* [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] (&quot;Need hämarad tunded&quot;, &quot;Ma jälgin sind&quot;)
* [[Rachel Lynn Solomon]] (&quot;Täna. Õhtul. Homme&quot;, [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas])
* [[Monique Roffey]] (&quot;Black Conchi näkk&quot;, s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Kate Riordan]] (&quot;Sanditon&quot;, London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- )
* [[Suzanne Redfearn]] (&quot;Silmapilk&quot;, arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1])
* [[Emmi Pesonen]] (&quot;Maailma kauneim sõna&quot;, s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD])
* [[Caroline Louise Walker]] (&quot;Peidus su silme all&quot;, USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas])
* [[Abbi Waxman]] (&quot;Nina Hilli raamatulik elu&quot;, s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD])
* [[Joan Elizabeth Lloyd]] (&quot;Täiesti privaatne&quot;, New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1])
* [[Kate Kirkpatrick]] (&quot;Becoming Beauvoir&quot;, s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF])
* [[Rebeka Põldsam]], s.1989
* [[Rosie Walsh]] (&quot;Ilma ainsagi sõnata&quot;, &quot;Päev, mil me kadusime&quot;, &quot;Minu elu armastus&quot;; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas])
* [[Claire Douglas]] (&quot;Paar majast nr 9&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD])
* [[Kimi Cunningham Grant]] (&quot;Need vaiksed laaned&quot;)
* [[Clare Chambers]], s.1966 (&quot;Väikesed naudingud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD])
* [[Riikka Jäntti]], s. 1972 (&quot;Väikese hiire suvi&quot; ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas])
* [[Bronwyn Jameson]] (&quot;Majapidajannast südamedaamiks&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD])
* [[Lee Wilkinson]] (n) (&quot;Armuafäär sekretäriga&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD])
* [[Yvonne Lindsay]] (&quot;Trotslik armuke ja halastamatu miljonär&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD])
* [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Maria Netti Nüganen]], s.1995
* [[Airi Triisberg]], s.1982
* [[Keiu Krikmann]], s.1988
* [[Triin Tulgiste]], s.1987
* [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1])
* [[Camille Aubray]] (&quot;Ristiemad&quot;, [http://www.camilleaubray.com/ 1])
* [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], &quot;Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu&quot;)
* [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud)
* [[Natalie Mets]]
* [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, &quot;Üksildane uitaja&quot;, A-64451)
* [[Margit Saluste]], s.1965
* [[Vally Ojavere]], s.1941
* [[Katri Merikallio]] (&quot;Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD])
* [[Caroline Bird]] (s.1986, &quot;Rookie&quot;, &quot;The Hat-Stand Union&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD])
* [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD])
* [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], &quot;One Language&quot;)
* [[Lila Matsumoto]]
* [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD])
* [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n)
* [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978)
* [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984)
* [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972)
* [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978)
* [[Susan Paris]]
* [[Sloane Tanen]] (n) (&quot;There's a Word For That&quot;)
* [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD])
* [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972])
* [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit])
* [[Isabel Kaplan]]
* [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968])
* [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954])
* [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD])
* [[Carribean Fragoza]] (n)
* [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD])
* [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], &quot;Tüdrukud&quot;, 301 lk)
* [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985)
* [[Rebecca Birrell]] (&quot;This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century&quot;, 2021)
* [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], &quot;Lessons in Chemistry&quot;)
* [[Jane Harper]] (&quot;Looduse jõud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980)
* [[Samia Shariff]] (n) (&quot;Hirmu loor&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959)
* [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; &quot;Hoian sind südames&quot; w/Maami Snellmann)
* [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] &quot;Mõrv Mallowan Hallis&quot; (2022))
* [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], &quot;Inglise romanss&quot;)
* [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], &quot;Aria ratastel raamatupood&quot; (2022))
* [[Amanda Prowse]] (&quot;Kolm ja pool südamelööki&quot; (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1])
* [[Margit Mägi]] (&quot;Valikud&quot; (2022))
* [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], &quot;Kevade esimene päev&quot;)
* [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], &quot;Koos kootud jõulud&quot; jt)
* [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], &quot;Hõimlased&quot;)
* [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], &quot;Huntide tarkus&quot;, &quot;Vanade koerte tarkus&quot;)
* [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], &quot;Saarel&quot;, &quot;Tüdruk, keda ta kunagi tundis&quot;)
* [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], &quot;Kadunud&quot;, &quot;Mina, vaatleja&quot;)
* [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], &quot;Kellamäng&quot;)
* [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], &quot;Südamega&quot;)
* [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], &quot;Kurjus südames&quot;)
* [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], &quot;Toateenija&quot;)
* [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], &quot;Kehakeel&quot;)
* [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], &quot;Head uut aastat&quot; (2022))
* [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], &quot;Täitunud unistused&quot;, &quot;Mõrv Iiri külas&quot;, &quot;Mõrv Iiri pulmas&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD])
* [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], &quot;Sanatoorium&quot;)
* [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], &quot;Mõrv pastoraadis&quot;, &quot;Elusaatused&quot; jt)
* [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], &quot;Suletud uste taga&quot; jt)
* [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], &quot;Teine naine&quot;)
* [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], &quot;Ma jälgin sind&quot;, &quot;Täiuslik sõber&quot;)
* [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], &quot;Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas&quot;)
* [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], &quot;Hunditalv&quot;)
* [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], &quot;Mineviku taak&quot;)
* [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], &quot;Mõnikord ma valetan&quot;)
* [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], &quot;Teadmata kadunud&quot; jt)
* [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], &quot;Jahiseltskond&quot; jt)
* [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], &quot;Mõrv šokolaadiküpsistega&quot; (466 lk), &quot;Mõrv mustikamuffiniga&quot; (380 lk), &quot;Mõrv maasika-vahukooretordiga&quot; (347 lk), &quot;Mõrv sidrunibeseekoogiga&quot; (384 lk), &quot;Mõrv šokolaadiste muffinitega&quot; (343 lk), &quot;Mõrv suhkruküpsistega&quot; (379 lk), &quot;Mõrv virsikuvormiga&quot; (335 lk))
* [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], &quot;Surmapatt&quot;)
* [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], &quot;Naine meie vahel&quot;,&quot;Nimetu tüdruk&quot;/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen)
* [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], &quot;Vaikiv abielunaine&quot; jt)
* [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, &quot;Jahimehe karistus&quot;)
* [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], &quot;Kui kuningas sureb&quot;)
* [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], &quot;Täiuslik laps&quot;)
* [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], &quot;Õed kogu eluks&quot;)
* [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], &quot;Võlutult sinu&quot;)
* [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], &quot;Armastus jõuluturult&quot;)
* [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], &quot;Kolm naist&quot;)
* [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], &quot;Meie keemilised südamed&quot;, &quot;Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri&quot;)
* [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], &quot;Kolm ja pool südamelööki&quot;, &quot;Valgus aknas&quot;)
* [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], &quot;Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst&quot;)
* [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], &quot;Unistuste jahtimise suvi&quot;)
* [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], &quot;Ära unusta mind&quot;, &quot;Mulle piisas terest&quot;)
* [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], &quot;Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood&quot;)
* [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], &quot;Aleppo linna mesinik&quot;)
* [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], &quot;Naine valges kimonos&quot;)
* [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], &quot;Talisman&quot;, &quot;Saatuslik kohtumine&quot;)
* [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], &quot;Paberloss&quot;)
* [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], &quot;Vahepealne õnn&quot;, &quot;Mälestus liblikatest&quot;)
* [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], &quot;Üle kõige&quot;, &quot;Ainult seda&quot;)
* [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], &quot;Vaimumõrsja&quot;)
* [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], &quot;Pelgupaik&quot;, &quot;Suvemaja&quot;)
* [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], &quot;Edenbrooke&quot;, &quot;Blackmoore&quot;)
* [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], &quot;Maja mere ääres&quot;, &quot;Tulipunane kleit&quot;)
* [[Brit Bennett]] (&quot;Varjul pool&quot;, 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD])
* [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], &quot;Vabandamisprojekt&quot;)
* [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], &quot;Päikese poole&quot;, &quot;Valguse poole&quot; jt)
* [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], &quot;Tüdruk A&quot;)
* [[Sophie Benedict]] (&quot;Grace Kelly ja armastuse hurm&quot;)
* [[Anne Mahler]] (&quot;Peeglikoletis&quot;)
* [[Megan Hunter]] (&quot;Harpüia&quot;, 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD])
* [[Anna E. Collins]] (&quot;Parim kättemaks on armastus&quot;, [https://www.aecollinsbooks.com/ 1])
* [[Anna Claybourne]] (&quot;Kuidas kõik muutub&quot; (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD])
* [[Anna Maria Tammesaar]] (&quot;Oskar nivhide maal&quot;, &quot;Jutukogu&quot;, &quot;Printsess Rasmus&quot;)
* [[Anna Snoekstra]] (&quot;Väikesed saladused&quot;, 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1])
* [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas])
* [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], &quot;The Love Hypothesis&quot;)
* [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], &quot;Caraval&quot;)
* [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], &quot;Marion Lane and the Midnight Murder&quot;)
* [[Loretta Marion]] (&quot;Storm Of Secrets&quot;, [https://www.lorettamarion.com/ kodukas])
* [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD])
* [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD])
* [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD])
* [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas])
* [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1])
* [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1])
* [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas])
* [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1])
* [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas])
* [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], &quot;Ilus tõbras&quot;, &quot;Ilus mõrd&quot;)
* [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas])
* [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas])
* [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas])
* [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas])
* [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], &quot;Such a fun age&quot;)
* [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], &quot;Daughter of the Moon Goddess&quot;)
* [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], &quot;Saatana tütar&quot;)
* [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas])
* [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas])
* [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD])
* [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], &quot;To kill a kingdom&quot;)
* [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas])
* [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas])
* [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD])
* [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD])
* [[Anneli Sammel]]
* [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas])
* [[T. J. Newman]], (n) (&quot;Ultimaatum&quot;, [https://tjnewmanauthor.com/ kodukas])
* [[Sarah Penner]], (&quot;Kadunud apteeker&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107708602 WD])
* [[Ene Lukka-Jegikjan]], s. 1954 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495234 WD])
* [[Anneli Kont-Rahtola]] ([[Anneli Kont]]), s. 1964 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495230 WD])
* [[Pamela Kaufman]] (&quot;The Prince of Poison&quot;, &quot;Banners of gold&quot; XIV A-37920, [https://www.encyclopedia.com/arts/educational-magazines/kaufman-pamela 1], [https://www.amazon.com/Pamela-Kaufman/e/B000AP90HO%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 2])
* [[Elizabeth Chadwick]] (&quot;To Defy A King&quot;, &quot;The Scarlet Lion&quot;, &quot;Saatuse lapsed&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q273453 WD]), s.1957
* [[Liis Rull]] (dirigent; [https://sakala.postimees.ee/2171267/seitsmeaastane-liis-rull-on-osav-volujutumeister 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/tormised-taaskohtumised-viljandis/ 2], [https://www.muurileht.ee/arvustus-suure-teeskleja-jalg-kinolinal/ 3],  [https://www.muurileht.ee/arvustus-rakettmees-maandub-jalgadele/ 4], [https://leht.postimees.ee/7590353/arvustus-teekond-tukslevate-veresoonte-ragastikku 5])
* [[Halliki Uibu]], s. 1943 (digitud &quot;Päikese kodu - soomeugrilaste vaimuilmast&quot;)
* [[Heidi Iivari]], s. 1974
* [[Joan Reardon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55946609 WD], s.1930, gastronoom)

==Sünnipäevata mehed==
* [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], &quot;Kummalised sõnum;d&quot; (sic!))
* [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], &quot;Kaevandus&quot;, &quot;Jänesefaktor&quot;, &quot;Põdravalem&quot;)
* [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], &quot;Hõivatud haud&quot;)
* [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], &quot;Armu toit&quot;, &quot;Eelmine tüdruk&quot;, &quot;Usu mind&quot;)
* [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], &quot;Nukumäng&quot;, &quot;Võõras veri&quot;, &quot;Kuraator&quot;)
* [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], &quot;Viimased tüdrukud&quot; jt)
* [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], &quot;Külmakaksikud&quot; jt)
* [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 &quot;Caterina de' Medici pihtimused&quot; jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD])
* [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) (&quot;Talumatu tõde&quot;)
* [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, &quot;Kõigest inimesed&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD])
* [[Sandeep Jauhar]] (m), (&quot;Inimsüda: ajalugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q94488349 WD], s.1968)
* [[Merlin Sheldrake]] (m) (&quot;Läbipõimunud elu: Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku&quot;, s.1987, [https://en.wikipedia.org/wiki/Entangled_Life &quot;Entangled Life&quot; en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q89428526 WD])
* [[Boriss Zubkov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106776019 WD], digitud &quot;Mida tähendab eile ja homme&quot;)</text>
      <sha1>q0k1tq96rtc51atc0j4xt3fqhmekq2w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90175</id>
      <parentid>90134</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:44:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="323432" xml:space="preserve">Lisada tuleks kuupäevad siit:
* https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/
* https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/
* [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]]
* Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf
* https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/


Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures)

==Plaan==
Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi.

==Ümarnumbrid==

* 9500 - [[Bertha von Suttner]]
* 9600 - [[Florence Nightingale]]
* 9700 - [[Alice Munro]]
* 9800 - [[Nelly Sachs]]
* 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober
* 10 000 - [[Sappho]]

Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga.

Potentsiaalsed ümmargused:
* [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar
* [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar
* [[Lucy Lawless]], 29. märts
* [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill
* [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby)
* [[Dina Rubina]], 19. september
* [[bell hooks]], 25. september
* [[Nadežda Durova]], 30. september
* [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud)

==Jooksev tööjärg==

# august: [[Lilli Suburg]], ok
# august: [[Aino Kallas]], ok
# august: [[Ester Laos]], ok (&quot;Õhtuks koju. 1. raamat&quot; ja Ester Laos-Laus, &quot;101-aastase read&quot;) (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, &quot;Kata ta nägu&quot;, &quot;Naisterahvale sobimatu töö&quot;, &quot;Surilina ööbikule&quot;)
# august: [[JoJo Moyes]], ok (&quot;Mina enne sind&quot;, 408 lk)
# august: [[Kadri-Ann Sumera]], ok (&quot;Seitsme aja raja taga&quot;)
# august: [[Pauliina Haasjoki]], ok
# august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), ok
# august: [[Sara Teasdale]], ok
# august: [[Inga Žolude]], ok (kogumikus &quot;Läti jutud&quot;)
# august: [[Barbara Erskine]], digimisel (&quot;Hay emand&quot;, 697 lk)
# august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem)
# august: [[Sue Monk Kidd]], ok (&quot;Mesilaste salajane elu&quot;) (E)
# august: [[Celia Roose]], veebis
# august: [[Sayaka Murata]], ok (&quot;Inimene helendavast klaaskastist&quot; punases sarjas)
# august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida
# august: [[Valeria Luiselli]], valida (&quot;Minu hammaste lugu&quot;) (E)
# august: [[Herta Müller]], ok
# august: [[Nicole Krauss]], ok (&quot;Armastuse ajalugu&quot;, &quot;Suur koda&quot;, mõlemad &quot;Moodsa aja&quot; sarjas)
# august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), ok (F. D. &quot;Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane&quot;, 1935; R. M. &quot;Andekas parasiit&quot;, 2008, &quot;Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala&quot;, 2009, &quot;Kastreerit elu&quot;, 1929, &quot;Tee ja tõde&quot;, 2002)
# august: [[Mare Mikof]], ok 
# august: [[Kristina Pai]], ok
# august: [[Diane Setterfield]], ok
# august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, digimisel (&quot;Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas&quot;, &quot;Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal&quot;)
# august: [[A. S. Byatt]], digitud (&quot;Lumm&quot;), vt ka LG (&quot;Angels &amp; insects&quot; jpm)
# august: [[Katre Õim]], veeb,  artiklid
# august: [[Paula Hawkins]], digimisel (&quot;Tüdruk rongis&quot;)
# august: [[Jeanette Winterson]], ok
# august: [[Sheryl Sandberg]], tõlkida LG (&quot;Lean In&quot;)
# august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG (&quot;My Story&quot;)
# august: [[Epp Annus]], digitud (&quot;Auto ja põder&quot;, &quot;Eesti romaaninarratiivseid mudeleid&quot;, &quot;Elavad tähed&quot;, &quot;Jaak ja lumi&quot;, &quot;Kuidas kirjutada aega&quot;, &quot;&quot;Kõrboja peremees&quot; - romaan väikse tähega&quot; (järelsõna), &quot;Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad&quot;) ja veeb
# august: [[Dorrit Willumsen]], digimisel (&quot;Marie: romaan madam Tussaud' elust&quot;, &quot;Naine purpuris&quot;, &quot;Pruut Gentist&quot;)


# september: [[Anu Reinart]] (Anu Noorma), füüsik, veebis (alternatiiv [[Martha Cooley]], &quot;Arhivaar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD])
# september: [[Marina Stepnova]], punasarjas: &quot;Aed&quot; (335 lk), &quot;Itaalia õppetunnid&quot; (240 lk), &quot;Lazari naised&quot; (360 lk)
# september: [[Alison Lurie]], &quot;Tõelised inimesed&quot; (110 lk), &quot;Viimne puhkepaik&quot; (253 lk)
# september: [[Janet Biehl]], ökofem, tõlkida ([https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]) (alternatiiv [[Maris Mändel]], ehitusloolane, teadusartiklid)
# september: [[Anneli Saro]], täiendada veebist; &quot;101 Eesti teatrisündmust&quot; (221 lk)
# september: [[Donna Haraway]], tõlkida, Ariadne Lõngas mainitud ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (alternatiiv [[Marina Kaljurand]])
# september: [[Edith Sitwell]], tõlgitud ja tõlkimisel
# september: [[Krista Sarv]], ajaloolane, teadusartiklid ja veebis ([https://kultuur.err.ee/682905/krista-sarv-kardan-et-suured-voidud-ja-karmid-kannatused-jaavad-igavesti-eestlaste-ajaloo-osaks 1])
# september: [[Liza Marklund]], digitud
# september: [[Oksana Tandit]], veebis
# september: [[Marja-Liisa Vartio]], digimisel
# september: [[Marya Zaturenska]], tõlkida (alternatiiv [[Riina Airenne]], laulja, veebis ([https://www.ohtuleht.ee/82213/murtud-kaega-laval 1], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82299906/sooja-sudamega-lumekuninganna 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50776524/carmen-vallutab-sudameid 3]) ja rmtk ([https://www.e-varamu.ee/item/EEJJH663CI2XCDCCB2JX4XL7IU2ARK4U 4]))
# september: [[Marin Laak]], valida
# september: [[Jenny Colgan]], &quot;Ranna tänava väike pagariäri&quot; (387 lk, 2021), &quot;Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris&quot; (vastilmunud)
# september: [[Sophie Dahl]], tõlkida (alternatiiv [[Liselotte Welskopf-Henrich]], &quot;Suure karu pojad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD])
# september: [[Kadi Polli]], kunstiteadlane, artiklid kogumikes ja näitusekataloogides, vt ka veeb
# september: [[Wendy Northcutt]], digimisel
# september: [[Lilian Härm]] (Vahtramäe), kunstnik, veebis, rmtk &quot;Meie korrastame&quot; (1950, 20 lk värsslugu) ja &quot;Naeratus varjude varjus&quot; (luule, 2019, 72 lk)
# september: [[Dina Rubina]], &quot;Córdoba valge tuvi&quot; (punasari, 532 lk), &quot;Millal ükskord langeb lund? : [jutud noorsoole]&quot; (173 lk, 1989), &quot;Päikeselisel tänavapoolel&quot; (punasari, 420 lk)
# september: [[Aile Möldre]], infoteadlane, veebis ja rmtk, &quot;Eesti raamatu 100 aastat&quot; (206 lk), &quot;Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940-2000&quot; (407 lk)
# september: [[Mari Nõmmela]], &quot;Voldemar Vaga (1899-1999) ja Eesti kunsti ajalugu&quot; (351 lk), [https://dspace.ut.ee/handle/10062/32234 &quot;Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel&quot;] (dok)
# september: [[Karin Kask]], teatriteadlane, &quot;Ants Lauter&quot; (1965, 68 lk), &quot;Eesti NSV rahvakunstnik Ilmar Tammur&quot; (1966, 19 lk), &quot;Eesti nõukogude teater, 1940-1965: sõnalavastus&quot; (1987, 591 lk), &quot;Inimesed teatrisaalis&quot; (1980, 54 lk), &quot;NSV Liidu rahvakunstnik Aino Talvi&quot; (1966, 19 lk), &quot;Shakespeare Eesti teatrilaval&quot; (1958, 95 lk), &quot;Shakespeare Eesti teatris&quot; (1964, 275 lk), &quot;Sinu isiklik piksevarras: Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984&quot; (2007, 171 lk), &quot;Teatriaeg liigub kiirelt&quot; (1989, 245 lk), &quot;Teatritegijad, alustajad: Eesti teatrilugu - 1917&quot; (1970, 263 lk), &quot;V. Kingissepa nimeline Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater: 50. aastapäevaks&quot; (1966, 72 lk)
# september: [[Helga Pärli-Sillaots]], digitud
# september: [[Rita Dolgihh]], balletitantsija, veebis ([https://tartu.postimees.ee/1044090/onnelik-vanaema-tantsib-ja-opetab-balletti 1] ja ega muud polegi) (alternatiiv [[Rhys Bowen]], e.k &quot;Võiduaed&quot;)
# september: [[Kristin Hannah]], &quot;Maja salapärase järve ääres&quot; (325 lk), &quot;Äralend&quot; (389 lk), &quot;Ööbik&quot; (428 lk) jt
# september: [[Marianne Mikko]], veebis, rmtk &quot;Koridorides libedal jääl&quot; (352 lk), &quot;Kroon kuningriigis: eestlase märkmed pandeemia ajal Rootsis&quot; (252 lk), &quot;Moldova: lääne ja ida vahel&quot; (205 lk, 2009), &quot;Naise koht&quot; (261 lk, 2021), &quot;Suured silmad ja teisi tekste&quot; (128 lk, 2007)
# september: [[Merja Otava]], digitud
# september: [[Mari-Liis Madisson]], veebis
# september: [[Ingrid Noll]], &quot;Apteeker&quot; (151 lk, 2001) jt
# september: [[Cecelia Ahern]], &quot;P.S. Ma armastan sind&quot; (427 lk, 2020)

==2022==

===August===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022) (&quot;Lahkuvate laevade linn&quot;), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] (&quot;Dear Mr. You&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]), [[Lauri Väinmaa]], [[Piret Tali]], [[Andrus Albrecht]], [[Nestor Ljutjuk]], [[Jaune Kimmel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' (&quot;Südametemurdja&quot;), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]), [[Anne-Reet Margiste]], [[Marika Valk]], [[Triinu Meriste]], [[Rasmus Kull]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020) (&quot;Minu kallid kalad&quot;), [[Barack Obama]] (&quot;Dreams From My Father&quot;; e.k ainult 1 kõne kogumikus &quot;50 kõnet&quot;), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) (&quot;Mina enne sind&quot; jpt), '''[[Helen Castor]]''' (&quot;Jeanne d'Arc&quot;), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], &quot;Mõelda ja tegutseda nagu kass&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' (&quot;Pariisi raamatukogu&quot;), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], &quot;Arulagedad asjad&quot; (2022)), [[Katrin Oidjärv]], [[Ülle Kunnus]], [[Thea Paluoja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], &quot;Surnumatja tütar&quot;), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], &quot;Mees, kes nägi kõike&quot;), [[Peeter Tali]], [[Sulev Mäeltsemees]], [[Valeria Kimberg-Kotkas]] ([http://www.virumaa.ee/ve-kimberg-kotkas-valeria-valis-eesti-kirjanik/ elulugu], digitud &quot;Rägastikud&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] (&quot;Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]], [[Ivo Kuusk]], [[Ene Puusemp]], [[Gunnar Paal]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Liina Vahtrik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; &quot;Õnnistatud laps&quot;), [[Teele Lember]] (s. 1986, &quot;Süstemaatiline unistaja&quot;), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]], [[Karmen Rõivassepp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], &quot;Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia&quot;), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]), [[Kai Kallastu]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]] (&quot;Tina&quot;, &quot;Pärija omadused&quot;, &quot;Soome novell&quot;), [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] (&quot;Finding Me: A Memoir&quot;, ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]), [[Ana Rebane]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] (&quot;Liivalossitüdrukud&quot;), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]] (2022), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] (&quot;Kümme tuhat Einsteini&quot;), [[Tom Perrotta]] (&quot;Allesjäänud&quot;), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik), [[Katre Rajur]], [[Larissa Savankova]], [[Riin Tamm]], [[Sharon Penman]] ([[Sharon Kay Penman]], &quot;Here Be Dragons&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7490109 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] (&quot;Shopgirl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] (&quot;The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]''' (2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; &quot;English Roses series&quot; - &quot;Inglise roosid&quot;, tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]'''  (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], &quot;Januse kivi&quot;, &quot;Kaarnakuningas&quot; (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775  WD], &quot;Isadora&quot;), [[Anna Tell]] (&quot;Vasta kurjale kurjaga&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], &quot;Suur koda&quot;), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]],  [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], &quot;Luupainaja allee&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye), [[Kristina Pai]] (2022), [[Bo Burnham]] (m, &quot;Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] (&quot;Hõbepõrsad&quot;), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022), [[Uno Roosvalt]], [[Linnar Looris]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022), [[Janne Ševtšenko]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]] (Mare Jõgeva-Põder), [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]), [[Signe Ratso]], [[Bo Setterlind]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4156547 WD], mh Karin Saarseni kogus &quot;Lõvi ja orhidee&quot;, 2002)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' (&quot;Kohvikukompanii&quot;), [[Blair Underwood]] (m; &quot;Casanegra&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] (&quot;The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], &quot;Prussakad minu peas&quot;), [[Volodõmõr Drozd]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12102469 WD], digitud &quot;Päike&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; &quot;Tüdruk rongis&quot;, &quot;Tuli miilab tuha all&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' (&quot;Henry VIII kuus naist&quot;, &quot;Armastus ja Louis XIV&quot;), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] (&quot;Men Who Hate Women&quot;), [[Faina Ranevskaja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], &quot;Ma lasen sul minna&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD])

===September===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] (&quot;Love, Loss, and What We Ate&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) (&quot;Arhivaar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]), [[Ilpo Tiihonen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6001140 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;), '''[[Eleanor Alice Hibbert]]''' ([[Jean Plaidy]], [[Victoria Holt]], [[Philippa Carr]], [[Eleanor Alice Burford]]...; &quot;The Prince of Darkness&quot;, Jean Plaidy &quot;Kuninganna armuke&quot;, Victoria Holt &quot;Legend seitsmendast neitsist&quot; jmt, [https://www.wikidata.org/wiki/Q142106 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]] (&quot;Soome novell&quot;, &quot;Kõne voolab voolavas maailmas&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2718927 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Pentti_Saarikoski et.wp]), '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]], Oiva Paloheimo (m) (kogumik &quot;Soome novell&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16512591 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; &quot;Helene&quot;), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' (&quot;Nooljate kuuskede maa&quot;, 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], [[Juliusz Słowacki]], [[Antonin Artaud]], [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), [[Ivan Illich]], [[Clive Granger]], [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) (m), [[José Luís Peixoto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q314474 WD], digitud, &quot;Ei ühtki pilku&quot;), [[Vahur Mägi]] (04.09.1936, &quot;Ainus ehtne münt&quot;, &quot;Minerva rüütlid&quot;, &quot;Inseneriühendused Eesti riigi ülesehituses ja kultuuriprotsessis (1918-1940)&quot;, &quot;Adraseadmise aeg. Tallinna Tehnikaülikool 1918-1940&quot;, &quot;Nägus ja kebja&quot;, digitud &quot;Tehnika ja kultuur&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], &quot;Õhtusöök&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2023), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', '''[[Edith Sitwell]]''' (2022), [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg), [[Arto Melleri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4801368 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021), [[Tiitus]] ([[Ilmari Kivinen]]; &quot;Hr. Kenonen, tema elu ja arvamused&quot; LR 2010; [https://www.wikidata.org/wiki/Q17381683 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2023), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], &quot;Life in Motion&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] (2022) ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], &quot;Vihkamismäng&quot;), [[Toivo Pekkanen]] (&quot;Raudsete käte usk&quot;, neljakeelne kogumik &quot;Puri&quot; Otava 1980; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1322053 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022) (&quot;Soome novell&quot;), [[Taraji P. Henson]] (n; &quot;Around the Way Girl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]),  [[Maarja Ojamaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113252241 WD], [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' (&quot;Minu Udmurdimaad&quot;), [[Lili Reinhart]] (&quot;Swimming Lessons&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; &quot;Me olime valetajad&quot;, &quot;Ehtne petis&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt &quot;Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris&quot;), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], &quot;Raamatu rahvas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' (&quot;Suure karu pojad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]), [[Katrin Klaup]] ([https://leht.postimees.ee/7587385/pm-munchenis-katrin-klaup-eesti-treenerid-on-kvaliteetsemad-kui-rootsis-siin-on-materjali-lihtsalt-rohkem 1], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/klaup_katrin 2], [[https://www.esbl.ee/esblm/?p=1157 3], [https://sport.ohtuleht.ee/708111/kuidas-pisike-tartlanna-rootsi-vallutas 4], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1031/klaup.pdf 5], [https://sport.postimees.ee/7586366/pm-munchenis-lennutootajate-streik-toi-eesti-treeneri-hoolealuse-medalisansside-kohale-murepilved 6])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]] (&quot;Mehe tee&quot; 1937, &quot;Lõikuskuu&quot;, &quot;Silja&quot;), '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], '''[[Hagar Olsson]]''' (n) (soomerootsi; &quot;Siidimaal. Kojutulek&quot; LR 22/1987, valimikus &quot;Soomerootsi novelle&quot; 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] (&quot;Yes Please&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], &quot;Õpetajad&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''', [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], '''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]), '''[[Tiina Tambaum]]''' (2022), [[Olavi Paavolainen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4115755 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Olavi_Paavolainen et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]], [[Leenu Nigu]] ([http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/nigu_leenu1 CV], digitud Jose Peixoto järelsõna), 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], &quot;Kadunud küla&quot;, &quot;Pärija&quot;), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] (&quot;Your Baby's First Word Will Be Dada&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]), [[Mart Kuldkepp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est &quot;Kaelkirjaku kael&quot;]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) (&quot;Inimesed puude võras&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]], [[Paavo Rintala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7121513 WD]; &quot;Sankt Peterburgi salakaup&quot;, &quot;Mina, Grunewald&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] (&quot;Unprotected: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] (&quot;The Truth About Diamonds&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]] (&quot;Ilus seakarjus&quot;), '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]], [[Jorma Korpela]] (&quot;Pihtimus&quot; 1962; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11866985 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Jorma_Korpela et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) (&quot;Vaarikalaevukesepõgenik&quot;, &quot;Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan&quot; (2022), &quot;Väike iluremont&quot; (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] (&quot;God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], &quot;Võiduaed&quot;), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp], digitud &quot;Tundmuste kasvatamine&quot;), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, &quot;Will&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] (&quot;You Can’t Touch My Hair&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] (&quot;Elixir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]], '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) (&quot;Apteeker&quot; jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], &quot;P.S. Ma armastan sind&quot;)

===Oktoober===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) (&quot;The Very Fairy Princess series&quot;; &quot;Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest&quot;, Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]], '''[[Aale Tynni]]''' (2022) (n) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aale_Tynni et.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q300874 WD], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], Martti Haavio abikaasa, ainus naisolümpiavõitja luules, luuletusega &quot;Hellase loorberid&quot;; kogumikus &quot;Kaarsild: Soome luulet 1920-1950&quot; 1997: A-64610, Lutsus pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], &quot;Oopium ja absint&quot;), [[Hannu Salama]] (&quot;Novellid&quot;, &quot;Soome novell&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q555358 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Hannu_Salama et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' (&quot;Elu õhukesed vaheseinad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]), [[Roberto Juarroz]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1936854 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]],  ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]'''  ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], &quot;Mõrv Viirpuu villas&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]], '''[[Anja Vammelvuo]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11851483 WD]; &quot;Soome novell&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] (&quot;Autumn Falls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]), [[Jussi Talvi]] (&quot;Elu on ilus&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11868100 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] (&quot;Revenge&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' (&quot;Armuvalu&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020) (&quot;Õlleretk Schleusingenis&quot;), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]], [[Jüri Variste]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12365868 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; &quot;Truudus Eestile&quot;), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, &quot;Mutionu pidu&quot; algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] (&quot;Hingemurdja&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]] (&quot;Jutud&quot;, &quot;Elu suurelt maanteelt&quot;), [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] (&quot;I.M.&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], &quot;Õhus on kevadet&quot;), [[Ocean Vuong]] (m) (&quot;On Earth We're Briefly Gorgeous&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' (&quot;Okas südames&quot;, Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], &quot;Nukuvabrik&quot;), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, &quot;Solitaire&quot; [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]), [[Liis-Katrin Avandi]] (tantsuõpetaja; [https://menu.err.ee/1608691360/liis-katrin-avandi-ma-natuke-muretsesin-et-akki-mart-on-taielik-tropp 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. &quot;Elusalt maetud&quot;, tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' (&quot;Navratilova&quot;/Martina Navratilova &amp; George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]] (&quot;Karjatüdruk Hilja&quot; 1928, &quot;Laul tulipunasest lillest&quot;, &quot;Pagulased&quot;), [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11009105 WD], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]), [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' (&quot;Kes on süüdi?&quot; e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) (&quot;Pulmatort&quot;, &quot;Lila K ballaad&quot;, &quot;Kivi kümme unelmat&quot;), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] (&quot;Eesti kuulsused&quot;), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) (&quot;Tütarlaps pärlkõrvarõngaga&quot;, &quot;Naine ja ükssarvik&quot;, &quot;Kirkas kumas&quot;), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983), '''[[Arja Tiainen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11852576 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]] (&quot;Ait&quot;, &quot;Soome novell&quot;), '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est &quot;Adéle: &quot;Jane Eyre'i&quot; varjatud lugu&quot;] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' (&quot;Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, &quot;Nähtamatu tüdruk&quot;), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] (&quot;Postcards from the Edge&quot;, &quot;The Princess Diarist&quot;, &quot;Wishful Drinking&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' (&quot;Cranberry Point 44&quot; jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'')
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 (&quot;Koera mõõtmeteni suurendatud kiil&quot;, punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' (&quot;Tuba&quot;), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022) (rmt; [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 Keskööprogramm]), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) (&quot;Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) (&quot;Arhitekti õpipoiss&quot;, &quot;Armastuse 40 reeglit&quot;), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) (&quot;Aastate redel&quot;, &quot;Hapu tüdruk&quot;, &quot;Taeva juhatusel&quot;, &quot;Perekonnalõuna &quot;Koduigatsuse&quot; restoranis&quot;), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] (&quot;Hundikoopas&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' (&quot;Kallokaiin&quot;), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]] (&quot;Viimane lahke maja&quot;), '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' (&quot;Ematiigri võitlus&quot; (digitud), &quot;Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus&quot;), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' (&quot;Koos ööga läände&quot;, lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' (&quot;Kleopatra&quot;, &quot;Antoine de Saint-Exupéry&quot;'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' (&quot;Aeg ja elu&quot;), '''[[Hillary Clinton]]''' (&quot;Hirmu paine all&quot;/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]],  [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt &quot;Ristitud eestlane&quot;), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''', [[Gwendoline Christie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q440353 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&amp;FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&amp;1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] (&quot;We're Going to Need More Wine&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&amp;FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&amp;1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&amp;FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&amp;1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=truajaleht19810918&amp;type=staticpdf 1] tlk Margit Moritz), [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]]

===November===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, &quot;Karamo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]), [[Arnold Sepp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]], [[Samuil Maršak]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q435584 WD], digitud &quot;Tare-tareke&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]] (&quot;Terasetorm Karjala kannasel&quot; LR 1975 tlk Harald Lepik, https://www.wikidata.org/wiki/Q5396794 WD]), [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]), [[Gánor Lükő]] (m) (&quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&amp;FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&amp;1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]], '''[[Helvi Juvonen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5710748 WD], Mana 1/1958, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=stockholmstid19571206&amp;type=staticpdf Stockholms-Tidningen, 6. detsember 1957, lk 2, arv. Ivar Grünthali tõlked])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] (&quot;In Pieces&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] (&quot;Rules for a Knight&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] (&quot;Just the Funny Parts&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], &quot;Reis ümber oma toa&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, &quot;Piir&quot; tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], &quot;Sina&quot;), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] (&quot;Maitsed: Minu elu läbi toidu&quot;, ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) (&quot;Pahupidi&quot;, tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' (&quot;Koduabilise käsiraamat&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], &quot;Mura. Leegitsevad mälestused&quot;), '''[[Lori Foster]]''' (&quot;Cooperi lummus&quot;) (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]], [[Pille Kannisto]] ([https://leht.postimees.ee/7582313/ak-pajatusi-mustamae-paneelmajade-vahelt 1], &quot;Britaga juhtub&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], &quot;Südametud&quot;), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; &quot;Ratsutada ükssarvikutel&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]), [[Anna de Noailles]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6050 WD]), [[Sacheverell Sitwell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; &quot;Veri mäletab&quot;), [[Tiidrek Nurme]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' (&quot;Igamees enda eest&quot;), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' (&quot;The Vanity Fair Diaries&quot;; &quot;Diana ajaraamat&quot;, tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - '''[[Barbara Juliane von Krüdener]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63784 WD], &quot;Valérie&quot;, e.k 2003), [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], &quot;Iga mängitud noot&quot;), '''[[María Mañeru]]''' (&quot;Kuidas toimib inimkeha?&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; &quot;A Shore Thing&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]],  [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], &quot;Teine Einstein&quot;, &quot;Agatha Christie kadumine&quot;, &quot;Leedi Clementine&quot; (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian &quot;The Personal Librarian&quot;] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] -  [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp), [[Hanna Sepp]] (2022 ?) ([https://www.etis.ee/CV/Hanna_Sepp/est ETIS], terviseamet)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' (&quot;Vastu pidada või alla vanduda&quot;), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975), [[Joel Lehtonen]] (&quot;Armunud lombak ehk Sakris Kukkelman, kehv polssevik&quot;, &quot;Putkinotko&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q560921 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) (&quot;Armastus&quot;), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) (&quot;Essexi siug&quot;), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], &quot;Monogaamia&quot;), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, &quot;Roheliste Viilkatuste Anne&quot; jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], &quot;Joséphine&quot;, &quot;Inglismaa armuke&quot;) (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja), [[Jaroslav Stelmahh]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4441602 WD], digitud &quot;Jurkivka mõtkosaurus&quot;)

===Detsember===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) (&quot;Seks ja linn&quot;, &quot;4 blondi&quot;), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) (&quot;Avatud kodu&quot;, &quot;Arthur Truluvi lugu&quot;), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' (&quot;Ootus&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] (&quot;Freckleface Strawberry&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] (&quot;The Last Black Unicorn&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] (&quot;Modelland&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] (&quot;Decoded&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]), [[Natasha Pulley]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q26844457 WD], &quot;The Kingdoms&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]], '''[[Eeva-Liisa Manner]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2728636 WD], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1]; &quot;Hüüd tuulde&quot;, kogumik &quot;Kui palju on maailmas värve&quot; LR 1983, kogumik &quot;Kõne voolab voolavas maailmas&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' (&quot;Must jää&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] (&quot;Surnute lühiajalugu&quot;), [[Sylvia Townsend Warner]] (&quot;Lolly Willowes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD]), [[Osbert Sitwell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], &quot;Tüdruk, kes jõi kuud&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, &quot;Christine Falls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] (&quot;Laibalill&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] (&quot;Suur tuba&quot;) (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] (&quot;Mul hakkasid päevad&quot;), [[Mo'Nique]] (&quot;Beacon Hills High&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022), [[Volter Kilpi]] (&quot;&quot;Albatrossi&quot; lugu&quot; LR 1968; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2658722 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], '''[[Maria Riva]]''' (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] (&quot;Make It Nice&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik), [[Viljo Kojo]] (&quot;Sinise kambri unenägu&quot; LR 1971; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11901474 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) (&quot;Siil ja kuu&quot;, &quot;Kolks-puu ja Käbipoiss&quot;, A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q153008 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] (&quot;Bonfire&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]] (&quot;Laul Sipirja lastest&quot; LR 1982, &quot;Maa on patune laul&quot;, &quot;Tabu&quot; LR), '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], &quot;Põgenemine Kreetale&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] (&quot;Elu&quot;, koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] (&quot;Billie Eilish&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] (&quot;Just as I Am: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], &quot;Puhkus&quot;), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]), '''[[Hilja Valtonen]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11862614 WD], &quot;Noore naisõpetaja abiventiil&quot;, digitud &quot;Hädaabi&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; &quot;Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima&quot;), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] (&quot;Seven Husbands of Evelyn Hugo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] (&quot;My Life So Far&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali &quot;Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet&quot;]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&amp;n=11&amp;t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=noovalla20160801.2.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' (&quot;Machiavelli naistele&quot;) (2023), [[Elizabeth David]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4944293 WD], gastronoom)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], &quot;Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia&quot;), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]), [[Maicel Uibo]], [[Larin Paraske]] ([[Paraskeva Nikitina]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q164441 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Larin_Paraske et.wp], soome runolaulik, tsitaatidega on kahtlane lugu)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt &quot;Varemed&quot; kogumikus &quot;Hirmu planeet&quot;, [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], &quot;Vaikusesse maetud&quot; jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], &quot;Vangistatud taevas&quot;), [[Pentti Saaritsa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3374966 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: &quot;Pühendumus&quot;, tlk Paula Taberland; &quot;Kõigest lapsed&quot;, tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]] (&quot;Soome novell&quot;), [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus &quot;Aphra&quot;), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], &quot;Hiilgav häving&quot;)

==2023==


===Jaanuar===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2024), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2025), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], &quot;Shakespeare oravatele&quot;), '''[[Marjana Betsa]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; &quot;Naine aknal&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] (&quot;Let's Just Say It Wasn't Pretty&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' (&quot;Arminuta&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], &quot;Pimedusega löödud&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] (&quot;Going There&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]], [[Sándor Karácsony]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1105060 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Annette von Droste-Hülshoff]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q57307 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]], [[György Kádár]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q728074 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Eduardo Mendoza Garriga]] ([[Eduardo Mendoza]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q72541 WD], [https://www.ester.ee/record=b4665186*est &quot;Gurbilt teateid ei ole&quot;])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; &quot;The Misadventures of Awkward Black Girl&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], &quot;Kokkumäng&quot;, &quot;Ettepanek&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; &quot;Year of Yes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]] (&quot;Velskeri jutustused&quot; Esimene jagu 1923), [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, &quot;Imekummaline&quot;), [[Inessa Josing]] (2023), [[Juri Korinets]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4233081 WD], digitud &quot;Kõige targem hobune&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] (&quot;Anna lood&quot;, 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' (&quot;Save Me the Plums&quot;; &quot;Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu&quot;, tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] (&quot;If You Ask Me: (And of Course You Won't)&quot; [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] (&quot;Sinisilmselt unistuse poole&quot;), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' (&quot;Sinine villa&quot;), [[Elmer Diktonius]] (&quot;Maine hellus&quot;, neljakeelne kogumik &quot;Puri&quot; Otava 1980; [https://www.wikidata.org/wiki/Q969743 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Elmer_Diktonius et.wp]), '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] (&quot;Välk ja pauk&quot;), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], &quot;Raevukas lesk&quot;, &quot;Surm Õhtuhiies&quot;), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) (&quot;Ei ole olemas lihtsat tööd&quot;), [[Elvira Lindo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]] (&quot;Soome novell&quot;, &quot;Kõne voolab voolavas maailmas&quot;, tellis), [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?), [[Anu Soojärv]] ([https://arvamus.postimees.ee/7590015/anu-soojarv-noukogude-monumentaal-dekoratiivkunst-ei-ole-punaparand 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] (&quot;Seriously… I’m Kidding&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' (&quot;Naised, kes jooksevad huntidega&quot;) (2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022) (&quot;Armastus ja kartus&quot; LR 1963), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' (&quot;Soome lahe kahel kaldal: mälestused&quot; 2 trükis) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024), [[Väino Kirstinä]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3742337 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], &quot;Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] (&quot;You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD])


===Veebruar===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] (&quot;I Might Regret This&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] (&quot;L.A. Candy&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q935577 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Jari_Tervo et.wp], &quot;Layla&quot;, &quot;Minu suguvõsa lugu&quot;, &quot;Troika&quot;), [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;), '''[[Sirkka Turkka]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q455651 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] (&quot;Marge in Charge&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' (&quot;Crescendo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], &quot;Kadunud maa&quot;; nimekaim 7. aprillil)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' (&quot;[[Väike maja preerias]]&quot;) (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], &quot;Virgumine&quot;) (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022) (&quot;Saladus&quot; LR 1976, &quot;Soome novell&quot;), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], &quot;Linnukohus&quot;, &quot;Seitse ust&quot;), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] (&quot;This Will All Be Over Soon: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]], '''[[Eila Kivikk'aho]]''' ([[Eila Kivikkaho]], [[Eila Sylvia Sammalkorpi]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q533950 WD], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 1], &quot;Kui palju on maailmas värve&quot; LR 1983, [https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&amp;mid=32&amp;id=141&amp;lang=est&amp;action=view&amp;method=teosed Richard Ritsingu naiskoorilaul &quot;Lapsed&quot; 1984], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=truajaleht19810918&amp;type=staticpdf 2] tlk Enn Lillemets)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' (&quot;Mis kaob&quot;, tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], &quot;Võidupilet&quot;), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]), Else Laskar Schüler ([https://www.wikidata.org/wiki/Q58033 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022), [[Lauri Lagle]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&amp;M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, &quot;Viimane rong Moskvasse&quot;, tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' (&quot;Kahtlustava prantslase ettepanek&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], &quot;Mõrvari portree&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] (&quot;Getting the Pretty Back; When It Happens to You&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]), [[Kalle Niinikangas]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16989396 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Niinikangas et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], &quot;Köögijumala naine&quot;), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] (&quot;Born a Crime&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] (&quot;Montaro Caine&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] (&quot;Wildflower&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], &quot;Salute to Spring&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli (&quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' (&quot;Life Will Be the Death of Me&quot;; &quot;Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!&quot;, tlk Nele Sillaots, 2011; &quot;Minu lustlik elu&quot;, tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]'''
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&amp;M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] (&quot;Mida kala teab&quot;)


* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], &quot;Virvavesi&quot;, &quot;Ohvriraba&quot; (2022))

===Märts===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] (&quot;Fresh Off the Boat&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&amp;M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], &quot;Võõrad maal&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] (&quot;A Life in Parts&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] (&quot;The Witches Are Coming&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] (&quot;Hispaania päevik&quot; jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]]  (&quot;Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love &amp; So Much More&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus &quot;Paljajalu pilvedel&quot;, kogumikus &quot;Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele&quot;, kogumikus &quot;Neli komilannat&quot;), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' (&quot;Südame õige kuju&quot;, &quot;Tähtedest võlutud&quot;), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], &quot;Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia&quot;), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], &quot;Alasti&quot;, &quot;Jäätunud liblikas&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=esmaspaev19380528.2.39&amp;e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=esmaspaev19290218.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] (&quot;Courage to Soar&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]), [[Annika Uudelepp]] ([[Annika Velthut]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q113495214 WD]), [[Armas Äikiä]] (m) ([[Viljo Veijo]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q679259 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Armas_%C3%84iki%C3%A4 et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' (&quot;Iiri kangelane Cuchulain&quot;), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' (&quot;Kaotatud õigused&quot;, e.k 1909; &quot;Võitlus tuleviku eest&quot;, 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] (&quot;Someday, Someday, Maybe&quot;, &quot;Talking as Fast as I Can&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], &quot;Nõusolek&quot;), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) (&quot;Juukselõikaja-tüdruk&quot;), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] (&quot;Stories I Only Tell My Friends&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]), [[Jarkko Laine]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6160283 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;), [[Ann Quin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766633 WD], [https://www.theguardian.com/books/booksblog/2007/may/08/whocaresaboutannquin 1], vt &quot;Tripticks&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], &quot;Minu vanaema majas&quot;, &quot;Kartulilapsed&quot;), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022) (&quot;Soome novell&quot;), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) (&quot;Armastusjutt ja teisi jutte&quot;, LR)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022), '''[[Minna Canth]]''' (&quot;Vaene rahvas&quot; 1960, [https://www.wikidata.org/wiki/Q298027 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Minna_Canth et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' (&quot;Pärast&quot;, 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) (&quot;Koduloom&quot; jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; &quot;Kahuriliha&quot;, &quot;Reisisiht Marss&quot;), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], &quot;Kõige tähtsam on armastus&quot;, &quot;Kõik, mida hing ihaldas&quot;), [[Sirkka Selja]] ([[Sirkka-Liisa Tulonen]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11893717 WD], https://et.wikipedia.org/wiki/Sirkka_Selja et.wp], [https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogrammi-luulekava-keskooprogrammi-luulekava-soome-luuletajate-loomingut/similar-59441 Keskööprogramm], [https://maailm.postimees.ee/4094793/sauli-niinisto-veteranidepaev-jaab-alatiseks-ja-paeva-sonum-ei-vaju-unustusse 2], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 3]), [[Matti Hälli]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11881571 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est &quot;Hädaohtlikud eluaastad&quot;, 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], &quot;Testament&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; (&quot;Whiskey in a Teacup&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' (&quot;Ootamatu tõde loomadest&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], &quot;Sõber&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' (&quot;Kahtlased kujud öises rongis&quot;) (2023), [[Tõnis Saarts]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83326 WD], &quot;Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt?&quot;), [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], &quot;Taltsutamatu&quot;), [[Elton John]] (&quot;Mina&quot;, tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, &quot;Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu&quot;) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] (&quot;The Meaning of Mariah Carey&quot; with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' (&quot;Öölaulik&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]), [[Mehis Viru]], [[Patricia Wrede]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4394477 WD]), [[Rudo Moric]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12149224 WD], digitud &quot;Kuidas ma karule nime panin&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] (&quot;Over the Top&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' (&quot;Härra Malcolmi nimekiri&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]), '''[[Jayne Ann Krentz]]''' (digitud &quot;Rahutu liit&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=truajaleht19810918&amp;type=staticpdf 1] tlk Ülle Raudsepp, Mana 1/1958), [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] (&quot;Ei iial üksi&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' (&quot;Kustunud mälestuste saar&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]]

===Aprill===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], &quot;Superkoomik&quot; jt), [[Tanja Dibou]] (&quot;Minu Süüria&quot;, 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] (&quot;You'll Never Eat Lunch in This Town Again&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024), [[Cätlin Mägi]] ([[Cätlin Jaago]]) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406561 WD]), '''[[Jenni Haukio]]''' (Jenni Elina Haukio; [https://et.wikipedia.org/wiki/Jenni_Haukio et.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q293133 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&amp;M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], &quot;Prussakad minu peas&quot;), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], &quot;Sinine laguun&quot;), [[Teuvo Pakkala]] (m) (&quot;Parvepoisid&quot; (Oskar Merikanto laulud) tlk Peeter Volkonski ja Hannes Villemson, Sõnalava 2002/3; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1347723 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Teuvo_Pakkala et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (&amp; Michaela Blaney &quot;Bliss&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq], &quot;Bird by Bird&quot;), [[Taavi Tulev]], [[Magnus Kirt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; &quot;Võitlus mineviku varjudega&quot;) (2023), [[Svea Raidna]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023), [[Heikki Lounaja]] (&quot;Tema Majesteet&quot; LR 1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5487163 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] (&quot;Yearbook&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) &quot;Sügissurmad&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (&amp; Anna Waterhouse, &quot;Mycroft Holmes&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] (&quot;Horror Stories&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, &quot;Hull elu&quot;) (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], &quot;Varjumäng&quot;, &quot;Pealtnägija&quot;), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], &quot;Kui ma su leidsin&quot;, &quot;Ega sa Luis Velezt pole näinud?&quot;, &quot;Vapper tüdruk, vaikne tüdruk&quot;), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]), '''[[Nicola Kraus]]''' (&quot;Lapsehoidja päevikud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7029048 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]], [[Antti Timonen]] (&quot;Väike Valgetiib&quot; 1962, &quot;Meie karjalased&quot; tlk Harald Lepik 1976; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4457501 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], &quot;Kadunud tüdrukud&quot;, &quot;9. maantee&quot; jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, &quot;Dear Girls&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' (&quot;Õhtute äng&quot;), [[Tan France]] (&quot;Naturally Tan&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], &quot;Tagasi&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], &quot;Kui Emma kadus&quot;; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], &quot;Mayday&quot;), '''[[Carol Drinkwater]]''' (&quot;Oliiviteekond&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022) (&quot;&quot;Pikk kevad&quot;&quot;), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023), [[Janek Õiglane]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], &quot;Pihtimused 19.45 rongis&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] (&quot;If Roast Beef Could Fly&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]]  (&quot;Avatult&quot;, tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]), [[Marko Mägi (ajakirjanik)]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495175 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], &quot;Tähtsad eluplaanid&quot;, &quot;Toscana õed&quot;)

===Mai===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, &quot;Klakk! Klakk! Klakk!&quot;), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; &quot;Minu sõber Natalia&quot;, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], &quot;Sellised me oleme&quot;), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], &quot;Uuesti alustades&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], &quot;Majaka valgus&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]] (digitud &quot;Värvilised muinasjutud&quot;), '''[[Helen Schreider]]''' (M&amp;M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021) (&quot;Vahetatud Viljami&quot; 1966, &quot;Soome novell&quot;, &quot;Kui palju on maailmas värve&quot; LR 1983), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]] (2023), [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022),  '''[[Jelena Tšižova]]''' (&quot;Naiste aeg&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) (&quot;Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga&quot;), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; &quot;This Is Just My Face&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) (&quot;Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad&quot;, &quot;Paigad, kus olen avalikult nutnud&quot;), [[Triinu Laane]], [[Christian Morgenstern]] (mh Karin Saarseni kogus &quot;Lõvi ja orhidee&quot;, 2002)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]), [[Kristjan Erik Liive]] (7.5.1996), [[Ilmari Kianto]] (&quot;Punane joon&quot;, tlk Eduard Virgo; &quot;Räbalaranna Joosep&quot;, tlk Selma Holberg; [https://www.wikidata.org/wiki/Q780090 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' (&quot;Langenud naise päevik&quot;, 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) (&quot;Märkmed minu ämmale&quot;), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], &quot;Õlleromaan&quot;), [[Nikolai Gontšarov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113623078 WD], [https://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/37648/%D0%93%D0%BE%D0%BD%D1%87%D0%B0%D1%80%D0%BE%D0%B2 bio], digitud &quot;Kosmoselaev&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]], [[Jukka Toijala]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], &quot;Vaikiv mets&quot;, &quot;Peegelpilt&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023), [[Andres Jaaksoo]], [[Vilis Lācis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q526060 WD], digitud &quot;Haukapoeg&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], '''[[Kathleen Jamie]]''' (https://www.wikidata.org/wiki/Q6376757 WD], &quot;Leiud&quot;), [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023), [[Evelin Samuel]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], &quot;Ada BlackJack&quot;, e.k pole)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], &quot;Pale Horse, Pale Rider&quot;), [[Jaan Kärner]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], &quot;Oo, kaunis maikuu&quot;), [[Danny Trejo]] (&quot;Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood&quot;, Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]], [[Jyrki Pellinen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6319527 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] -  [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], &quot;Bossypants&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], &quot;This Much Is True&quot;), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], &quot;Võlg&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], &quot;Väljavalitu&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' (&quot;Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], &quot;Sõber meriröövel&quot; (2022), &quot;Tera siit ja teine sealt&quot; 1968, &quot;Vanaema maja&quot; 1946, 1980, &quot;Vares keedab hernesuppi&quot; 2009, &quot;Vikerkaar&quot; 1978, &quot;Seitse pastlapaari&quot; 1974, &quot;Peremees ja sulane&quot; 1989, &quot;Palun seda härrat...&quot; 2015 (järels. Ülo Tonts), &quot;Orav Pikkhamba söökla&quot; 2010, &quot;Mina oskan paremini&quot; 1952, &quot;Metsatalu vahvad loomad&quot; 1946, &quot;Lugu kahest laisast varesest&quot; 2003, &quot;Kelleks ma tahan saada&quot; 1948, &quot;Jutte lastele&quot; 1955, &quot;Hunt ja kutsikas&quot; 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], &quot;Kõik mu mured mannetud&quot;), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]], [[Avis deVoto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16012227 WD], vt Julia Childi kirjavahetuse raamat)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], &quot;Ebatäiuslik minevik&quot;), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]), [[Hendrik Rikand]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; &quot;Uue aja õpetaja – Maria Montessori&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, &quot;Vagiina monoloogid&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&amp;FF=alindstrom+merethe+++++1963&amp;1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, &quot;Hamnet&quot;), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] (&quot;Land of Stories&quot; series; &quot;Muinasjutumaa: sooviloits&quot;, tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; &quot;Haldjate elu&quot;) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&amp;FF=abarbery+muriel+++++1969&amp;1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], &quot;Manifesto: On Never Giving Up&quot;), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528860 WD]), '''[[Elina Vaara]]''' ([[Kerttu Elin Sirén]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q543036 WD], rmt: Artur Kapp, &quot;Koorilaule&quot;, 1977)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]] ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19880923.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1]), [[Arville Puström-Uus]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] (&quot;Ammuu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD])

===Juuni===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] (&quot;The Girl with the Lower Back Tattoo&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]), [[Erkki Palolampi]] (&quot;Kollaa peab vastu&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11858383 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, &quot;Most Talkative&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; &quot;Hoian sind südames&quot; w/Kiti Szalai)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023), [[Larin-Kyösti]] (m) ([[Karl Gustaf Larson]]; &quot;Kroonu tüürimees&quot;, sjuh ja elulugu V. Ridala; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5935909 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]], [[Riitta Nelimarkka]] (Riitta Leena Nelimarkka-Seeck; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16989341 WD], e.k?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] (&quot;My Body&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] (&quot;The Beautiful Ones&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], &quot;Elizabeth, kuninganna&quot;), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], &quot;Kibe pill&quot;, &quot;Ainult hüvitis&quot;, &quot;Tapmiskäsud&quot; (2022))
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]), [[Santeri Ivalo]] (&quot;Viiburi plahvatus&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4200624 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Santeri_Ivalo et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]], [[Haldi Normet]] ([[Haldi Normet-Saarna]], digitud &quot;Valitud sekeldusi &quot;Viitemikserist&quot;&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] (&quot;The Gun Seller&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], &quot;Vajalikud inimesed&quot;), [[Felix Krivin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q201021 WD], digitud Feliks Krivin &quot;Maailmaruum - Kõige vaarema&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], &quot;Öömets&quot;, eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022), [[Frans Hjalmar Nortamo]] ([[Franz-Hjalmar Nortamo]]; soomlane; &quot;Raoma jutujavatused&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4118893 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], &quot;Belfry salalugu&quot;, &quot;Tuli õlgkatuses&quot;), [[Caj Westerberg]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5017960 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;), '''[[Irmelin Sandman Lilius]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3360503 WD], digitud &quot;Bonadea&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] (&quot;Troublemaker&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021 eksikombel nii 17. juunil kui ka 17. juulil), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''', [[Ain Anger]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] (&quot;Gastrofüüsika&quot;, [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, &quot;Soovide sosinaid kuulates&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], &quot;Majaka valgus&quot;), [[Otto Merimaa]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12371695 WD], digitud &quot;Täitmise kontrolli organiseerimine&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] (&quot;Kaagjärve Veenus&quot;), Judith Bingham 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]], [[Marko Mägi (muusik)]], ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495181 WD]), [[Allar Raja]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]], [[Markus Zusak]] (&quot;Raamatuvaras&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] (&quot;Why Not Me?&quot;, &quot;Is Everyone Hanging Out Without Me?&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], &quot;Majaka valgus&quot;), [[Berndt von Staden]] (&quot;Mälestusi kadunud maailmast&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; &quot;This Will Only Hurt a Little&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] (&quot;Touched by the Sun: My Friendship With Jackie&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja), '''[[Mirkka Rekola]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6873648 WD], tõlked: Timo Maran, &quot;Las ma ümisen&quot;; &quot;Kui palju on maailmas värve&quot; LR 1983; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73461743/elu-mis-tahab-elada 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mehed-puud-ja-aeg/ 2], [https://www.eamt.ee/loreta/index.php?valik=laulutekst&amp;id=993 tlk Leelo Tungal], vt Sirje Kiin &quot;Hirme ja arme. Artikleid aastatest 1978-1992&quot;; [https://epl.delfi.ee/artikkel/51182460/tonu-korvits-allikas-joe-pohjas-on-alati-sama 3], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=estdagbladet19620307.1.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 4]), [[Bogáta Timár]] (n) (https://arvamus.postimees.ee/7587845/bogata-timar-ma-keeldun-laskmast-uhelgi-valitsusel-minu-rahvuse-varve-minult-kaaperdada 1]), [[Valeri Panjuškin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4344580 WD], &quot;Hunditund&quot;, tlk Mait Eelrand, 2022, Ukraina põgenikest) 
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021),  [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], &quot;Eksisamm&quot;), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]], [[Juha Mannerkorpi]] (&quot;Närilised&quot; LR 1973, kogumik &quot;Soome novell&quot;, kogumik &quot;Kaarsild: Soome luulet 1920-1950&quot; 1997: A-64610, Lutsus pole; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1711526 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' (&quot;Juhulasud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]], [[Kari Aronpuro]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3739903 WD], &quot;Kümme nüüdissoome luuletajat&quot;)

===Juuli===
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] (&quot;Sometimes I Feel Like a Nut&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] (&quot;Star&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], &quot;Vaikelu&quot;, &quot;Tappev külm&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] (&quot;Humans Blues&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) (&quot;Ruunimärgid&quot;), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]], [[Heikki Toppila]] (&quot;Päikesetõusu maale&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11861920 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] (&quot;I Didn't Come Here to Make Friends&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] (&quot;One Life&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], &quot;Valetaja tüdruk&quot;), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] (&quot;Twintuition&quot; series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] (&quot;Playground&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) (&quot;Sosina kaugusel&quot;, tlk Hels Hinrikson, 2002; &quot;Võõrad õed&quot;, tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], &quot;Ühe skandaali märkmed&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' (&quot;Tõde&quot;), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) (&quot;Taevast pudeneb asju&quot;), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], &quot;Öötsirkus&quot; ilmub sügisel 2022), Veikko Antero Koskenniemi (V. A. Koskenniemi; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1229802 WD], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=stockholmstid19571206&amp;type=staticpdf Stockholms-Tidningen, 6. detsember 1957, lk 2, arv. Ivar Grünthali tõlked])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] (&quot;Ebaharilik šrift&quot;, tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' (&quot;Seitse valet&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]), '''[[Amélie Nothomb]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], &quot;Armastuse sõda&quot;, &quot;Helge nostalgia&quot;, &quot;Jahmatus ja värinad&quot; (digitud), &quot;Jumala lapsepõlv&quot;, &quot;Sinihabe&quot;), [[Sakari Pälsi]] (&quot;Selge sott, ütles Vallesmanni Arvo&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3430128 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] (&quot;Open Book&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], &quot;Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses&quot;, tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], &quot;Eesti VI ökoloogiakonverents 1994&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi &quot;Splendors of the Sky&quot;], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] (&quot;Auhind õigesti elatud elu eest&quot;, veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]), [[Catherine Pozzi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2942048 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk), [[Olavi Siippainen]] (&quot;Igaviku nurmel&quot;, &quot;Sinise jakiga tüdruk&quot; LR 1960, &quot;Soome novell&quot;; [https://www.wikidata.org/wiki/Q11885306 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], &quot;Ääremaa&quot;), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; &quot;Elu ase: elava maailma vaimulugu&quot;, tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], &quot;Seltsidaam&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], &quot;Üksinda ookeanis&quot;)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], &quot;Tüdrukute linn&quot;), [[Eino Alt]],  [[Priyanka Chopra Jonas]] (&quot;Unfinished: A Memoir&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, &quot;Kogetud teosed&quot;), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], &quot;Esimene abikaasa&quot;), [[Elizabeth Jennings]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2885251 WD])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], &quot;Kassandra ja hunt&quot;), [[Tatu Vaaskivi]] (m) (&quot;Maarjamaa&quot; LR 2013; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5404138 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Tatu_Vaaskivi et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], &quot;Nähtamatu tüdruk&quot;), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; &quot;Good Behaviour&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]), [[Anni Sinnemäki]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260391 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anni_Sinnem%C3%A4ki et.wp], e.k?)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], &quot;Osavnäpp&quot;=&quot;Fingersmith&quot;), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], &quot;Kojujõudmine&quot;), [[Aaro Toomela]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar &quot;A Little Bit Wicked&quot;), [[Hannele Turu]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]] (Hille Ermel), [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&amp;M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], &quot;Eksleja&quot;, &quot;Sekeldused sekvoiametsas&quot; jpt), [[Raivo Mändmaa]], [[Suliko Liiv]], [[Tarvo Hanno Varres]], [[Marko Veisson]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&amp;M), [[Chris Harrison]] (&quot;The Perfect Letter&quot;; &quot;Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias&quot;, tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], &quot;Punane kuninganna&quot; jt)
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], &quot;How To Kill Your Family&quot;), [[Benita Vomm]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] (2022), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], &quot;Madame Piaf ja armastuse laul&quot;, &quot;Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu&quot;, &quot;Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm&quot;), [[Don Marquis]] (s.1878), [[Henry Parland]] (soomerootsi kirjanik; [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q354365 WD], [https://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Parland et.wp])
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]]
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; &quot;One More Thing; The Book With No Pictures&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] (&quot;Talon of God&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD])

==Sünnipäevata daamid==
* [[Helen DeWitt]]
* [[Catherine Belton]]
* [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974)
* [[Hrotsvitha Gandersheimist]]
* [[María Dueñas]], &quot;Õmblejanna Madriidist&quot;
* [[Jennifer Clement]], &quot;Palved röövitud tüdrukute eest&quot;
* [[Donika Kelly]], luulekogu &quot;Bestiaarium&quot;
* [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est]
* [[Karin Erlandsson]]
* [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/]
* [[Natalie Jenner]]
* [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog
* [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata
* [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], &quot;Meie igapäevane elu&quot;)
* [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958
* [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik
* [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) 
* [[Kassia St. Clair]]
* [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog
* [[Michèle Albrand]]
* [[Annette Hohberg]] (1960)
* [[Anna Sam]] (kassapidaja)
* [[Frédérique Molay]] (1968)
* [[Karen Sandler]]
* [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], &quot;Lihavõttesaar&quot;)
* [[Sei Shōnagon]]
* [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en])
* [[Kärt Vaarmari]]
* [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks)
* [[Kristel Zilmer]] (1974)
* [[Ene Vainik]] (1964)
* [[Claire-Louise Bennett]]
* [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en])
* [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en])
* [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq])
* [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en])
* [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it])
* [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en])
* [[Nadia Murad]] (rahu 2018)
* [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine)
* [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en])
* [[Kristi Piiper]] (1983-)
* [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica])
* [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp])
* [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm)
* [[Christina Dalcher]]
* [[Colleen Oakley]]
* [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969)
* [[Merilin Paas-Loeza]]
* [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], &quot;Minu sünge Vanessa&quot;)
* [[Laura Evisalu]] (1995)
* [[Susan Luitsalu]] (1983)
* [[Eha Veem]]
* [[Helen Tootsi]] (1984)
* [[Nicola May]] (1966)
* [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], &quot;Nad ei leia sind iial&quot; jt)
* [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; &quot;Väike Prantsuse külalismaja&quot; jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1])
* [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp])
* [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] &quot;Annabelle&quot; jt)
* [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1])
* [[Eliina Korts]] (1982)
* [[Mariliin Vassenin]] (1980)
* [[Anna Hints]] (1982)
* [[Ingel Undusk]] (1988)
* [[Mirt Kruusmaa]] (1992)
* [[Hanna Kangro]] (1986)
* [[Anniina Ljokkoi]] (1984)
* [[Leila Holts]] (1981)
* [[Kristel Algvere]] (1989)
* [[Kelly Turk]] (1993)
* [[Talvike Mändla]]
* [[Sandra Heidov]] (1976)
* [[Marje Ernits]] (1948)
* [[Ele Arakas]]
* [[Aile Alavee]]
* [[Madli Lippur]] (1984)
* [[Karen Orlau]] (1975)
* [[Lille Roomets]] (1977)
* [[Larissa Joonas]] (1960)
* [[Ludmila Kazarjan]] (1961)
* [[Lembe Lokk]] (1975)
* [[Miramii Maarja Vaher]]
* [[Margit Tõnson]] (1978)
* [[Kadri Veermäe]]
* [[Ilze Tālberga]]
* [[Riina Pauklin]]
* [[Imogen Robertson]] (1973)
* [[Helen Bryan]]
* [[Marian Võsumets]]
* [[Susanna Veevo]] (1994)
* [[Laura Mallene]]
* [[Gaby Zipfel]] (1951–2021)
* [[Ann Väljataga]]
* [[Sabine Durrant]]
* [[Aurelia Aasa]]
* [[Helgi Öpik]] (1936)
* [[Kadi Kõiv]]
* [[Le Vallikivi]]
* [[Liina Metsküla]]
* [[Miia Muuga]]
* [[Milvi Martina Piir]]
* [[Cynthia Swanson]]
* [[Silja Vaher]]
* [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold)
* [[Barbara Trapido]] (1941)
* [[Janice Law]] (1941)
* [[Alison Moore]] (1971)
* [[Sigrid MacRae]] (1942)
* [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?)
* [[Anne Griffin]]
* [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901)
* [[Adelaida García Morales]] (1945)
* [[Petra Oelker]] (1947)
* [[Maeve Haran]] (1950)
* [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947)
* [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&amp;M)
* [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&amp;M)
* [[Renate Germer]] (1946, M&amp;M)
* [[Christina Cerny]] (1946, M&amp;M)
* [[Andrea Wulf]] (1972, M&amp;M)
* [[Ulvi Kullerkupp]]
* [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950)
* [[Nina LaCour]]
* [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974)
* [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], &quot;Rannaraamat&quot;, &quot;Miljon juunit&quot;)
* [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], &quot;Aitäh, monsieur Dior&quot;)
* [[Liz Fenwick]] (&quot;Maja Cornwallis&quot; jmt)
* [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, &quot;Summertime&quot;)
* [[Tracy Rees]] (1972, &quot;Väikese maakiriku lood&quot;)
* [[Ann O'Loughlin]] (&quot;Ballisaali kohvik&quot;, &quot;Kohtuniku naine&quot;, &quot;Ludlow' daamide ühing&quot;)
* [[Kathryn Hughes]] (1959)
* [[Kathryn Hughes]] (1964, &quot;Kiri&quot;, &quot;Saladus&quot;)
* [[Virginie Grimaldi]] (1977, &quot;Küll sa suuremana aru saad&quot;, &quot;Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata&quot;)
* [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], &quot;Korterikaaslane&quot;, &quot;Vahetus&quot;)
* [[Nikola Scott]] (&quot;Minu ema vari&quot;, &quot;Saladuste suvi&quot;)
* [[Jane Harper]] (1980, &quot;Kadunud mees&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD])
* [[Jessica Fellowes]] (1974, &quot;Skandaal&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD])
* [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist)
* [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist)
* [[Madlen Ziege]] (1983, &quot;Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad&quot;)
* [[Pille Kant]] (&quot;Naaskli lood&quot;)
* [[Marina Laikjõe]] (&quot;Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis&quot;)
* [[Clare Pooley]] (1970, &quot;Tõeprojekt&quot;)
* [[Cristina Alger]] (1980, &quot;Pankuri naine&quot;)
* [[Dorothy Koomson]] (1971, &quot;Vahukommid hommikusöögiks&quot;)
* [[Elizabeth Palmer]] (1942, &quot;Päikese varjupool&quot;)
* [[Fiona Neill]] (1966, &quot;Noore ema pihtimused&quot;)
* [[Fiona Walker]] (1969, &quot;Suudlusejaht&quot;)
* [[Gin Phillips]] (&quot;Karm kuningriik&quot;)
* [[Carolyn Keene]] (&quot;Roim kuninganna õukonnas&quot; jpt)
* [[Paullina Simons]] (1963, &quot;Bellagrand&quot;, &quot;Tatjana ja Aleksander&quot; (2 kd), &quot;Vaskratsanik&quot; (2 kd), &quot;Üksildane täht&quot;)
* [[Kaie Talviste]] (1952)
* [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), &quot;Loo algus&quot;)
* [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole)
* [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane
* [[Jennifer Hillier]] (1974, &quot;Purgitäis südameid&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD])
* [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], &quot;Mõrv viskivabrikus&quot;)
* [[Jenny Offill]] (1968, &quot;Ilm&quot;)
* [[Delia Sherman]] (1951)
* [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], &quot;Sind päästes&quot;)
* [[Karen M. McManus]] (&quot;Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud&quot; jt)
* [[Maisey Yates]] (&quot;Õnneliku abielu saladused&quot;, &quot;Lapitööringi pihtimused&quot;)
* [[Marianne Calmann]] (&quot;Avignon&quot;)
* [[Susanna Jones]] (1967, &quot;Maavärinalind&quot;)
* [[Gena Showalter]] (1975, e.k &quot;Püüa mees võrku!&quot;)
* [[Molly McAdams]]
* [[Lauren Blakely]]
* [[Kadi Viik]]
* [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD])
* [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], &quot;Kahtlus&quot;)
* [[Eve Laur]] (&quot;Õmblejanna&quot;)
* [[Cathy Bramley]] (&quot;Seltsis segasem&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD])
* [[Jodi Taylor]] (&quot;Üks neetud jama teise otsa&quot;)
* [[Berit Petolai]] (1985)
* [[Anna Kaare]]
* [[Natalja Nekramatnaja]]
* [[Kamille Saabre]]
* [[Sophie Heawood]] (&quot;Pohmellimängud&quot;)
* [[Jaana Davidjants]]
* [[Liis Sein]] (1983)
* [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?)
* [[Maarja Jaanits]]
* [[Francesca Zappia]]
* [[Magdalena Hai]] (1978)
* [[Anja Portin]] (1971)
* [[Barbara Freethy]]
* [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], &quot;Särisev side&quot;)
* [[Katie Kirby]]
* [[Susanna Leonard]] (&quot;Madame Curie ja unistuse jõud&quot;, [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1])
* [[Ashley Farley]] (&quot;Magnooliaööd&quot;, &quot;Elu laenuks&quot;, 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF])
* [[Silke Wolfrum]]
* [[Wendy Francis]]
* [[Trudy Trueit]]
* [[Megan Miranda]]
* [[Genevieve Cogman]]
* [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], &quot;Meie maja&quot;, &quot;Need naabrid&quot;)
* [[Marje Ernits]]
* [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes)
* [[Heli Kendra]] (1964)
* [[Urve Tinnuri]] (1953)
* [[Ronetta Garber]] (&quot;ameerika kirjanik&quot;, aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles)
* [[Maria Metsalu]] (1990)
* [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik)
* [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws])
* [[Evelin Banhard]] (1978)
* [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], &quot;Kui inimene läheb ära&quot;)
* [[Heli Kendra]] (1964, &quot;Kärkä&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD])
* [[Helen Pärk]]
* [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena )
* [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?)
* [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?)
* [[Rachel Turner]] ? (&quot;Ohtlik maagia&quot;=&quot;Dangerous magic&quot;, inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?)
* [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], &quot;Kuninganna Kristiina&quot;)
* [[Ruth Rajamaa]] (1939; &quot;Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607&quot;)
* [[Mary W. Craig]] (&quot;Mata Hari&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD])
* [[Kiiri Saar]] (1972; &quot;Punamütsike kakssada aastat hiljem&quot; jpm)
* [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], &quot;Lucrezia Borgia&quot;)
* [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], &quot;Pimeduse aja algus&quot;)
* [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], &quot;Kuningannade mäng&quot;)
* [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], &quot;Seiklused antropotseenis&quot;)
* [[Alla Jakobson]]
* [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja)
* [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD])
* [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess)
* [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp])
* [[Marta Galewska-Kustra]]
* [[Julia Holewińska]]
* [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k &quot;Hüljatud kuningriik&quot;, 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp])
* [[Jessica Bruder]] (&quot;Nomaadimaa&quot;, e.k 2022)
* [[Meg Mason]] (&quot;Sorrow and Bliss&quot;)
* [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp])
* [[Imbolo Mbue]]
* [[Jessica A. Fox]] (&quot;Three Things You Need to Know About Rockets&quot;, 2012, Shaun Bythelli eks)
* [[Kate Baer]]
* [[Laura Imai Messina]]
* [[Laura Maylene Walter]]
* [[Morowa Yejidé]]
* [[Stephanie Dray]]
* [[Vanessa Lafaye]]
* [[Rosa Voigt]]
* [[Daphne De Marneffe]] (1959)
* [[Briallen Hopper]] (1978)
* [[Sarah Hepola]]
* [[Tara Allmen]] (e.k)
* [[Judith A. Houck]]
* [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k &quot;Viie aasta pärast&quot;)
* [[Lizzy Dent]] (e.k &quot;Suvetöö&quot;)
* [[Liina Vagula]] (1982; &quot;Täiusliku elu hind&quot;)
* [[Rory Power]] (&quot;Raxteri tüdrukud&quot;)
* [[Ene Timmusk]] (&quot;Minu Kanada&quot;)
* [[Kate Lister]] (&quot;Seksi kummaline ajalugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981)
* [[Sallie Bissell]] (e.k &quot;Saatanast vaevatud&quot;)
* [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022)
* [[Helen Prins]] (s.1989, &quot;Pargimõrvad&quot;)
* [[Geidi Raud]] (s.1992 &quot;Ümber ahju paremale. Võrumaagia&quot;)
* [[Sanna Kartau]]
* [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2])
* [[Laura Ertimo]] (1977; &quot;Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest&quot;, tlk Kadri Jaanits, 2020; &quot;Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest&quot;, tlk Kadri Jaanits, 2021)
* [[Mia Kankimäki]] (1971; &quot;Naised, kellest ma öösiti mõtlen&quot;, &quot;Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma&quot;; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2])
* [[Anari Koppel]]
* [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik)
* [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik)
* [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik)
* [[Liis Mure]] (s. 1981, &quot;Popa otsib kodu&quot;, julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik)
* [[Catriona Ward]] (&quot;Needless Streeti viimane maja&quot;, [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022)
* [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988)
* [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik)
* [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik)
* [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert)
* [[Johanna Jolen Kuzmenko]]
* [[Sonia Shah]] (&quot;Pandeemia&quot;, 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD])
* [[Katja Pantzar]] (&quot;Leides sisu&quot;, Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas])
* [[Megan Goldin]] (&quot;Saatuslik suplus&quot;, [https://www.megangoldin.com/ kodukas])
* [[Steena Holmes]] (&quot;Patsient&quot;, [https://www.steenaholmes.com/ kodukas])
* [[Sandie Jones]] (&quot;Teine naine&quot;, [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD])
* [[Alexandra Andrews]] (&quot;Kes on Maud Dixon?&quot;, [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1])
* [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] (&quot;Windsori sõlm&quot;, 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD])
* [[Barbara Davis]] (&quot;Viimane kuutüdruk&quot;, [https://barbaradavis-author.com/ kodukas])
* [[Eloísa Díaz]] (&quot;Patukahetsus&quot;, 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD])
* [[Tarryn Fisher]] (&quot;Vale perekond&quot;, 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD])
* [[Angela Marsons]] (&quot;Murtud luud&quot;, 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD])
* [[Marguerite Kaye]] (&quot;Keelatud armusuhe preili Grantiga&quot; jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega)
* [[Laura Suburg]] (&quot;Eksiteelt peasnud&quot;, &quot;Kasuema päewaraamat&quot;)
* [[Anna Nicholas]] (&quot;Sisalik pagasis&quot;, &quot;Kass kuumal kivikatusel&quot;, 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD])
* [[Shelly Alexander]] (&quot;Sügaval südames&quot;)
* [[Bette Lee Crosby]] (&quot;Emily, kadunud&quot;, &quot;Aasta täis erilisi hetki&quot;)
* [[Jessica Barry]] (&quot;Vaba langemine&quot;)
* [[Chloe Benjamin]] (&quot;Surmapõlgurid&quot;, s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD])
* [[Melanie Blake]] (&quot;Armutud naised&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976)
* [[Shalini Boland]] (&quot;Abikaasa&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD])
* [[Victoria Connelly]] (&quot;Katkiste asjade ilu&quot;, s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD])
* [[Marianne Cronin]] (&quot;Lenni ja Margoti sada aastat&quot;, s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD])
* [[Paula Treick DeBoard]] (&quot;Valede võrgus&quot;, s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF])
* [[Elissa Grossell Dickey]] (&quot;Valguse kiirusel&quot;, [https://elissadickey.com/about/ kodukas])
* [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], &quot;Majakas tähtede all&quot;, &quot;Veinimeistri saladus&quot;, &quot;Mõrkjasmagus üllatus&quot;)
* [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] (&quot;Hea lesk&quot;, Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF])
* [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) (&quot;Kadunud muuseum Mistrali tänaval&quot;, 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD])
* [[Anni Kytömäki]] (&quot;Margarita&quot;, s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD])
* [[Martta Kaukonen]] (&quot;Liblika kannul&quot;, s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2])
* [[Lesley Kara]] (&quot;Kuulujutt&quot;)
* [[Carole Johnstone]] (&quot;Peeglimaa&quot;)
* [[Linda Holmes]] (&quot;Evvie Drake'i uus algus&quot;, [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD])
* [[Leah Hazard]] (&quot;Rasked rõõmud&quot;, s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas])
* [[Christine Mangan]] (&quot;Tangerlanna&quot;, s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas])
* [[Nicola Marsh]] (&quot;Skandaal&quot;, [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas])
* [[Charlotte McConaghy]] (&quot;Ränded&quot;, s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD])
* [[Lauren McLaughlin]] (&quot;Saada pilte&quot;, [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas])
* [[Sara Medberg]] (&quot;Kammerneitsi&quot;, s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas])
* [[Holly Miller]] (&quot;Sina mu unedes&quot;, s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas])
* [[Loretta Nyhan]] (&quot;Labidas maasse&quot;, [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1])
* [[Camille Pagán]] (&quot;Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt&quot;, [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], &quot;Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.&quot;, &quot;This Won’t End Well&quot;, incipit  [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1])
* [[Eveliina Talvitie]] (&quot;Käisin vaid ujumas, õde&quot;, s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD])
* [[Sue Teddern]] (&quot;Annie Stanley, omadega merel&quot;, s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF])
* [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] (&quot;Need hämarad tunded&quot;, &quot;Ma jälgin sind&quot;)
* [[Rachel Lynn Solomon]] (&quot;Täna. Õhtul. Homme&quot;, [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas])
* [[Monique Roffey]] (&quot;Black Conchi näkk&quot;, s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Kate Riordan]] (&quot;Sanditon&quot;, London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- )
* [[Suzanne Redfearn]] (&quot;Silmapilk&quot;, arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1])
* [[Emmi Pesonen]] (&quot;Maailma kauneim sõna&quot;, s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD])
* [[Caroline Louise Walker]] (&quot;Peidus su silme all&quot;, USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas])
* [[Abbi Waxman]] (&quot;Nina Hilli raamatulik elu&quot;, s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD])
* [[Joan Elizabeth Lloyd]] (&quot;Täiesti privaatne&quot;, New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1])
* [[Kate Kirkpatrick]] (&quot;Becoming Beauvoir&quot;, s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF])
* [[Rebeka Põldsam]], s.1989
* [[Rosie Walsh]] (&quot;Ilma ainsagi sõnata&quot;, &quot;Päev, mil me kadusime&quot;, &quot;Minu elu armastus&quot;; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas])
* [[Claire Douglas]] (&quot;Paar majast nr 9&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD])
* [[Kimi Cunningham Grant]] (&quot;Need vaiksed laaned&quot;)
* [[Clare Chambers]], s.1966 (&quot;Väikesed naudingud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD])
* [[Riikka Jäntti]], s. 1972 (&quot;Väikese hiire suvi&quot; ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas])
* [[Bronwyn Jameson]] (&quot;Majapidajannast südamedaamiks&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD])
* [[Lee Wilkinson]] (n) (&quot;Armuafäär sekretäriga&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD])
* [[Yvonne Lindsay]] (&quot;Trotslik armuke ja halastamatu miljonär&quot;, https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD])
* [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1])
* [[Maria Netti Nüganen]], s.1995
* [[Airi Triisberg]], s.1982
* [[Keiu Krikmann]], s.1988
* [[Triin Tulgiste]], s.1987
* [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1])
* [[Camille Aubray]] (&quot;Ristiemad&quot;, [http://www.camilleaubray.com/ 1])
* [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], &quot;Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu&quot;)
* [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud)
* [[Natalie Mets]]
* [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, &quot;Üksildane uitaja&quot;, A-64451)
* [[Margit Saluste]], s.1965
* [[Vally Ojavere]], s.1941
* [[Katri Merikallio]] (&quot;Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD])
* [[Caroline Bird]] (s.1986, &quot;Rookie&quot;, &quot;The Hat-Stand Union&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD])
* [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD])
* [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], &quot;One Language&quot;)
* [[Lila Matsumoto]]
* [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD])
* [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n)
* [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978)
* [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984)
* [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972)
* [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978)
* [[Susan Paris]]
* [[Sloane Tanen]] (n) (&quot;There's a Word For That&quot;)
* [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD])
* [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972])
* [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit])
* [[Isabel Kaplan]]
* [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968])
* [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954])
* [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD])
* [[Carribean Fragoza]] (n)
* [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD])
* [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], &quot;Tüdrukud&quot;, 301 lk)
* [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985)
* [[Rebecca Birrell]] (&quot;This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century&quot;, 2021)
* [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], &quot;Lessons in Chemistry&quot;)
* [[Jane Harper]] (&quot;Looduse jõud&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980)
* [[Samia Shariff]] (n) (&quot;Hirmu loor&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959)
* [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; &quot;Hoian sind südames&quot; w/Maami Snellmann)
* [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] &quot;Mõrv Mallowan Hallis&quot; (2022))
* [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], &quot;Inglise romanss&quot;)
* [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], &quot;Aria ratastel raamatupood&quot; (2022))
* [[Amanda Prowse]] (&quot;Kolm ja pool südamelööki&quot; (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1])
* [[Margit Mägi]] (&quot;Valikud&quot; (2022))
* [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], &quot;Kevade esimene päev&quot;)
* [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], &quot;Koos kootud jõulud&quot; jt)
* [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], &quot;Hõimlased&quot;)
* [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], &quot;Huntide tarkus&quot;, &quot;Vanade koerte tarkus&quot;)
* [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], &quot;Saarel&quot;, &quot;Tüdruk, keda ta kunagi tundis&quot;)
* [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], &quot;Kadunud&quot;, &quot;Mina, vaatleja&quot;)
* [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], &quot;Kellamäng&quot;)
* [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], &quot;Südamega&quot;)
* [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], &quot;Kurjus südames&quot;)
* [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], &quot;Toateenija&quot;)
* [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], &quot;Kehakeel&quot;)
* [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], &quot;Head uut aastat&quot; (2022))
* [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], &quot;Täitunud unistused&quot;, &quot;Mõrv Iiri külas&quot;, &quot;Mõrv Iiri pulmas&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD])
* [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], &quot;Sanatoorium&quot;)
* [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], &quot;Mõrv pastoraadis&quot;, &quot;Elusaatused&quot; jt)
* [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], &quot;Suletud uste taga&quot; jt)
* [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], &quot;Teine naine&quot;)
* [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], &quot;Ma jälgin sind&quot;, &quot;Täiuslik sõber&quot;)
* [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], &quot;Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas&quot;)
* [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], &quot;Hunditalv&quot;)
* [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], &quot;Mineviku taak&quot;)
* [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], &quot;Mõnikord ma valetan&quot;)
* [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], &quot;Teadmata kadunud&quot; jt)
* [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], &quot;Jahiseltskond&quot; jt)
* [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], &quot;Mõrv šokolaadiküpsistega&quot; (466 lk), &quot;Mõrv mustikamuffiniga&quot; (380 lk), &quot;Mõrv maasika-vahukooretordiga&quot; (347 lk), &quot;Mõrv sidrunibeseekoogiga&quot; (384 lk), &quot;Mõrv šokolaadiste muffinitega&quot; (343 lk), &quot;Mõrv suhkruküpsistega&quot; (379 lk), &quot;Mõrv virsikuvormiga&quot; (335 lk))
* [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], &quot;Surmapatt&quot;)
* [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], &quot;Naine meie vahel&quot;,&quot;Nimetu tüdruk&quot;/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen)
* [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], &quot;Vaikiv abielunaine&quot; jt)
* [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, &quot;Jahimehe karistus&quot;)
* [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], &quot;Kui kuningas sureb&quot;)
* [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], &quot;Täiuslik laps&quot;)
* [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], &quot;Õed kogu eluks&quot;)
* [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], &quot;Võlutult sinu&quot;)
* [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], &quot;Armastus jõuluturult&quot;)
* [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], &quot;Kolm naist&quot;)
* [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], &quot;Meie keemilised südamed&quot;, &quot;Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri&quot;)
* [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], &quot;Kolm ja pool südamelööki&quot;, &quot;Valgus aknas&quot;)
* [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], &quot;Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst&quot;)
* [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], &quot;Unistuste jahtimise suvi&quot;)
* [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], &quot;Ära unusta mind&quot;, &quot;Mulle piisas terest&quot;)
* [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], &quot;Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood&quot;)
* [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], &quot;Aleppo linna mesinik&quot;)
* [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], &quot;Naine valges kimonos&quot;)
* [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], &quot;Talisman&quot;, &quot;Saatuslik kohtumine&quot;)
* [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], &quot;Paberloss&quot;)
* [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], &quot;Vahepealne õnn&quot;, &quot;Mälestus liblikatest&quot;)
* [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], &quot;Üle kõige&quot;, &quot;Ainult seda&quot;)
* [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], &quot;Vaimumõrsja&quot;)
* [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], &quot;Pelgupaik&quot;, &quot;Suvemaja&quot;)
* [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], &quot;Edenbrooke&quot;, &quot;Blackmoore&quot;)
* [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], &quot;Maja mere ääres&quot;, &quot;Tulipunane kleit&quot;)
* [[Brit Bennett]] (&quot;Varjul pool&quot;, 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD])
* [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], &quot;Vabandamisprojekt&quot;)
* [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], &quot;Päikese poole&quot;, &quot;Valguse poole&quot; jt)
* [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], &quot;Tüdruk A&quot;)
* [[Sophie Benedict]] (&quot;Grace Kelly ja armastuse hurm&quot;)
* [[Anne Mahler]] (&quot;Peeglikoletis&quot;)
* [[Megan Hunter]] (&quot;Harpüia&quot;, 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD])
* [[Anna E. Collins]] (&quot;Parim kättemaks on armastus&quot;, [https://www.aecollinsbooks.com/ 1])
* [[Anna Claybourne]] (&quot;Kuidas kõik muutub&quot; (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD])
* [[Anna Maria Tammesaar]] (&quot;Oskar nivhide maal&quot;, &quot;Jutukogu&quot;, &quot;Printsess Rasmus&quot;)
* [[Anna Snoekstra]] (&quot;Väikesed saladused&quot;, 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1])
* [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas])
* [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], &quot;The Love Hypothesis&quot;)
* [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], &quot;Caraval&quot;)
* [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], &quot;Marion Lane and the Midnight Murder&quot;)
* [[Loretta Marion]] (&quot;Storm Of Secrets&quot;, [https://www.lorettamarion.com/ kodukas])
* [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD])
* [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD])
* [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD])
* [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas])
* [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1])
* [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1])
* [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas])
* [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1])
* [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas])
* [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], &quot;Ilus tõbras&quot;, &quot;Ilus mõrd&quot;)
* [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas])
* [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas])
* [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas])
* [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas])
* [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], &quot;Such a fun age&quot;)
* [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], &quot;Daughter of the Moon Goddess&quot;)
* [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], &quot;Saatana tütar&quot;)
* [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas])
* [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas])
* [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD])
* [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], &quot;To kill a kingdom&quot;)
* [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas])
* [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas])
* [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD])
* [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD])
* [[Anneli Sammel]]
* [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas])
* [[T. J. Newman]], (n) (&quot;Ultimaatum&quot;, [https://tjnewmanauthor.com/ kodukas])
* [[Sarah Penner]], (&quot;Kadunud apteeker&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107708602 WD])
* [[Ene Lukka-Jegikjan]], s. 1954 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495234 WD])
* [[Anneli Kont-Rahtola]] ([[Anneli Kont]]), s. 1964 ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113495230 WD])
* [[Pamela Kaufman]] (&quot;The Prince of Poison&quot;, &quot;Banners of gold&quot; XIV A-37920, [https://www.encyclopedia.com/arts/educational-magazines/kaufman-pamela 1], [https://www.amazon.com/Pamela-Kaufman/e/B000AP90HO%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 2])
* [[Elizabeth Chadwick]] (&quot;To Defy A King&quot;, &quot;The Scarlet Lion&quot;, &quot;Saatuse lapsed&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q273453 WD]), s.1957
* [[Liis Rull]] (dirigent; [https://sakala.postimees.ee/2171267/seitsmeaastane-liis-rull-on-osav-volujutumeister 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/tormised-taaskohtumised-viljandis/ 2], [https://www.muurileht.ee/arvustus-suure-teeskleja-jalg-kinolinal/ 3],  [https://www.muurileht.ee/arvustus-rakettmees-maandub-jalgadele/ 4], [https://leht.postimees.ee/7590353/arvustus-teekond-tukslevate-veresoonte-ragastikku 5])
* [[Halliki Uibu]], s. 1943 (digitud &quot;Päikese kodu - soomeugrilaste vaimuilmast&quot;)
* [[Heidi Iivari]], s. 1974
* [[Joan Reardon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55946609 WD], s.1930, gastronoom)

==Sünnipäevata mehed==
* [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], &quot;Kummalised sõnum;d&quot; (sic!))
* [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], &quot;Kaevandus&quot;, &quot;Jänesefaktor&quot;, &quot;Põdravalem&quot;)
* [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], &quot;Hõivatud haud&quot;)
* [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], &quot;Armu toit&quot;, &quot;Eelmine tüdruk&quot;, &quot;Usu mind&quot;)
* [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], &quot;Nukumäng&quot;, &quot;Võõras veri&quot;, &quot;Kuraator&quot;)
* [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], &quot;Viimased tüdrukud&quot; jt)
* [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], &quot;Külmakaksikud&quot; jt)
* [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 &quot;Caterina de' Medici pihtimused&quot; jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD])
* [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) (&quot;Talumatu tõde&quot;)
* [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, &quot;Kõigest inimesed&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD])
* [[Sandeep Jauhar]] (m), (&quot;Inimsüda: ajalugu&quot;, [https://www.wikidata.org/wiki/Q94488349 WD], s.1968)
* [[Merlin Sheldrake]] (m) (&quot;Läbipõimunud elu: Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku&quot;, s.1987, [https://en.wikipedia.org/wiki/Entangled_Life &quot;Entangled Life&quot; en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q89428526 WD])
* [[Boriss Zubkov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106776019 WD], digitud &quot;Mida tähendab eile ja homme&quot;)
* [[Matti Kangaskoski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110934746 WD], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp], s.1983)</text>
      <sha1>e4tv04ee2ubfrk0r36qrsuc6bluu6mq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rusikas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6956</id>
    <revision>
      <id>90124</id>
      <parentid>41463</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:25:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4459" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Aga äkki jäi [Winckelmannil] see kõige suurem siiski kirjutamata, küsis [[Goethe]] ja toppis [[särk|särgi]] [[püksid|püksi]], kas sa arvad, et minu Suur Raamat on juba valmis? Mis võiks veel tulla pärast [[Götz von Berlichingen|Götzi]] ja [[Noore Wertheri kannatused|Wertherit]], küsisin ma lootusetult [[käsi]] laiutades. [[Faust]], karjus Goethe äkki jubeda [[hääl]]ega, Faust ja ei midagi vähemat. Ja ta tõstis oma rusikad [[taevas|taeva]] poole. Faust, ütles ta siis, kes allutab maavaimu. Faust, kes sõlmib lepingu [[kurat|kuradiga]], et teda intellektuaalselt [[jalg]]e alla tallata. Faust, kes jahib absoluutset intellektuaalset [[valgus]]t, mis ei lagune [[värv]]ideks, [[kompromiss]]iks, kirevuseks.  
** [[Jaan Undusk]], &quot;Tischbeini märkmed Goethest&quot;, Looming 9/1999, lk 1312


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui [[töö]]lt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel [[öö]] [[tänav]]al mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Siiski ei langenud rusikas ühelegi [[lõug|lõuale]] ja [[mõõk]] jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu [[kollane|kollase]] [[setukas|setuka]] nägemine möödujate [[nägu]]dele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke [[silm]], mis manitses teekäijaid [[naer]]upahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed [[mask]]id. Nii jäi ülitundlik [[d'Artagnan]] majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i [[linn]]ani.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;, tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, 1. ptk


* &quot;Hea küll, Villem. Kui sinu härra või — [[seltsimees]] [[mustlased|mustlastega]] riidu minema ja need ta kallale kippuma, kas sinu ei avitama oma härrat?&quot;
:&quot;Muidugi, aga mitte enne, kui asi selge oleks olnud.&quot;
:&quot;Mis asi enne selge olema?&quot;
:&quot;Kellel õigus, kas härral või mustlastel,&quot; vastas Villem kindlasti.
:&quot;Hm, tark poiss, tark poiss! Aga et see härra maa oli, mille peal mustlased asusid, siis oli õigus härra pool?&quot;
:&quot;Siis löönud ta oma tarkusega mustlased kallalt minema, mitte aga toapoisi rusika abil.&quot;
* [[Juhan Liiv]], &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot;


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mis on me [[hing]]? [[Jää]]d lööme [[labidas|labidaga]]
ja [[kang]]iga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;Teatrisse ja tagasi&quot; luulekogust &quot;Janu on kõikidel üks&quot; ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ &quot;Luulesalv&quot;] Sirp, 27.03.2020)


&lt;poem&gt;
[[Aju]]des mustad [[kaan]]id,
[[silm]]is neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad [[plaan]]id –
[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, &quot;Jumalate hämaras&quot; 2


==Vanasõnad==
* [[Mees|Mehe]] rusikas on [[magus]]am kui [[mesi|mee]] [[lusikas]].
* * [[Rumal]] [[käsk|käsib]] rusikaga, [[tark]] sunnib [[sõna]]ga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Silver Anniko]], &quot;Rusikad&quot;


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Relvad]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>9n9ka6bybxxebav94lyvdykstqo6qzp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90125</id>
      <parentid>90124</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:25:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4505" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Aga äkki jäi [Winckelmannil] see kõige suurem siiski kirjutamata, küsis [[Goethe]] ja toppis [[särk|särgi]] [[püksid|püksi]], kas sa arvad, et minu Suur Raamat on juba valmis? Mis võiks veel tulla pärast [[Götz von Berlichingen|Götzi]] ja [[Noore Wertheri kannatused|Wertherit]], küsisin ma lootusetult [[käsi]] laiutades. [[Faust]], karjus Goethe äkki jubeda [[hääl]]ega, Faust ja ei midagi vähemat. Ja ta tõstis oma rusikad [[taevas|taeva]] poole. Faust, ütles ta siis, kes allutab maavaimu. Faust, kes sõlmib lepingu [[kurat|kuradiga]], et teda intellektuaalselt [[jalg]]e alla tallata. Faust, kes jahib absoluutset intellektuaalset [[valgus]]t, mis ei lagune [[värv]]ideks, [[kompromiss]]iks, kirevuseks.  
** [[Jaan Undusk]], &quot;Tischbeini märkmed Goethest&quot;, Looming 9/1999, lk 1312


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui [[töö]]lt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel [[öö]] [[tänav]]al mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Siiski ei langenud rusikas ühelegi [[lõug|lõuale]] ja [[mõõk]] jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu [[kollane|kollase]] [[setukas|setuka]] nägemine möödujate [[nägu]]dele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke [[silm]], mis manitses teekäijaid [[naer]]upahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed [[mask]]id. Nii jäi ülitundlik [[d'Artagnan]] majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i [[linn]]ani.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;, tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, 1. ptk


* &quot;Hea küll, Villem. Kui sinu härra või — [[seltsimees]] [[mustlased|mustlastega]] riidu minema ja need ta kallale kippuma, kas sinu ei avitama oma härrat?&quot;
:&quot;Muidugi, aga mitte enne, kui asi selge oleks olnud.&quot;
:&quot;Mis asi enne selge olema?&quot;
:&quot;Kellel õigus, kas härral või mustlastel,&quot; vastas Villem kindlasti.
:&quot;Hm, tark poiss, tark poiss! Aga et see härra maa oli, mille peal mustlased asusid, siis oli õigus härra pool?&quot;
:&quot;Siis löönud ta oma tarkusega mustlased kallalt minema, mitte aga toapoisi rusika abil.&quot;
* [[Juhan Liiv]], &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot;


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mis on me [[hing]]? [[Jää]]d lööme [[labidas|labidaga]]
ja [[kang]]iga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;Teatrisse ja tagasi&quot; luulekogust &quot;Janu on kõikidel üks&quot; ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ &quot;Luulesalv&quot;] Sirp, 27.03.2020)


&lt;poem&gt;
[[Aju]]des mustad [[kaan]]id,
[[silm]]is neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad [[plaan]]id –
[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, &quot;Jumalate hämaras&quot; 2


==Vanasõnad==
* [[Mees|Mehe]] rusikas on [[magus]]am kui [[mesi|mee]] [[lusikas]].
* * [[Rumal]] [[käsk|käsib]] rusikaga, [[tark]] sunnib [[sõna]]ga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Silver Anniko]], &quot;Rusikad&quot;


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Relvad]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>bqqhrkq3jyn4jq9ukk7cat29en3g42b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90194</id>
      <parentid>90125</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:54:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5019" xml:space="preserve">[[Pilt:Honthorst - Merry Musician with Violin under his left Arm, Collection Schönborn, Pommersfelden.jpg|pisi|Gerard van Honthorst &quot;Rõõmus viiuldaja&quot;, 17. sajand; väidetavalt käib paari Honthorsti teise maaliga &quot;Naine, kes tahab raha&quot;.]]
[[Pilt:Spatula with fist finial MET hz2001 50detail.jpg|pisi|Rusikaga vaskspaatel. Motše kultuur, 2.-6. sajand.]]
[[Pilt:Bubanj-Pesnice 2.jpg|pisi|Kolm rusikat Bubanji Teise maailmasõja memoriaalpargis Niši linnas Serbias, püstitatud 1963. Skulptor Ivan Sabolić.]]

==Proosa==

* Aga äkki jäi [Winckelmannil] see kõige suurem siiski kirjutamata, küsis [[Goethe]] ja toppis [[särk|särgi]] [[püksid|püksi]], kas sa arvad, et minu Suur Raamat on juba valmis? Mis võiks veel tulla pärast [[Götz von Berlichingen|Götzi]] ja [[Noore Wertheri kannatused|Wertherit]], küsisin ma lootusetult [[käsi]] laiutades. [[Faust]], karjus Goethe äkki jubeda [[hääl]]ega, Faust ja ei midagi vähemat. Ja ta tõstis oma rusikad [[taevas|taeva]] poole. Faust, ütles ta siis, kes allutab maavaimu. Faust, kes sõlmib lepingu [[kurat|kuradiga]], et teda intellektuaalselt [[jalg]]e alla tallata. Faust, kes jahib absoluutset intellektuaalset [[valgus]]t, mis ei lagune [[värv]]ideks, [[kompromiss]]iks, kirevuseks.  
** [[Jaan Undusk]], &quot;Tischbeini märkmed Goethest&quot;, Looming 9/1999, lk 1312


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui [[töö]]lt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel [[öö]] [[tänav]]al mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Siiski ei langenud rusikas ühelegi [[lõug|lõuale]] ja [[mõõk]] jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu [[kollane|kollase]] [[setukas|setuka]] nägemine möödujate [[nägu]]dele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke [[silm]], mis manitses teekäijaid [[naer]]upahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed [[mask]]id. Nii jäi ülitundlik [[d'Artagnan]] majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i [[linn]]ani.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;, tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, 1. ptk


* &quot;Hea küll, Villem. Kui sinu härra või — [[seltsimees]] [[mustlased|mustlastega]] riidu minema ja need ta kallale kippuma, kas sinu ei avitama oma härrat?&quot;
:&quot;Muidugi, aga mitte enne, kui asi selge oleks olnud.&quot;
:&quot;Mis asi enne selge olema?&quot;
:&quot;Kellel õigus, kas härral või mustlastel,&quot; vastas Villem kindlasti.
:&quot;Hm, tark poiss, tark poiss! Aga et see härra maa oli, mille peal mustlased asusid, siis oli õigus härra pool?&quot;
:&quot;Siis löönud ta oma tarkusega mustlased kallalt minema, mitte aga toapoisi rusika abil.&quot;
* [[Juhan Liiv]], &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot;


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mis on me [[hing]]? [[Jää]]d lööme [[labidas|labidaga]]
ja [[kang]]iga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;Teatrisse ja tagasi&quot; luulekogust &quot;Janu on kõikidel üks&quot; ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ &quot;Luulesalv&quot;] Sirp, 27.03.2020)


&lt;poem&gt;
[[Aju]]des mustad [[kaan]]id,
[[silm]]is neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad [[plaan]]id –
[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, &quot;Jumalate hämaras&quot; 2


==Vanasõnad==
* [[Mees|Mehe]] rusikas on [[magus]]am kui [[mesi|mee]] [[lusikas]].
* * [[Rumal]] [[käsk|käsib]] rusikaga, [[tark]] sunnib [[sõna]]ga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Silver Anniko]], &quot;Rusikad&quot;


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Relvad]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>pz69ag4bwu3jpchu21ch803h9hlc4p3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90197</id>
      <parentid>90194</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:58:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4979" xml:space="preserve">[[Pilt:Honthorst - Merry Musician with Violin under his left Arm, Collection Schönborn, Pommersfelden.jpg|pisi|Gerard van Honthorst &quot;Rõõmus viiuldaja&quot;, 17. sajand; väidetavalt käib paari Honthorsti teise maaliga &quot;Naine, kes tahab raha&quot;.]]
[[Pilt:Spatula with fist finial MET hz2001 50detail.jpg|pisi|Rusikaga vaskspaatel. Motše kultuur, 2.-6. sajand.]]
[[Pilt:Bubanj-Pesnice 2.jpg|pisi|Kolm rusikat Bubanji Teise maailmasõja memoriaalpargis Niši linnas Serbias, püstitatud 1963. Skulptor Ivan Sabolić.]]

==Proosa==

* Aga äkki jäi [Winckelmannil] see kõige suurem siiski kirjutamata, küsis [[Goethe]] ja toppis [[särk|särgi]] [[püksid|püksi]], kas sa arvad, et minu Suur Raamat on juba valmis? Mis võiks veel tulla pärast [[Götz von Berlichingen|Götzi]] ja [[Noore Wertheri kannatused|Wertherit]], küsisin ma lootusetult [[käsi]] laiutades. [[Faust]], karjus Goethe äkki jubeda [[hääl]]ega, Faust ja ei midagi vähemat. Ja ta tõstis oma rusikad [[taevas|taeva]] poole. Faust, ütles ta siis, kes allutab maavaimu. Faust, kes sõlmib lepingu [[kurat|kuradiga]], et teda intellektuaalselt [[jalg]]e alla tallata. Faust, kes jahib absoluutset intellektuaalset [[valgus]]t, mis ei lagune [[värv]]ideks, [[kompromiss]]iks, kirevuseks.  
** [[Jaan Undusk]], &quot;Tischbeini märkmed Goethest&quot;, Looming 9/1999, lk 1312


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui [[töö]]lt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel [[öö]] [[tänav]]al mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Siiski ei langenud rusikas ühelegi [[lõug|lõuale]] ja [[mõõk]] jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu [[kollane|kollase]] [[setukas|setuka]] nägemine möödujate [[nägu]]dele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke [[silm]], mis manitses teekäijaid [[naer]]upahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed [[mask]]id. Nii jäi ülitundlik [[d'Artagnan]] majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i [[linn]]ani.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;, tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, 1. ptk


* &quot;Hea küll, Villem. Kui sinu härra või — [[seltsimees]] [[mustlased|mustlastega]] riidu minema ja need ta kallale kippuma, kas sinu ei avitama oma härrat?&quot;
:&quot;Muidugi, aga mitte enne, kui asi selge oleks olnud.&quot;
:&quot;Mis asi enne selge olema?&quot;
:&quot;Kellel õigus, kas härral või mustlastel,&quot; vastas Villem kindlasti.
:&quot;Hm, tark poiss, tark poiss! Aga et see härra maa oli, mille peal mustlased asusid, siis oli õigus härra pool?&quot;
:&quot;Siis löönud ta oma tarkusega mustlased kallalt minema, mitte aga toapoisi rusika abil.&quot;
* [[Juhan Liiv]], &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot;


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mis on me [[hing]]? [[Jää]]d lööme [[labidas|labidaga]]
ja [[kang]]iga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;Teatrisse ja tagasi&quot; luulekogust &quot;Janu on kõikidel üks&quot; ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ &quot;Luulesalv&quot;] Sirp, 27.03.2020)


&lt;poem&gt;
[[Aju]]des mustad [[kaan]]id,
[[silm]]is neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad [[plaan]]id –
[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, &quot;Jumalate hämaras&quot; 2


==Vanasõnad==
* [[Mees|Mehe]] rusikas on [[magus]]am kui [[mesi|mee]] [[lusikas]].
* * [[Rumal]] [[käsk|käsib]] rusikaga, [[tark]] sunnib [[sõna]]ga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Silver Anniko]], &quot;Rusikad&quot;


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Relvad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>tr1t9wwkdv292sz3duyculetgs1tjpl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90201</id>
      <parentid>90197</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:08:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4979" xml:space="preserve">[[Pilt:Honthorst - Merry Musician with Violin under his left Arm, Collection Schönborn, Pommersfelden.jpg|pisi|Gerard van Honthorst &quot;Rõõmus viiuldaja&quot;, 17. sajand; väidetavalt käib paari Honthorsti teise maaliga &quot;Naine, kes tahab raha&quot;.]]
[[Pilt:Spatula with fist finial MET hz2001 50detail.jpg|pisi|Rusikaga vaskspaatel. Motše kultuur, 2.-6. sajand.]]
[[Pilt:Bubanj-Pesnice 2.jpg|pisi|Kolm rusikat Bubanji Teise maailmasõja memoriaalpargis Niši linnas Serbias, püstitatud 1963. Skulptor Ivan Sabolić.]]

==Proosa==

* Siiski ei langenud rusikas ühelegi [[lõug|lõuale]] ja [[mõõk]] jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu [[kollane|kollase]] [[setukas|setuka]] nägemine möödujate [[nägu]]dele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke [[silm]], mis manitses teekäijaid [[naer]]upahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed [[mask]]id. Nii jäi ülitundlik [[d'Artagnan]] majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i [[linn]]ani.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;, tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, 1. ptk


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975


* &quot;Hea küll, Villem. Kui sinu härra või — [[seltsimees]] [[mustlased|mustlastega]] riidu minema ja need ta kallale kippuma, kas sinu ei avitama oma härrat?&quot;
:&quot;Muidugi, aga mitte enne, kui asi selge oleks olnud.&quot;
:&quot;Mis asi enne selge olema?&quot;
:&quot;Kellel õigus, kas härral või mustlastel,&quot; vastas Villem kindlasti.
:&quot;Hm, tark poiss, tark poiss! Aga et see härra maa oli, mille peal mustlased asusid, siis oli õigus härra pool?&quot;
:&quot;Siis löönud ta oma tarkusega mustlased kallalt minema, mitte aga toapoisi rusika abil.&quot;
* [[Juhan Liiv]], &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot;


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui [[töö]]lt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel [[öö]] [[tänav]]al mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Aga äkki jäi [Winckelmannil] see kõige suurem siiski kirjutamata, küsis [[Goethe]] ja toppis [[särk|särgi]] [[püksid|püksi]], kas sa arvad, et minu Suur Raamat on juba valmis? Mis võiks veel tulla pärast [[Götz von Berlichingen|Götzi]] ja [[Noore Wertheri kannatused|Wertherit]], küsisin ma lootusetult [[käsi]] laiutades. [[Faust]], karjus Goethe äkki jubeda [[hääl]]ega, Faust ja ei midagi vähemat. Ja ta tõstis oma rusikad [[taevas|taeva]] poole. Faust, ütles ta siis, kes allutab maavaimu. Faust, kes sõlmib lepingu [[kurat|kuradiga]], et teda intellektuaalselt [[jalg]]e alla tallata. Faust, kes jahib absoluutset intellektuaalset [[valgus]]t, mis ei lagune [[värv]]ideks, [[kompromiss]]iks, kirevuseks.  
** [[Jaan Undusk]], &quot;Tischbeini märkmed Goethest&quot;, Looming 9/1999, lk 1312

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mis on me [[hing]]? [[Jää]]d lööme [[labidas|labidaga]]
ja [[kang]]iga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;Teatrisse ja tagasi&quot; luulekogust &quot;Janu on kõikidel üks&quot; ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ &quot;Luulesalv&quot;] Sirp, 27.03.2020)


&lt;poem&gt;
[[Aju]]des mustad [[kaan]]id,
[[silm]]is neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad [[plaan]]id –
[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, &quot;Jumalate hämaras&quot; 2


==Vanasõnad==
* [[Mees|Mehe]] rusikas on [[magus]]am kui [[mesi|mee]] [[lusikas]].
* * [[Rumal]] [[käsk|käsib]] rusikaga, [[tark]] sunnib [[sõna]]ga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Silver Anniko]], &quot;Rusikad&quot;


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Relvad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>9g4z7odnyksv29jfn1273vzktunhsbw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90203</id>
      <parentid>90201</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:12:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5314" xml:space="preserve">[[Pilt:Honthorst - Merry Musician with Violin under his left Arm, Collection Schönborn, Pommersfelden.jpg|pisi|Gerard van Honthorst &quot;Rõõmus viiuldaja&quot;, 17. sajand; väidetavalt käib paari Honthorsti teise maaliga &quot;Naine, kes tahab raha&quot;.]]
[[Pilt:Spatula with fist finial MET hz2001 50detail.jpg|pisi|Rusikaga vaskspaatel. Motše kultuur, 2.-6. sajand.]]
[[Pilt:Bubanj-Pesnice 2.jpg|pisi|Kolm rusikat Bubanji Teise maailmasõja memoriaalpargis Niši linnas Serbias, püstitatud 1963. Skulptor Ivan Sabolić.]]

==Piibel==

&lt;poem&gt;
Kas mitte su kurjus pole suur 
ja su süüteod otsatud?
6 Sest sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu 
ja riisusid alastiolijailt riided.
7 Sa ei andnud väsinule juua 
ja keelasid näljasele leiba.
8 Aga rusikamees - tema päralt oli maa 
ja ainult armualune võis seal elada. 
&lt;/poem&gt;
* [[Iiobi raamat]] 22:5-8


==Proosa==

* Siiski ei langenud rusikas ühelegi [[lõug|lõuale]] ja [[mõõk]] jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu [[kollane|kollase]] [[setukas|setuka]] nägemine möödujate [[nägu]]dele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke [[silm]], mis manitses teekäijaid [[naer]]upahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed [[mask]]id. Nii jäi ülitundlik [[d'Artagnan]] majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i [[linn]]ani.
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;Kolm musketäri&quot;, tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, 1. ptk


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975


* &quot;Hea küll, Villem. Kui sinu härra või — [[seltsimees]] [[mustlased|mustlastega]] riidu minema ja need ta kallale kippuma, kas sinu ei avitama oma härrat?&quot;
:&quot;Muidugi, aga mitte enne, kui asi selge oleks olnud.&quot;
:&quot;Mis asi enne selge olema?&quot;
:&quot;Kellel õigus, kas härral või mustlastel,&quot; vastas Villem kindlasti.
:&quot;Hm, tark poiss, tark poiss! Aga et see härra maa oli, mille peal mustlased asusid, siis oli õigus härra pool?&quot;
:&quot;Siis löönud ta oma tarkusega mustlased kallalt minema, mitte aga toapoisi rusika abil.&quot;
* [[Juhan Liiv]], &quot;[[Vari (Liiv)|Vari]]&quot;


* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui [[töö]]lt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel [[öö]] [[tänav]]al mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] &quot;Maailm peas&quot;, tlk Toivo Tasa (1983), lk 5


* Aga äkki jäi [Winckelmannil] see kõige suurem siiski kirjutamata, küsis [[Goethe]] ja toppis [[särk|särgi]] [[püksid|püksi]], kas sa arvad, et minu Suur Raamat on juba valmis? Mis võiks veel tulla pärast [[Götz von Berlichingen|Götzi]] ja [[Noore Wertheri kannatused|Wertherit]], küsisin ma lootusetult [[käsi]] laiutades. [[Faust]], karjus Goethe äkki jubeda [[hääl]]ega, Faust ja ei midagi vähemat. Ja ta tõstis oma rusikad [[taevas|taeva]] poole. Faust, ütles ta siis, kes allutab maavaimu. Faust, kes sõlmib lepingu [[kurat|kuradiga]], et teda intellektuaalselt [[jalg]]e alla tallata. Faust, kes jahib absoluutset intellektuaalset [[valgus]]t, mis ei lagune [[värv]]ideks, [[kompromiss]]iks, kirevuseks.  
** [[Jaan Undusk]], &quot;Tischbeini märkmed Goethest&quot;, Looming 9/1999, lk 1312

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mis on me [[hing]]? [[Jää]]d lööme [[labidas|labidaga]]
ja [[kang]]iga … ja rusikaga rinda
Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja
maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;Teatrisse ja tagasi&quot; luulekogust &quot;Janu on kõikidel üks&quot; ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ &quot;Luulesalv&quot;] Sirp, 27.03.2020)


&lt;poem&gt;
[[Aju]]des mustad [[kaan]]id,
[[silm]]is neuralgia rusikad.
Hüvasti, õilsad [[plaan]]id –
[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
&lt;/poem&gt;
* Heiti Talvik, &quot;Jumalate hämaras&quot; 2


==Vanasõnad==
* [[Mees|Mehe]] rusikas on [[magus]]am kui [[mesi|mee]] [[lusikas]].
* * [[Rumal]] [[käsk|käsib]] rusikaga, [[tark]] sunnib [[sõna]]ga.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Silver Anniko]], &quot;Rusikad&quot;


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Relvad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>rx4brj61oc6gi242nwoz1ycx8chm6cc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rong</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6981</id>
    <revision>
      <id>90219</id>
      <parentid>89971</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T23:07:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4824" xml:space="preserve">[[Pilt:Karl_Karger_001.jpg|pisi|Karl Karger. Rongi saabumine Nordwestbahnhof Viinis (1875)]]
[[Pilt:Keeley_Halswelle_Passing_storm_Ely_1886.jpg|pisi|Keeley Halswelle, &quot;Mööduv torm&quot; (1886)]]
[[Pilt:Stanhope_Forbes_-_The_Terminus,_Penzance_Station.jpg|pisi|Stanhope Forbes (1857–1947), &quot;The Terminus, Penzance Station&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Jänese raudteesild.JPG|pisi|[[Emajõgi|Emajõge]] ületav rong]]
'''Rong''' on [[vedur]]ist ja vagunitest koosnev veerem, mis liigub [[raudtee]]l.

==Proosa==

* Reisija [[söömine|sööb]] väga palju. Lihtsurelikud [[öö]]siti ei söö, reisija aga sööb ka öösel. Ta sööb praetud [[kana]]poegi, mis on tema jaoks liiga kallid, kõvu [[muna|mune]], mis on seedimisele kahjulikud, ja [[oliiv]]e. Kui rong ületab pöörangut, siis plärisevad riiulitel rohkearvulised teekannud ja hüplevad [[ajaleht|ajalehepaberisse]] mässitud praetud kanapojad, kelle koivad on reisijate poolt juurtega välja rebitud. (lk 38)
** [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. &quot;[[12 tooli]]&quot;. Tõlkinud Harald Haug. Tänapäev, 2005


* Puhvrid, mis ühendavad rongi vaguneid, mängivad reisi [[tango]]t.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], &quot;Gregeriiad&quot;. Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 1974/2, lk 33


* Rong kui transpordivahend soodustab [[progress]]i; sellega kattub osaliselt mõiste [[Masin|MASIN]], mis tekitab kujutluse mehhaniseeritud transpordivahendist kui arengumudelist. (lk 42)
* Transpordivahendite arenemine koos uute kasutusevõtuga hõlbustab ja kiirendab [[liikumine|liikumist]] ning loomuldasa kajastub see [[metafoor]]ses [[keel]]es. Miks olemasolevat temaatilist kujundirida on täiendatud just rongiga, selle üle võib vaid spekuleerida. (lk 42)
** [[Katre Õim]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_1/OK_2012-1_04.pdf &quot;Uudseid metafoorseid keelendeid], Oma Keel 1/2012, lk 36-43


* Laura on terve oma elu RONGIS sõitnud. Ehk isegi kauem. Rong pole midagi head. Pigem juba kuri. Puhub nagu hiiglasuur [[lohe]] ninasõõrmeist oma [[tigedus]]t välja. Lohe paiskab jäledaid vihahooge kogu ilma peale nagu susisevat udupilve. (lk 9)
* Rong ei saa midagi omatahtsi teha, rahustab [[Ema]]. Rong peab [[rööpad|rööpaid]] pidi aina otse sõitma, ei paremale ega vasa­kule. Rööpad juhivad seda raudruuna nagu [[ohjad]]. Laura võib olla rahulik, sest rööpad viivad rongi otse Lätimaale. (lk 9)
** [[Māra Zālīte]], &quot;Viienäpu&quot;, tlk Hannes Korjus, 2015


* ...nagu õpetab meid 1. septembril Estonias esietenduv [[ballett]] &quot;[[Anna Karenina]]&quot;, võid sa elust ju isegi kindlat [[töökoht]]a omamata leida [[kirg]]e ja [[armastus]]t, aga lõpuks jääd ikkagi rongi alla.
** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1128608/kaupo-meiel-voimatu-missioon-elada-ule-me-tusameele-sugis &quot;Võimatu missioon - elada üle me tusameele sügis&quot;] ERR, 28.08.2020


* Suhtelist [[vaikus]]t paistab süvendavat lisaks seegi, et [[Narva]]s on [[talv]]ed eriti valged. Narvas klopin ma ruumi sisenedes [[jalg|jalad]] puhtaks kuivast, sätendavast [[lumi|lumest]], [[Tallinn]]as aga on see tavaliselt mingi beež löga. Sama terav kontrast ootab harilikult ka rongiga ühest  [[linn]]ast teise sõites – saabuda mustendavast [[Balti jaam]]ast helevalgesse Narva lumesattu on üsna tavaline üleminek. Isegi kui selle [[valgus]]e taga on osalt komme jätta [[tänav]]ad liivatamata, mõjub selline valge, krudisev linnatalv kuidagi õilsalt.
** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 &quot;Killustatud kogemuste Narva&quot;] Vikerkaar, mai 2020

==Film==
* [[Teadus]], see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte.
** Film &quot;Supernoova&quot; (1965), Paalman Erikule


==Luule==

&lt;poem&gt;
Olen põletand
oma [[lootus]]te [[sild|sillad]],
lahti kruvind kõik [[ootus]]te roopad.
Kuhu veerevad päevade rongid
mu aastate [[ahel]]as?
Kui unetud kongid
[[aju|ajju]] vahivad silmakoopad.

Mis sellest siis vahel on,
et puusas [[reuma]] valutab:
mu [[süda]] roostetab kui vagun
jaamas, kesk [[elu]] halli [[alev]]it.
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;Apaatia&quot;, rmt: &quot;August Alle. Väike Luuleraamat&quot;, 1964, lk 9


&lt;poem&gt;
Olen õige vakka,
tõmban mütsi silmile,
sest mu [[õnn]] paistab kogu [[maailm]]ale,
kõik näevad, kuidas rong mind vaimustab,
kuidas tahaksin igaühele öelda:
mu armas, imetore on elada!
&lt;/poem&gt;
* [[Katri Vala]], &quot;Täna&quot;


&lt;poem&gt;
Vast ainult üks meil on see päris [[hull]]
kes lõhkus aknaraamid ja [[Poola]]maale
[[põgenemine|põgenes]] Ta oli [[müts]]ita ja kuueta
ja rongilt maha võeti kui kukutatud [[kuningas]]
&lt;/poem&gt;
* [[Ene Mihkelson]], kogust &quot;Tulek on su saatus&quot;. Eesti Raamat, 1987, lk 32


==Kirjandus==
* [[Urmas Lennuk]], &quot;Rongid siin enam ei käi...&quot;

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Transpordivahendid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>9rmdjkfipt4x0orelfdmi631f8bb8o3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Argument</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8139</id>
    <revision>
      <id>90126</id>
      <parentid>87215</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:26:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4796" xml:space="preserve">
==Proosa==
* On üsna omapärane argument, kui väidetakse, et kuna kuritarvitusel on lastud mõnda aega kesta ning seda ei saa heastada, haavamata sellest kasu saanute huve, siis järelikult peaks sel laskma põlistuda.
** [[Frédéric Bastiat]], &quot;Majanduslikud sofismid&quot;, 1. seeria (1845), 20. ptk &quot;Inimtööjõud, riiklik tööjõud&quot;


* Ma ei tea midagi põlastusväärsemat kui tühipaljas [[paradoks]], mõttetu teravmeelitsemine. Kui oleks tõsi (nagu on öeldud), et hr Bernard Shaw elatub paradoksidest, siis peaks ta olema lihtsalt harilik [[miljonär]], sest temasugune vaimukas mees suudab leiutada mõne eksitava argumendi iga [[kuus|kuue]] minuti järel. See on kerge nagu valetamine, see ongi valetamine. Tegelikult ahistab hr Shaw'd muidugi julmalt asjaolu, et ta ei suuda lausuda ühtki [[vale]]t, kui ta seda tõeks ei pea.
** [[Gilbert Keith Chesterton]],  &quot;Õigest usust&quot;, &quot;Sissejuhatus&quot;. Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011, lk 10


* Läksin külalise juurde.
:&quot;Parun Wolff, kas on tõsi, et te ei taha [[loomaarst]]iga ühes lauas istuda?&quot;
:&quot;Loomulikult, see räpane [[eestlane]]!&quot;
:Vaatlesin &quot;balti aadlikku&quot; uuriva pilguga. &quot;Te külastate meid peaaegu iga kuu, parun Wolff. Kas mina olen kordki keeldunud teiega ühes lauas istumast?&quot;
:Balti parun ahmis õhku.
:&quot;Eks ole,&quot; lisasin armuliku naeratusega, &quot;kui mina suvatsen näruse [[parun]]iga ühes lauas istuda, siis võite teie olla rõõmus, kui sööte loomaarsti seltsis.&quot;
:Kummalisel kombel näis argument mõjuvat. [[Lõunasöök]] möödus rahumeelselt ja heatujuliselt — hoolimata loomaarsti kohalolekust. Siiski ütles parun Wolff hiljem mu mehele: &quot;Kui mul oleks niisugune naine nagu sinul, hoolitseksin kõige kiiremas korras selle eest, et ta satuks [[Siber]]isse.&quot; (lk 108)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981


* Kui argumendid on rabedad, siis on seisukoht seda jäigem.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], &quot;Sugemata mõtted&quot;. Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977, lk 37


* Argumendid on nagu [[angerjad]]: olgu nad nii [[loogika|loogilised]] kui tahes, ikka võivad nad [[mõistus]]e nõdrast haardest välja libiseda, kui neid ei õnnestu [[kujund]]itega kinnitada ja [[tunne]]tega toestada.
** [[Toomas Paul]], [https://www.sirp.ee/archive/2003/28.11.03/Sots/sots1-1.html &quot;Eestlaste eneseteadvuse tärkamine&quot;] Sirp, 28.11.2003


* Loogika ei ole mõtteviis, mis oleks normaalsele mõtlemisele omane, aga temast on kasu näiteks teaduses, õiguses ja filosoofias. Tavavaidluses loevad teised argumendid. Kui keegi alles hommikuks koju tuleb ja siis naisele väga loogiliselt seletab, kus ta öö läbi kooserdas, siis mida loogilisem jutt on, seda kahtlasem see tundub. Aga teaduses peab argument olema loogiline.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 &quot;Enn Kasak: &quot;tark jutt&quot; tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad&quot;] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011


* Üks [[preester]] küsis: &quot;Kas on tõsi, et sa ütlesid, et usud ükskõik millisesse [[jumal]]asse, kelle olemasolu saab loogilise [[debatt|debatiga]] tõestada?&quot;
:&quot;Jah.&quot;
:Vimesi haaras teatud [[eelaimus]], mis puudutas lähitulevikku, ja ta astus Dorflist paar sammu kaugemale.
:&quot;Aga jumalad lihtsalt on olemas,&quot; väitis preester.
:&quot;See Pole Ilmne [[Fakt]].&quot;
:Läbi pilvede sööstis välgunool ja raksas Dorfli  [[kiiver|kiivrisse]]. Dorfl mattus leekidesse, siis oli kuulda tilkumist. Dorfli sulanud [[turvis]] nirises tema valgelt hõõguvate [[jalg]]ade ümber loikudesse.
:&quot;Minu Meelest Pole See Suurem Asi Argument,&quot; lausus Dorfl suitsupilvede keskelt rahulikult. 
* [[Terry Pratchett]], &quot;Savijalad&quot;. tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak, 2005, lk 313


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku argumendi - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>q0lu7eunyh88plh6idgd5cfvojdvp41</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jälg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8291</id>
    <revision>
      <id>90121</id>
      <parentid>88510</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:21:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6880" xml:space="preserve">

==Proosa==
* Linna [[viletsus]] oli päikesevalgusele armutult nähtav: lagunenud [[krohv]], pragunenud [[värv]], muhud, kühmud ja augud tänavakattes, katuseräästailt tilkuv [[tõrv]], kesklinna asfaltkõnniteede sajad jalajäljed, suured ja väikesed, meeste- ja naistekingade omad, ka paljaste jalgade jäljed, aga mitte kuskil kedagi, kes oleks võinud neid jälgi jätta.
** [[Maimu Berg]], &quot;Quattuor aetates&quot;, rmt: &quot;On läinud&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 151


* Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus tähenduse ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Metsik lingvistika&quot;. Grenader, 2008, lk 13


* Saan teada, et suurem osa [[mets]]ast hävitati [[Itaalia]]s juba antiikajal, see, mis seal praegu kasvab, on paari tuhande aasta vanune [[võsa]], mis on kohati metsa ilme võtnud - aga Itaalias pole põlismetsa selle õiges tähenduses. Nii et siis ka [[loodus]] on siin jälg antiiksest [[tsivilisatsioon]]ist, ka siinsed [[puu]]d pärinevad tollest varaküpsest [[kultuur]]ist. [[Maastik]]upilt on antiigi pärand nagu iidsed [[varemed]]ki.
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum, 2010, lk 77


* Üle öötaeva reaktiivlennuki helendav jälg. Nagu piitsavorp üle tumeda selja. Taevast tohivad nad piitsutada, vett võivad nad mürgitada ning pole midagi, mida nad ei tohiks teha [[Maa (planeet)|Maaga]]. (lk 57)
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Vaikuse värvid&quot;, rmt: &quot;Kuningaonni kuningas&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973


* Oma [[eostamine|eostamisest]] tean ma vaid seda, mida teiegi enda omast teate. See sündis pimeduses ja mina polnud nõus. Mina (ja see tühine sõna on liigagi kaalukas tolle haruldase olevuse tähistamiseks, kes ma siis olin) kõndisin igavesti piiritus unustuses, meeleolus, millega nuusutatakse öölilli, ja korraga... Mu vägistajad, mehed ja naised, jätsid minusse oma jäljed, ja ma paisusin kuust kuusse, läksin raskeks, kuni [[häbi]] ei saanud enam varjata ning unustus heitis mu välja. Kuid see on mul ühine kõigi minusarnastega. (lk 195-196)
** [[Marilynne Robinson]], &quot;Majapidamine&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007


* Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, [[rebane]] olevat nii kaval loom, et ta pühkivat [[saba]]ga oma jäljed [[lumi|lumel]] tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka [[tulevik]]us lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat [[mõistus]]t, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda [[mets]]a või lähevad mööda kraavikallast üle lageda [[raba]]. Õnnetu inimene, õnnetu loom! 
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot; III, 38. peatükk


* &quot;Me ei saa kunagi midagi täiesti maha kustutada,&quot; ütles vang. &quot;Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed.&quot; (lk 251)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Nõiduse õpilane]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967


* Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: [[tekst]] koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri [[kultuur]]idest ja on üksteisega [[dialoog]]is, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte [[autor]], nagu siiani on arvatud, vaid [[lugeja]]: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik [[tsitaat|tsitaadid]], millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma [[minevik]]u, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb.
** [[Roland Barthes]], &quot;Autori surm&quot; (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, &quot;Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid&quot;. Varrak 2002, lk 125


* [[Minevik]]ust on järel jäljed ja [[mälestus]]ed. Et need meiega [[tulevik]]ku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, [[olevik]]us.
** [[Janne Andresoo]] raamatukogus avatud laulupeonäituse kommentaariks,[https://kultuur.err.ee/935314/rahvusraamatukogus-avatakse-laulupeo-trukikultuurile-puhendatud-naitus &quot;Rahvusraamatukogus avatakse laulupeo trükikultuurile pühendatud näitus&quot;], ERR, 02.05.2019


* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]].&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984

==Luule==

&lt;poem&gt;
Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, 
soov, et viimne habras jälg ei kaoks? 
Sinu [[kaer]]avihuvärvi [[juuksed]] 
uneski on kauged minu jaoks.
&lt;/poem&gt;
* [[Sergei Jessenin]], &quot;*** Milleks punakuldseis põõsais nuuksed&quot;. Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. &quot;Luuletused&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 35


&lt;poem&gt;
Tagasi rändavate [[rändlind]]ude jäljed on kirjutatud
eilsele [[lumi|lumele]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Kalju Lepik]], &quot;Thermopylai&quot;, Vikerkaar 10/1988, lk 1


&lt;poem&gt;
Maa on täis leidmata otsimist.

[[Põdrakanep]]i [[lilla]]d ladvad
kiiguvad [[tuul]]es.
Veel püüab [[nõmm]]
oma jahmunud taimekätega
tabada [[vint]]i,
kes tikkis
jäljed
ta [[liiv]]a.
&lt;/poem&gt;
* [[Ellen Niit]], &quot;Nõmmevaikus&quot; (1958). Rmt: E. Niit, &quot;Paekivi laul&quot;, 3. trükk. EKSA 2008, lk 59jj


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev jälg.
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Vanasõnad==
* Peremehe jäljed väetavad [[põld]]u.
* Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane.
* Valel lühikesed [[jalg|jalad]] (jäljed).
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Roberto Calasso]], &quot;Kirjastaja jälg&quot;, tlk Heli Saar, Komapäev, 2019

[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Teemad]]</text>
      <sha1>4p6plc1mi1b8q3hutuoz5qhx7rnzgw4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90166</id>
      <parentid>90121</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:56:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6918" xml:space="preserve">

==Proosa==

* Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, [[rebane]] olevat nii kaval loom, et ta pühkivat [[saba]]ga oma jäljed [[lumi|lumel]] tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka [[tulevik]]us lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat [[mõistus]]t, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda [[mets]]a või lähevad mööda kraavikallast üle lageda [[raba]]. Õnnetu inimene, õnnetu loom! 
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/XXXVIII &quot;Tõde ja õigus&quot;] III, 38. peatükk


* &quot;Me ei saa kunagi midagi täiesti maha kustutada,&quot; ütles vang. &quot;Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed.&quot; 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Nõiduse õpilane]]&quot;, Lund 1967, lk 251


* Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: [[tekst]] koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri [[kultuur]]idest ja on üksteisega [[dialoog]]is, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte [[autor]], nagu siiani on arvatud, vaid [[lugeja]]: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik [[tsitaat|tsitaadid]], millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma [[minevik]]u, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb.
** [[Roland Barthes]], &quot;Autori surm&quot; (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, &quot;Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid&quot;. Varrak 2002, lk 125


* Üle öötaeva reaktiivlennuki helendav jälg. Nagu piitsavorp üle tumeda selja. Taevast tohivad nad piitsutada, vett võivad nad mürgitada ning pole midagi, mida nad ei tohiks teha [[Maa (planeet)|Maaga]]. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Vaikuse värvid&quot;, rmt: &quot;Kuningaonni kuningas&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 57


* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]].&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Linna [[viletsus]] oli päikesevalgusele armutult nähtav: lagunenud [[krohv]], pragunenud [[värv]], muhud, kühmud ja augud tänavakattes, katuseräästailt tilkuv [[tõrv]], kesklinna asfaltkõnniteede sajad jalajäljed, suured ja väikesed, meeste- ja naistekingade omad, ka paljaste jalgade jäljed, aga mitte kuskil kedagi, kes oleks võinud neid jälgi jätta.
** [[Maimu Berg]], &quot;Quattuor aetates&quot;, rmt: &quot;On läinud&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 151


* Oma [[eostamine|eostamisest]] tean ma vaid seda, mida teiegi enda omast teate. See sündis pimeduses ja mina polnud nõus. Mina (ja see tühine sõna on liigagi kaalukas tolle haruldase olevuse tähistamiseks, kes ma siis olin) kõndisin igavesti piiritus unustuses, meeleolus, millega nuusutatakse öölilli, ja korraga... Mu vägistajad, mehed ja naised, jätsid minusse oma jäljed, ja ma paisusin kuust kuusse, läksin raskeks, kuni [[häbi]] ei saanud enam varjata ning unustus heitis mu välja. Kuid see on mul ühine kõigi minusarnastega. 
** [[Marilynne Robinson]], &quot;Majapidamine&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007, lk 195-196


* Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus tähenduse ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Metsik lingvistika&quot;. Grenader, 2008, lk 13


* Saan teada, et suurem osa [[mets]]ast hävitati [[Itaalia]]s juba antiikajal, see, mis seal praegu kasvab, on paari tuhande aasta vanune [[võsa]], mis on kohati metsa ilme võtnud - aga Itaalias pole põlismetsa selle õiges tähenduses. Nii et siis ka [[loodus]] on siin jälg antiiksest [[tsivilisatsioon]]ist, ka siinsed [[puu]]d pärinevad tollest varaküpsest [[kultuur]]ist. [[Maastik]]upilt on antiigi pärand nagu iidsed [[varemed]]ki.
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum, 2010, lk 77


* [[Minevik]]ust on järel jäljed ja [[mälestus]]ed. Et need meiega [[tulevik]]ku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, [[olevik]]us.
** [[Janne Andresoo]] raamatukogus avatud laulupeonäituse kommentaariks,[https://kultuur.err.ee/935314/rahvusraamatukogus-avatakse-laulupeo-trukikultuurile-puhendatud-naitus &quot;Rahvusraamatukogus avatakse laulupeo trükikultuurile pühendatud näitus&quot;], ERR, 02.05.2019

==Luule==

&lt;poem&gt;
Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, 
soov, et viimne habras jälg ei kaoks? 
Sinu [[kaer]]avihuvärvi [[juuksed]] 
uneski on kauged minu jaoks.
&lt;/poem&gt;
* [[Sergei Jessenin]], &quot;*** Milleks punakuldseis põõsais nuuksed&quot;. Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. &quot;Luuletused&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 35


&lt;poem&gt;
Tagasi rändavate [[rändlind]]ude jäljed on kirjutatud
eilsele [[lumi|lumele]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Kalju Lepik]], &quot;Thermopylai&quot;, Vikerkaar 10/1988, lk 1


&lt;poem&gt;
Maa on täis leidmata otsimist.

[[Põdrakanep]]i [[lilla]]d ladvad
kiiguvad [[tuul]]es.
Veel püüab [[nõmm]]
oma jahmunud taimekätega
tabada [[vint]]i,
kes tikkis
jäljed
ta [[liiv]]a.
&lt;/poem&gt;
* [[Ellen Niit]], &quot;Nõmmevaikus&quot; (1958). Rmt: E. Niit, &quot;Paekivi laul&quot;, 3. trükk. EKSA 2008, lk 59jj


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev jälg.
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Vanasõnad==
* Peremehe jäljed väetavad [[põld]]u.
* Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane.
* Valel lühikesed [[jalg|jalad]] (jäljed).
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Roberto Calasso]], &quot;Kirjastaja jälg&quot;, tlk Heli Saar, Komapäev, 2019

[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Teemad]]</text>
      <sha1>l47ip7mla8dn6ch0intukdg62w38vtu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90167</id>
      <parentid>90166</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:04:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7056" xml:space="preserve">[[Pilt:Akseli_Gallen-Kallela_-_The_Lair_of_the_Lynx_(vertical_footprints,_far).jpg|pisi|Akseli Gallen-Kallela, &quot;Ilvese peidupaik&quot; (1906)]]

==Proosa==

* Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, [[rebane]] olevat nii kaval loom, et ta pühkivat [[saba]]ga oma jäljed [[lumi|lumel]] tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka [[tulevik]]us lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat [[mõistus]]t, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda [[mets]]a või lähevad mööda kraavikallast üle lageda [[raba]]. Õnnetu inimene, õnnetu loom! 
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/XXXVIII &quot;Tõde ja õigus&quot;] III, 38. peatükk


* &quot;Me ei saa kunagi midagi täiesti maha kustutada,&quot; ütles vang. &quot;Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed.&quot; 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Nõiduse õpilane]]&quot;, Lund 1967, lk 251


* Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: [[tekst]] koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri [[kultuur]]idest ja on üksteisega [[dialoog]]is, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte [[autor]], nagu siiani on arvatud, vaid [[lugeja]]: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik [[tsitaat|tsitaadid]], millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma [[minevik]]u, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb.
** [[Roland Barthes]], &quot;Autori surm&quot; (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, &quot;Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid&quot;. Varrak 2002, lk 125


* Üle öötaeva reaktiivlennuki helendav jälg. Nagu piitsavorp üle tumeda selja. Taevast tohivad nad piitsutada, vett võivad nad mürgitada ning pole midagi, mida nad ei tohiks teha [[Maa (planeet)|Maaga]]. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Vaikuse värvid&quot;, rmt: &quot;Kuningaonni kuningas&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 57


* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]].&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Linna [[viletsus]] oli päikesevalgusele armutult nähtav: lagunenud [[krohv]], pragunenud [[värv]], muhud, kühmud ja augud tänavakattes, katuseräästailt tilkuv [[tõrv]], kesklinna asfaltkõnniteede sajad jalajäljed, suured ja väikesed, meeste- ja naistekingade omad, ka paljaste jalgade jäljed, aga mitte kuskil kedagi, kes oleks võinud neid jälgi jätta.
** [[Maimu Berg]], &quot;Quattuor aetates&quot;, rmt: &quot;On läinud&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 151


* Oma [[eostamine|eostamisest]] tean ma vaid seda, mida teiegi enda omast teate. See sündis pimeduses ja mina polnud nõus. Mina (ja see tühine sõna on liigagi kaalukas tolle haruldase olevuse tähistamiseks, kes ma siis olin) kõndisin igavesti piiritus unustuses, meeleolus, millega nuusutatakse öölilli, ja korraga... Mu vägistajad, mehed ja naised, jätsid minusse oma jäljed, ja ma paisusin kuust kuusse, läksin raskeks, kuni [[häbi]] ei saanud enam varjata ning unustus heitis mu välja. Kuid see on mul ühine kõigi minusarnastega. 
** [[Marilynne Robinson]], &quot;Majapidamine&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007, lk 195-196


* Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus tähenduse ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Metsik lingvistika&quot;. Grenader, 2008, lk 13


* Saan teada, et suurem osa [[mets]]ast hävitati [[Itaalia]]s juba antiikajal, see, mis seal praegu kasvab, on paari tuhande aasta vanune [[võsa]], mis on kohati metsa ilme võtnud - aga Itaalias pole põlismetsa selle õiges tähenduses. Nii et siis ka [[loodus]] on siin jälg antiiksest [[tsivilisatsioon]]ist, ka siinsed [[puu]]d pärinevad tollest varaküpsest [[kultuur]]ist. [[Maastik]]upilt on antiigi pärand nagu iidsed [[varemed]]ki.
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum, 2010, lk 77


* [[Minevik]]ust on järel jäljed ja [[mälestus]]ed. Et need meiega [[tulevik]]ku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, [[olevik]]us.
** [[Janne Andresoo]] raamatukogus avatud laulupeonäituse kommentaariks,[https://kultuur.err.ee/935314/rahvusraamatukogus-avatakse-laulupeo-trukikultuurile-puhendatud-naitus &quot;Rahvusraamatukogus avatakse laulupeo trükikultuurile pühendatud näitus&quot;], ERR, 02.05.2019

==Luule==

&lt;poem&gt;
Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, 
soov, et viimne habras jälg ei kaoks? 
Sinu [[kaer]]avihuvärvi [[juuksed]] 
uneski on kauged minu jaoks.
&lt;/poem&gt;
* [[Sergei Jessenin]], &quot;*** Milleks punakuldseis põõsais nuuksed&quot;. Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. &quot;Luuletused&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 35


&lt;poem&gt;
Tagasi rändavate [[rändlind]]ude jäljed on kirjutatud
eilsele [[lumi|lumele]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Kalju Lepik]], &quot;Thermopylai&quot;, Vikerkaar 10/1988, lk 1


&lt;poem&gt;
Maa on täis leidmata otsimist.

[[Põdrakanep]]i [[lilla]]d ladvad
kiiguvad [[tuul]]es.
Veel püüab [[nõmm]]
oma jahmunud taimekätega
tabada [[vint]]i,
kes tikkis
jäljed
ta [[liiv]]a.
&lt;/poem&gt;
* [[Ellen Niit]], &quot;Nõmmevaikus&quot; (1958). Rmt: E. Niit, &quot;Paekivi laul&quot;, 3. trükk. EKSA 2008, lk 59jj


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev jälg.
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Vanasõnad==
* Peremehe jäljed väetavad [[põld]]u.
* Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane.
* Valel lühikesed [[jalg|jalad]] (jäljed).
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Roberto Calasso]], &quot;Kirjastaja jälg&quot;, tlk Heli Saar, Komapäev, 2019

[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Teemad]]</text>
      <sha1>78e5txln35qljatki0z0qxlxp44qxgk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90168</id>
      <parentid>90167</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:05:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7017" xml:space="preserve">[[Pilt:Akseli_Gallen-Kallela_-_The_Lair_of_the_Lynx_(vertical_footprints,_far).jpg|pisi|Akseli Gallen-Kallela, &quot;Ilvese peidupaik&quot; (1906)]]

==Proosa==

* Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, [[rebane]] olevat nii kaval loom, et ta pühkivat [[saba]]ga oma jäljed [[lumi|lumel]] tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka [[tulevik]]us lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat [[mõistus]]t, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda [[mets]]a või lähevad mööda kraavikallast üle lageda [[raba]]. Õnnetu inimene, õnnetu loom! 
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_III/XXXVIII &quot;Tõde ja õigus&quot;] III, 38. peatükk


* &quot;Me ei saa kunagi midagi täiesti maha kustutada,&quot; ütles vang. &quot;Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed.&quot; 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Nõiduse õpilane]]&quot;, Lund 1967, lk 251


* Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: [[tekst]] koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri [[kultuur]]idest ja on üksteisega [[dialoog]]is, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte [[autor]], nagu siiani on arvatud, vaid [[lugeja]]: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik [[tsitaat|tsitaadid]], millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma [[minevik]]u, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb.
** [[Roland Barthes]], &quot;Autori surm&quot; (1968). Tõlkinud [[Marek Tamm]]. Rmt: R. Barthes, &quot;Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid&quot;. Varrak 2002, lk 125


* Üle öötaeva reaktiivlennuki helendav jälg. Nagu piitsavorp üle tumeda selja. Taevast tohivad nad piitsutada, vett võivad nad mürgitada ning pole midagi, mida nad ei tohiks teha [[Maa (planeet)|Maaga]]. 
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Vaikuse värvid&quot;, rmt: &quot;Kuningaonni kuningas&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 57


* &quot;Mulle meeldivad hirmsasti igasugused [[uurimisretk]]ed,&quot; ütles Kingpool. &quot;See on hiigla vahva, kui saab midagi [[uurimine|uurida]].&quot;
:Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
:&quot;Tee peal on jäljed,&quot; ütles ta. &quot;Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi.&quot;
:&quot;Igatahes,&quot; nõustus Kingpool. &quot;Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki.&quot; (lk 62)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984


* Linna [[viletsus]] oli päikesevalgusele armutult nähtav: lagunenud [[krohv]], pragunenud [[värv]], muhud, kühmud ja augud tänavakattes, katuseräästailt tilkuv [[tõrv]], kesklinna asfaltkõnniteede sajad jalajäljed, suured ja väikesed, meeste- ja naistekingade omad, ka paljaste jalgade jäljed, aga mitte kuskil kedagi, kes oleks võinud neid jälgi jätta.
** [[Maimu Berg]], &quot;Quattuor aetates&quot;, rmt: &quot;On läinud&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 151


* Oma [[eostamine|eostamisest]] tean ma vaid seda, mida teiegi enda omast teate. See sündis pimeduses ja mina polnud nõus. Mina (ja see tühine sõna on liigagi kaalukas tolle haruldase olevuse tähistamiseks, kes ma siis olin) kõndisin igavesti piiritus unustuses, meeleolus, millega nuusutatakse öölilli, ja korraga... Mu vägistajad, mehed ja naised, jätsid minusse oma jäljed, ja ma paisusin kuust kuusse, läksin raskeks, kuni [[häbi]] ei saanud enam varjata ning unustus heitis mu välja. Kuid see on mul ühine kõigi minusarnastega. 
** [[Marilynne Robinson]], &quot;Majapidamine&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007, lk 195-196


* Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus tähenduse ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Metsik lingvistika&quot;. Grenader, 2008, lk 13


* Saan teada, et suurem osa [[mets]]ast hävitati [[Itaalia]]s juba antiikajal, see, mis seal praegu kasvab, on paari tuhande aasta vanune [[võsa]], mis on kohati metsa ilme võtnud - aga Itaalias pole põlismetsa selle õiges tähenduses. Nii et siis ka [[loodus]] on siin jälg antiiksest [[tsivilisatsioon]]ist, ka siinsed [[puu]]d pärinevad tollest varaküpsest [[kultuur]]ist. [[Maastik]]upilt on antiigi pärand nagu iidsed [[varemed]]ki.
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum, 2010, lk 77


* [[Minevik]]ust on järel jäljed ja [[mälestus]]ed. Et need meiega [[tulevik]]ku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, [[olevik]]us.
** [[Janne Andresoo]] raamatukogus avatud laulupeonäituse kommentaariks,[https://kultuur.err.ee/935314/rahvusraamatukogus-avatakse-laulupeo-trukikultuurile-puhendatud-naitus &quot;Rahvusraamatukogus avatakse laulupeo trükikultuurile pühendatud näitus&quot;], ERR, 02.05.2019

==Luule==

&lt;poem&gt;
Milleks punakuldseis põõsais nuuksed, 
soov, et viimne habras jälg ei kaoks? 
Sinu [[kaer]]avihuvärvi [[juuksed]] 
uneski on kauged minu jaoks.
&lt;/poem&gt;
* [[Sergei Jessenin]], &quot;*** Milleks punakuldseis põõsais nuuksed&quot;. Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. &quot;Luuletused&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 35


&lt;poem&gt;
Tagasi rändavate [[rändlind]]ude jäljed on kirjutatud
eilsele [[lumi|lumele]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Kalju Lepik]], &quot;Thermopylai&quot;, Vikerkaar 10/1988, lk 1


&lt;poem&gt;
Maa on täis leidmata otsimist.

[[Põdrakanep]]i [[lilla]]d ladvad
kiiguvad [[tuul]]es.
Veel püüab [[nõmm]]
oma jahmunud taimekätega
tabada [[vint]]i,
kes tikkis
jäljed
ta [[liiv]]a.
&lt;/poem&gt;
* [[Ellen Niit]], &quot;Nõmmevaikus&quot; (1958). Rmt: E. Niit, &quot;Paekivi laul&quot;, 3. trükk. EKSA 2008, lk 59jj


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev jälg.
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125

==Vanasõnad==
* Peremehe jäljed väetavad [[põld]]u.
* Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane.
* Valel lühikesed [[jalg|jalad]] (jäljed).
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Kirjandus==
* [[Roberto Calasso]], &quot;Kirjastaja jälg&quot;, tlk Heli Saar, Komapäev, 2019


[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Teemad]]</text>
      <sha1>nmc5dycmo91ucvgiey3it3ejij2n82q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvuslus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8404</id>
    <revision>
      <id>90127</id>
      <parentid>63584</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:27:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7992" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Natsionalism on [[armastus]], mis ühendab mind minu [[kodumaa]] lollpeadega, minu [[komme]]te solvajatega ja minu [[keel]]e rüvetajatega.
** [[Karl Kraus]], &quot;Aforisme&quot;, tlk Krista Läänemets. Tallinn: Perioodika, 1999


* On raske kujutleda, kuidas võiksid rahvusluse äärmuslikumad vormid veel pikalt ellu jääda, kui inimesed on näinud [[Maa (planeet)|Maad]] selle tegelikust vaatenurgast: üksiku väikese kerana tähtede taustal.
** [[Arthur C. Clarke]], &quot;The Exploration of Space&quot; (1951), lk 187


* Rahvuslikke küsimusi pidi võtma tõsiselt, neist aru saama, vanemate hoiakut toetama ja heaks kiitma. Mis mõtet oli vaielda ja hukka mõista? Ants polnud huvitatud ei rahvaste ühtesulamisest ega säilitamisest. Ta arvas, et mõlemad olid üldised küsimused ega aidanud teda isiklikult põrmugi. (lk 11)
* Neid peeti tavaliseks ja normaalseks, sest nad käisid tihti [[Eesti Maja]]s ja eesti seltskonnas. Nende mõtted ja ettevõtted olid kõik puht eestipärased. Ka maitse riietuses, toit, maja sisustus. Tikitud linakesed ja sohvapadjad eesti mustriga, rahvusvärvides, peagu üldse mitte punast. Kootud vaibad, [[Pikk Hermann]] raamaturiiuli nurgal, kus ka helendas rida Eesti Kirjanike Kooperatiivi valgeid raamatuselgi. Eestimaa kaart seinal aukohal, selle all president [[Konstantin Päts|Pätsi]] süngeilmeline pilt. Ja lõhnad. Juba uksest sisse tulles, kilu, soolaheeringad, sibulakastme ja kartulite, süldi ja kotlettide isuäratavad aroomid panid suu vesistama. Vähemalt [[eestlased|eestlastel]]. Ja palju neil teisi käis! (lk 11–12)
* Ema seisis õhetaval näol pliidi ees ja õngitses kastrulist kahvliga [[peekon]]itükke.
:Anna seisis pahuralt kõrval ja vaatas pealt. Antsu sisenedes vuhises ta ära oma tuppa.
:&quot;Mis siin lahti on?&quot; küsis Ants.
:&quot;Ah ei midagi. Anna tahtis inglise peekonit [[sealiha]] hulka [[hapukapsas]]te sisse panna. Panigi juba, kohe mitu tükki. Hea, et ma jaole sain, muidu oleks tänane [[õhtusöök]] rikutud! Talle tulevad ka vahel niisugused imelikud mõtted pähe.&quot;
:&quot;Pole ju katki midagi. Mina küll sööksin ka peekonit.&quot;
:&quot;Sina küll, aga isa mitte. Sa tead, et ta inglise toite ei salli. Ega siinne peekon pole ka muud kui toores sealiha, vürtsidega ära solgitud, vinnuline, ja kes teab kui kaua poes seisnud. Oleks vähemalt korralik suitsetatud seakints, nagu kodus oli. Kohe teine asi.&quot; (lk 12–13)
* [[Elin Toona]], &quot;Sipelgas sinise kausi all&quot;, 1991


* [[Rahvus]]te ja seejärel [[rahvusriik]]ide tekkides eelmisel sajandil ning käesoleva sajandi algupoolel loodi rahvusluse aluseks [[müüt]]e nende rahvuste suurest [[minevik]]ust. See ei tohtinud olla kehvem kui tuntud suurrahvastel või antiikeeskujudel – [[muinaskreeklased|muinaskreeklastel]] ja [[roomlased|roomlastel]]. Soomlased ja eestlased leidsid endale XIX sajandil uurali, s.t. soome-ugri ja samojeedi sugulastele lisaks suured ja uhked sugulased nn. altai rahvastes, kes elavad peamiselt [[Aasia]]s. Tunneme seda ennekõike [[Matias Aleksanteri Castrén]]i ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i propageeritud uurali-altai teooriana. Nii oli midagi vastu panna indoeuroopakeelsete naabrite vägevale suguvõsale. Eesti müüdiloomingu uus puhang tekkis hiljutistel aastakümnetel. Kui müüt kord juba etendas olulist osa rahvuse konsolideerumisel ja rahvusriigi rajamisel, siis uutel rusuvatel võõrvõimu aastatel ilmselt oligi taas vajadus müütide toe järele. Kuid milleks oleks vaja sajanditagust müüti või tema uuemaid arendusi tänapäeva Eestis? Mida see meile annab?
** [[Ago Künnap]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/keel.html &quot;Eesti loodus, elanikud ja keel&quot;] Eesti Loodus, 5/1998


* Aga seni, kui tahame ennesõjaaegset vabariiki vaid korrata, saame me hakkama haledate pastiššidega. EKRE rahvuslus on mandunud koopia vanast heast rahvuslusest. Sellel pole pakkuda midagi uut. Müüvad vana. Vana ilusat Eesti aega. Nagu see saaks tulla tagasi. Või nagu seda oleks üldse olnudki. Ilus Eesti aeg on nõukogudeaegne fantaasia. Sõdadevahelised napid kaks aastakümmet. Majanduskriis, räpane poliitiline võitlus, kogu aeg õhus poolelijäänud sõja jätkamine. Mis viimaks tulebki. (lk 88)
* Poliitilise enampakkumise hooaeg on läbi. Keegi ei usu enam paremat elu. Nüüd võidab see, kes teeb kõige odavama pakkumise. Rahvuslased pole muidugi ainsad. Vasakpoolsete viimaseks katseks olid vähemuste vabadused. Ka ei maksa midagi, aga oleks nagu midagi jagada. Kuid võta näpust! Jagades vähemusele vabadusi, tekitad sa enamuses tunde, et neid on millestki ilma jäetud. Sest vabadus, ja seda tajub rahvas instinktiivselt, ei ole mitte võrdsus, vaid eesõigus. Ja rahvuslane pakub seda: eesõigusi enamusele. Õigust tunda ennast paremana. ''Estonians first''. Täiesti maksuvabalt. Õigust vihata. Rahvale ei saa liiga kauaks keelata vihkamist. Vihkamine on põhivajadus. (lk 89)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017


* Mida ma hindan [[eestlased|eestlaste]] juures, on õppimisvõime, soov väljuda kitsast piirist ja [[õppimine|õppida]] mujalt. Kunstnikud suundusid [[Pariis]]i, muusikud [[Peterburi]]. See on nagu [[saatus]]e iroonia, et meie, kes nii kangesti võitleme rahvusluse eest, ei taha olla tänulikud koha eest, kus on õpitud. Meie rahvusliku muusikalise keele kujundaja Veljo Tormis on õppinud [[Moskva]]s.
** [[Ene Üleoja]], [http://www.eestikirik.ee/saatus-on-pannud-mu-siia-elama/ &quot;Saatus on pannud mu siia elama&quot;], Eesti Kirik, 28. märts 2018


* Meil on suur roheline [[kogudus]], kuid väga vilets roheline [[partei]]. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. [---] Miks siis pole [[Eesti]]s praegu ühtegi arvestatavat rohelist parteid? Keegi pole seni osanud ühendada [[Roheline maailmavaade|rohelist mõtteviisi]] ja rahvuslust. Eesti inimene otsib tuge oma rohelisele [[südametunnistus]]ele, aga seda pole seni suutnud keegi pakkuda.
** [[Valdur Mikita]], &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]&quot;, Postimees, 23.02.2018


* Rahvustunne on ülev tunne. Aga see võib kergesti muutuda [[väiklus|väiklaseks]], kui meil on kahtlusi oma rahva, keele ja kultuuri turvalise kestmise osas. Me kõik, kes me oleme üle elanud okupatsiooni, elame selle kestmisehirmuga kogu oma elu. Tunnistame seda endale ja teeme, mis oskame, et see [[hirm]] eales tõeks ei saaks.
* Rahvustunne on ka võimaluses olla uhke oma riigi üle mujal maailmas. Kuulumine teiste, demokraatiat ja vabadusi armastavate ja inimõigusi austavate rahvaste hulka. Võimalus olla uhke selle üle, mida Sinu riik maailmakaardil tähendab. Võimalus võtta vastutus ja rääkida kaasa ka seal, kus on raske ja tingimata ei pea – näiteks [[ÜRO]] julgeolekunõukogus.
** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit &quot;Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit&quot;], ERR, 24.02.2021


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Poliitika]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>64m1s6q46o0wxnfyyg51kjdejcjutgd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90133</id>
      <parentid>90127</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:04:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8062" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [[Peenetundelisus|Peenetundeliselt]], hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise [[poks]]i paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. [[rusikas|Rusikatega]] isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu rusika, soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975


* Natsionalism on [[armastus]], mis ühendab mind minu [[kodumaa]] lollpeadega, minu [[komme]]te solvajatega ja minu [[keel]]e rüvetajatega.
** [[Karl Kraus]], &quot;Aforisme&quot;, tlk Krista Läänemets. Tallinn: Perioodika, 1999


* On raske kujutleda, kuidas võiksid rahvusluse äärmuslikumad vormid veel pikalt ellu jääda, kui inimesed on näinud [[Maa (planeet)|Maad]] selle tegelikust vaatenurgast: üksiku väikese kerana [[täht]]ede taustal.
** [[Arthur C. Clarke]], &quot;The Exploration of Space&quot; (1951), lk 187


* Rahvuslikke küsimusi pidi võtma tõsiselt, neist aru saama, vanemate [[hoiak]]ut toetama ja heaks kiitma. Mis mõtet oli vaielda ja hukka mõista? Ants polnud huvitatud ei rahvaste ühtesulamisest ega säilitamisest. Ta arvas, et mõlemad olid üldised küsimused ega aidanud teda isiklikult põrmugi. (lk 11)
* Neid peeti tavaliseks ja normaalseks, sest nad käisid tihti [[Eesti Maja]]s ja eesti seltskonnas. Nende mõtted ja ettevõtted olid kõik puht eestipärased. Ka maitse riietuses, [[toit]], maja sisustus. Tikitud linakesed ja sohvapadjad eesti mustriga, rahvusvärvides, peagu üldse mitte punast. Kootud [[vaip|vaibad]], [[Pikk Hermann]] raamaturiiuli nurgal, kus ka helendas rida Eesti Kirjanike Kooperatiivi valgeid raamatuselgi. Eestimaa kaart seinal aukohal, selle all president [[Konstantin Päts|Pätsi]] süngeilmeline pilt. Ja lõhnad. Juba uksest sisse tulles, kilu, soolaheeringad, sibulakastme ja kartulite, süldi ja kotlettide isuäratavad aroomid panid suu vesistama. Vähemalt [[eestlased|eestlastel]]. Ja palju neil teisi käis! (lk 11–12)
* Ema seisis õhetaval näol pliidi ees ja õngitses kastrulist kahvliga [[peekon]]itükke.
:Anna seisis pahuralt kõrval ja vaatas pealt. Antsu sisenedes vuhises ta ära oma tuppa.
:&quot;Mis siin lahti on?&quot; küsis Ants.
:&quot;Ah ei midagi. Anna tahtis inglise peekonit [[sealiha]] hulka [[hapukapsas]]te sisse panna. Panigi juba, kohe mitu tükki. Hea, et ma jaole sain, muidu oleks tänane [[õhtusöök]] rikutud! Talle tulevad ka vahel niisugused imelikud mõtted pähe.&quot;
:&quot;Pole ju katki midagi. Mina küll sööksin ka peekonit.&quot;
:&quot;Sina küll, aga isa mitte. Sa tead, et ta inglise toite ei salli. Ega siinne peekon pole ka muud kui toores sealiha, vürtsidega ära solgitud, vinnuline, ja kes teab kui kaua poes seisnud. Oleks vähemalt korralik suitsetatud seakints, nagu kodus oli. Kohe teine asi.&quot; (lk 12–13)
* [[Elin Toona]], &quot;Sipelgas sinise kausi all&quot;, 1991


* [[Rahvus]]te ja seejärel [[rahvusriik]]ide tekkides eelmisel sajandil ning käesoleva sajandi algupoolel loodi rahvusluse aluseks [[müüt]]e nende rahvuste suurest [[minevik]]ust. See ei tohtinud olla kehvem kui tuntud suurrahvastel või antiikeeskujudel – [[muinaskreeklased|muinaskreeklastel]] ja [[roomlased|roomlastel]]. Soomlased ja eestlased leidsid endale XIX sajandil uurali, s.t. soome-ugri ja samojeedi sugulastele lisaks suured ja uhked sugulased nn. altai rahvastes, kes elavad peamiselt [[Aasia]]s. Tunneme seda ennekõike [[Matias Aleksanteri Castrén]]i ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i propageeritud uurali-altai teooriana. Nii oli midagi vastu panna indoeuroopakeelsete naabrite vägevale suguvõsale. Eesti müüdiloomingu uus puhang tekkis hiljutistel aastakümnetel. Kui müüt kord juba etendas olulist osa rahvuse konsolideerumisel ja rahvusriigi rajamisel, siis uutel rusuvatel võõrvõimu aastatel ilmselt oligi taas vajadus müütide toe järele. Kuid milleks oleks vaja sajanditagust müüti või tema uuemaid arendusi tänapäeva Eestis? Mida see meile annab?
** [[Ago Künnap]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/keel.html &quot;Eesti loodus, elanikud ja keel&quot;] Eesti Loodus, 5/1998


* Aga seni, kui tahame ennesõjaaegset vabariiki vaid korrata, saame me hakkama haledate pastiššidega. EKRE rahvuslus on mandunud [[koopia]] vanast heast rahvuslusest. Sellel pole pakkuda midagi uut. Müüvad vana. Vana ilusat Eesti aega. Nagu see saaks tulla tagasi. Või nagu seda oleks üldse olnudki. Ilus Eesti aeg on nõukogudeaegne fantaasia. Sõdadevahelised napid kaks aastakümmet. [[Majanduskriis]], räpane poliitiline võitlus, kogu aeg õhus poolelijäänud sõja jätkamine. Mis viimaks tulebki. (lk 88)
* Poliitilise enampakkumise hooaeg on läbi. Keegi ei usu enam paremat elu. Nüüd võidab see, kes teeb kõige odavama pakkumise. Rahvuslased pole muidugi ainsad. Vasakpoolsete viimaseks katseks olid vähemuste vabadused. Ka ei maksa midagi, aga oleks nagu midagi jagada. Kuid võta näpust! Jagades vähemusele vabadusi, tekitad sa enamuses tunde, et neid on millestki ilma jäetud. Sest vabadus, ja seda tajub rahvas instinktiivselt, ei ole mitte [[võrdsus]], vaid [[eesõigus]]. Ja rahvuslane pakub seda: eesõigusi enamusele. Õigust tunda ennast paremana. ''Estonians first''. Täiesti maksuvabalt. Õigust vihata. Rahvale ei saa liiga kauaks keelata vihkamist. [[Vihkamine]] on põhivajadus. (lk 89)
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017


* Mida ma hindan [[eestlased|eestlaste]] juures, on õppimisvõime, soov väljuda kitsast piirist ja [[õppimine|õppida]] mujalt. Kunstnikud suundusid [[Pariis]]i, muusikud [[Peterburi]]. See on nagu [[saatus]]e iroonia, et meie, kes nii kangesti võitleme rahvusluse eest, ei taha olla tänulikud koha eest, kus on õpitud. Meie rahvusliku muusikalise keele kujundaja Veljo Tormis on õppinud [[Moskva]]s.
** [[Ene Üleoja]], [http://www.eestikirik.ee/saatus-on-pannud-mu-siia-elama/ &quot;Saatus on pannud mu siia elama&quot;], Eesti Kirik, 28. märts 2018


* Meil on suur roheline [[kogudus]], kuid väga vilets roheline [[partei]]. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. [---] Miks siis pole [[Eesti]]s praegu ühtegi arvestatavat rohelist parteid? Keegi pole seni osanud ühendada [[Roheline maailmavaade|rohelist mõtteviisi]] ja rahvuslust. Eesti inimene otsib tuge oma rohelisele [[südametunnistus]]ele, aga seda pole seni suutnud keegi pakkuda.
** [[Valdur Mikita]], &quot;[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]&quot;, Postimees, 23.02.2018


* Rahvustunne on ülev tunne. Aga see võib kergesti muutuda [[väiklus|väiklaseks]], kui meil on kahtlusi oma rahva, keele ja kultuuri turvalise kestmise osas. Me kõik, kes me oleme üle elanud okupatsiooni, elame selle kestmisehirmuga kogu oma elu. Tunnistame seda endale ja teeme, mis oskame, et see [[hirm]] eales tõeks ei saaks.
* Rahvustunne on ka võimaluses olla uhke oma riigi üle mujal maailmas. Kuulumine teiste, [[demokraatia]]t ja vabadusi armastavate ja inimõigusi austavate rahvaste hulka. Võimalus olla uhke selle üle, mida Sinu riik maailmakaardil tähendab. Võimalus võtta [[vastutus]] ja rääkida kaasa ka seal, kus on raske ja tingimata ei pea – näiteks [[ÜRO]] julgeolekunõukogus.
** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit &quot;Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit&quot;], ERR, 24.02.2021

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Poliitika]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>sxhgdz6dugaenmyfxy8n0in9lvz12l4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põll</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8533</id>
    <revision>
      <id>90233</id>
      <parentid>79248</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3821" xml:space="preserve">[[File:Johannes Pääsuke, ERM Fk 349 356.tif|thumb|Tartlane põllega (Johannes Pääsuke, 1914)]]
[[File:Jeanne_Bôle_At_the_Fountain.jpg|pisi|Jeanne Bôle, &quot;Allikal&quot; (19. saj teine pool)]]

==Proosa==

* Ta [Oblomov] ammutas kujutlusest varemalt valminud, ammu visandatud [[pilt]]e ning seepärast võis ta vaimustatult ja peatumatult rääkida: /---/ 
:&quot;[[Köök|Köögis]] käib sel ajal kibe [[töö]]… lumi[[valge]] põlle ja [[müts]]iga kokk on vahetpidamata ametis: ühe kastruli paneb [[tuli|tulele]], teise võtab ära, kord segab midagi, kord klopib [[tainas]]t, kord viskab [[vesi|vett]] välja… 
* [[Ivan Gontšarov]], &quot;Oblomov&quot;, II jagu, IV peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]].


* [[Koolivorm]]iks oli tume[[pruun]] [[kleit]] ja sinna juurde kuulus [[must]] põll. Kleidi pikkus oli kindlaks määratud, pool arssinat [[põrand]]ast arvates, põll veidi lühem. Vormi lisanditeks olid valge [[krae]] ja valged kätised, igavene [[karistus]], sest neid tuli peaaegu iga päev vahetada. Juustes tohtisime kanda musti linte, kuid mitte [[kamm]]isid. Pidulikel puhkudel tuli kanda valget põlle, mille ääres pidi olema broderii[[pits]]. Too vorminõue oli nii range, et kui tüdrukut [[tänav]]al mingis muus rõivastuses nähti, järgnes kohe karm karistus. [[Teater|Teatris]] ja [[kontsert]]idel pidime kandma valget põlle ja mingile avalikule etendusele ei tohtinud minna [[kool]]i loata, ka mitte koos vanematega! Kuidas küll vihkasime seda valget peopõlle! Meenub üks halekole juhtum. Oli Sarasate lahkumiskontsert. Tohtisin minna koos oma sõbratari Fanny Chwolsoniga tema isa kutsel. Too nimelt kuulus Sarasate vastuvõtjate ja võõrustajate hulka. Vaheajal läksime koos temaga meistrit tervitama ja tema fotole [[autogramm]]i paluma. Sarasate oli armsalt isalik, andis meile mõlemale oma uue pildi ja kõditas meid lõua alt. Pärast selgus meie tohutuks õuduseks, et ta oli meid meie põllede tõttu pidanud Chwolsoni [[toatüdruk]]uiks. Kuigi asi ära seletati ja kõik härrad naersid, tundsime end siiski igavesti [[häbi]]statud olevat...
* [[Hella Wuolijoki]], &quot;Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904&quot;, tõlkinud Linda Viiding. [[LR]] 49/50 1986, lk 13


* Lõpetasime [[hommikueine]] [[erutus|erutatud]] [[meeleolu]]s. Fredriksoni vennapoeg oli sellest [[sündmus]]est niivõrd vaimustatud, et pani oma kõige suurema põlle ette ja hakkas [[minut]]itki kaotamata &quot;Mereorkestrit&quot; [[punane|punaseks]] võõpama. Ta võõpas kõigest väest, terve jõe[[laev]] sai punaseks ja [[maapind]] sai punaseks, suur osa [[sarapuu]]põõsast sinnajuurde ning midagi nii punast, nagu Nuhkloom ise, polnud ma eladeski näinud. Aga laeva [[nimi]] sai maalitud [[ultramariin]]iga.
** [[Tove Jansson]], &quot;Muumipapa memuaarid&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Rmt: &quot;Muumitroll&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 123-124


* Minu, kaheteistkümneaastase tütarlapse arvates on &quot;kohutavalt tobe&quot; selga tõmmata tumesinine [[kleit]], tärgeldatud valge kange [[krae]]ga, ja mis veel kõige hullem — ette siduda must põll laia plisseeritud volangiga allääres. Koolipõlle õhuke, peaaegu läbipaistev riie on ebatavaliselt kore ja &quot;hammustab&quot;, kui see päevitunud [[põlv]]i puudutab. (lk 7-8)
** [[Karin Saarsen]], &quot;Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi&quot;, 1993

==Luule==

&lt;poem&gt;
Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin [[tamm]]epuust.
Ei ma pannud [[pilliroog]]u mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.
&lt;/poem&gt;
* [[Debora Vaarandi]], &quot;Rannakolhoosis&quot;, tuntud lauluna Valter Ojakääru viisil

==Vanasõnad==
* Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib.

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Riietus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>bdrkuhhewjp8fkptkfomqbc03u2urd0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90240</id>
      <parentid>90233</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:30:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4235" xml:space="preserve">[[File:Johannes Pääsuke, ERM Fk 349 356.tif|thumb|Tartlane põllega (Johannes Pääsuke, 1914)]]
[[File:Jeanne_Bôle_At_the_Fountain.jpg|pisi|Jeanne Bôle, &quot;Allikal&quot; (19. saj teine pool)]]

==Proosa==

* Ta [Oblomov] ammutas kujutlusest varemalt valminud, ammu visandatud [[pilt]]e ning seepärast võis ta vaimustatult ja peatumatult rääkida: /---/ 
:&quot;[[Köök|Köögis]] käib sel ajal kibe [[töö]]… lumi[[valge]] põlle ja [[müts]]iga kokk on vahetpidamata ametis: ühe kastruli paneb [[tuli|tulele]], teise võtab ära, kord segab midagi, kord klopib [[tainas]]t, kord viskab [[vesi|vett]] välja… 
* [[Ivan Gontšarov]], &quot;Oblomov&quot;, II jagu, IV peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]].


* [[Koolivorm]]iks oli tume[[pruun]] [[kleit]] ja sinna juurde kuulus [[must]] põll. Kleidi pikkus oli kindlaks määratud, pool arssinat [[põrand]]ast arvates, põll veidi lühem. Vormi lisanditeks olid valge [[krae]] ja valged kätised, igavene [[karistus]], sest neid tuli peaaegu iga päev vahetada. Juustes tohtisime kanda musti linte, kuid mitte [[kamm]]isid. Pidulikel puhkudel tuli kanda valget põlle, mille ääres pidi olema broderii[[pits]]. Too vorminõue oli nii range, et kui tüdrukut [[tänav]]al mingis muus rõivastuses nähti, järgnes kohe karm karistus. [[Teater|Teatris]] ja [[kontsert]]idel pidime kandma valget põlle ja mingile avalikule etendusele ei tohtinud minna [[kool]]i loata, ka mitte koos vanematega! Kuidas küll vihkasime seda valget peopõlle! Meenub üks halekole juhtum. Oli Sarasate lahkumiskontsert. Tohtisin minna koos oma sõbratari Fanny Chwolsoniga tema isa kutsel. Too nimelt kuulus Sarasate vastuvõtjate ja võõrustajate hulka. Vaheajal läksime koos temaga meistrit tervitama ja tema fotole [[autogramm]]i paluma. Sarasate oli armsalt isalik, andis meile mõlemale oma uue pildi ja kõditas meid lõua alt. Pärast selgus meie tohutuks õuduseks, et ta oli meid meie põllede tõttu pidanud Chwolsoni [[toatüdruk]]uiks. Kuigi asi ära seletati ja kõik härrad naersid, tundsime end siiski igavesti [[häbi]]statud olevat...
* [[Hella Wuolijoki]], &quot;Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904&quot;, tõlkinud Linda Viiding. [[LR]] 49/50 1986, lk 13


* Lõpetasime [[hommikueine]] [[erutus|erutatud]] [[meeleolu]]s. Fredriksoni vennapoeg oli sellest [[sündmus]]est niivõrd vaimustatud, et pani oma kõige suurema põlle ette ja hakkas [[minut]]itki kaotamata &quot;Mereorkestrit&quot; [[punane|punaseks]] võõpama. Ta võõpas kõigest väest, terve jõe[[laev]] sai punaseks ja [[maapind]] sai punaseks, suur osa [[sarapuu]]põõsast sinnajuurde ning midagi nii punast, nagu Nuhkloom ise, polnud ma eladeski näinud. Aga laeva [[nimi]] sai maalitud [[ultramariin]]iga.
** [[Tove Jansson]], &quot;Muumipapa memuaarid&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Rmt: &quot;Muumitroll&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 123-124


* Minu, kaheteistkümneaastase tütarlapse arvates on &quot;kohutavalt tobe&quot; selga tõmmata tumesinine [[kleit]], tärgeldatud valge kange [[krae]]ga, ja mis veel kõige hullem — ette siduda must põll laia plisseeritud volangiga allääres. Koolipõlle õhuke, peaaegu läbipaistev riie on ebatavaliselt kore ja &quot;hammustab&quot;, kui see päevitunud [[põlv]]i puudutab. (lk 7-8)
** [[Karin Saarsen]], &quot;Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi&quot;, 1993

==Luule==

&lt;poem&gt;
Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin [[tamm]]epuust.
Ei ma pannud [[pilliroog]]u mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.
&lt;/poem&gt;
* [[Debora Vaarandi]], &quot;Rannakolhoosis&quot;, tuntud lauluna Valter Ojakääru viisil


&lt;poem&gt;
Kaua sa kannatad kurbade naeru,
võta need võtmed ja viruta kaevu,
teravad tangid too tööriistakuurist,
koer lase ketist ja lind päästa puurist,

põll võta eest ja põgene kodust,
kuusikutukas näed kaheksat hobust,
võta sa seitsmes, kes heledalt hirnus,
mine ta juurde ja talitse hirmu,
&lt;/poem&gt;
* [[Hando Runnel]], &quot;Kaua sa kannatad kurbade naeru&quot; kogus &quot;Mõru ning mööduja&quot;, LR 14/1976, lk 21

==Vanasõnad==
* Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib.

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Riietus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>to6a3qtsl8lqu7d2mrfqn3sf366hiqr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Süütus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8645</id>
    <revision>
      <id>90153</id>
      <parentid>88258</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:50:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3168" xml:space="preserve">[[Pilt:Innocentia._Maria_Wiik._1900.jpg|pisi|Maria Wiik, &quot;Innocentia&quot; (1900)]]
==Proosa==

* Mehe süütust nimetatakse auks; naise au nimetatakse süütuseks.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] nr 30 2007, lk 31


* Ühel järjekordsel [[ülekuulamine|ülekuulamisel]] avastas sama [[uurija]] mu toimikut lehitsedes [[kolm]] minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja [[Johannes Semper]]i allkirja. Nägin selle leiu puhul uurija näoilmes äkilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus [[kaks|kaheks]] tunniks, jättes mind ootama. Tagasi tulles ütles ta mulle: &quot;Nüüd tuleb teil kanda ainult pool [[karistus]]t.&quot; Küsisin: &quot;Miks pool karistust, kuna olen süütu inimene ja pean saama vabaks.&quot; Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida ühtegi inimest, enne kui tema [[süü]] pole tõestatud. (lk 412)
** [[Mari Möldre]], &quot;Eesriie avaneb&quot;, 2. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010.


* [[Abielu|Abielluvad]] nad või mitte? Ma ei tea veel, tean vaid, et nad olid mingis mõttes ilmsüütud ja heitsid [[maapind|maapinnale]] vähe [[vari|varju]].
:Ei, ma valetasin, nüüd näen ma kõike: noormees ei olnud sugugi nii ilmsüütu, mis sellest, et ka tema oli olnud tavaline maailma [[ohver]]. (lk 35)
* [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017


* Mehed minu elus on süütud. [[Süüdlane]] olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* &quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike süütu hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija. (lk 167)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* Ei ole mingit kahtlust, mõtles Nanny uduse pilguga ja naeratades: süütus on Lancre'i kuumadel suvedel just see seisund, milles süütus kaotatakse. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Maskeraad&quot;. Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 12


[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Õigus]]</text>
      <sha1>4ipfd0k86bi2n53tgupjv7wh5aw6v2s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90154</id>
      <parentid>90153</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:51:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3271" xml:space="preserve">[[Pilt:Innocentia._Maria_Wiik._1900.jpg|pisi|Maria Wiik, &quot;Innocentia&quot; (1900)]]
[[Pilt:Gustave_Van_de_Woestyne_-_L'innocent_1922.Jpeg|pisi|Gustave Van de Woestyne, &quot;Süütu&quot; (1922)]]
==Proosa==

* Mehe süütust nimetatakse auks; naise au nimetatakse süütuseks.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] nr 30 2007, lk 31


* Ühel järjekordsel [[ülekuulamine|ülekuulamisel]] avastas sama [[uurija]] mu toimikut lehitsedes [[kolm]] minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja [[Johannes Semper]]i allkirja. Nägin selle leiu puhul uurija näoilmes äkilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus [[kaks|kaheks]] tunniks, jättes mind ootama. Tagasi tulles ütles ta mulle: &quot;Nüüd tuleb teil kanda ainult pool [[karistus]]t.&quot; Küsisin: &quot;Miks pool karistust, kuna olen süütu inimene ja pean saama vabaks.&quot; Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida ühtegi inimest, enne kui tema [[süü]] pole tõestatud. (lk 412)
** [[Mari Möldre]], &quot;Eesriie avaneb&quot;, 2. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010.


* [[Abielu|Abielluvad]] nad või mitte? Ma ei tea veel, tean vaid, et nad olid mingis mõttes ilmsüütud ja heitsid [[maapind|maapinnale]] vähe [[vari|varju]].
:Ei, ma valetasin, nüüd näen ma kõike: noormees ei olnud sugugi nii ilmsüütu, mis sellest, et ka tema oli olnud tavaline maailma [[ohver]]. (lk 35)
* [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017


* Mehed minu elus on süütud. [[Süüdlane]] olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* &quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike süütu hiireke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija. (lk 167)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* Ei ole mingit kahtlust, mõtles Nanny uduse pilguga ja naeratades: süütus on Lancre'i kuumadel suvedel just see seisund, milles süütus kaotatakse. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Maskeraad&quot;. Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 12


[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Õigus]]</text>
      <sha1>dxtmdx1x6ygbmyzljkx3x5g8ohytals</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90155</id>
      <parentid>90154</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:53:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3316" xml:space="preserve">[[Pilt:Innocentia._Maria_Wiik._1900.jpg|pisi|Maria Wiik, &quot;Innocentia&quot; (1900)]]
[[Pilt:Gustave_Van_de_Woestyne_-_L'innocent_1922.Jpeg|pisi|Gustave Van de Woestyne, &quot;Süütu&quot; (1922)]]
==Proosa==

* [[Mees|Mehe]] süütust nimetatakse [[au]]ks; [[naine|naise]] au nimetatakse süütuseks.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] nr 30 2007, lk 31


* Ühel järjekordsel [[ülekuulamine|ülekuulamisel]] avastas sama [[uurija]] mu toimikut lehitsedes [[kolm]] minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja [[Johannes Semper]]i allkirja. Nägin selle leiu puhul uurija näoilmes äkilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus [[kaks|kaheks]] tunniks, jättes mind ootama. Tagasi tulles ütles ta mulle: &quot;Nüüd tuleb teil kanda ainult pool [[karistus]]t.&quot; Küsisin: &quot;Miks pool karistust, kuna olen süütu inimene ja pean saama vabaks.&quot; Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida ühtegi inimest, enne kui tema [[süü]] pole tõestatud. (lk 412)
** [[Mari Möldre]], &quot;Eesriie avaneb&quot;, 2. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010.


* [[Abielu|Abielluvad]] nad või mitte? Ma ei tea veel, tean vaid, et nad olid mingis mõttes ilmsüütud ja heitsid [[maapind|maapinnale]] vähe [[vari|varju]].
:Ei, ma valetasin, nüüd näen ma kõike: noormees ei olnud sugugi nii ilmsüütu, mis sellest, et ka tema oli olnud tavaline maailma [[ohver]]. (lk 35)
* [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017


* Mehed minu elus on süütud. [[Süüdlane]] olen mina, sest nemad armastavad mind, mina aga lasen end armastada. Armastatud liiga paljudest meestest, olen andnud oma [[keha]] liiga paljudele meestele ning mu keha mässab nüüd ja ihkab surra. (lk 25)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26


* &quot;Suurepärane,&quot; nohises ülem rahulolevalt. &quot;Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud.&quot;
:&quot;Aga kuulge!&quot; hüüatas Sammalhabe jahmunult. &quot;See pole ju mingi [[rott]], vaid täiesti harilik [[mänguasi]]! Vaadake ometi lähemalt - tal on isegi [[rattad]] all!&quot;
:&quot;Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi,&quot; jätkas ülem nohisemist. &quot;[[Eeskirjad]]es pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla.&quot;
:Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat [[põlgus]]t.
:&quot;Milline [[väiklus]]!&quot; ütles ta nüüd. &quot;Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike süütu [[hiir]]eke!&quot;
:&quot;Mh,&quot; kortsutas ülem kulmu. &quot;Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?&quot;
:&quot;Õige!&quot; kinnitas läbiotsija. (lk 167)
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, teine raamat, 1984


* Ei ole mingit kahtlust, mõtles Nanny uduse [[pilk|pilguga]] ja naeratades: süütus on Lancre'i kuumadel [[suvi|suvedel]] just see seisund, milles süütus kaotatakse. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Maskeraad&quot;. Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 12


[[Kategooria:Eetika]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Õigus]]</text>
      <sha1>e6tc72nxnrkfdmsw4tyck6i7skzzni5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varemed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9202</id>
    <revision>
      <id>90212</id>
      <parentid>87304</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:03:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7110" xml:space="preserve">[[Pilt:Bernardo_Bellotto,_il_Canaletto_-_Le_rovine_del_vecchio_Kreuzkirche,_Dresda.jpg|pisi|Bernardo Bellotto, &quot;Vana Kreuzkirche varemed Dresdenis&quot; (1765)]]
[[Pilt:Lina Jaunez Ruines de l’église Saint-Louis-du-Louvre et hôtel de Longueville (1833).jpg|pisi|Lina Jaunez, &quot;Saint-Louis-du-Louvre'i kiriku ja Hôtel de Longueville'i varemed&quot; (1833)]]
[[Pilt:Anna_Lynker_-_Baalbek.jpg|pisi|Anna Lynker, &quot;Baalbek&quot; (1870)]]
[[Pilt:Liska Schröder Ruine des Klosters Walkenried.jpg|pisi|Liska Schröder (1834-1916), &quot;Walkenriedi kloostri varemed Harzis&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Asta_Nørregaard,_Ved_en_Vannkilde_med_Antikk_Ruin_Italia_(ca._1889).jpg|pisi|Asta Nørregaard, &quot;Allikal vanade varemete juures. Itaalia&quot; (u 1889)]]
[[Pilt:Edele_Tronier_Ruins_of_St_Catherine%27s_Church_in_Visby,_Gotland.jpg|pisi|Edele Tronier (1876-1930ndad?), &quot;Katariina kiriku varemed Visbys, Gotlandil&quot;, ''s.d.'']]
'''Varemed''' ehk '''vare''' on kasutuskõlbmatuks muutunud või muudetud hoone.

==Piibel==

&lt;poem&gt;
Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed,
sa taastad endiste põlvede alusmüürid;
sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks”,
„teeradade käidavaks tegijaks”.
&lt;/poem&gt;
* [[Jesaja raamat]] 58:12

==Proosa==


* Kogu kaasaegne maailm on jagunenud [[konservatiiv]]ideks ja [[progressiiv]]ideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi [[viga|vigu]] parandamast. Isegi kui konkreetne revolutsionäär ise taandab end oma [[revolutsioon]]ist, siis traditsionalist kaitseb seda juba osana oma [[traditsioon]]ist. Seega on meil kaks suurepärast tüüpi — edumeelne isik, kes kannustab meid hävingusse, ja tagasivaatev isik, kes imetleb varemeid. Ta imetleb neid iseäranis [[kuupaiste]]l, et mitte ütelda kesvapaistel. Progressiivi iga järjekordne läbikukkumine elik altvedamine saab selsamal silmapilgul hiilgava kuldaja legendiks [[snoob]]i jaoks. Meie [[konstitutsioon]] kutsub seda [[jõudude tasakaal]]uks või vastastikuseks kontrolliks.
*{{värvi|hall|The whole modern world has divided itself into Conservatives and Progressives. The business of Progressives is to go on making mistakes. The business of Conservatives is to prevent mistakes from being corrected. Even when the revolutionist might himself repent of his revolution, the traditionalist is already defending it as part of his tradition. Thus we have two great types — the advanced person who rushes us into ruin, and the retrospective person who admires the ruins. He admires them especially by moonlight, not to say moonshine. Each new blunder of the progressive or prig becomes instantly a legend of immemorial antiquity for the snob. This is called the balance, or mutual check, in our Constitution.}}
** [[Gilbert Keith Chesterton]], &quot;Illustrated London News&quot; (1924)


* Stiina vaatas mind pika pilguga. &quot;Tead, kuidas ma armastan vanu varemeid,&quot; ütles ta siis. &quot;Isegi taimedel nende ümber on mingi kummaline, salapärane hõng. Varemed on ühtaegu nii lapseliku kui ka hukutava olemisega.&quot;
:&quot;See on nõgeste lõhn,&quot; oletasin, ja kohe hakkas mul piinlik, et Stiina ilusad mõtted nii maisele pinnale taandasin.
** [[Leelo Tungal]], &quot;Neitsi Maarja neli päeva&quot;. Tänapäev 2021, lk 76


* Algul olid varemed. See on veider tõdemus, sest igaühele on selge, et alguses ei saanud olla varemeid, need ei teki iseenesest. Enne varemeid peab olema midagi muud. Siiski oli see nii kogu minu sugupõlve senise elu jooksul, pool [[sajand]]it, mis on lühike etapp [[ajalugu|ajaloos]], kuid piisavalt pikk inimese elus, et sellega harjuda. Tegelikult ei olnud me näinud varemeidki, kuid kõik riialased teadsid, et maa sees on varjul [[vundament]]. Hiigelkivid olid kaevatud maasse pisut hiljem kui sada aastat pärast [[Riia]] esmamainimist [[kroonika]]tes 1201. aastal. 
** [[Anna Žīgure]], &quot;Läti maa ja taevas&quot;, tõlkinud Kalev Kalkun; [[Loomingu Raamatukogu]] 29/30, 2001, lk 40


* Seda keelekummastust tuli hiljem mitmel korral peale, eriti kui mõni [[lause]] meenutas oma pärinemist [[ladina keel]]est, tundus lausa, nagu poleks see päriselt loomulik [[keel]], mida nad räägivad, vaid mingi õhtumaise [[kultuur]]i enda kurgust tulev kurin, midagi kultiveeritut, midagi, mille naturaalsust on raske ette kujutada. Aga siis muidugi tuletas [[itaalia keel]] enda häälikumuutustega meelde, et ta on ju ladina keele suhtes mingi rahvalik lõdvasuine lihtsustus - ''victoria'' asemel ''vittoria'', ''admirare'' asemel ''ammirare'', ''Florentia'' asemel ''Firenze'', ''sexus'''e asemel ''sesso'', ja kõik need ''l''-ide, ''n''-ide ja ''c''-de pehmenemised ning ''j''-ide ja ''g''-de nihkumised suukoopa etteotsa &quot;''džee''&quot;-deks. Lisas veel see hämmastav lugu, et ladina keele käänete süsteem on täielikult kokku varisenud ja suurejooneline verbiaegade süsteem on samuti kokku kuivanud - ja tundub isegi loogiline, et sellist keelt räägitakse maal, mis on täis mitme tuhande aasta vanuseid varemeid, otsekui oleks keel varisenud kokku koos nonde muistsete [[ehitis]]tega. Aga see jutt on muidugi ülekohus, sest itaalia keel kõlab väga selgena, enda jõus kindlana, nii et teisiti vaadates ei ole itaalia keel muud kui kõigest liigselt raskepärasest puhastatud ladina keel.
** [[Aare Pilv]], &quot;Ramadaan&quot;. Tuum 2010, lk 13-14


* ... nagu mitut [[sõda|sõjas]] põrmuks pommitatud [[Saksamaa]] linna, kattis ka Dessaud igavene varemete [[tolm]], mis aastakümnete jooksul oli hõõrdunud ühtlaseks halliks [[jahu]]ks ja matnud enda alla ka osa väärikast [[ajalugu|ajaloost]]. Paremad kohad olid puruks pommitatud või lagunesid [[vaesus]]e käes. Üle kõige levis lootusetult reostatud Mulde ja Elbe [[jõgi|jõgedest]] kerkiv kemikaalide [[hais]], mis segunes Ida-Saksale iseloomuliku pruunsöe haisuga, mida seal kasutati peamise kütteainena. Jõgede äärde sattunule tundus, nagu oleks linn mingi hiiglaslik fotolabor, mis on paigutatud tohutute ilmuti ja kinniti vannide lähedusse. 
** [[Maimu Berg]], &quot;Moemaja&quot;. Petrone Print, 2012, lk 161


* Tõsi aga on, et allakäigust kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad [[päikeseloojang]]u ja varemete poole tagasi ja ohkad.
** [[Janar Ala]], &quot;Koroonaviirus tappis ajakirja&quot;, Postimees, 6. august 2020, lk 16

==Luule==


&lt;poem&gt;
Kesk küpse [[põld|põllu]] kumendavat [[vask]]e 
[[kolhoos]]inurme rüppe peitunud    
on rohtund ahervare, neli nõtket [[kask]]e.

Hea tundmatu poolt istutatud [[puu]]d 
täis [[rästas|rästanoorukite]] jutuvada: 
ei väsi lennumuljeist nende suud.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul Rummo]], &quot;Jõepere&quot;, tsüklist &quot;[[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Lauluisa]] noorusmail&quot;, rmt: &quot;Sõnarine&quot;, 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 47-48


&lt;poem&gt;
Ta ootab katastroofi päritud talus
maalapil mis kasvatab varemeid
aga õnnetus ei tule see on möödunud
ammu enne kui sammal sai
kividele pehmeks roheliseks mütsiks
&lt;/poem&gt;
* [[Ene Mihkelson]], &quot;Ta ootab katastroofi päritud talus&quot; kogus &quot;Ring ja nelinurk&quot; (1979), lk 98

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Ehitised]]</text>
      <sha1>cdikufntq3dg2gcvbgb4e9afh5smjyw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fuuga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9480</id>
    <revision>
      <id>90164</id>
      <parentid>89187</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:35:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2634" xml:space="preserve">[[Pilt:Bach-unfinishedfugue.jpg|pisi|[[J. S. Bach]], &quot;[[Fuugakunst]]i&quot; viimane lehekülg.]]

==Proosa==

* [[Ulmekirjandus]]es väidetakse, et kui [[muusika]] on matemaatiline, peab see olema ka universaalne. Tähtedevahelise ruumiga suhtlemisel pole mõtet jännata verbaalsete sõnumitega; saatke fuuga. Kindluse mõttes saatke mõlemad. (lk 245)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* [[Udu]] oli hajunud, Kasper seisis ninapidi [[raamaturiiul]]is, ta silme ees olid [[Kierkegaard]]i kogutud teosed, fuuga sellest, et mitte keegi meist ei taha kuulata iseenese sisse, sest [[heli]] on põrgulik. (lk 113)
** [[Peter Høeg]], &quot;[[Vaikne tüdruk]]&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008


* Klavessiinimängijal on tähtis osa tegevusest ju ''basso continuo''. See annab teistmoodi vaate kasvõi [[Bach]]i [[polüfoonia]]le. Minu jaoks on suur vahe, kas vaadata seda polüfooniat pigem lineaarselt või vertikaalselt väga keerulise ''basso continuo''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;na. Mina pigem näen seal väga kõrgelt arenenud ''basso continuo'' realisatsiooni. Sest fuuga on ikkagi lineaarne, aga minu meelest kui seda vaadata ainult lineaarselt, siis ei teki pinget, see on nagu lõputu [[jõgi]], mis ei liigendu.
** [[Irina Zahharenkova]], intervjuu: Ia Remmel, [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/irina-zahharenkova-mulle-meeldib-kui-minnakse-tavap%C3%A4rasest-kaugemale Irina Zahharenkova: mulle meeldib, kui minnakse tavapärasest kaugemale]. Muusika, detsember 2021

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Johann Sebastian Bach|Johann Sebastian]] [[haigutus|haigutas]] täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks
Läks siis [[kaev]]ule ja pesi end et roidumus kaoks
...
[[Õhtu]]ks sai valmis see topeltfuuga

Eile kuulasime seda naisega 
([[kontserdisaal]] oli rahvast täis 
Jankel ja Mari-Ann olid ka seal)
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92


&lt;poem&gt;
Puhkeb [[lill]]ede hõrke [[akord]]e
Siis kaigub [[mägi|mägede]] hüüatus
pilvini paisuvaks fuugaks
kus võidu
[[viiul]]ite [[violett|violetsete]] varjunditega
kord kumiseb [[bass]]ide umbra[[pruun]]
kord [[tiiskant]]ide [[kollane]]
siis voogab [[alt]]ide [[ultramariin]]i&lt;!--//--&gt;
ja [[kaja]]de-korduste [[roheline|tuhmrohelisse]]
külm[[roosa]]sid
erutavaid [[paus]]e
&lt;/poem&gt;
* [[Velly Verev]], &quot;Kärestikest&quot; IV, rmt: &quot;Paadilaulud&quot;, 1976, lk 66-67, pühendatud [[Elmar Kits]]ele

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Muusika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>5fhokjhzpdrmt5mjwig86i0kxih624u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90165</id>
      <parentid>90164</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:36:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2767" xml:space="preserve">[[Pilt:Bach-unfinishedfugue.jpg|pisi|[[J. S. Bach]], &quot;[[Fuugakunst]]i&quot; viimane lehekülg.]]
[[Pilt:Gustave_Van_de_Woestyne_(1881-1947)_-_Fuga_-_MSK_Gent_17-03-2009_12-07-23.JPG|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Fuuga&quot; (1925)]]

==Proosa==

* [[Ulmekirjandus]]es väidetakse, et kui [[muusika]] on matemaatiline, peab see olema ka universaalne. Tähtedevahelise ruumiga suhtlemisel pole mõtet jännata verbaalsete sõnumitega; saatke fuuga. Kindluse mõttes saatke mõlemad. (lk 245)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


* [[Udu]] oli hajunud, Kasper seisis ninapidi [[raamaturiiul]]is, ta silme ees olid [[Kierkegaard]]i kogutud teosed, fuuga sellest, et mitte keegi meist ei taha kuulata iseenese sisse, sest [[heli]] on põrgulik. (lk 113)
** [[Peter Høeg]], &quot;[[Vaikne tüdruk]]&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008


* Klavessiinimängijal on tähtis osa tegevusest ju ''basso continuo''. See annab teistmoodi vaate kasvõi [[Bach]]i [[polüfoonia]]le. Minu jaoks on suur vahe, kas vaadata seda polüfooniat pigem lineaarselt või vertikaalselt väga keerulise ''basso continuo''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;na. Mina pigem näen seal väga kõrgelt arenenud ''basso continuo'' realisatsiooni. Sest fuuga on ikkagi lineaarne, aga minu meelest kui seda vaadata ainult lineaarselt, siis ei teki pinget, see on nagu lõputu [[jõgi]], mis ei liigendu.
** [[Irina Zahharenkova]], intervjuu: Ia Remmel, [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/irina-zahharenkova-mulle-meeldib-kui-minnakse-tavap%C3%A4rasest-kaugemale Irina Zahharenkova: mulle meeldib, kui minnakse tavapärasest kaugemale]. Muusika, detsember 2021

==Luule==
&lt;poem&gt;
[[Johann Sebastian Bach|Johann Sebastian]] [[haigutus|haigutas]] täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks
Läks siis [[kaev]]ule ja pesi end et roidumus kaoks
...
[[Õhtu]]ks sai valmis see topeltfuuga

Eile kuulasime seda naisega 
([[kontserdisaal]] oli rahvast täis 
Jankel ja Mari-Ann olid ka seal)
&lt;/poem&gt;
* [[Enn Vetemaa]], &quot;Isemajandav komponist&quot;, kogust &quot;Lumesõda&quot;, 1966, lk 91-92


&lt;poem&gt;
Puhkeb [[lill]]ede hõrke [[akord]]e
Siis kaigub [[mägi|mägede]] hüüatus
pilvini paisuvaks fuugaks
kus võidu
[[viiul]]ite [[violett|violetsete]] varjunditega
kord kumiseb [[bass]]ide umbra[[pruun]]
kord [[tiiskant]]ide [[kollane]]
siis voogab [[alt]]ide [[ultramariin]]i&lt;!--//--&gt;
ja [[kaja]]de-korduste [[roheline|tuhmrohelisse]]
külm[[roosa]]sid
erutavaid [[paus]]e
&lt;/poem&gt;
* [[Velly Verev]], &quot;Kärestikest&quot; IV, rmt: &quot;Paadilaulud&quot;, 1976, lk 66-67, pühendatud [[Elmar Kits]]ele

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Muusika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>lb6b3tmvu9ou992pyighggnq37tcvk7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lodjapuu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10905</id>
    <revision>
      <id>90227</id>
      <parentid>69200</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T09:53:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3425" xml:space="preserve">[[Pilt:Eleonore_Tscherning_Buket_med_blomster,_bær_og_strå.jpg|pisi|Eleonora Tscherning, &quot;Kimp lodjapuuokste ja kaeraga&quot; (enne 1890)]]
[[Pilt:Lady_with_a_Bouquet_(Snowballs)_-_Charles_Courtney_Curran_-_Google_Cultural_Institute.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, &quot;Daam buketiga&quot; (1890)]]
[[File:Clara von Sievers Still life with cherries and viburnum.jpg|thumb|Clara von Sivers, &quot;Vaikelu kirssidega&quot; (1890)]]

'''Lodjapuu''' (''Viburnum L.'') on taimede perekond kuslapuuliste sugukonnast. Perekonnas on üle 150 liigi, millest Eestis kasvab looduslikult ainult harilik lodjapuu (''Viburnum opulus''), rahvasuus tuntud ka kui õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu (viimane on täiesti eksitav nimetus).

==Proosa==
* Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba [[rododendron]]i) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste &quot;kasumari&quot;, mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania [[kirsipuu]] (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased lodjapuud (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu &quot;hea tegu kurjas ilmas&quot;.
* ''&quot;Hea tegu kurjas ilmas&quot; on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile &quot;[[Veneetsia kaupmees]]&quot; (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).''
** [[Anna Murray Vail]], &quot;Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III&quot;, Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389

==Luule==
&lt;poem&gt;
Suremas on noormees, neiu nutab juba:
&quot;Kallim, külma mulla alla mindki tulla luba!&quot;
&quot;Oi kui tahad tõesti leinata mind truuna,
asu minu haua peatsi kauni lodjapuuna:
kui vara sel rohul kiiskab [[kastepiisk]]u,
kastab kaste sinu juukseid, minu [[kalm]] ei niisku;
kui põletab salus päike lehti puudel,
on siis sinu okstel palav, mitte minu luudel.&quot;
...
&quot;Kelle kalm see kerkib otse põllu rajal,
lodjapuu veel õitseb kalmul nii hilisel ajal,
ja sel lodjapuul on [[lehed]] õige kahus,
vere värvi [[marjad]] peidus valges õitevahus.&quot;
Kohas lodjapuuke üle karge tuule:
&quot;Oi miks tummalt kalmul seisan, kallim mind ei kuule!
Kelle väitse alla satub puu kesk halla,
selle käte läbi pääseb [[laul]] ta okstest valla.
Kellel [[nuga]] mõikab, sel ju pillgi hõikab,
aga lodjapuine [[nool]] ta südamesse lõikab.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Lesja Ukrajinka]], &quot;Lodjapuu&quot;, rmt: Lesja Ukrainka, &quot;Aoeelsed tuled&quot;, tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 65-66


&lt;poem&gt;
Punast lodjapuukest mure painab, kaardu teel ta jäi.
Nii ka meie sangarlik [[Ukraina]] seisab longuspäi.
Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.
Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!

Lodjapuu on valmistamas aina uut ja valget [[õis|õit]].
Seisa kindlalt, kartmatu Ukraina, ees meid ootab võit.
Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.
Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!
&lt;/poem&gt;
* [[Stepan Tšarnetskõi]], &quot;Punane lodjapuu aasal&quot;, tõlkinud [[Leelo Tungal]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia|Lodjapuu (perekond)}}

[[Kategooria:Puud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>t3f3fz768eryfy0sfcyukigigje9ron</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90228</id>
      <parentid>90227</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T09:55:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3476" xml:space="preserve">[[Pilt:Eleonore_Tscherning_Buket_med_blomster,_bær_og_strå.jpg|pisi|Eleonora Tscherning, &quot;Kimp lodjapuuokste ja kaeraga&quot; (enne 1890)]]
[[Pilt:Lady_with_a_Bouquet_(Snowballs)_-_Charles_Courtney_Curran_-_Google_Cultural_Institute.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, &quot;Daam buketiga&quot; (1890)]]
[[File:Clara von Sievers Still life with cherries and viburnum.jpg|thumb|Clara von Sivers, &quot;Vaikelu kirssidega&quot; (1890)]]

'''Lodjapuu''' (''Viburnum L.'') on taimede perekond kuslapuuliste sugukonnast. Perekonnas on üle 150 liigi, millest Eestis kasvab looduslikult ainult harilik lodjapuu (''Viburnum opulus''), rahvasuus tuntud ka kui õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu (viimane on täiesti eksitav nimetus).

==Proosa==
* Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba [[rododendron]]i) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste &quot;kasumari&quot;, mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania [[kirsipuu]] (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased lodjapuud (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu &quot;hea tegu kurjas ilmas&quot;.
* ''&quot;Hea tegu kurjas ilmas&quot; on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile &quot;[[Veneetsia kaupmees]]&quot; (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).''
** [[Anna Murray Vail]], &quot;Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III&quot;, Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389

==Luule==
&lt;poem&gt;
Suremas on noormees, neiu nutab juba:
&quot;Kallim, külma mulla alla mindki tulla luba!&quot;
&quot;Oi kui tahad tõesti leinata mind truuna,
asu minu haua peatsi kauni lodjapuuna:
kui vara sel rohul kiiskab [[kastepiisk]]u,
kastab kaste sinu juukseid, minu [[kalm]] ei niisku;
kui põletab salus päike lehti puudel,
on siis sinu okstel palav, mitte minu luudel.&quot;
...
&quot;Kelle kalm see kerkib otse põllu rajal,
lodjapuu veel õitseb kalmul nii hilisel ajal,
ja sel lodjapuul on [[lehed]] õige kahus,
vere värvi [[marjad]] peidus valges õitevahus.&quot;
Kohas lodjapuuke üle karge tuule:
&quot;Oi miks tummalt kalmul seisan, kallim mind ei kuule!
Kelle väitse alla satub puu kesk halla,
selle käte läbi pääseb [[laul]] ta okstest valla.
Kellel [[nuga]] mõikab, sel ju pillgi hõikab,
aga lodjapuine [[nool]] ta südamesse lõikab.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Lesja Ukrajinka]], &quot;Lodjapuu&quot;, rmt: Lesja Ukrainka, &quot;Aoeelsed tuled&quot;, tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 65-66


&lt;poem&gt;
Punast lodjapuukest mure painab, kaardu teel ta jäi.
Nii ka meie sangarlik [[Ukraina]] seisab longuspäi.
Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.
Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!

Lodjapuu on valmistamas aina uut ja valget [[õis|õit]].
Seisa kindlalt, kartmatu Ukraina, ees meid ootab võit.
Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.
Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!
&lt;/poem&gt;
* [[Stepan Tšarnetskõi]], &quot;Punane lodjapuu aasal&quot; (''Ой у лузі червона калина''), tõlkinud [[Leelo Tungal]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia|Lodjapuu (perekond)}}

[[Kategooria:Puud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>icvth5yipf6lvhvjfz51ql814hrr81r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90229</id>
      <parentid>90228</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T10:12:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3530" xml:space="preserve">[[Pilt:Eleonore_Tscherning_Buket_med_blomster,_bær_og_strå.jpg|pisi|Eleonora Tscherning, &quot;Kimp lodjapuuokste ja kaeraga&quot; (enne 1890)]]
[[Pilt:Lady_with_a_Bouquet_(Snowballs)_-_Charles_Courtney_Curran_-_Google_Cultural_Institute.jpg|pisi|Charles Courtney Curran, &quot;Daam buketiga&quot; (1890)]]
[[File:Clara von Sievers Still life with cherries and viburnum.jpg|thumb|Clara von Sivers, &quot;Vaikelu kirssidega&quot; (1890)]]

'''Lodjapuu''' (''Viburnum L.'') on taimede perekond kuslapuuliste sugukonnast. Perekonnas on üle 150 liigi, millest Eestis kasvab looduslikult ainult harilik lodjapuu (''Viburnum opulus''), rahvasuus tuntud ka kui õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu (viimane on täiesti eksitav nimetus).

==Proosa==
* Kõrgeimal kaljunukil polnud ''Rhododendron Catawbiense'' (katavba [[rododendron]]i) suurtel õienuppudel pea ühtki värvikübet, ehkki orgudes olime kogunud ja näinud seda õites juba paari [[nädal]]a vältel. Neilt kaljudelt nägime kolme valgeõielist põõsast ja puud all [[org|orus]] õitsemas: ''Amelanchier Canadensis'' (kanada [[toompihlakas]]), pärismaalaste &quot;kasumari&quot;, mille viljad võtsid juba külge punaka tooni; pensilvaania [[kirsipuu]] (''Prunus Pennsylvanica''), graatsiline väike puu, mida katsid õblukeste õieraagudega valged õied, ning kõike kroonivas hiilguses villased lodjapuud (''Viburnum lantanoides''), selle tohutud hortensialaadsed kreemjad õisikud helendamas tumedate igihaljaste okaspuude vahelt nagu &quot;hea tegu kurjas ilmas&quot;.
* ''&quot;Hea tegu kurjas ilmas&quot; on viide [[William Shakespeare]]'i näidendile &quot;[[Veneetsia kaupmees]]&quot; (5. vaatus, 1. stseen, tlk [[Georg Meri]]).''
** [[Anna Murray Vail]], &quot;Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III&quot;, Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389

==Luule==
&lt;poem&gt;
Suremas on noormees, neiu nutab juba:
&quot;Kallim, külma mulla alla mindki tulla luba!&quot;
&quot;Oi kui tahad tõesti leinata mind truuna,
asu minu haua peatsi kauni lodjapuuna:
kui vara sel rohul kiiskab [[kastepiisk]]u,
kastab kaste sinu juukseid, minu [[kalm]] ei niisku;
kui põletab salus päike lehti puudel,
on siis sinu okstel palav, mitte minu luudel.&quot;
...
&quot;Kelle kalm see kerkib otse põllu rajal,
lodjapuu veel õitseb kalmul nii hilisel ajal,
ja sel lodjapuul on [[lehed]] õige kahus,
vere värvi [[marjad]] peidus valges õitevahus.&quot;
Kohas lodjapuuke üle karge tuule:
&quot;Oi miks tummalt kalmul seisan, kallim mind ei kuule!
Kelle väitse alla satub puu kesk halla,
selle käte läbi pääseb [[laul]] ta okstest valla.
Kellel [[nuga]] mõikab, sel ju pillgi hõikab,
aga lodjapuine [[nool]] ta südamesse lõikab.&quot;
&lt;/poem&gt;
* [[Lesja Ukrajinka]], &quot;Lodjapuu&quot;, rmt: Lesja Ukrainka, &quot;Aoeelsed tuled&quot;, tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 65-66


&lt;poem&gt;
Punast lodjapuukest mure painab, kaardu teel ta jäi.
Nii ka meie sangarlik [[Ukraina]] seisab longuspäi.
Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.
Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!

Lodjapuu on valmistamas aina uut ja valget [[õis|õit]].
Seisa kindlalt, kartmatu Ukraina, ees meid ootab võit.
Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.
Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!
&lt;/poem&gt;
* [[Stepan Tšarnetskõi]], [https://et.wikipedia.org/wiki/Punane_lodjapuu_aasal &quot;Punane lodjapuu aasal&quot;] (''Ой у лузі червона калина''), tõlkinud [[Leelo Tungal]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia|Lodjapuu (perekond)}}

[[Kategooria:Puud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>14p1piu4r9ch9wahfupenwknn8gjhqy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Poks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11062</id>
    <revision>
      <id>90128</id>
      <parentid>54774</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:28:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2907" xml:space="preserve">
==Proosa==
&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, II osa, 22. peatükk


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk. 192


* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>tkxhohf1ujlabkwkvdsyuaupe4nuyhf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90129</id>
      <parentid>90128</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:28:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2953" xml:space="preserve">
==Proosa==
&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, II osa, 22. peatükk


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk. 192


* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>996ekfi1ih8yudh3hok2q44ohcy4d3y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90130</id>
      <parentid>90129</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:29:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3013" xml:space="preserve">
==Proosa==
&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, II osa, 22. peatükk


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk. 192


* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007


* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. (lk 177-178)
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>ptdr4l3p6kpfwrizuyfumgqa7l7nh2o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90169</id>
      <parentid>90130</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:26:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3012" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot;, II osa, 22. peatükk


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192

* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>3nbcwwztlm9albhrdr76gp6ho4d7d3f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90170</id>
      <parentid>90169</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:27:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3073" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Peenetundeliselt, hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII &quot;Tõde ja õigus&quot;], II osa, 22. peatükk


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192

* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>9tfa6lhwotgkgjr09z6mioa52shz98v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90171</id>
      <parentid>90170</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:32:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4301" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [[Peenetundelisus|Peenetundeliselt]], hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII &quot;Tõde ja õigus&quot;], II osa, 22. peatükk


* Ehmunud tädi Mary-Ben viis poisi otseteed dr. J. A. Jerome'i juurde. Sinine silm on tühiasi, ütles arst, see pole suurem õnnetus. Aga...
:&quot;Kas sulle tehakse liiga, Frank? Polegi vaja vastata. Ma tean. Ma tean kõik, mis siin linnas sünnib. Kas sina seda teadsid? Carlyle'i külakoolis käivad jõhkardid. Kas sa Queensberry reegleid tunned?&quot;
:Francis oli iiht-teist neist reeglitest kuulnud oma isalt. Allapoole vööd ei tohi lüüa.
:&quot;Ei tunne või? Noh, Frank, poksiringis on Queensberry reeglid ju kenad küll, aga niipalju kui mina tean, pole ei Carlyle'i külakoolis ega terves Blairlogie's neist kuuldudki. Kas sa pole kunagi näinud, kuidas metsatöölised laupäeva õhtul kaklevad? Ei, vaevalt sa seda näinud oled. Prantslased oskavad jõhkralt kakelda. Kuula nüüd: sul on kaks rusikat, aga need ei löö sulavõistki läbi. Sul on aga kaks jalga ja head tugevad saapad. Niisiis on nõks selles, et lased tülinorijal ligi tulla, taganed ja virutad talle parema jala saapaga kõhukoopasse. Ära kubemesse löö; see tuleb hiljem. Aga viruta kõhukoopasse. Tõenäoliselt ta kukub, kui õigesti lööd.
* [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin, 1999, lk 87


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192

* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>nqyk0prm3nx874tq8cslb4j00uecqdc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90172</id>
      <parentid>90171</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:33:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4302" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [[Peenetundelisus|Peenetundeliselt]], hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII &quot;Tõde ja õigus&quot;], II osa, 22. peatükk


* Ehmunud tädi Mary-Ben viis poisi otseteed dr. J. A. Jerome'i juurde. Sinine silm on tühiasi, ütles arst, see pole suurem õnnetus. Aga...
:&quot;Kas sulle tehakse liiga, Frank? Polegi vaja vastata. Ma tean. Ma tean kõik, mis siin linnas sünnib. Kas sina seda teadsid? Carlyle'i külakoolis käivad jõhkardid. Kas sa Queensberry reegleid tunned?&quot;
:Francis oli iiht-teist neist reeglitest kuulnud oma isalt. Allapoole vööd ei tohi lüüa.
:&quot;Ei tunne või? Noh, Frank, poksiringis on Queensberry reeglid ju kenad küll, aga niipalju kui mina tean, pole ei Carlyle'i külakoolis ega terves Blairlogie's neist kuuldudki. Kas sa pole kunagi näinud, kuidas metsatöölised laupäeva õhtul kaklevad? Ei, vaevalt sa seda näinud oled. Prantslased oskavad jõhkralt kakelda. Kuula nüüd: sul on kaks rusikat, aga need ei löö sulavõistki läbi. Sul on aga kaks jalga ja head tugevad saapad. Niisiis on nõks selles, et lased tülinorijal ligi tulla, taganed ja virutad talle parema jala saapaga kõhukoopasse. Ära kubemesse löö; see tuleb hiljem. Aga viruta kõhukoopasse. Tõenäoliselt ta kukub, kui õigesti lööd.&quot;
* [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin, 1999, lk 87


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192

* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>i7o9t0ncwrmmxxyp5njsxs38m1zenxv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90173</id>
      <parentid>90172</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:33:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4302" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [[Peenetundelisus|Peenetundeliselt]], hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII &quot;Tõde ja õigus&quot;], II osa, 22. peatükk


* Ehmunud tädi Mary-Ben viis poisi otseteed dr. J. A. Jerome'i juurde. Sinine silm on tühiasi, ütles arst, see pole suurem õnnetus. Aga...
:&quot;Kas sulle tehakse liiga, Frank? Polegi vaja vastata. Ma tean. Ma tean kõik, mis siin linnas sünnib. Kas sina seda teadsid? Carlyle'i külakoolis käivad jõhkardid. Kas sa Queensberry reegleid tunned?&quot;
:Francis oli üht-teist neist reeglitest kuulnud oma isalt. Allapoole vööd ei tohi lüüa.
:&quot;Ei tunne või? Noh, Frank, poksiringis on Queensberry reeglid ju kenad küll, aga niipalju kui mina tean, pole ei Carlyle'i külakoolis ega terves Blairlogie's neist kuuldudki. Kas sa pole kunagi näinud, kuidas metsatöölised laupäeva õhtul kaklevad? Ei, vaevalt sa seda näinud oled. Prantslased oskavad jõhkralt kakelda. Kuula nüüd: sul on kaks rusikat, aga need ei löö sulavõistki läbi. Sul on aga kaks jalga ja head tugevad saapad. Niisiis on nõks selles, et lased tülinorijal ligi tulla, taganed ja virutad talle parema jala saapaga kõhukoopasse. Ära kubemesse löö; see tuleb hiljem. Aga viruta kõhukoopasse. Tõenäoliselt ta kukub, kui õigesti lööd.&quot;
* [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin, 1999, lk 87


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192

* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>g8g78ne4ea6i8wlka50072gsg40n5pg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90174</id>
      <parentid>90173</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:37:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4487" xml:space="preserve">[[Pilt:Both_Members_of_This_Club_George_Bellows.jpeg|pisi|George Bellows, &quot;Both Members of This Club&quot; (1909)]]
[[Pilt:The_Knock-Out_P5360.jpg|pisi|Luc Albert Moreau, &quot;Nokaut&quot; (u 1927)]]
==Proosa==

* [[Peenetundelisus|Peenetundeliselt]], hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII &quot;Tõde ja õigus&quot;], II osa, 22. peatükk


* Ehmunud tädi Mary-Ben viis poisi otseteed dr. J. A. Jerome'i juurde. Sinine silm on tühiasi, ütles arst, see pole suurem õnnetus. Aga...
:&quot;Kas sulle tehakse liiga, Frank? Polegi vaja vastata. Ma tean. Ma tean kõik, mis siin linnas sünnib. Kas sina seda teadsid? Carlyle'i külakoolis käivad jõhkardid. Kas sa Queensberry reegleid tunned?&quot;
:Francis oli üht-teist neist reeglitest kuulnud oma isalt. Allapoole vööd ei tohi lüüa.
:&quot;Ei tunne või? Noh, Frank, poksiringis on Queensberry reeglid ju kenad küll, aga niipalju kui mina tean, pole ei Carlyle'i külakoolis ega terves Blairlogie's neist kuuldudki. Kas sa pole kunagi näinud, kuidas metsatöölised laupäeva õhtul kaklevad? Ei, vaevalt sa seda näinud oled. Prantslased oskavad jõhkralt kakelda. Kuula nüüd: sul on kaks rusikat, aga need ei löö sulavõistki läbi. Sul on aga kaks jalga ja head tugevad saapad. Niisiis on nõks selles, et lased tülinorijal ligi tulla, taganed ja virutad talle parema jala saapaga kõhukoopasse. Ära kubemesse löö; see tuleb hiljem. Aga viruta kõhukoopasse. Tõenäoliselt ta kukub, kui õigesti lööd.&quot;
* [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin, 1999, lk 87


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192

* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>sra9yoqq73bcmasl74daeu74gvln17n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90176</id>
      <parentid>90174</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T15:44:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4488" xml:space="preserve">[[Pilt:Both_Members_of_This_Club_George_Bellows.jpeg|pisi|George Bellows, &quot;Both Members of This Club&quot; (1909)]]
[[Pilt:The_Knock-Out_P5360.jpg|pisi|Luc Albert Moreau, &quot;Nokaut&quot; (u 1927)]]
==Proosa==

* [[Peenetundelisus|Peenetundeliselt]], hoidudes lausa [[vaidlus]]se astumast, kuid koledal kombel kiideldes oli [alamleitnant] juba mitu korda vihjanud inglise poksi paremustele, osutudes seega täitsa puhtaks &quot;läänlaseks&quot;. Rusikatega isand ainult muigas põlglikult ja halvustavalt sõna &quot;poks&quot; peale; ilma et temagi oleks võistlejat avaliku [[väitlus]]ega austanud, näitas või õigemini esitas ta omalt poolt vahel nii poolkogemata ühe täiesti rahvusliku [[argument|argumendi]] - tohutu [[rusikas|rusika]], soonilise, pahkliku, ruskete karvaudemetega kaetud rusika, ja kõigile oli kohe selge, et kui see sügavalt rahvuslik argument kindlalt mõnd objekti tabab, siis jääb tõesti ainult märg plekk järele. 
** [[Fjodor Dostojevski]], &quot;Idioot&quot;, tlk [[Marta Sillaots]], 1975, lk 177-178


* [Molotov:] &quot;[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska!
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII &quot;Tõde ja õigus&quot;], II osa, 22. peatükk


* Ehmunud tädi Mary-Ben viis poisi otseteed dr. J. A. Jerome'i juurde. Sinine silm on tühiasi, ütles arst, see pole suurem õnnetus. Aga...
:&quot;Kas sulle tehakse liiga, Frank? Polegi vaja vastata. Ma tean. Ma tean kõik, mis siin linnas sünnib. Kas sina seda teadsid? Carlyle'i külakoolis käivad jõhkardid. Kas sa Queensberry reegleid tunned?&quot;
:Francis oli üht-teist neist reeglitest kuulnud oma isalt. Allapoole vööd ei tohi lüüa.
:&quot;Ei tunne või? Noh, Frank, poksiringis on Queensberry reeglid ju kenad küll, aga niipalju kui mina tean, pole ei Carlyle'i külakoolis ega terves Blairlogie's neist kuuldudki. Kas sa pole kunagi näinud, kuidas metsatöölised laupäeva õhtul kaklevad? Ei, vaevalt sa seda näinud oled. Prantslased oskavad jõhkralt kakelda. Kuula nüüd: sul on kaks rusikat, aga need ei löö sulavõistki läbi. Sul on aga kaks jalga ja head tugevad saapad. Niisiis on nõks selles, et lased tülinorijal ligi tulla, taganed ja virutad talle parema jala saapaga kõhukoopasse. Ära kubemesse löö; see tuleb hiljem. Aga viruta kõhukoopasse. Tõenäoliselt ta kukub, kui õigesti lööd.&quot;
* [[Robertson Davies]], &quot;Mis on lihas ja luus&quot;. Tõlkinud Riina Jesmin, 1999, lk 87


&lt;poem&gt;
Karusselli juures oli palju [[rahvas]]t. Iidol astus punaste [[vurrud]]ega karussellimehe juurde ja küsis: &quot;Kui õige poksiks vähe?&quot;
&quot;Mistarvis?&quot; küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud [[vest]]i.
[[Küsimus]]tele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja [[lihas]]te treenimiseks kaljurahne pilduma.
&quot;[[Jõud]]u tal, [[loom]]al, ju on,&quot; nentis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott]], kes ka lõbutsema oli tulnud.
&quot;Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!&quot; arvas [[valge]]is rõivais [[kloun]].
&quot;Noo!&quot; hüüatas karussellimees solvunult. &quot;Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, [[lipp|lipukesed]] ja [[valge]]d [[hobune|hobused]]? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!&quot;
&quot;Jah, see on küll tõsi!&quot; nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.
Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.
&lt;/poem&gt;
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;Iidol&quot;. Rmt: &quot;Õlle kõrvale&quot;, 1996


* Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta.
** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': &quot;Secrets of Power Persuasion for Salespeople&quot; (2003), Roger Dawson, lk 192


* See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi.
** Muhammad Ali, ''cit. via'': &quot;Ali's Quotes&quot;, BBC Sport: Boxing, 17. jaanuar 2007

==Kirjandus==
* [[Juta Renzer]], &quot;Kui poksiks pisut&quot;, 1982

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>e0fyum41vmuzn62znf2kutxlrd3uloy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maitsetaim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11146</id>
    <revision>
      <id>90241</id>
      <parentid>54965</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T11:38:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1302" xml:space="preserve">
==Proosa==

* [[Pööning]]ust sai meeldiv mängupaik. Suured ümmargused värvilised [[kõrvits]]ad moodustasid ilusaid laudu ja toole. Pea kohal kõikusid punased piprad ja sibulad. Laest rippusid alla ka paberisse pakitud suitsusingid ja suitsutatud hirveliha. Kuivatatud [[ravimtaim]]ede kimbud, vürtsitaimed toitude maitsestamiseks ja mõrudad taimed ravimiseks - täitsid pööningu vürtsika ja tolmuse [[lõhn]]aga. (lk 14)
** [[Laura Ingalls Wilder]], &quot;Väike maja Suures Metsas&quot;, tlk Tiu Viljamaa, 1994


* Aeg-ajalt oli Stine siiski midagi öelnud. Lühidat. Lihtlauseid, mis ei olnud Kasperil kunagi meelest läinud.
: - Maitse ja lõhna sügavus, ütles Stine, - tekib ainult siis, kui kasutad värsket maitserohelist.
:Järgmisel päeval oli Kasper pannud oma Fazioli peale plastkasti ja täitnud selle lillepottidega, milles kasvasid koriander, roheline ja sinine basiilik, kreeka tüümian, tavaline ja varspetersell, till, murulauk, sidrunhein, pune. Paistis, nagu oleks klaveril suur, roheline parukas, ka praegu, terve igavik pärast Stine kadumist.
* [[Peter Høeg]], &quot;Vaikne tüdruk&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet, 2008, lk 113


[[Kategooria:Maitsetaimed| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>6b58xp843zray648l8p48xkvy1cja2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thames</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11662</id>
    <revision>
      <id>90218</id>
      <parentid>69331</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T22:57:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2707" xml:space="preserve">[[Pilt:Reflections_on_the_Thames,_Westminster_-_Grimshaw,_John_Atkinson.jpg|pisi|John Atkinson Grimshaw, &quot;Peegeldused Thamesil, Westminster&quot; (1880)]]
[[Pilt:Valley_of_the_Thames_Halswelle.jpg|pisi|Keeley Halswelle, &quot;Thamesi org&quot; (1882)]]
[[Pilt:The_Terrace,_1909_by_Milly_Childers.jpg|pisi|Milly Childers, &quot;Terrass&quot; (1909)]]
'''Thames''' on pikim tervenisti Inglismaal asuv jõgi. Selle ääres asuvad Oxford ja London.


==Proosa==


* Esmalt viis laev mu [[Inglismaa]]le. Kohe [[London]]i sadamas võttis mind vastu paks [[udu]]. Oleksin jalutanud nagu piimasupi sees, ühtegi inimest polnud näha. Või veel - silm ei seletanud omaenda jalgu. Käisin pimesi ringi ja hüüdsin kogu aeg valju häälega: &quot;Ma olen Eestist! Kus [[Neville Chamberlain|Chamberlain]] on?&quot;
:Mingit vastust ma ei saanud. Tõsi, ümberringi kuuldus palju hääli, kuid need kuulusid samasugustele hädalistele nagu ma ise. Kellel oli kadunud naine, kellel mees. Paljud otsisid [[kuningas|kuningat]]. Aegajalt kostis plartsatusi - siis kui udusse eksinud inimesed Thamesi kukkusid. Olin kõigest sellest nii ehmunud, et jäin seisma ja ei julgenud enam sammugi astuda.
:Siis kuulsin, kuidas minust möödus kaks meest, üks küsis teiselt:
:&quot;Öelge, kuidas te ometi taipasite, et neegril on kolm kätt?&quot;
:&quot;See on [[elementaarne]], Watson,&quot; vastas teine. &quot;Elementaarne.&quot; (lk 18-19)
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed&quot;, Tallinn: Varrak, 2008


* Kord jõudis tema kätte ja paruness küsis, kuhu tema neid viiks. [[Virginia Woolf|Virginia]] mõtles järele.
:&quot;Võib-olla jäätunud Thames'ile kärekülmal talvepäeval. Nii külmal, et teekäijad külmuvad raidkujudeks ja murenevad tuhkjaks lumeks. Ma viiksin teid soojendavale [[uisutamine|uisuretkele]] üle laulva jää, puhuksin teile oma aurava hingeõhuga elu sisse ja paneksin teie [[põsed]] punetama nagu õunad.&quot; (lk 13)
* [[Enel Melberg]], &quot;Üheteistkümnes päev&quot;, tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998


* [[Surrey]] krahvkonna põhjapiir kulgeb mööda Thamesi jõge, mille äärde jäävad iidsed kuninglikud residentsid Windsori ja Hampton Courti loss. Kui astmahaige [[William III]] kolis [[Õukond|õukonna]] seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Hampton Courti, et pääseda [[London]]i suitsust värskema õhu kätte, hakkasid rikkamad londonlased ehitama lossi lähedusse üles- ja allajõge villasid ja suveresidentse, et samuti pääseda pakku Londoni müra ja õhusaaste eest. (lk 534)
** [[Pilvi Rajamäe]], &quot;Järelsõna&quot;, rmt: [[Jane Austen]], &quot;[[Emma]]&quot;, tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}


[[Kategooria:Suurbritannia jõed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>eg28jjffy5pggr4fkqou7adpvtaxjxr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11725</id>
    <revision>
      <id>90117</id>
      <parentid>56625</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:19:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="709" xml:space="preserve">

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mul olid kastanpruunid
[[juuksed]] ja sale piht, ma meeldisin
paljudele, ent kõige rohkem siiski Udu
peremehele, kes tuli [[suvistepüha]] [[õhtu]]l minu juurde
[[ait]]a; [[sink]] lõhnas ja
aida all krõbistasid [[hiir]]ed.
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Jadwiga Purre&quot;, rmt: &quot;Harala elulood&quot;, 1976


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125


[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>c6qvjmxu3wz0wt4ewutemtfa0044d6p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90118</id>
      <parentid>90117</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:20:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="806" xml:space="preserve">''See artikkel räägib hüpoteetilisest vöökohast ehk pihast. Pihi kohta loe artiklist [[pihtimine]].''

==Luule==
&lt;poem&gt;
Mul olid kastanpruunid
[[juuksed]] ja sale piht, ma meeldisin
paljudele, ent kõige rohkem siiski Udu
peremehele, kes tuli [[suvistepüha]] [[õhtu]]l minu juurde
[[ait]]a; [[sink]] lõhnas ja
aida all krõbistasid [[hiir]]ed.
&lt;/poem&gt;
* [[Mats Traat]], &quot;Jadwiga Purre&quot;, rmt: &quot;Harala elulood&quot;, 1976


&lt;poem&gt;
[[Videvik]] -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber piha
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125


[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>80me3dmntlq1rlwlech7eqg4coygqpw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Videvik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12343</id>
    <revision>
      <id>90116</id>
      <parentid>76690</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:18:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1758" xml:space="preserve">
==Proosa==
* Ah, [[vanadus]]. Videvikuaastad - see delikaatne nimetus. Videvik on käes - uue elu möirgav [[koidik]], tõenäoliselt selline, millest sa midagi ei tea. Me kõik pöörame silmad ära ja siis — piraki! — oledki ise selle keskel, imestades, kuidas pagan see võis küll juhtuda, ja võib-olla on see [[põrgu]] kõige välimine ring ja juba jooksevadki lähemale lustakad [[kurat|kuradikesed]] oma [[kolmhark]]idega, suskides ja torkides. (lk 17)
** [[Penelope Lively]], &quot;Kuidas see kõik algas&quot;, tlk Kati Karu, 2017


* Minu akna taga küünitab valge ilmetu talve[[päike]] männilatvade järele ja kuldab need üle, enne kui Hedvig Eleonora taha kaob. Korraks tundub, nagu oleksid suured [[puu]]d leekides. [[Juur]]ed ja paljad [[tüvi|tüved]] helendavad videvikus nagu tuli, ent peagi upub nõrk kuldne [[valgus]] varjudesse. Juuda[[talv]], reetlikult pehme. (lk 16)
** [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017

==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Päike]] väsis, päike loojus, 
aga suvepäeva [[soojus]] 
järvevette jäi. 
Paljajalu rannaliival 
tume-tumeda [[trikoo]]ga 
videvik vaid käis.
...
[[Lõke]] lõi loitma, veel [[latv]]adest kõrgemal 
pilvisse puutus.
Videvik kohkudes sukeldus järve 
ja valgeks kõik muutus.
&lt;/poem&gt;
* [[Maimu Linnamägi]], &quot;Jaaniööl&quot;, rmt: &quot;Sügise sünnipäev&quot;, 1973, lk 42


&lt;poem&gt;
Videvik -
värske kui [[kurk|kurgiliha]].
Ei isu, ei asu, ja ometi [[nälg]].
Istudes-astudes ümber [[piht|piha]]
palava [[pilk|pilgu]] jahenev [[jälg]].
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;*Videvik...&quot;, rmt: &quot;Teeleht&quot;, 2017, lk 125


[[Kategooria:Aeg]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Optika]]</text>
      <sha1>kg5ec3dzt3z86obpl41w8tb5evvgw66</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liköör</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12545</id>
    <revision>
      <id>90156</id>
      <parentid>71520</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:57:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1270" xml:space="preserve">[[Fail:Josef_Lauer,_Still_Life_with_Ripe_Fruits.jpg|pisi|Josef Lauer, &quot;Vaikelu küpsete viljadega&quot; (u 1870)]]
[[Pilt:De_likeurdrinksters,_Gustave_Van_de_Woestyne,_1922,_Koninklijk_Museum_voor_Schone_Kunsten_Antwerpen.jpg|pisi|Gustave Van de Woestijne, &quot;Liköörijoojad&quot; (1922)]]

==Luule==

&lt;poem&gt;
Likööri rüüpan võrratut 
pärlpeene peekri seest - 
kõik Reini [[vein]]id annaksin 
ta puhta maitse eest!
/---/
Ei usu silmi [[Pühak]]ud 
kes tormand [[aken|aknale]] - 
sääl säeb end Väike Trimpaja 
käevangu - [[Päike|Päiksele]] -
&lt;/poem&gt;
* Emily Dickinson, &quot;*** Likööri rüüpan võrratut&quot;. Tõlkinud Doris Kareva. Rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1988, lk 22


==Proosa==
* - Kuidas sobivad omavahel kokku [[alkohol]] ja katkematu [[palve]]? küsis Kasper.
:- [Franz Fieber] Mida sa tahad, mees? Trapistid pruulivad [[õlu]]t. Benediktiinid põletavad likööri. [[Jeesus|Lunastaja]] muutis vee veiniks. Mida põrgut ma sinu arust sellisel [[õhtu]]l nagu täna tegema peaksin?
* [[Peter Høeg]], &quot;[[Vaikne tüdruk]]&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 185 

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>follwxwm5854nncu8qxsl3ve03z534a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lamamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13021</id>
    <revision>
      <id>90152</id>
      <parentid>89346</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:46:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6363" xml:space="preserve">[[Pilt:Eero_Järnefelt_-_Saimi_in_the_Meadow.jpg|pisi|Eero Järnefelt, &quot;Saimi aasal&quot; (1892)]]
[[File:Delphin Enjolras - Just Finishing Reading a Novel.jpg|thumb|Delphin Enjolras (1857-1945), &quot;Romaani lugemist lõpetamas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Carl_von_Bergen_-_Spiel_mit_den_Küken_(1912).jpg|pisi|Carl von Bergen, &quot;Tibudega mängimas&quot; (1912)]]

==Piibel==

* Kui sa näed oma vihamehe eeslit koorma all lamamas, siis ära jäta teda maha, vaid aita ta lahti päästa!
** [[2. Moosese raamat]] 23:5 


&lt;poem&gt;
Issand on mu karjane, 
mul pole millestki puudust.
:2 Haljale aasale paneb ta mind lebama, 
hingamisveele saadab ta mind;
:3 tema kosutab mu hinge. 
&lt;/poem&gt;
* [[Psalmid]] 23:1-3

==Luule==

&lt;poem&gt;
Elu on [[põlgus|põlata]] iseennast
ja lamada liikumatult [[kaev]]u põhjas
ja teada, et ülal paistab [[päike]]
ja õhus lendavad kuldsed [[linnud]]
ja noolnobedalt tormates mööduvad päevad.
&lt;/poem&gt;
* [[Edith Södergran]], &quot;Elu&quot;. Tõlkinud [[Debora Vaarandi]]. Rmt: &quot;Tuleviku vari&quot; (1986), lk 30


&lt;poem&gt;
Laman selili ja olen
enda meelest [[reheahi]]. 
/---/
Mina olen reheahi,
minu päratumas keres
hõõgub lõõmav tulekahi
keset pikka ööd.
&lt;/poem&gt;
* Bernard Kangro, &quot;Ajatu mälestus&quot;


&lt;poem&gt;
Suur on [[suvi]], ilm on hele, kõik on alles veel,
aga juba teises [[rahu]]s - - - - -

Hoopis teises. Ja ta märkab: [[rohi|rohus]] lamab [[mees]]
nagu tume täpp või [[koma]] ajapildi sees.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Kõrges rohus suures rahus tillukene mees&quot; kogus &quot;Elulootus&quot; (1980), lk 62


&lt;poem&gt;
Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
Lamades, seistes ja istudes,
Esialgu.
&lt;/poem&gt;
* Juhan Viiding, &quot;* Lamades, seistes ja istudes&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 560

==Proosa==

* &quot;Planchet,&quot; lausus d’Artagnan, &quot;kinnitan sulle, et mul pole põrmugi igav.&quot;
:&quot;Kui asi on nii, miks olete siis seal siruli nagu surnu?&quot;
:&quot;Sõbrake Planchet, kui olin La Rochelle’i piiramisel, kus olid sinagi, ühe sõnaga, kui viibisime koos, siis oli seal üks araablane, kuulus serpentiinist laskja. See oli tark poiss, kuigi naljakat nahavärvi, nagu sinu oliivid. Nojah, kui see araablane oli söönud või tööd teinud, heitis ta pikali, nii nagu olen praegu pikali mina, ja suitsetas mingit võlurohtu suurest, merivaigust kahaga piibust Ja kui mõni ülemus heitis talle ette, et ta ühtevalu magab, vastas araablane rahuga: &quot;Parem istuda kui seista püsti, parem lamada kui istuda, parem olla surnud kui lamada.&quot;
:&quot;Selle araablase nahavärv ja tarkussõnad on ühteviisi jubedad,&quot; ütles Planchet. &quot;Mäletan teda hästi. Suure mõnuga lõikas ta protestantidel päid otsast.&quot;
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]&quot;, II osa, 1960, lk 394


* Kui mõnus on lamada liikumatult [[diivan]]il ja tajuda, et oled üksi toas! Tõeline [[õnn]] pole võimalik ilma [[üksindus]]tundeta. [[Lucifer|Langenud ingel]] loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne [[inglid]]. (lk 158)
** [[Anton Tšehhov]], &quot;Palat nr 6&quot;, tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], rmt: &quot;Valitud teosed&quot;, 5. kd, 1962


* &quot;Kas tõesti tohib [[võtmine|võtta]] kõike, mis leiad?&quot; küsis Annika.
:&quot;Jah, kõike, mis [[maapind|maas]] lebab,&quot; ütles Pipi.
:Natuke maad edasi lamas oma [[suvila]] ees [[rohi|rohu]] peal üks vanem [[mees]] ja [[uni|magas]].
:&quot;See seal lamab ka maas,&quot; ütles Pipi, &quot;ja meie leidsime ta. Me võtame ta kaasa!&quot;
:Tommy ja Annika ehmusid tõsiselt.
:&quot;Ei, ei, Pipi, me ei või seda onu võtta, nii küll ei kõlba,&quot; ütles Tommy. &quot;Pealegi, mis me temaga peale hakkame?&quot;
:&quot;Mis me temaga peale hakkame? Nii üht kui teist. Võiksime ta panna küüliku eest küülikupuuri ja sööta teda [[võilill]]elehtedega. Aga kui te ei taha, siis jäägu ta minugipoolest. Kuigi see ärritab mind, sest võib ju tulla mõni teine asjadeotsija ja ta sisse vehkida.&quot; (lk 19–20)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Pipi Pikksukk&quot;, rmt: &quot;Pipi Pikksuka lood&quot;. Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk


* Tondinahad aina pikutasid igirohelise rohu peal. Kui haljas vaip sai selja all ära muljutud, tuli ennast teise kohta veeretada — jälle oli ase värske. Väikeste tondinahkade mõnusaim [[mäng]] oligi enese rullimine. Mõnikord põrgati külgepidi kokku, aga keegi ei teinud sellest tüliküsimust. Vanemast peast ununes lapseea lust ära, ehkki tondinahkade [[keha]]d olid ümmargused ja veeresid sileda maa peal hästi. Aga tondinahkadel polnud [[põhjus]]t ennast ülearu liigutada. Pruukis kätt sirutada ja ikka jäi mõni puu otsast pudenenud vili pihku. Vaid üksikud tondinahad viitsisid aeg-ajalt [[jalg]]adele tõusta, et [[banaan]]ikobaraid murda või terava [[kivi]]ga mõnda [[ananass]]i varre otsast maha lõigata. (lk 5, algus)
* Et tondinahad päeviti enamjaolt pikutasid ja öösiti sügavasti [[uni|magades]] puhkasid, siis oli nende [[karv]] suurest lamamisest üsna tokerdunud. Ümmarguse kere kõige ümaramate kohtade peal oli [[nahk]] laiguti paljaks kulunud, aga paklas kõrvatagustes elasid väikesed sinised [[ämblik]]ud. Need punusid sinna sasikarvadesse aina uusi ja uusi võrke, vaat et mässivad tondinahkade [[kõrv]]ad tervenisti oma niitide sisse. Aga kõrvad olid tondinahkade eriline uhkus: suured, kikkis ja servast merekarbi moodi kaardus. Et tondinahad tillukeste siniste ämblikega sõda pidada ei viitsinud, läks neil vanemast peast kõrvakuulmine viletsaks. (lk 6)
** [[Aimée Beekman]], &quot;Tondinahad&quot;, 1977


* Eile puhus tuttav [[tuul]]. Tuul, mida ma olin juba varem kohanud.
:[[Kevad]] olid tulnud varem kui tavaliselt. Kõndisin tuules kindlal kiirel sammul nagu igal hommikul. Kuigi tegelikult tahtsin hoopis oma [[voodi]]sse tagasi pugeda ja lebada seal liikumatult, ilma midagi mõtlemata, midagi soovimata, lamada, kuni tunneksin lähenevat seda, mis pole ei hääl, maitse ega lõhn, vaid kõigest üks väga ähmane [[mälestus]], mis on pärit teiselt poolt [[mälu]] piire. (lk 5)
* [[Ágota Kristóf]], &quot;Eile&quot;, tlk Triinu Tamm, 2001

==Vanasõnad==
* Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata).
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>a2v9saai9esn5viwqlqwlqufy449k48</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Häälestamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13141</id>
    <revision>
      <id>90198</id>
      <parentid>61123</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:04:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="712" xml:space="preserve">[[Pilt:Jean-Baptiste_Greuze,_GitarzystaFXD.jpg|pisi|Jean-Baptiste Greuze, &quot;Kitarrist&quot; (1757)]]

==Proosa==

* Pille meie kätte ei antud, et puhume vale hääle sisse, siis puhuvad pärast vale häält kogu eluaja. Pilli peab enne sisse mängima, õige hääle sisse puhuma, seletas vana kroonumuusikant, muidu ei saa tast asja.
:Mõne nädalaga puhus ta siis kõikidele pillidele õiged hääled sisse ja jagas pillid välja. (lk 44-45)
* [[Jüri Parijõgi]] &quot;Kui meie hakkasime pillimeesteks&quot;, lk 43-51, rmt: &quot;Kui isa kinkis raamatuid&quot;, 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981


[[Kategooria:Muusika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Tegevused]]</text>
      <sha1>hir9evqv711nk2aa7sp7o6ubs4bo84j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90199</id>
      <parentid>90198</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:04:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="720" xml:space="preserve">[[Pilt:Jean-Baptiste_Greuze,_GitarzystaFXD.jpg|pisi|Jean-Baptiste Greuze, &quot;Kitarrist&quot; (1757)]]

==Proosa==

* [[Pill]]e meie kätte ei antud, et puhume vale hääle sisse, siis puhuvad pärast vale häält kogu eluaja. Pilli peab enne sisse mängima, õige hääle sisse puhuma, seletas vana kroonumuusikant, muidu ei saa tast asja.
:Mõne [[nädal]]aga puhus ta siis kõikidele pillidele õiged hääled sisse ja jagas pillid välja. (lk 44-45)
* [[Jüri Parijõgi]] &quot;Kui meie hakkasime pillimeesteks&quot;, lk 43-51, rmt: &quot;Kui isa kinkis raamatuid&quot;, 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981


[[Kategooria:Muusika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Tegevused]]</text>
      <sha1>jkv63qy8f8xh63xb2t6msqvkbp5cc3e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tüvi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13275</id>
    <revision>
      <id>90225</id>
      <parentid>67466</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T09:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4594" xml:space="preserve">[[Pilt:Janus_la_Cour_-_Aaløb_i_Moesgaard_Skov_-_1885.png|pisi|Janus la Cour, &quot;Oja Moesgaardis&quot; (1885)]]
[[Pilt:Ferdynand_Ruszczyc_-_Old_apple_trees_-_MP_394_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Ferdynand Ruszczyc, &quot;Vanad õunapuud&quot; (1903)]]
'''Tüvi''' (ladina ''truncus'') on [[puu]] varre harunemata osa. 


==Proosa==


* [[Kuused]] polnud ei väga vanad ega väga suured ning nende muistse välimuse põhjustas külluslik sambla- ja samblikukasv, mis kattis nende tüvesid ja [[oks]]i. Kuusetihniku kohal teeserval seisis väärikas kask, üks jäänukeid mäge katnud põlismetsast - hiiglaslik jändrik tüvi, mille ümbermõõt kolme jala kõrgusel maapinnast oli vaid kaks tolli vähem kui kakskümmend kolm jalga. Umbes kahekümne jala kõrgusel või enam lõhenes peatüvi neljaks suureks püstiseks haruks, mis olid igaüks ise suure puu eest.
** [[Anna Murray Vail]], &quot;Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III&quot;, Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389


* Kes on kord metsas, tunneb end turvaliselt; ta pole metsa harjal, ladvastikus, kus toimub kasv ja tihedus on kõige suurem. See tihedus kaitseb teda ülalt. Nii on mets saanud ''[[hardus]]e'' õpetajaks. Ta sunnib [[inimene|inimest]] üles vaatama ja olema tänulik tema vägeva kaitse eest. Pilku tüvesid pidi üles libistades pöörame ennast [[taevas|taeva]] poole. Maailm ennetab pühakojatunnet, [[Jumal]]a ees seismist sammaste ja piilarite keskel. Ladvastiku kontingentseim ja seetõttu [[täiuslikkus|täiuslikem]] võrdkuju on toomkiriku võlv, kõik tüved ülimaks ja lahutamatuks ühtsuseks põimunud.
** [[Elias Canetti]], &quot;Massid ja võim&quot;. Tõlkinud Mati Sirkel. Vagabund 2000, lk 109–110


* Kui lootuse tüvi nõrgaks jääb, kasvavad ta juured ometi järjest laiemale. 
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Põlev lipp]]&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1961, lk 11


* Hallsilm aina rahmeldas. Ta lohistas metsast mahalangenud puid välja, vedas need mereranda ja tassis korvidki vee lähedusse valmis. Hallsilm rühmas ja rügas kõigest jõust. Mõnikord võttis väsimus nii võimust, et ta kukkus jala pealt maha ja magas kaldaliival une ära — sealsamas, kus ta puunotte vaatidega kokku sidus. Kui tondinahad oleksid viitsinud mereranda tulla, poleks nad osanud Hallsilma poolt ehitatud muhklikule riistapuule nimegi anda. Kust nemad pidid teadma, et kokkuköidetud tüved veepinnal püsivad ja et seesuguse lihtsa aluse peal saab kas või üle suure mere sõita. 
** [[Aimée Beekman]], &quot;Tondinahad&quot;, 1977, lk 14


* Mõnikord tundus Jakobilegi, et see pole just kõige halvem võimalus elupäevade möödasaatmiseks. Tukkuda majaukse ees tamme all, kuni kasvadki tasakesi puutüvega kokku, tunda tuult läbi keha voogamas ja lasta kortsunud nahal uduvihma käes pehmeneda ja pingule tõmbuda. Inimesed oleksid käinud mööda ja avastanud ükskord, et tamme tüvi on jälle vaksa võrra jämedamaks läinud ja oksad mõne sentimeetri pikemaks kasvanud. Ega aeg muud olnudki, kui üks kasvamine või kahanemine, olenes, kust otsast vaadata. 
** [[Astrid Reinla]], &quot;Vikatimees&quot;. Rmt: &quot;Plekk-katus&quot;, 1987, lk 36

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ma olin mets, jah männi kohav kroon, 
ta tüvve tuksusid mu mõtteid ringe, 
kuid sinust sai mu taeva verev ehajoon, 
sa suureks igatsuseks põlesid mu hinge. 
&lt;/poem&gt;
* [[Rein Sepp]], &quot;... Olen osa sellest igihaljast puust&quot;, ''cit. via'' &quot;... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast&quot;. Akadeemia 11/2003, lk 2334


&lt;poem&gt;
Lõppematult katab lumi valget maad
Uskuda ei suuda et ta veeks kord saab
Uskuda ei suuda et on elus puud
Jäigad sirged tüved süsimustad luud
&lt;/poem&gt;
* [[Katrin Väli]], &quot;Lumi&quot; kogus &quot;Eluase&quot; 1978, lk 14


&lt;poem&gt;
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on [[habras]] ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor,
kuid temagi loodab, et ükskord on suur. 
&lt;/poem&gt;
* [[Ott Arder]], &quot;On kasvamas kuskil üks pisike puu&quot;


&lt;poem&gt;
Seisad kesk suletud seebimulli
oled ja viskad kirja ja kulli

ümber on [[aeg]]a ja natuke [[ruum]]i
pöörlevaid [[pilv]]i tiirlevaid tuumi

[[juur]]i ja tüvesid [[õis]]i ja lehti
[[savi]] ja õhku millest meid tehti
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Kaplinski]], &quot;* Seisad kesk suletud seebimulli&quot;, kogust &quot;Tule tagasi helmemänd&quot; (1984)


&lt;poem&gt;
see [[aeg]] on käes 
kui [[maailm]] lõheneb 
kui [[mahl]] voolab kasetüve pidi 
ja kõik mida sa teadsid 
kukub aeglaselt pooleks
&lt;/poem&gt;
* [[Kristiina Ehin]], &quot;* see aeg on käes&quot;. Looming nr 9 (2002)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Puud]]
[[Kategooria:Anatoomia]]</text>
      <sha1>dfd5y5th96ydc5k8i9v2pmter5839ew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Pseudacorus/Naisautorite illustratsioonidega lehed</title>
    <ns>2</ns>
    <id>13278</id>
    <revision>
      <id>90132</id>
      <parentid>90075</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:55:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61341" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>c8ff3x9ut9jc08gt0i711s0hbjhiazt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90193</id>
      <parentid>90132</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:48:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61359" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>74uvmatd0lad1bv2nw61dg89oujph18</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90200</id>
      <parentid>90193</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:06:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61370" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>8cbvdn3lvf4e5muyzfg5imsnlea9655</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90207</id>
      <parentid>90200</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:19:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61438" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] 
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>blas2d4w37q8vda4ba1rpovfc3mowpn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90211</id>
      <parentid>90207</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:56:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61453" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>fnnh2uy9nusbty9na1hc6y17kld8mbr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90232</id>
      <parentid>90211</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T10:31:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61502" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>1shgqfpxr9t721e7lh4wlerjqep23y7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilutulestik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13414</id>
    <revision>
      <id>90224</id>
      <parentid>81649</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T09:09:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3624" xml:space="preserve">[[Pilt:Hackert,_Feuerwerk_auf_der_Engelsburg_in_Rom,_1775.jpg|pisi|Jacob Philipp Hackert, &quot;Ilutulestik Roomas Castel Sant'Angelo kohal&quot; (1775)]]

==Proosa==
* Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targa [[kokkuhoidlikkus]]ega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia [[mütoloogia]]. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Iga [[kostüüm]] maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal ööl ilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt. 
* [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]&quot;, tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 136


* [[Silk]]ude naelutamine eeskoja välimise [[uks]]e külge köstri [[sünnipäev]]aks. Kuuvalgel [[õhtu]]l särasid silgud nagu taevatähed, ja Toots ütles, need olla ilutuled.
** [[Oskar Luts]], &quot;Kevade&quot;. Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 190


* Ei ole veel kümmetki aastat möödunud sellest, kui need lipud maha võeti ja must-puna-kuldsete vastu välja vahetati, millised &quot;impeeriumil&quot; veel tookord olemas olid. Isegi lapsed meenutasid seda hiljuti, siis kui saja neljakümne neljas jalaväerügement esmakordselt jälle [[orkester|orkestri]] saatel üle silla läks. Milline ilutulestik oli õhtul! Ernst nägi seda siit ülalt. Linn teisel pool jõge täis tulesid ja hõiskamist! Tuhanded [[haakrist]]id, peegeldumas vees nagu kringlikesed! Kui nõiduslikult sätendasid veepinnal tulukesed! (lk 8)
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;, tlk Agnes Kerge, 1982


* [[Aastavahetus]] on täitsa vahva. Kuigi mitte siis, kui oled väike ja kardad kõva [[pauk]]u. Siis ei julge sa üldse välja minna, mis sest, et väljas lastakse ilusaid rakette ja issi kutsub õue paugutama.
:Issid on naljakad. Neil on tingimata vaja uuel aastal paugutada. Vähemalt minu issil küll. (lk 11)
* Natuke enne suure ilutulestiku algust nägin ma koera. Ta oli väike ja karvane ja täitsa üksi ja kartis paugutamist vist veel rohkem kui mina väiksena. Üks poiss viskas praginapalli maha täpselt selle koera kõrval. Kutsu ehmatas jubedalt ja hüppas õhku.
:&quot;Tule siia, väike kutsu!&quot; hüüdsin ma talle ja ta vaatas minu poole küll, aga ei julgenud tulla. Siis hakkas taevasse lendama hirmus palju rakette. Ma kutsusin jälle koera ja nüüd ta tuli, nii et kõrvad laperdasid.
:Koer värises koledal kombel, kuigi tal oli paks karv seljas. Kükitasin ja silitasin koera ja ta ronis mulle pooleldi sülle. Ta võpatas ja niutsus iga kord, kui pauku kuulis. 
:Mina ei kuulnud paugutamist väga kõvasti, sest mul olid müts ja [[kõrvaklapid]] peas. Aga väiksel koeral ei olnud mütsi ega kõrvaklappe, vaid paljad kõrvad. Siis tuli mulle hea mõte. Võtsin klapid peast ära ja panin need koerale pähe. Ja mis siis juhtus! Kui järgmine kõmakas käis, ei ehmatanudki koer enam, vaid hakkas hoopis mu lõuga lakkuma ja saba liputama. (lk 14-15)
* [[Kristiina Kass]], &quot;Uusaasta paugutamine&quot;, rmt: &quot;Petra lood&quot;, täiendatud trükk, 2013


* [[Dominiiklased]] ronivad igale poole oma [[tsensuur]]iga.
:Nad ei üritagi Hiina kommete vastu huvi tunda.
:Nad ei mõista, et Kristuse usk saab hiinlasteni jõuda üksnes, kui palvusel tehakse tulevärki, ütleb Isa Ripa. (lk 53)
* [[Undinė Radzevičiūtė]], &quot;[[Kalad ja draakonid]]&quot;, tlk Tiiu Sandrak, 2017

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Sündmused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>h70znhoasrc87t3w0epwjf6g1qzeoor</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tagasitulek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14064</id>
    <revision>
      <id>90177</id>
      <parentid>87899</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T16:41:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4046" xml:space="preserve">[[Pilt:Gustave_Van_De_Woestyne_En_revenant_des_champs_(Coming_back_from_the_fields)_1911.jpg|pisi|Gustave Van De Woestyne, &quot;Põldudelt tagasi tulles&quot; (1911)]]
[[Pilt:Tulevad_tagasi._Pastell._1997._Margus_Rump.jpg|pisi|Margus Rump, &quot;Tulevad tagasi&quot; (pastell, 1997)]]
==Proosa==
* Mäletan Cauterets'd tervikuna — seda asulat, pikka [[org]]u väikese [[raudtee]] ja [[mets]]aste nõlvadega, ja kõrgeid [[küngas|künkaid]]. Ma pole seal enam kunagi käinud. Selle üle on mul hea meel. Paari aasta eest kavatsesime seal suve[[puhkus]]e veeta. Laususin päris mõtlematult: &quot;Tahaksin sinna tagasi minna.&quot; See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul [[mälu]]s püsib. Sa ei näe seda enam sellesama [[pilk|pilguga]] — isegi ebatõenäolisel eeldusel, et kõik on jäänud enam-vähem samaks. Mis on olnud, see on olnud. &quot;Õnnelikud maanteed, kus ma kõndisin, ja kuhu ma enam kunagi tagasi ei tule...&quot;
:Ära kunagi mine tagasi kuhugi, kus sa oled [[õnn]]elik olnud. Kui sa seda pole teinud, püsib see sinu jaoks elavana. Kui lähed sinna tagasi, siis see hävib. (lk 86)
* [[Ema]]l, kes ihkas [[vaheldus]]t toidus, nii nagu kõiges muuski, tuli aeg-ajalt tahtmine proovida mõnd uut hullust. Kord seisnes see selles, et &quot;[[muna]] on hoopis toitvam&quot;. Vastavalt sellele loosungile sõime muna sõna otseses mõttes igal söögiajal, kuni [[isa]] mässu tõstis. Oli ka [[kala]]periood, mil me elasime [[merikeel]]est ja [[hõbeheik|hõbeheigist]], et parandada oma ajutegevust. Kuid, olles kordamööda erinevate toitude [[dieedid]] läbi teinud, pöördus ema tavaliselt jälle tagasi normaalse menüü juurde; just niisama, nagu, olles tirinud isa läbi [[teosoofia]] ja unitaarkiriku, äärepealt hakanud [[katoliiklus|katoliiklaseks]] ning flirtinud [[budism]]iga, oli ema lõpuks [[anglikaani kirik]]u rüppe tagasi pöördunud. 
** [[Agatha Christie]], &quot;Minu elu lugu&quot;. Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 98


* Ta pöördus tagasi, enne kui oli jõudnud teele asudagi, läbemata pikemalt edasi lükata kohtumisrõõmu. 
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989, lk 120


* Siis oli [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]] kõnelema hakanud. Ta oli rääkinud [[Tartu rahu]]st, [[Jüri Vilms]]ist ja [[Eesti]] iseseisvusaastatest. Sekka oli ta lugenud [[Koidula]] luuletusi ja meenutanud [[Tammsaare]] [[aforism]]e.
:[[NKVD]]-lased puhkenud selle peale nutma. Nad olid avalikult oma [[patt]]e kahetsenud ja palunud Tõnissonil end õpetada ning juhtida. Suured [[pisar]]ad voolanud nende silmist.
:Siis tõusnud Tõnisson ja kõndinud aeglaselt otse [[meri|merre]], endised NKVD-lased ustavate kaaslastena kannul. [[Laine]]d sulgusid nende peade kohal.
:&quot;Tõnisson ütles, et kui viimane tibla Eestimaalt läinud on, siis tuleb ta tagasi,&quot; teatas [[kalur]]. &quot;Ta tuleb kuldses [[soomusrüü|soomusrüüs]] ja [[kaarik]]ul, mida veavad [[hülged]].&quot; (lk 60-61)
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed&quot;, Tallinn: Varrak, 2008


==Luule==

&lt;poem&gt;
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta -
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel′ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/XX &quot;Kalevipoeg&quot;]], XX laul, eepose lõpp


&lt;poem&gt;
[[Tragöödia]] tähtsaim vaatus on kuues:
kui [[surnu]]d tõusevad [[lava]] lahinguväljadelt,
kohendatakse [[parukas|parukaid]] ja [[kostüüm]]e,
tõmmatakse [[nuga]] rinnust,
võetakse [[silmus]] kaelast,
seistakse elavatega ühte ritta
näoga [[publik]]u poole.
...
Hanerivis tulevad need, kes otsa leidnud varem,
kolmandas ja neljandas ja vaatuste vahel.
Teadmata kadunute imepärane naasmine.
&lt;/poem&gt;
* [[Wisława Szymborska]], &quot;Teatrimuljed&quot;, rmt: &quot;Oma aja lapsed&quot;, tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 22-23

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>l19yb0d5ghmeof3wqkzn9bhyaofo2i7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90178</id>
      <parentid>90177</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T16:41:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4046" xml:space="preserve">[[Pilt:Gustave_Van_De_Woestyne_En_revenant_des_champs_(Coming_back_from_the_fields)_1911.jpg|pisi|Gustave Van de Woestyne, &quot;Põldudelt tagasi tulles&quot; (1911)]]
[[Pilt:Tulevad_tagasi._Pastell._1997._Margus_Rump.jpg|pisi|Margus Rump, &quot;Tulevad tagasi&quot; (pastell, 1997)]]
==Proosa==
* Mäletan Cauterets'd tervikuna — seda asulat, pikka [[org]]u väikese [[raudtee]] ja [[mets]]aste nõlvadega, ja kõrgeid [[küngas|künkaid]]. Ma pole seal enam kunagi käinud. Selle üle on mul hea meel. Paari aasta eest kavatsesime seal suve[[puhkus]]e veeta. Laususin päris mõtlematult: &quot;Tahaksin sinna tagasi minna.&quot; See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul [[mälu]]s püsib. Sa ei näe seda enam sellesama [[pilk|pilguga]] — isegi ebatõenäolisel eeldusel, et kõik on jäänud enam-vähem samaks. Mis on olnud, see on olnud. &quot;Õnnelikud maanteed, kus ma kõndisin, ja kuhu ma enam kunagi tagasi ei tule...&quot;
:Ära kunagi mine tagasi kuhugi, kus sa oled [[õnn]]elik olnud. Kui sa seda pole teinud, püsib see sinu jaoks elavana. Kui lähed sinna tagasi, siis see hävib. (lk 86)
* [[Ema]]l, kes ihkas [[vaheldus]]t toidus, nii nagu kõiges muuski, tuli aeg-ajalt tahtmine proovida mõnd uut hullust. Kord seisnes see selles, et &quot;[[muna]] on hoopis toitvam&quot;. Vastavalt sellele loosungile sõime muna sõna otseses mõttes igal söögiajal, kuni [[isa]] mässu tõstis. Oli ka [[kala]]periood, mil me elasime [[merikeel]]est ja [[hõbeheik|hõbeheigist]], et parandada oma ajutegevust. Kuid, olles kordamööda erinevate toitude [[dieedid]] läbi teinud, pöördus ema tavaliselt jälle tagasi normaalse menüü juurde; just niisama, nagu, olles tirinud isa läbi [[teosoofia]] ja unitaarkiriku, äärepealt hakanud [[katoliiklus|katoliiklaseks]] ning flirtinud [[budism]]iga, oli ema lõpuks [[anglikaani kirik]]u rüppe tagasi pöördunud. 
** [[Agatha Christie]], &quot;Minu elu lugu&quot;. Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 98


* Ta pöördus tagasi, enne kui oli jõudnud teele asudagi, läbemata pikemalt edasi lükata kohtumisrõõmu. 
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989, lk 120


* Siis oli [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]] kõnelema hakanud. Ta oli rääkinud [[Tartu rahu]]st, [[Jüri Vilms]]ist ja [[Eesti]] iseseisvusaastatest. Sekka oli ta lugenud [[Koidula]] luuletusi ja meenutanud [[Tammsaare]] [[aforism]]e.
:[[NKVD]]-lased puhkenud selle peale nutma. Nad olid avalikult oma [[patt]]e kahetsenud ja palunud Tõnissonil end õpetada ning juhtida. Suured [[pisar]]ad voolanud nende silmist.
:Siis tõusnud Tõnisson ja kõndinud aeglaselt otse [[meri|merre]], endised NKVD-lased ustavate kaaslastena kannul. [[Laine]]d sulgusid nende peade kohal.
:&quot;Tõnisson ütles, et kui viimane tibla Eestimaalt läinud on, siis tuleb ta tagasi,&quot; teatas [[kalur]]. &quot;Ta tuleb kuldses [[soomusrüü|soomusrüüs]] ja [[kaarik]]ul, mida veavad [[hülged]].&quot; (lk 60-61)
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed&quot;, Tallinn: Varrak, 2008


==Luule==

&lt;poem&gt;
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta -
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel′ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/XX &quot;Kalevipoeg&quot;]], XX laul, eepose lõpp


&lt;poem&gt;
[[Tragöödia]] tähtsaim vaatus on kuues:
kui [[surnu]]d tõusevad [[lava]] lahinguväljadelt,
kohendatakse [[parukas|parukaid]] ja [[kostüüm]]e,
tõmmatakse [[nuga]] rinnust,
võetakse [[silmus]] kaelast,
seistakse elavatega ühte ritta
näoga [[publik]]u poole.
...
Hanerivis tulevad need, kes otsa leidnud varem,
kolmandas ja neljandas ja vaatuste vahel.
Teadmata kadunute imepärane naasmine.
&lt;/poem&gt;
* [[Wisława Szymborska]], &quot;Teatrimuljed&quot;, rmt: &quot;Oma aja lapsed&quot;, tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 22-23

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>ldpxn80ci4mn8t00517lqnbw93rrni1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90180</id>
      <parentid>90178</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T17:01:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4045" xml:space="preserve">[[Pilt:Gustave_Van_De_Woestyne_En_revenant_des_champs_(Coming_back_from_the_fields)_1911.jpg|pisi|Gustave Van de Woestyne, &quot;Põldudelt tagasi tulles&quot; (1911)]]
[[Pilt:Tulevad_tagasi._Pastell._1997._Margus_Rump.jpg|pisi|Margus Rump, &quot;Tulevad tagasi&quot; (pastell, 1997)]]
==Proosa==
* Mäletan Cauterets'd tervikuna — seda asulat, pikka [[org]]u väikese [[raudtee]] ja [[mets]]aste nõlvadega, ja kõrgeid [[küngas|künkaid]]. Ma pole seal enam kunagi käinud. Selle üle on mul hea meel. Paari aasta eest kavatsesime seal suve[[puhkus]]e veeta. Laususin päris mõtlematult: &quot;Tahaksin sinna tagasi minna.&quot; See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul [[mälu]]s püsib. Sa ei näe seda enam sellesama [[pilk|pilguga]] — isegi ebatõenäolisel eeldusel, et kõik on jäänud enam-vähem samaks. Mis on olnud, see on olnud. &quot;Õnnelikud maanteed, kus ma kõndisin, ja kuhu ma enam kunagi tagasi ei tule...&quot;
:Ära kunagi mine tagasi kuhugi, kus sa oled [[õnn]]elik olnud. Kui sa seda pole teinud, püsib see sinu jaoks elavana. Kui lähed sinna tagasi, siis see hävib. (lk 86)
* [[Ema]]l, kes ihkas [[vaheldus]]t toidus, nii nagu kõiges muuski, tuli aeg-ajalt tahtmine proovida mõnd uut hullust. Kord seisnes see selles, et &quot;[[muna]] on hoopis toitvam&quot;. Vastavalt sellele loosungile sõime muna sõna otseses mõttes igal söögiajal, kuni [[isa]] mässu tõstis. Oli ka [[kala]]periood, mil me elasime [[merikeel]]est ja [[hõbeheik|hõbeheigist]], et parandada oma ajutegevust. Kuid, olles kordamööda erinevate toitude [[dieedid]] läbi teinud, pöördus ema tavaliselt jälle tagasi normaalse menüü juurde; just niisama, nagu, olles tirinud isa läbi [[teosoofia]] ja unitaarkiriku, äärepealt hakanud [[katoliiklus|katoliiklaseks]] ning flirtinud [[budism]]iga, oli ema lõpuks [[anglikaani kirik]]u rüppe tagasi pöördunud. 
** [[Agatha Christie]], &quot;Minu elu lugu&quot;. Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 98


* Ta pöördus tagasi, enne kui oli jõudnud teele asudagi, läbemata pikemalt edasi lükata kohtumisrõõmu. 
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989, lk 120


* Siis oli [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]] kõnelema hakanud. Ta oli rääkinud [[Tartu rahu]]st, [[Jüri Vilms]]ist ja [[Eesti]] iseseisvusaastatest. Sekka oli ta lugenud [[Koidula]] luuletusi ja meenutanud [[Tammsaare]] [[aforism]]e.
:[[NKVD]]-lased puhkenud selle peale nutma. Nad olid avalikult oma [[patt]]e kahetsenud ja palunud Tõnissonil end õpetada ning juhtida. Suured [[pisar]]ad voolanud nende silmist.
:Siis tõusnud Tõnisson ja kõndinud aeglaselt otse [[meri|merre]], endised NKVD-lased ustavate kaaslastena kannul. [[Laine]]d sulgusid nende peade kohal.
:&quot;Tõnisson ütles, et kui viimane tibla Eestimaalt läinud on, siis tuleb ta tagasi,&quot; teatas [[kalur]]. &quot;Ta tuleb kuldses [[soomusrüü|soomusrüüs]] ja [[kaarik]]ul, mida veavad [[hülged]].&quot; (lk 60-61)
* [[Andrus Kivirähk]], &quot;[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed&quot;, Tallinn: Varrak, 2008


==Luule==

&lt;poem&gt;
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta -
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel′ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.
&lt;/poem&gt;
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/XX &quot;Kalevipoeg&quot;], XX laul, eepose lõpp


&lt;poem&gt;
[[Tragöödia]] tähtsaim vaatus on kuues:
kui [[surnu]]d tõusevad [[lava]] lahinguväljadelt,
kohendatakse [[parukas|parukaid]] ja [[kostüüm]]e,
tõmmatakse [[nuga]] rinnust,
võetakse [[silmus]] kaelast,
seistakse elavatega ühte ritta
näoga [[publik]]u poole.
...
Hanerivis tulevad need, kes otsa leidnud varem,
kolmandas ja neljandas ja vaatuste vahel.
Teadmata kadunute imepärane naasmine.
&lt;/poem&gt;
* [[Wisława Szymborska]], &quot;Teatrimuljed&quot;, rmt: &quot;Oma aja lapsed&quot;, tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 22-23

[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>gbnrne5q932t5pnevcsjxu1is71gzrd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vutt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15449</id>
    <revision>
      <id>90196</id>
      <parentid>72407</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:57:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2734" xml:space="preserve">[[Pilt:Pointer and quail LCCN2003663919.jpg|pisi|&quot;Jahikoer ja vutt&quot;, 1869. Autor teadmata.]]

==Proosa==
* Tita surus lillekimpu nii tugevasti vastu rindu, et roosid, mis enne olid roosad, said nüüd tema käte ja rinna verest punaseks. Ta pidi kiiresti otsustama, mida nendega teha. Nad olid nii kaunid! Võimatu oli neid prügikasti visata — esiteks, ta polnud kunagi varem lilli saanud ja teiseks, need olid Pedro kingitud. Järsku kuulis ta selgesti Nacha häält, kes dikteeris talle kõrva sisse ühe hispaanlaste-eelse ajastu retsepti milles kasutati roosi kroonlehti. Tital oli see poolenisti ununenud, sest selle jaoks oli vaja faasaneid, kuid seda linnuliiki polnud rantšos kunagi kasvatatud.
:Midagi muud sobivat peale vuttide tollal polnud, ja nii otsustas Tita retsepti veidi muuta, et lilled siiski ära tarvitada.
:Pikemalt mõtlemata läks ta õuele ja hakkas vutte püüdma. Kuus lindu kätte saanud, viis ta nad kööki ja valmistus neid tapma, mis polnud hoopiski kerge pärast seda, kui ta oli pikka aega nende eest hoolitsenud ja neid toitnud.
:Sügavalt hinge tõmmanud, haaras ta esimese linnu ja käänas sel kaela kahekorra, nagu oli palju kordi näinud Nachat seda tegevat, kuid ta käed olid nii õrnad, et vaene vutt ei surnud, vaid, pea külje poole rippu, tuigerdas haledalt kaeveldes mööda kööki. See vaatepilt oli õudne! Tita mõistis, et surmamisel ei tohi nõrkust ilmutada: tappa tuleb kindla käega, et mitte suurt valu teha. Sel hetkel mõtles ta, kui hea oleks omada ema Elena jõudu. Tema tappis kiiresti, haletsuseta. Kuigi... kui järele mõelda, siis mitte. Titaga oli ta erandi teinud, teda hakkas ta tapma lapsest peale, tegi seda piskuhaaval ega andnud lõpphoopi. Pedro ja Rosaura abiellumine oli murdnud Tital nagu vutilgi pea ja hinge, ning et vutt ei tunneks samu piinu mis tema, tegi Tita talle otsustavalt ja kiiresti lõpu peale. Järgmistega oli lugu lihtsam. Tal pruukis vaid ette kujutada, et vutil on poolpehme muna pugusse kinni jäänud ja et tema, haletsedes lindu, vabastab ta järsu liigutusega sellest piinast. Lapsena oli ta palju kordi olnud ennemini valmis surema, kui hommikueineks kohustuslikku mainitud poolpehmet muna alla neelama. Ema Elena sundis teda seda sööma. Tita oli tundnud, nagu oleks ta söögitoru kõvasti sulgunud ja mingit toitu alla ei lähe, kuni ema Elena andis talle kõrvakiilu, mis nagu imeväel klimbi kurgust kõrvaldas, ja muna libises alla ilma igasuguse vaevata. Nüüd oli ta rahulikum ja järgmiste lindudega tuli juba oskuslikult toime. (lk 32)
* [[Laura Esquivel]], &quot;Nagu šokolaadi keeduvesi&quot;, tlk Ilmar Seibe, 1994

[[Kategooria:Linnud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>cqhskfxly6mn9le0exd03vxizmt9c7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helgiheitja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15969</id>
    <revision>
      <id>90208</id>
      <parentid>79281</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:21:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2423" xml:space="preserve">[[Pilt:David M Carlile - Hun Plane Caught in Searchlights.jpg|pisi|David M. Carlile, &quot;Helgiheitjaisse püütud hunnide lennuk&quot;, 1918.]]

==Proosa==
* Kui kaua ta ka polnud plaanitsenud [[põgenemine|põgenemist]], omaette ja koos Wallauga; kuidas ta ka polnud kaalutlenud pisimaidki [[üksikasi|üksikasju]] ja kujutlenud uue elu võimsat kulgu — oli ta esimestel [[hetk]]edel pärast põgenemist vaid [[loom]], kes tormab tihnikusse, mis on talle elu, ning kelle [[veri|verd]] ja karvu on jäänud kleepuma puuri külge. [[Sireen]]ide huilgamine levis pärast põgenemise avastamist kilomeetrite kaugusele üle maa ja äratas kõik paksu sügisuttu mähitud väikesed [[küla]]d ümbruskonnas. [[Udu]] summutas kõik, isegi võimsad helgiheitjad, mis tavaliselt ka pimedaima [[öö]] päevaks muutsid. Praegu, kell kuus [[hommik]]ul, lämbusid nad vatitaolises udus, jõudes seda vaevalt kollakaks värvida. (lk 14)
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;, tlk Agnes Kerge, 1982


* Võeti kasutusele ka mõningaid [[uuendus]]i: valgustati prožektoritega avara [[õu]]e sügavuses asetsevat ajaloolist [[loss]]i, millega oldi niivõrd harjunud, et seda tavaliselt üldse ei märgatudki, aga [[valgusefekt]]ide abil üheks õhtuks balliülikonda riietatuna näis ta sepistatud raud[[võre]] taga kuidagi pühalik, suurepärane ja ligipääsmatu. Lossiõue [[sillutis]]e mosaiikkiviplaat oli selgesti nähtav, sügavad varjud ümardasid eesmisi [[torn]]e, ent taamal, õue [[sügavus]]es, helendas kivikaunistustega, kahe kolonnidereaga ja keskel asuva frontooniga [[telliskivi]]st peahoone. Kohalikud elanikud, [[suvitaja]]d ja [[turist]]id naaldusid vastu [[värav]]at ega pööranud [[pilk]]u sellelt säravalt nägemuselt... Seejärel köitis nende tähelepanu [[lasketiir]], [[ball]] ja [[loosiratas|loosirattad]]. (lk 37-38)
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


==Luule==
&lt;poem&gt;
helgiheitja otsib taevast [[ingel|ingleid]]
kas siis tõesti kedagi ei leia
traatides on külmunud [[triangel|triangleid]]
nende saatel [[talv]]el tuleb käia
/---/
meie jälgi helgiheitja otsib
iialgi ta [[muld|mullast]] meid ei leia
[[idu]] tunneb ära mida otsib
igavesse [[kevad]]esse käia
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;*** helgiheitja otsib taevast ingleid&quot; kogus &quot;Detsember&quot; (1971), lk 32

[[Kategooria:Valgustid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>o9ary9pr4g3xgq00o3rk41ub2haspgv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Como järv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18206</id>
    <revision>
      <id>90191</id>
      <parentid>89359</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T20:39:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>31.190.252.156</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2158" xml:space="preserve">[[Pilt:Anton_Hlavacek_Partie_am_Comer_See.jpg|pisi|Anton Hlávacek (1842–1926), &quot;Maastik Como järve ääres&quot;, ''s.d.'']]
[[File:Angela Londonio, Castello del Lago di Como, olio su tela, cm 59X44, 1927.png|thumb|Castle of Lierna Lake Como]]
'''Como järv''' on järv Põhja-Itaalias, mida ümbritseb Venemaa eliidi suvilakooperatiiv.

==Proosa==
*Varem ostsid rikkad maju ja villasid ainult Como järve küngastel, nagu Plinius tegi Villa Commediaga, et mitte kaotada nägemist ja vältida üleujutusi. &quot;Vaesed läksid kaldale, et lasta vesi jalgu lakkuda&quot;
** In passato i ricchi compravano le case e le ville solo sulle colline del Lago di Como, come fece Plinio con villa Commedia, per non perdersi la vista e per non avere allagamenti. &quot;In riva a farsi lambire i piedi dall'acqua ci andavano i poveri&quot;.
*** [https://amp.ilgiornale.it/news/c-hollywood-sul-lago-como.html Il Giornale, Giorgia Gandola, 7 march 2008]
*Como järv on üks parimaid sihtkohti nagu Saint-Tropez, Porto Cervo, Capri või Veneetsia luksusturismi Meistrite liigas 
** Lake Como is one of the best destinations such as Saint-Tropez, Porto Cervo, Capri or Venice, in the Champions League of luxury tourism (Ernest Young) 
*** Marco Zalamena, EY head of hospitality, ''[https://comozero.it/attualita/il-lario-come-saint-tropez-e-capri-lesperto-di-hospitality-mancano-infrastrutture-e-servizi/ Lady Gaga: «Il Lario come Saint-Tropez e Capri.»]'', ''Como Zero'', 25 november 2019
* Suure [[aplaus]]i sai [[Ukraina]] julgeolekuprogrammide juht [[Hanna Šelest]]. Ta kirjeldas, kuidas üks [[Itaalia]] ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski [[Putin]]ile mingit [[territoorium]]i ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus [[vastus]] näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina [[tegelikkus]]est ja meeleoludest.
** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks &quot;Balti kaevikust Põhja kindluseks&quot;], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist)

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Järved]]
[[Kategooria:Itaalia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>b4tl7ht2aczf2td7aptdkcmtxrd061g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lipukandja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18819</id>
    <revision>
      <id>90131</id>
      <parentid>88754</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T12:54:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4311" xml:space="preserve">[[Pilt:Kate_Bunce_Standard_Bearer.jpg|pisi|Kate Elizabeth Bunce, &quot;Lipukandja&quot; (u 1894)]]
==Proosa==

* Rupert von Schwalbenhöh, kelle [[nägu]] varem oli olnud tuli[[punane]], oli nüüd muutunud kahvatuks, nagu otsustaks ta oma [[elu]] ja [[surm]]a üle. 
:&quot;Mul ei ole midagi [[valik|valida]], mul jääb üle ainult teid, mu tundmatu isa, selle [[lahkus]]e eest tänada. Aga et mul on [[hertsog]]i sõna, et ta täidab ühe mu [[soov]]i, siis on see soov nüüd, et ma tema sõjaväega koos minnes saaksin endale au kanda keisrite [[lipp]]u, mida ma juba kord olen kandnud, kuigi [[narr|veiderdajana]].&quot; (lk 37)
* [Konradin ja Benvenuto:] &quot;Oh, Rupert Schmerzburg, mu kurvameelne kometimängija! Tõesti, [[saatus]]e teed on imelikud, nagu laulikud ütlevad. Ka temale andsin kord loa midagi soovida ja sellest oleks tulnud palju pahandust, kui poleks olnud tarka rüütlit Schmerzburgi, kes kõik osavasti heaks pööras. Kui imelik, et ma nüüd teist korda oma elus kergemeelset [[lubadus]]t andes annan selle tema [[sõber|sõbrale]]. Kahju ainult, et mul nüüd enam pole kallimeelse rüütli nõu ja abi loota. Kas sinagi nõuad mõne mu kõrge vasalli või liitlase karistamist [[ülekohus|ülekohtu]] pärast, mis ta sulle on teinud? Või nõuad sa, et ma läheksin sõtta [[Bologna9] vastu, kes su isa on halvasti kohelnud?&quot;
:&quot;Ei kumbagi. Ainult seda, et saaksin olla oma sõbra Roberto vääriline ja [[lahing]]us tema kõrval seista. Soovin, et minustki saaks kuninga lipukandja, ja kuna mu sõbral on au kanda kotkalippu, siis tahaksin mina samas lahingus ristilippu kanda.&quot;
:&quot;Kui sul pole muud soovi, siis on see sulle suurimaks auks. Hea meelega tahan selle soovi täita, rüütel Tordini.&quot; (lk 124-125)
* Kui Rupert välja läks, tundis ta äkki üht kätt oma õlal, ja kui ta tagasi vaatas, nägi ta, et see oli Mooramaa noormees, kes oli talle järele tulnud. Ehmunult tõmbus ta tagasi, sest kunagi varem polnud ühe ristimatu [[käsi]] teda puudutanud, aga must noormees ütles sõbralikult naeratades:
:&quot;Pimeda põhjamaa valge rüütel, ära põlga mu kätt, sest [[täht]]edesse on kirjutatud, et peame olema sõbrad. Tean sedagi, et meile on määratud ühine saatus — langeda meie noore kuninga lippu kandes.&quot; (lk 194)
* Nii langes Benvenuto Tordini näoga [[vaenlane|vaenlase]] poole, kuigi ta selle eest oli katsunud põgeneda.
:Aga enne kui lipp jõudis uuesti maha langeda, oli noor saratseen jõudnud selle kinni püüda. Prantslaste vihahüüded ja [[piigid]] vihisesid ta ümber, kui ta oma [[hobune|hobuse]] lahinguväljale tagasi juhtis, otse vastu korratuses põgenevale sõjaväele. Ühes käes lippu hoides keerutas ta teises [[mõõk]]a, valmis maha raiuma igaühe, oma või võõra, kes ta teele sattus.
:&quot;Allah on suur!&quot; kisendas ta, aga ta hääl kadus surijate ja surmajate karjumisse ja kellelgi polnud aega sellele mõelda, kui sobimatu oli see sõjahüüe Kristuse lipu kandjale. (lk 236)
* [[Karl Ristikivi]], &quot;Põlev lipp&quot;, Lund 1961


* Lapsed seisid maja ees [[rivi]]s. Aga see oli uutmoodi, et Madise paariline Reedik ei seisnud mitte tema kõrval, vaid tema taga. Niisuguses rivis hakkavadki nad laagris olema, ütles [[pioneerijuht]] Salme, keda lapsed isekeskis Emapõdraks kutsusid. &quot;Rivis käite [[rivistus]]el,&quot; lisas kasvataja Piret. &quot;Mängida võib ikka ühekaupa ja omaette.&quot;
:Krässus peaga poiss pandi komandöriks. Janek oli ta nimi. Tal oli selge hääl. Ta jagas käsklusi: &quot;Joondu! Valvel!&quot;, siis läks rääkis midagi pioneerijuhile, tuli tagasi ja ütles: &quot;Vabalt!&quot; Teised lapsed pidid vahepeal koos hüüdma: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi!&quot; Seda hõikasid nad mitu korda ja see oli naljakas. Reedik teadis edasi ka: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi, risti-rästi, nagu kästi,&quot; aga nii pikalt nad ei õppinud.
:Siis küsis pioneerijuht Salme, kes hakkab lippuriks.
:Kasvataja Piret ütles: &quot;See, kes kõige sirgemini seisab.&quot; Kõik lapsed venisid äkki pikemaks, nagu oleks keegi neid tukast tirinud. Kasvataja Piret lükkas Madise ettepoole ja ütles: &quot;See poiss oli kogu aeg sirge. Lipukandjal ei sobi end lötakile lasta.&quot; (lk 11)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>4x3mxyy2e14s5rtkwo0t0dqnwuitvno</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90157</id>
      <parentid>90131</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T14:01:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4299" xml:space="preserve">[[Pilt:Kate_Bunce_Standard_Bearer.jpg|pisi|Kate Elizabeth Bunce, &quot;Lipukandja&quot; (u 1894)]]
==Proosa==

* Rupert von Schwalbenhöh, kelle [[nägu]] varem oli olnud tuli[[punane]], oli nüüd muutunud kahvatuks, nagu otsustaks ta oma [[elu]] ja [[surm]]a üle. 
:&quot;Mul ei ole midagi [[valik|valida]], mul jääb üle ainult teid, mu tundmatu isa, selle [[lahkus]]e eest tänada. Aga et mul on [[hertsog]]i sõna, et ta täidab ühe mu [[soov]]i, siis on see soov nüüd, et ma tema [[Sõjavägi|sõjaväega]] koos minnes saaksin endale au kanda keisrite [[lipp]]u, mida ma juba kord olen kandnud, kuigi [[narr|veiderdajana]].&quot; (lk 37)
* [Konradin ja Benvenuto:] &quot;Oh, Rupert Schmerzburg, mu kurvameelne kometimängija! Tõesti, [[saatus]]e teed on imelikud, nagu laulikud ütlevad. Ka temale andsin kord loa midagi soovida ja sellest oleks tulnud palju pahandust, kui poleks olnud tarka rüütlit Schmerzburgi, kes kõik osavasti heaks pööras. Kui imelik, et ma nüüd teist korda oma elus kergemeelset [[lubadus]]t andes annan selle tema [[sõber|sõbrale]]. Kahju ainult, et mul nüüd enam pole kallimeelse rüütli [[nõuanne|nõu]] ja abi loota. Kas sinagi nõuad mõne mu kõrge vasalli või liitlase karistamist [[ülekohus|ülekohtu]] pärast, mis ta sulle on teinud? Või nõuad sa, et ma läheksin sõtta [[Bologna]] vastu, kes su isa on halvasti kohelnud?&quot;
:&quot;Ei kumbagi. Ainult seda, et saaksin olla oma sõbra Roberto vääriline ja [[lahing]]us tema kõrval seista. Soovin, et minustki saaks kuninga lipukandja, ja kuna mu sõbral on au kanda kotkalippu, siis tahaksin mina samas lahingus ristilippu kanda.&quot;
:&quot;Kui sul pole muud soovi, siis on see sulle suurimaks auks. Hea meelega tahan selle soovi täita, rüütel Tordini.&quot; (lk 124-125)
* Kui Rupert välja läks, tundis ta äkki üht kätt oma õlal, ja kui ta tagasi vaatas, nägi ta, et see oli Mooramaa noormees, kes oli talle järele tulnud. Ehmunult tõmbus ta tagasi, sest kunagi varem polnud ühe ristimatu [[käsi]] teda puudutanud, aga must noormees ütles sõbralikult naeratades:
:&quot;Pimeda põhjamaa valge rüütel, ära põlga mu kätt, sest [[täht]]edesse on kirjutatud, et peame olema sõbrad. Tean sedagi, et meile on määratud ühine saatus — langeda meie noore kuninga lippu kandes.&quot; (lk 194)
* Nii langes Benvenuto Tordini näoga [[vaenlane|vaenlase]] poole, kuigi ta selle eest oli katsunud põgeneda.
:Aga enne kui lipp jõudis uuesti maha langeda, oli noor saratseen jõudnud selle kinni püüda. Prantslaste vihahüüded ja [[piigid]] vihisesid ta ümber, kui ta oma [[hobune|hobuse]] lahinguväljale tagasi juhtis, otse vastu korratuses põgenevale sõjaväele. Ühes käes lippu hoides keerutas ta teises [[mõõk]]a, valmis maha raiuma igaühe, oma või võõra, kes ta teele sattus.
:&quot;Allah on suur!&quot; kisendas ta, aga ta hääl kadus surijate ja surmajate karjumisse ja kellelgi polnud aega sellele mõelda, kui sobimatu oli see sõjahüüe Kristuse lipu kandjale. (lk 236)
* [[Karl Ristikivi]], &quot;Põlev lipp&quot;, Lund 1961


* Lapsed seisid maja ees [[rivi]]s. Aga see oli uutmoodi, et Madise paariline Reedik ei seisnud mitte tema kõrval, vaid tema taga. Niisuguses rivis hakkavadki nad laagris olema, ütles [[pioneerijuht]] Salme, keda lapsed isekeskis Emapõdraks kutsusid. &quot;Rivis käite [[rivistus]]el,&quot; lisas kasvataja Piret. &quot;Mängida võib ikka ühekaupa ja omaette.&quot;
:Krässus peaga poiss pandi komandöriks. Janek oli ta nimi. Tal oli selge hääl. Ta jagas käsklusi: &quot;Joondu! Valvel!&quot;, siis läks rääkis midagi pioneerijuhile, tuli tagasi ja ütles: &quot;Vabalt!&quot; Teised lapsed pidid vahepeal koos hüüdma: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi!&quot; Seda hõikasid nad mitu korda ja see oli naljakas. Reedik teadis edasi ka: &quot;Kõik, mis kästi, teeme hästi, risti-rästi, nagu kästi,&quot; aga nii pikalt nad ei õppinud.
:Siis küsis pioneerijuht Salme, kes hakkab lippuriks.
:Kasvataja Piret ütles: &quot;See, kes kõige sirgemini seisab.&quot; Kõik lapsed venisid äkki pikemaks, nagu oleks keegi neid tukast tirinud. Kasvataja Piret lükkas Madise ettepoole ja ütles: &quot;See poiss oli kogu aeg sirge. Lipukandjal ei sobi end lötakile lasta.&quot; (lk 11)
* [[Mare Müürsepp]], &quot;Lehmaga mere ääres&quot;, 1987

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>g1s6mf6onez2vpvtdscs2dwhc58j4cq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jayne Ann Krentz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19028</id>
    <revision>
      <id>90135</id>
      <timestamp>2022-08-26T13:09:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Jayne Ann Krentz''' (sündinud 28. märtsil 1948) on Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik.  ==&quot;Rahutu liit&quot;== Jayne Ann Krentz, &quot;Rahutu liit&quot;, tlk Aive Lauriste, 2018.   * [Torr:] Ja mõelda vaid, et ta oli end [[lilleseade]]koolitusele kirja pannud, sest jaapani [[floristika]] [[distsipliin]] ja [[kasinus]] olid vastavuses tema enda võimuka ja karmi elukäsitlusega. See kursus oli olnud filosoofiline [[kapriis]]. (lk 6) * [Abby:] Miks peaksin närveerima mehe pärast...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2101" xml:space="preserve">'''Jayne Ann Krentz''' (sündinud 28. märtsil 1948) on Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik.

==&quot;Rahutu liit&quot;==
Jayne Ann Krentz, &quot;Rahutu liit&quot;, tlk Aive Lauriste, 2018.


* [Torr:] Ja mõelda vaid, et ta oli end [[lilleseade]]koolitusele kirja pannud, sest jaapani [[floristika]] [[distsipliin]] ja [[kasinus]] olid vastavuses tema enda võimuka ja karmi elukäsitlusega. See kursus oli olnud filosoofiline [[kapriis]]. (lk 6)
* [Abby:] Miks peaksin närveerima mehe pärast, kes võtab [[ikebana|jaapani lilleseade]] tunde? (lk 14)
* [Abby:] Uskumatu, mida inimesed on valmis impulsiivselt [[ostmine|ostma]], kui ilmud hästi kokku pandud väljapanekuga nende ukse taha. (lk 21)
* &quot;Kuidas on lood sinuga, Torr? Mida sa teed, kui sa parajasti [[lill]]i ei sea?&quot; Nii, see kõlas nüüd küll seltskondlikult ja reipalt.
:&quot;Ma müün ja ostan,&quot; vastas mees tasaselt.
:Naine kergitas kulmu. &quot;Mida sa müüd ja ostad?&quot;
:&quot;[[Stress]]i.&quot; Mees naeratas vaevumärgatavalt - justkui oleks teda ennastki üllatanud, et see kukkus välja nagu vaike [[nali]].
:&quot;Kardan, et pead seda natuke täpsustama,&quot; lausus Abby teravalt.
:&quot;Andesta. Ma ei mõelnud olla nii salapärane ja kaval. Ma pidasin silmas seda, et ma vahendan teiste inimeste stressi. Ma müün ja ostan kauba[[futuur]]e.&quot;
:Abby tegi suured silmad. &quot;Nagu sea kõhuliha?&quot;
:Mees lubas endale veel ühe väikese muige. &quot;Ja [[kuld]] ja [[nisu]] ja [[mais]] ja mitmed muud tooted. Ma naljatasin stressi teemal, sest suur osa sellisest müümisest ja ostmisest toimub suure stressi all. Lühidalt öeldes lähevad inimesed kaubafutuure ostes ja müües peast segi. Palju stressi.&quot; (lk 22)
* Abby vaatas ühelt teisele ja otsustas, et mis ka ei juhtuks, see ei ole enam tema kätes. Mehed. Nad arvavad, et juhivad [[maailm]]a. (lk 201)
* [Cynthia:] &quot;Võta mu nõu kuulda, Abby. Ära kunagi looda, et [[mees]] teab sinu [[armastus]]est tema vastu. Sa pead talle seda ütlema. Nad on mõnikord natuke kõva peaga.&quot;
:&quot;Mehed?&quot;
:&quot;Võluvad olendid, kuid [[magamistuba|magamistoas]] mõnikord mitte kõige helgemad pead.&quot; (lk 215)

{{JÄRJESTA:Krentz, Jayne Ann}}</text>
      <sha1>indddmn0w535hbb5hw2myz4cwn5i8b5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90136</id>
      <parentid>90135</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:09:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2151" xml:space="preserve">'''Jayne Ann Krentz''' (sündinud 28. märtsil 1948) on Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik.

==&quot;Rahutu liit&quot;==
Jayne Ann Krentz, &quot;Rahutu liit&quot;, tlk Aive Lauriste, 2018.


* [Torr:] Ja mõelda vaid, et ta oli end [[lilleseade]]koolitusele kirja pannud, sest jaapani [[floristika]] [[distsipliin]] ja [[kasinus]] olid vastavuses tema enda võimuka ja karmi elukäsitlusega. See kursus oli olnud filosoofiline [[kapriis]]. (lk 6)
* [Abby:] Miks peaksin närveerima mehe pärast, kes võtab [[ikebana|jaapani lilleseade]] tunde? (lk 14)
* [Abby:] Uskumatu, mida inimesed on valmis impulsiivselt [[ostmine|ostma]], kui ilmud hästi kokku pandud väljapanekuga nende ukse taha. (lk 21)
* &quot;Kuidas on lood sinuga, Torr? Mida sa teed, kui sa parajasti [[lill]]i ei sea?&quot; Nii, see kõlas nüüd küll seltskondlikult ja reipalt.
:&quot;Ma müün ja ostan,&quot; vastas mees tasaselt.
:Naine kergitas kulmu. &quot;Mida sa müüd ja ostad?&quot;
:&quot;[[Stress]]i.&quot; Mees naeratas vaevumärgatavalt - justkui oleks teda ennastki üllatanud, et see kukkus välja nagu vaike [[nali]].
:&quot;Kardan, et pead seda natuke täpsustama,&quot; lausus Abby teravalt.
:&quot;Andesta. Ma ei mõelnud olla nii salapärane ja kaval. Ma pidasin silmas seda, et ma vahendan teiste inimeste stressi. Ma müün ja ostan kauba[[futuur]]e.&quot;
:Abby tegi suured silmad. &quot;Nagu sea kõhuliha?&quot;
:Mees lubas endale veel ühe väikese muige. &quot;Ja [[kuld]] ja [[nisu]] ja [[mais]] ja mitmed muud tooted. Ma naljatasin stressi teemal, sest suur osa sellisest müümisest ja ostmisest toimub suure stressi all. Lühidalt öeldes lähevad inimesed kaubafutuure ostes ja müües peast segi. Palju stressi.&quot; (lk 22)
* Abby vaatas ühelt teisele ja otsustas, et mis ka ei juhtuks, see ei ole enam tema kätes. Mehed. Nad arvavad, et juhivad [[maailm]]a. (lk 201)
* [Cynthia:] &quot;Võta mu nõu kuulda, Abby. Ära kunagi looda, et [[mees]] teab sinu [[armastus]]est tema vastu. Sa pead talle seda ütlema. Nad on mõnikord natuke kõva peaga.&quot;
:&quot;Mehed?&quot;
:&quot;Võluvad olendid, kuid [[magamistuba|magamistoas]] mõnikord mitte kõige helgemad pead.&quot; (lk 215)

{{JÄRJESTA:Krentz, Jayne Ann}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]</text>
      <sha1>orwc5y6a4ersw5ymc28b50wfnt4tnjw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pidupäev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19029</id>
    <revision>
      <id>90141</id>
      <timestamp>2022-08-26T13:15:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [[Bach]] on pidupäev kõigile [[muusik]]utele. ** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022  [[Kategooria:Aeg]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="276" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Bach]] on pidupäev kõigile [[muusik]]utele.
** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

[[Kategooria:Aeg]]</text>
      <sha1>7xpr8lr0jli7ym331jxfa1euy7h64yz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90142</id>
      <parentid>90141</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:15:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ühiskond]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="301" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Bach]] on pidupäev kõigile [[muusik]]utele.
** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

[[Kategooria:Aeg]]
[[Kategooria:Ühiskond]]</text>
      <sha1>fg546ad2xjfdzc3ryovzc04hmc72lz9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90143</id>
      <parentid>90142</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]; +[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]; +[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="426" xml:space="preserve">
==Proosa==
* [[Bach]] on pidupäev kõigile [[muusik]]utele.
** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

[[Kategooria:Aeg]]
[[Kategooria:Ühiskond]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>sc9uwld8ghgx3bmxydv2fhpqu3cjgmm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Siitan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19030</id>
    <revision>
      <id>90144</id>
      <timestamp>2022-08-26T13:17:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Toomas Siitan 2018.jpg|pisi|Toomas Siitan, 2018.]] '''Toomas Siitan''' (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, dirigent ja kontserdikorraldaja.  ==Intervjuud== * [[Bach]] on [[pidupäev]] kõigile [[muusik]]utele. ** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022  ==Välislingid== {{vikipeedia}}...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="577" xml:space="preserve">[[Pilt:Toomas Siitan 2018.jpg|pisi|Toomas Siitan, 2018.]]
'''Toomas Siitan''' (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, dirigent ja kontserdikorraldaja.

==Intervjuud==
* [[Bach]] on [[pidupäev]] kõigile [[muusik]]utele.
** [[Toomas Siitan]], intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Siitan, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti muusikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti dirigendid]]</text>
      <sha1>mbel3bnuiobl7vtbvkhgfx8a0jeqjdu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90146</id>
      <parentid>90144</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T13:19:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti õpetajad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="604" xml:space="preserve">[[Pilt:Toomas Siitan 2018.jpg|pisi|Toomas Siitan, 2018.]]
'''Toomas Siitan''' (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, dirigent ja kontserdikorraldaja.

==Intervjuud==
* [[Bach]] on [[pidupäev]] kõigile [[muusik]]utele.
** Toomas Siitan, intervjuu: Malle-Liisa Raigla, [https://online.le.ee/2022/07/28/vanamuusikafestival-tuleb-ajaloo-uhkeim/ &quot;Vanamuusikafestival tuleb ajaloo uhkeim&quot;], Lääne Elu, 28.07.2022

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Siitan, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti muusikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti dirigendid]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]</text>
      <sha1>9bf37m44jfspgx69szb3zkqg1i452db</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elizabeth II</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19031</id>
    <revision>
      <id>90202</id>
      <timestamp>2022-08-26T21:12:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Elizabeth II''' (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna.  ==Kõned ja sõnavõtud== * Õigus vahetada valitsust valimiskasti juures ja mitte püssitoru ees on ehk demokraatia par...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1123" xml:space="preserve">'''Elizabeth II''' (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna.

==Kõned ja sõnavõtud==
* Õigus vahetada valitsust valimiskasti juures ja mitte püssitoru ees on ehk demokraatia parim määratlus.
** Elizabeth II [https://www.c-span.org/video/?198023-1/1976-state-visit-queen-elizabeth-ii riigivisiidil peetud kõnes USA iseseisvuse 200. aastapäeva puhul], 1976

* Meie rahu ja õitsengut ei saa kunagi endastmõistetavaks pidada ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda, et me ei peaks kunagi enam püstitama mälestusmärke oma langenud noorsoole.
** Elizabeth II [http://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10883074/D-Day-anniversary-Queen-stirred-by-commemorations.html kõnes Normandia dessandi aastapäeval], 6. juunil 2014 (Daily Telegraph)

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Suurbritannia monarhid]]</text>
      <sha1>b42nlhbu4poj8gh7hydx5vc80q06wy4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90204</id>
      <parentid>90202</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:14:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kõned ja sõnavõtud */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1148" xml:space="preserve">'''Elizabeth II''' (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna.

==Kõned ja sõnavõtud==
* Õigus vahetada [[valitsus]]t [[valimiskast]]i juures ja mitte püssitoru ees on ehk [[demokraatia]] parim määratlus.
** Elizabeth II [https://www.c-span.org/video/?198023-1/1976-state-visit-queen-elizabeth-ii riigivisiidil peetud kõnes USA iseseisvuse 200. aastapäeva puhul], 1976


* Meie [[rahu]] ja [[õitseng]]ut ei saa kunagi endastmõistetavaks pidada ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda, et me ei peaks kunagi enam püstitama [[mälestusmärk]]e oma langenud noorsoole.
** Elizabeth II [http://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10883074/D-Day-anniversary-Queen-stirred-by-commemorations.html kõnes Normandia dessandi aastapäeval], 6. juunil 2014 (Daily Telegraph)

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Suurbritannia monarhid]]</text>
      <sha1>deiwkjt3qqdd3ze8mif32lxoih3xlgg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90205</id>
      <parentid>90204</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:14:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1174" xml:space="preserve">'''Elizabeth II''' (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna ning Inglismaa Kiriku pea.

==Kõned ja sõnavõtud==
* Õigus vahetada [[valitsus]]t [[valimiskast]]i juures ja mitte püssitoru ees on ehk [[demokraatia]] parim määratlus.
** Elizabeth II [https://www.c-span.org/video/?198023-1/1976-state-visit-queen-elizabeth-ii riigivisiidil peetud kõnes USA iseseisvuse 200. aastapäeva puhul], 1976


* Meie [[rahu]] ja [[õitseng]]ut ei saa kunagi endastmõistetavaks pidada ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda, et me ei peaks kunagi enam püstitama [[mälestusmärk]]e oma langenud noorsoole.
** Elizabeth II [http://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10883074/D-Day-anniversary-Queen-stirred-by-commemorations.html kõnes Normandia dessandi aastapäeval], 6. juunil 2014 (Daily Telegraph)

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Suurbritannia monarhid]]</text>
      <sha1>ahugr9jnuf52n32p02bkdh8z7tley3q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90206</id>
      <parentid>90205</parentid>
      <timestamp>2022-08-26T21:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1290" xml:space="preserve">[[Pilt:Painting_of_Queen_Elizabeth_II_by_Lorena_Ziraldo_2014.jpg|pisi|Lorena Ziraldo, Elizabeth II portree (2014)]]
'''Elizabeth II''' (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna ning Inglismaa Kiriku pea.

==Kõned ja sõnavõtud==
* Õigus vahetada [[valitsus]]t [[valimiskast]]i juures ja mitte püssitoru ees on ehk [[demokraatia]] parim määratlus.
** Elizabeth II [https://www.c-span.org/video/?198023-1/1976-state-visit-queen-elizabeth-ii riigivisiidil peetud kõnes USA iseseisvuse 200. aastapäeva puhul], 1976


* Meie [[rahu]] ja [[õitseng]]ut ei saa kunagi endastmõistetavaks pidada ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda, et me ei peaks kunagi enam püstitama [[mälestusmärk]]e oma langenud noorsoole.
** Elizabeth II [http://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10883074/D-Day-anniversary-Queen-stirred-by-commemorations.html kõnes Normandia dessandi aastapäeval], 6. juunil 2014 (Daily Telegraph)

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Suurbritannia monarhid]]</text>
      <sha1>13gckdd1wlxeql5awv8gtdtsu4olfjj</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>