Leonardo da Vinci

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikitsitaadid</sitename>
    <dbname>etwikiquote</dbname>
    <base>https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.26</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikitsitaadid</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikitsitaatide arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Leonardo da Vinci</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2034</id>
    <revision>
      <id>90286</id>
      <parentid>76976</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:08:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2772" xml:space="preserve">[[File:Leonardo da Vinci - Self-Portrait - WGA12798.jpg|thumb|right|Autoportree (u 1512)]]

'''Leonardo di ser Piero da Vinci''' (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles valdkondadega nagu leiutamine, anatoomia, maalikunst, [[matemaatika]], inseneriteadused, skulptuurid, arhitektuur, botaanika, [[muusika]] ja [[kirjandus]], astronoomia, geoloogia, [[ajalugu]] ja kartograafia. Teda peetakse renessansiajastu mitmekülgseimaks [[geenius]]eks.

==Tema kohta==

&lt;poem&gt;
Leonardo, põhjatult tume peegel, kus lahti
lööb hoade inglite salapäraselt hell
ja sulnis naeratus, mille kohal peab vahti
liustik ja männitukk sealt-iilma piiridel;
&lt;/poem&gt;
* [[Charles Baudelaire]], &quot;Majakad&quot;. Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Rmt: Charles Baudelaire, &quot;Kurja lilled&quot;, [[LR]] 35/36 1967, lk 15


* Tundus, et kogu [[tsivilisatsioon]]i vaimujõud oli voolanud ühte peasse, mis oli seetõttu pidevas leiutamistuhinas. Vetinari oli tihti mõlgutanud mõtteid, milline saatus [[inimkond]]a ootaks, kui Leonard suudaks keskenduda ühele asjale korraga pikemalt kui umbes tunniks ajaks. (lk 57-58)
* Vetinari ohkas. See murelik mees tema ees, kes hoolis kõigest elavast nii väga, et tegi [[tolm]]u pühkides [[ämblik]]e ümber hoolega ringi, oli kunagi leiutanud seadeldise, mis tulistas tohutu jõuga välja tinakuule. Ta oli arvanud, et sellest võiks ohtlike [[loom]]ade vastu kasu olla. Ta oli konstrueerinud [[masin]]a, mis võis hävitada terveid [[mägi|mägesid]]. Tema meelest oleks sellest abi kaevandustööstusele. Siin oli mees, kes võis tee joomise kõrval sirgeldada paberile [[relv]]a kujuteldamatute masside hävitamiseks - ja seda tühjadele kohtadele ülipeene joonistuse kõrval, mis andis edasi inim[[naeratus]]e õrna [[ilu]]. Ja relva osad nummerdatult eraldi välja tuua. Ja kui seda talle ette heita, siis ütleks ta: jah, aga saate aru, selline asi muudaks [[sõda|sõjad]] täiesti võimatuks! Sest mitte keegi ei julgeks seda kasutada. (lk 59)
** [[Terry Pratchett]], &quot;Viies elevant&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2006

==Allikata==

* &quot;Ei tohiks olla raske mõnikord seisatada ja vaadelda plekke seinal või lõkketuhka või [[pilv]]i või muda või muud sellist, kust võib leida tõeliselt suurepäraseid [[idee|ideid]].&quot;
* Leonardo da Vinci päevaraamatud

== Välislingid ==
{{vikipeedia}}

{{JÄRJESTA:Vinci, Leonardo da}}
[[Kategooria:Itaalia leiutajad]]
[[Kategooria:Itaalia matemaatikud]]
[[Kategooria:Itaalia kunstnikud]]
[[Kategooria:Itaalia arhitektid]]
[[Kategooria:Itaalia bioloogid]]
[[Kategooria:Itaalia astronoomid]]
[[Kategooria:Itaalia geoloogid]]
[[Kategooria:Itaalia ajaloolased]]
[[Kategooria:Itaalia kirjanikud]]</text>
      <sha1>s7w5qfl09mnxxx6ovl94jyuawrpk3nj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2398</id>
    <revision>
      <id>90257</id>
      <parentid>90044</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T17:04:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22224" xml:space="preserve">[[Pilt:The_Muse_Clio_-_Pierre_Mignard_(Full-version).jpg|pisi|Pierre Mignard. Kleio (~1689)]]
[[Pilt:Jacob_de_Wit_-_Allegorie_op_het_schrijven_van_de_geschiedenis_1754.jpg|pisi|Jacob de Wit, &quot;Tõde ja tarkus aitavad Ajalool kirjutada&quot; (1754)]]
[[Pilt:History-Dielman-Highsmith.jpeg|pisi|Frederick Dielman, &quot;Ajalugu&quot;. Mosaiik Kongressi raamatukogu Thomas Jeffersoni majas (1896)]]

'''Ajalugu''' tähendab nii [[minevik]]ku kui ka teadmisi minevikust ehk mineviku käsitlust.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut [[päike]]se all.
Või on midagi, mille kohta võiks öelda:
Vaata, see on uus?
Kindlasti oli see olemas juba muistsetel [[aeg]]adel,
mis on olnud enne meid.
Ei ole vaid [[mälestus]]t endisist asjust
ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust
neil, kes saavad olema veelgi hiljem.
&lt;/poem&gt;
* [[Koguja raamat]], ptk 1, salmid 9-11


==Proosa==
* Ajalookirjutamine on üks viis minevikku endal kaelast ära saada. 
* Ajaloo üle ei saa otsustada keegi teine kui see, kes ise ajalugu läbi on elanud. Nii on lugu tervete rahvastega. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 25


* Ajaloost väärib tähelepanu vaid [[vabadus|vabade]] rahvaste oma. [[Despotism]]ile allutatud rahvaste ajalugu pole muud kui anekdoodikogumik.
* ''Il n'y a d'histoire digne d'attention que celle des peuples libres. L'histoire des peuples soumis au despotisme n'est qu'un recueil d'anecdotes.''
** [[Nicolas Chamfort]], &quot;Maximes et pensées, suivies de dialogues philosophiques&quot;, 1923, CDLXXXVII, VIII ptk &quot;De l'esclavage et de la liberté. De la France avant et depuis la révolution&quot;, lk 168


* [[Herodotos]] ütleb: &quot;Vähe asju juhtub õigel ajal ja ülejäänut ei juhtu üldse. Hoolikas [[ajaloolane]] parandab kõik need vead.&quot;
** [[Mark Twain]], &quot;Hobuse jutt&quot; (&quot;A Horse's Tale&quot;, 1907); Twain ei tsiteeri Herodotost, vaid iseloomustab tema suhtumist ajalookirjutusse.


* Ajalooteadus hakkab ikka enam ära pöörduma &quot;kangelaste&quot; ja suurte meeste tegude ja tahtmiste kirjeldamisest, hakkab ikka enam käsitama tervete rahvakihtide ja rühmade hingeolulist, poliitilist, majanduslist arenemist, ja ikka sügavamalt põhjusi otsima ajalookäigu suurte probleemide tekkimise ja lahenemise kohta. Ka kõige imponeerivam isikukuju - ja olgu ta [[Napoleon]] - saab võimalikuks ja teguvõimsaks alles selle läbi, kuidas ta suudab ehk tahab suhtuda oludega, &quot;ajavaimuga&quot;. Üksiku inimese [[tähendus]] ja tähtsus kuivab kokku pisitillukeseks niisuguse vaatlemisviisi valgusel. Aga sellepärast ei kaota ta veel oma huvitavust. Hulkade hingeelu kõrval jääb isiku hingeelu alati veetlevaks vaatlemisaineks. Iseäranis, kui isikut tema vaimulaadi ja päritoleku poolest võib pidada suurema rühma vaimliseks esindajaks, tüübiks. (lk 76)
* Iseäralik, kui õudne on Balti ajalugu. Oma igaveste [[tüli]]de ja [[intriig]]idega pole ta mitte sugugi meeltkosutavam kui meie orjarahva rammestus-uni. (lk 76)
** [[Helmi Neggo]], &quot;Johann Reinhold Patkul&quot;. Tallinn: Varrak 1920, ''cit. via'' Helmi Reiman-Neggo, &quot;Kolm suurt õnne&quot;. Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013


* Seda seisukohta on omaks võtnud õige mitmed rahvad, et juba [[kool]]ide kaudu sisendada [[veendumus]]i, mis ei tarvitse vastu peegeldada tõelisi [[sündmus]]i. Ja meilgi on olnud oma lõunanaabriga hoopis erinevaid ja kaugelt lahkuminevaid seisukohti teatavate perioodide sündmuste kohta, mis sealseis õpperaamatuis ilutsesid [[fakt]]idena, nüüd aga kuuldavasti jälle kiirelt kaovad.
* Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd [[lõpp]] igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.
** [[Karl August Hindrey]], &quot;Ajaloo-õpetus Venemaal&quot;, Postimees, 9. detsember 1941, nr 124, lk 1


* Ajalugu kipub kahtlemata ennast kordama: just nagu inimestel, pole ajaloolgi erilist [[valik]]ut.
** [[Jossif Brodski]], &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28, lk 22


* Ajalugu hargneb lahti tasakesi nagu vana [[kampsun]]. Seda oli palju kordi paigatud ja kirutud, ümber kootud, et see erinevatele inimestele sobiks, susatud [[tsensuur]]ivalamu alla kasti, et seda siis [[propaganda]] [[tolmulapp]]ideks lõigata, ometi õnnestub sellel alati - lõpuks ikka - oma vanasse tuttavasse vormi tagasi tõmbuda. Ajalool on kombeks muuta inimesi, kes arvavad, et nemad muudavad teda. Ajalool on alati paar [[trikk]]i oma viledakskulunud [[varrukas]]t võtta. Seda on juba ka kaua kantud.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Mort&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 1999, lk 140


* Välja kiirustades valdas teda silmapilguks kummaline tunne, nagu oleks ta kaks inimest. Ja selle põhjuseks oli, et imepisikese sekundi murdosa kestel ta {{Sõrendus|oligi}} kaks inimest. Nende mõlema nimi oli Samuel Vimes.
:Ajaloo jaoks on inimese [[valik]]ud lihtsalt eri suunad. Aja Püksid avanesid ja Vimes hakkas mööda üht püksisäärt kihutama.
:Ja kusagil mujal hakkas see Vimes, kes oli teinud teise valiku, langema teistmoodi [[tulevik]]ku. 
* Terry Pratchett, &quot;Patrioot&quot;, tlk Allan Eichenbaum, 1997, lk 182


* [[Mustlased|Mustlastel]] on palju parem põli kui ajaloolastel: esiteks saavad nad [[raha]] kohe kätte ja teiseks kaob iga enesest lugupidav selgeltnägija pärast tõekuulutust nagu vits vette, sellal kui ajaloolased istuvad terve [[elu]] oma rustikaalsete [[laud]]ade taga ning peavad taluma otsatuid [[ähvardus]]i ja mõnitusi kogu selle jama pärast, mis nad ajakaevust välja on õngitsenud.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;. Välgi metsad, 2015, lk 229


* Ajalugu huvitub üldjuhul erilisest, sellest, mis aegade voos esile tuleb või tähtis tundub. Kummati on minevik põhilises argine, enamasti ei juhtu midagi või siis õige vähe. Ajaloolane on argise ees suuresti abitu, sest esiteks ei jäta [[igapäevaelu]] kuigivõrd jälgi, seega on seda raske uurida, ja teiseks on argistest asjadest keeruline punuda haaravaid lugusid, mis lugejaid köidaks või lubaks ajalugu põnevana paista.
** [[Marek Tamm]], [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust &quot;Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust&quot;] Postimees, 5. juuni 2020


* Mõningase liialdusega võib väita, et keskaegne ajalookultuur meenutab [[George Orwell|Orwelli]] &quot;[[1984]]&quot;-maailma, kus möödanikku pidevalt ümber kirjutati.
** [[Marek Tamm]], ''cit. via'': [[Ott Raun]], &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajalooline uurimine kui eriomane nähtus sündis mitte niivõrd vajadusest tuvastada teatud sündmuste toimumist, vaid soovist määratleda, mida need sündmused võiksid tähendada konkreetsele inimrühmale, [[ühiskond|ühiskonnale]] või [[kultuur]]i arusaamale hetke-eesmärkidest ja tulevikukavadest.
** [[Hayden White]], tlk Marek Tamm, ''cit. via'': Ott Raun, &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajaloo uurimise [[objektiivsus]]est rääkides ei tohi unustada, et kaasaja ajaloo poliitilised alused ja põhijooned on suuresti 1945.–1946. aastal Nürnbergis Teise maailmasõja võitjate poolt paika pandud. Mitte kõik ei taha mahtuda sinna narratiivi. Nii ei ole ka ilma [[kontekst]]i mõistmiseta võimalik saada erapooletut, objektiivset käsitlust Baltimaade ajaloost.
** [[Ott Raun]], &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajaloo uurimine ja ajaloo kirjutamine pole kaugeltki samased. Ajaloo kirjutamine on see, mis teeb ajalugu, see tähendab, ehitab üles minevikupildi ja muudab selle aktuaalseks, koostab narratiivi, jutustuse, milleta ajaloofaktide esitamine pole võimalik. Aga ajaloo kirjutamine, ajaloo uurimine ja ajaloo õpetamine on lahutamatud, kolmainus. Ajaloo uurimine peab olema kirjutamise ja õpetamise alus. (lk 4)
* Ka neis piires, mida üldkehtivad [[loogika]]reeglid ja kasutatud allikmaterjalid seavad, on [[objektiivsus|objektiivsel]] ajaloolasel palju mänguruumi. Allikad ei ehita iseenesest, omal jõul üles ajaloolist [[teadmine|teadmist]]. Ajalooteadmine ei sünni ilma uurija konstitueeriva panuseta. See panus algab valikuga probleemide püstitamisel, kui määratakse kindlaks, mis üldse võiks olla teadmisväärne (ja jutustamisväärne). See tähendab väärtussüsteemi loomist. Uurija loob selge, teadlikult ja struktuurselt ülesehitatud teadmise. Selle teadmise loomise valikuprintsiibid ja korrastuspõhimõtted oleksidki väärtussüsteem. Meetodid ning uurimistehnikad on vahendid ja teed [[küsimus]]tele vastamiseks. Aga enne kui üldse saab vastama hakata, tuleb püstitada küsimus. Ja küsimused, nende olulisus ja järjestus on määratud [[väärtused|väärtussüsteemist]]. (lk 4)
* Ajalooline fakt on ajaloouurija loodud rekonstruktsioon, mitte paljas ajaloosündmus, ajaloolise tegelikkuse osa. [---]  Ajaloolane on ajaloolise fakti looja ning tema narratiivis leiduv ajalooline [[tegelikkus]] koosneb ajaloolistest faktidest. Fakt ei ole seega asjaolude puhtakujuline peegeldus, vaid allika teabe ja allikavälise teabe põhjal loodud ajaloolise tegelikkuse rekonstruktsioon. (lk 4)
* Paratamatu on kõigi allikakogumite arvestamine ja kaasahaaramine, jätmata midagi sihilikult kõrvale, selleks et uurimistulemusi kõrvale kallutada või midagi maha vaikida. Lähiajaloo uurimisel ei tähenda see küll allikakriitilise pluralismipõhimõtte rakendamist, s. t. et kui on allikates palju kokkulangevaid [[tunnistus]]i, siis nende tõestusväärtus kasvab. Terroriühiskonna kohtu- või uurimistoimikus võib olla mitukümmend kokkulangevat tunnistust, need ei tõenda veel midagi. (lk 7)
* Me ei pea kartma oma ajalugu, sealhulgas oma lähiajalugu. Me ei pea püüdma iga hinna eest järgida [[Euroopa]]s ja maailmas üldlevinud lähiajalookontseptsioone, vältides kramplikult lähenemisnurki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt. Need lähenemisnurgad ei vähenda teaduslikkust ega objektiivsust. Nõutavat objektiivsust ei saavutata oma rahvuslike huvide ja lähtekohtade mahasalgamisega, vaid objektiivse, seinast seina ulatuva allikate valikuga ning ajaloolise uurimistöö põhimõtete ja metoodiliste võtete ning loogikareeglite järjekindla rakendamisega. (lk 9)
** [[Enn Tarvel]], &quot;Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?&quot;, Tuna 3/2005, lk 4-9


* Mina pole ajalugu kunagi [[teadus]]eks pidanud. Peab püüdlema maksimaalset [[objektiivsus]]t nende meetodite ja võimalustega, mis on ajaloolase käsutuses. [[Subjektiivsus]] ja objektiivsus tuleb omavahel kokku viia. Objektiivsus tuleb garanteerida kõige rangema metodoloogilise lähenemisega. Esiteks [[allikakriitika]], millesse pole ka ajaloolaste ringkonnas kunagi kahjuks ülemäära tõsiselt suhtutud. Subjektiivsus on aga paratamatu ja vältimatu, seda ei õnnestu inimesel niikuinii ületada või objektiivsuseks maskeerida – seda tuleb varjamise asemel pigem eksplitseerida. Eks me kõik oleme omal moel piiratud. Aga lõpuks on ajaloo näol tegu üksnes jutustusega, mille iseseisev kasutamisväärtus on piiratud. Ent kuna tal on siiski rahvast mõjutav ja arendav funktsioon, peab ta olema tõsiseltvõetav ja kasutatav, aga mitte propagandistlik.
** Enn Tarvel, intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb &quot;Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb&quot;] Postimees, 1. august 2017


* Ma pidin ikka veel oma [[au]] välja teenima. Mõtlesin sageli sellele, mida võlgnen ja kellele. Minuga käis kaasas ajalugu ja see ei olnud ei [[president]]ide ega esileedide oma. Ma ei olnud kuna&lt;!--//--&gt;gi leidnud [[John Quincy Adams]]i looga sellist sidet, nagu olin leidnud [[Sojourner Truth]]i omaga, või olnud liigutatud [[Woodrow Wilson]]i loost nii nagu olin [[Harriet Tubman]]i omast. [[Rosa Parks]]i ja [[Coretta Scott King]]i heitlused olid mulle tuttavlikumad kui [[Eleanor Roosevelt]]i või [[Mamie Eisenhower]]i omad. Ma kandsin endaga nende ajalugu, koos minu ema ja vanaemade omaga. Ükski neist naistest ei suutnud iial ette kujutada sellist elu, nagu oli minul praegu, kuid nad olid kindlad, et nende [[sihikindlus]]est sünnib lõpuks midagi paremat inimesele nagu mina. Ma tahtsin esineda maailmas viisil, mis austab neid sellena, kes nad olid. (lk 374-375)
* Washingtoni National Portrait Gallerys ripuvad nüüd üleval [[portree]]d minust ja Barackist, mis paneb meid mõlemat tundma [[tänulikkus]]t. Kui vaadata meie kummagi lapsepõlve ja olusid, milles kasvasime, siis vaevalt oleks keegi osanud arvata, et jõuame kunagi neisse saalidesse. Need [[maal]]id on toredad, kuid kõige tähtsam on, et nad on seal noortele inimestele vaatamiseks - et meie näod aitaksid lammutada ettekujutust sellest, et ajalukku kinnitatud saamiseks peab sul olema teatud [[välimus]]. Kui meie võime saada omaks, siis kahtlemata suudavad seda ka paljud teised. (lk 430)
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018


* Selline on [[mees]]te ajalugu lühendatud kujul: kõigepealt maalisid nad [[muuseum]]ide viisi alasti naisi. Seejärel leiutasid nad [[arvuti]]. Ja siis toppisid nad [[internet]]i [[porno]]t täis. 
** [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018, lk 77


* Minevikku on võimalik taastada teatud mahus ja teatud ulatuses. Kui lugeda [[ajalooline romaan|ajaloolisi romaane]] või vaadata õnnestunud [[mängufilm]]e, siis seal on stseenid, lõigud, kus vaatajal jääb mulje, et nii see võiski olla. Kui nüüd ajalooromaani autor või ajaloolise filmi stsenarist on sügavalt veendunud, et see, mida ta kirjutab, ongi nii nagu see kunagi oli, siis sellisele inimesele... tuleb [[kiirabi]] kutsuda või vähemalt ta loomingulisest kollektiivist eemaldada.
:[[Tasakaal]]u küsimus. Kirjutades on praegune aeg alati kohal, aga niipalju kui olen ise ajaloo tekste kirjutanud, olen püüdnud neid kõiki vaadata lähtuvalt just sellest ajahetkest, kus tegevus aset leiab ja lähtuvalt teadmisest, mis tegelastel võis olla.
* [[Eesti keel]], [[eesti kultuur,]] [[eesti kirjandus]], [[eesti film]] – need on kõik tugevad ja elujõulised. Võimalik, et see annabki nüüd aluse, kuidas me saame minevikku vaadata. Me ei tohiks olla väga masendunud.
:Peaksimegi end rohkem võitjatena tundma. [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] eripära on selles, et ajaloo tõlgendajad, teinekord ka ajaloolased on võtnud selgelt kaotaja positsiooni. Aga praegu oleme võitja positsioonis. See on oluline.
* Mulle endale tundub, et ajalugu ei ole põhjust lõputult lahti ja kokku kerida. Ühel hetkel tuleb tõmmata piir ja siis tuleks tõesti kirjutada tänasest päevast ja võibolla ka homsest päevast.
** [[Tiit Aleksejev]], intervjuu: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;], ERR, 09.10.2020


* Et me suudame ajaloolise jutustuse või [[romaan]]iga minevikku taastada – see on illusioon. Küll me võime taastada alternatiivse mineviku.
** Tiit Aleksejev, intervjuu: ETV2, &quot;Plekktrumm&quot;, 04.03.2019; ''cit. via'': [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;], ERR, 09.10.2020


* Me ei võta [[ühiskond|ühiskonnas]] piisavalt aega arutada, miks ajaloos toimunud sündmused on niisugused nagu nad on ja mis on nende põhjused. Võimalik, et peame sajanditagused sündmused praeguste teadmiste-arusaamade kohaselt lahti seletama, aga paraku ei saa me ajalugu [[tsensuur|tsenseerida]].
* Kui me püstitame linna- või maamaastikule kujusid või [[mälestusmärk]]e ja -tahvleid, siis me loome kuvandi või tõstame eeslavale solistirolli isikuid, keda me oma aja- ja kultuuriloos peame oluliseks. Nad on ühel või teisel viisil midagi muutnud. [---] Me eeldame, et need inimesed, keda me n-ö eeslavale tõstame, on positiivsed [[kangelane|kangelased]]. Aga see, mis ühele sotsiaalsele grupile on positiivne, võib olla teisele negatiivne.
* Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime minevikust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne [[süü]] või selle [[lunastamine]] on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator.
** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida &quot;Me ei saa ajalugu tsenseerida&quot;], ERR, 13.06.2020


* Igasuguseid taude on inimkonna ajaloos olnud, aga inimkonna ajalugu ei ole taudide ajalugu. Mäletame ajalugu ikkagi tähtsamate sündmuste järgi. Kõike tehakse ikkagi haiguste kiuste. Haigused käivad siin ja seal, aga need lähevad lõpuks üle ja elu läheb edasi.
** [[Andrus Kivirähk]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1214185/andrus-kivirahk-teatud-inimestega-ei-ole-motet-diskuteerida-nende-ule-voib-ainult-nalja-teha &quot;Andrus Kivirähk: teatud inimestega ei ole mõtet diskuteerida, nende üle võib ainult nalja teha&quot;], ERR, 20.12.2020/ETV, &quot;Hommik Anuga&quot;


* Lihtsustatult võib öelda, et maailma ajalugu, sõjad, ka tänapäevased konfliktid on ju ka võitlus [[ruum]]i eest ja meie igapäevases elus võib olla me ei teadvusta seda alati nii teravalt, aga [[keskkond]], ruumilised suhted määravad meie muid vahekordi üsna palju. Inimesed, kes tegelevad ruumi projekteerimisega, nagu mina näiteks, peavad siiski suvatsema seda ruumi ka uurida, nii et nende graafiliste lehtede tegevuspaigad on kõik konstrueeritud ruumid. Nad on sellised kõledad [[betoon]]ised, kuid võib olla suund, kuhu [[maailm]] läheb, ongi selline – ma pole päris kindel, aga mõnikord mulle tundub nii.
** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest &quot;Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest&quot;], ERR, 16.02.2021


* Ma ei taha üldsegi tõmmata mingeid karme rajajooni n-ö tõsiajaloolaslike uurimuste ja rohkemate kui erialainimesteni jõuda soovivate teoste vahele. On esimestegi seas ohtralt end akadeemilise viiteräga taha peitvat [[tühjus]]t ning on teiste hulgas omajagu värsket vaadet ning päris kindlasti toda kütkestavust, mis nakatab nii mõnegi tulevase pärisajaloolase. Ja et uusi tõsiasju ilmneb samuti kogu aeg, siis ei jää arukal asjatundjalgi üle muud kui seniseid seisukohti aeg-ajalt rõõmsal meelel ümber hinnata. Oskus kohaneda ja uut pilti luua hakkab vaikselt astuma pentsiku dogmaatika asemele.
** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini &quot;Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini&quot;], ERR, 25.12.2021


* Üks 1989. aasta õppetunde on, et riigid peavad otsa vaatama oma ajaloo pimedatele tahkudele. Ajaloo tumedaid tahke on igal riigil. [[USA]] jaoks on see [[orjandus]] ja [[rassism]]. [[Saksamaa]]l on oma tumedad tahud. Ka Baltimaadel on oma tumedad tahud, mõned inimesed kollaboreerusid natsidega Teises maailmasõjas, aga see ei tähenda, et kogu maa ja rahvas oleks kompromiteeritud. See tähendab, et vabad riigid tegelevad oma [[minevik]]uga.
:Aga [[Venemaa]] ei tee seda. Venemaa tegi sellega algust 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel, aga see peatati ning keerati tagasi. Aus ja vaba maa tegeleb oma minevikuga. Kui Venemaa soovib vabaneda oma halvimaist traditsioonidest - Vene [[imperialism]]ist ning nõukogude [[repressioon]]idest ja [[Stalin]]i massitapmistest - peavad nad tegelema oma ajalooga. See on [[väljakutse]].
* [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest &quot;USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest&quot;], ERR, 13.05.2022


* Lapsest saati polnud mul kunagi tunnet, et Venemaa võiks meid rünnata. Esimene arusaamine tuli 2014. aastal. Siis hakkasin ajalugu uurima ning vaatasin tagasi [[Tšetšeenia sõjad|Tšetšeenia]] ja [[Vene-Gruusia sõda|Gruusia sõjale]], kõigile sõdadele, kus Venemaa on osalenud.
:Sain aru, et põhimõtteliselt on nad kogu aeg [[agressiivsus|agressiivsed]]. Kui see meiega juhtus, alles siis avanesid meie silmad. Sama oli ju olnud [[Tšetšeenia]]s ja [[Gruusia]]s. Kahju, et meid on nii kerge viia eksiteele.
* [CNNile:] Ma olen siin sündinud, siia on maetud mu [[vanavanemad]] ja ma tahaksin, et mul oleks ajalugu, mida oma lastele rääkida. Keegi siin ei taha, et Venemaa neid [[Vabastamine|vabastaks]]. Nad on juba [[vabadus|vabad]], neil on [[demokraatia]].
* [Frankfurt Allgemainele:] Kui sa kuuled [[Putin]]it ütlemas, et Ukraina pole kunagi eksisteerinud ja see riik on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Lenin]]i looming. Et Ukrainal pole ajalugu... seda kuuldes mõistadki, et kui Ukraina selle sõja kaotab, siis meid lihtsalt kustutataksegi ajaloost. Me sisuliselt kaome maamunalt. Sellega aga ei saa leppida!
** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi &quot;Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi&quot;], Postimees, 23. märts 2022


* Simon Kuper kirjutas 2014 Financial Timesis, kuidas [[Lääne-Euroopa]]s on ajalugu midagi kaudset, mida võid vaadata kui [[õudusfilm]]i, [[Balkan]]il aga (ja siia võib rahulikult lisada ka [[Ida-Euroopa]]) on ajalugu midagi reaalset, õelat, miski, mis luurab alati nurga taga, valmis hammustama.
:Minu põlvkonna [[idaeurooplased]] on Ajaloo [[sündmus]]ed, [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega]] kaasnenud vabanemise, oma nahal läbi elanud. Teame, et Sündmused võivad päriselt juhtuda, neist ei saa lahti tekki üle pea tõmmates.
* [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt &quot;Geopoliitika hammustab valusalt&quot;], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ajalugu| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>ikh6x8e46f7ejhvqzsqhji900ow0f1h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90259</id>
      <parentid>90257</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T17:13:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22602" xml:space="preserve">[[Pilt:Moreelse_Clio_-_muse_of_history.jpg|pisi|Johannes Moreelse, &quot;Kleio&quot; (u 1617-1634)]]
[[Pilt:(Narbonne)_La_muse_Clio_-_Anonyme_-_Musée_des_Beaux-Arts_de_Narbonne.jpg|pisi|Tundmatu autor, &quot;Kleio&quot; (17. saj, Narbonne'i kaunite kunstide muuseum)]]
[[Pilt:The_Muse_Clio_-_Pierre_Mignard_(Full-version).jpg|pisi|Pierre Mignard. Kleio (~1689)]]
[[Pilt:Jacob_de_Wit_-_Allegorie_op_het_schrijven_van_de_geschiedenis_1754.jpg|pisi|Jacob de Wit, &quot;Tõde ja tarkus aitavad Ajalool kirjutada&quot; (1754)]]
[[Pilt:Charles_Meynier_-_Clio,_Muse_of_History_-_2003.6.5_-_Cleveland_Museum_of_Art.tiff|pisi|Charles Meynier, &quot;Kleio&quot; (1800)]]
[[Pilt:History-Dielman-Highsmith.jpeg|pisi|Frederick Dielman, &quot;Ajalugu&quot;. Mosaiik Kongressi raamatukogu Thomas Jeffersoni majas (1896)]]

'''Ajalugu''' tähendab nii [[minevik]]ku kui ka teadmisi minevikust ehk mineviku käsitlust.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut [[päike]]se all.
Või on midagi, mille kohta võiks öelda:
Vaata, see on uus?
Kindlasti oli see olemas juba muistsetel [[aeg]]adel,
mis on olnud enne meid.
Ei ole vaid [[mälestus]]t endisist asjust
ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust
neil, kes saavad olema veelgi hiljem.
&lt;/poem&gt;
* [[Koguja raamat]], ptk 1, salmid 9-11


==Proosa==
* Ajalookirjutamine on üks viis minevikku endal kaelast ära saada. 
* Ajaloo üle ei saa otsustada keegi teine kui see, kes ise ajalugu läbi on elanud. Nii on lugu tervete rahvastega. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 25


* Ajaloost väärib tähelepanu vaid [[vabadus|vabade]] rahvaste oma. [[Despotism]]ile allutatud rahvaste ajalugu pole muud kui anekdoodikogumik.
* ''Il n'y a d'histoire digne d'attention que celle des peuples libres. L'histoire des peuples soumis au despotisme n'est qu'un recueil d'anecdotes.''
** [[Nicolas Chamfort]], &quot;Maximes et pensées, suivies de dialogues philosophiques&quot;, 1923, CDLXXXVII, VIII ptk &quot;De l'esclavage et de la liberté. De la France avant et depuis la révolution&quot;, lk 168


* [[Herodotos]] ütleb: &quot;Vähe asju juhtub õigel ajal ja ülejäänut ei juhtu üldse. Hoolikas [[ajaloolane]] parandab kõik need vead.&quot;
** [[Mark Twain]], &quot;Hobuse jutt&quot; (&quot;A Horse's Tale&quot;, 1907); Twain ei tsiteeri Herodotost, vaid iseloomustab tema suhtumist ajalookirjutusse.


* Ajalooteadus hakkab ikka enam ära pöörduma &quot;kangelaste&quot; ja suurte meeste tegude ja tahtmiste kirjeldamisest, hakkab ikka enam käsitama tervete rahvakihtide ja rühmade hingeolulist, poliitilist, majanduslist arenemist, ja ikka sügavamalt põhjusi otsima ajalookäigu suurte probleemide tekkimise ja lahenemise kohta. Ka kõige imponeerivam isikukuju - ja olgu ta [[Napoleon]] - saab võimalikuks ja teguvõimsaks alles selle läbi, kuidas ta suudab ehk tahab suhtuda oludega, &quot;ajavaimuga&quot;. Üksiku inimese [[tähendus]] ja tähtsus kuivab kokku pisitillukeseks niisuguse vaatlemisviisi valgusel. Aga sellepärast ei kaota ta veel oma huvitavust. Hulkade hingeelu kõrval jääb isiku hingeelu alati veetlevaks vaatlemisaineks. Iseäranis, kui isikut tema vaimulaadi ja päritoleku poolest võib pidada suurema rühma vaimliseks esindajaks, tüübiks. (lk 76)
* Iseäralik, kui õudne on Balti ajalugu. Oma igaveste [[tüli]]de ja [[intriig]]idega pole ta mitte sugugi meeltkosutavam kui meie orjarahva rammestus-uni. (lk 76)
** [[Helmi Neggo]], &quot;Johann Reinhold Patkul&quot;. Tallinn: Varrak 1920, ''cit. via'' Helmi Reiman-Neggo, &quot;Kolm suurt õnne&quot;. Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013


* Seda seisukohta on omaks võtnud õige mitmed rahvad, et juba [[kool]]ide kaudu sisendada [[veendumus]]i, mis ei tarvitse vastu peegeldada tõelisi [[sündmus]]i. Ja meilgi on olnud oma lõunanaabriga hoopis erinevaid ja kaugelt lahkuminevaid seisukohti teatavate perioodide sündmuste kohta, mis sealseis õpperaamatuis ilutsesid [[fakt]]idena, nüüd aga kuuldavasti jälle kiirelt kaovad.
* Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd [[lõpp]] igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.
** [[Karl August Hindrey]], &quot;Ajaloo-õpetus Venemaal&quot;, Postimees, 9. detsember 1941, nr 124, lk 1


* Ajalugu kipub kahtlemata ennast kordama: just nagu inimestel, pole ajaloolgi erilist [[valik]]ut.
** [[Jossif Brodski]], &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28, lk 22


* Ajalugu hargneb lahti tasakesi nagu vana [[kampsun]]. Seda oli palju kordi paigatud ja kirutud, ümber kootud, et see erinevatele inimestele sobiks, susatud [[tsensuur]]ivalamu alla kasti, et seda siis [[propaganda]] [[tolmulapp]]ideks lõigata, ometi õnnestub sellel alati - lõpuks ikka - oma vanasse tuttavasse vormi tagasi tõmbuda. Ajalool on kombeks muuta inimesi, kes arvavad, et nemad muudavad teda. Ajalool on alati paar [[trikk]]i oma viledakskulunud [[varrukas]]t võtta. Seda on juba ka kaua kantud.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Mort&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 1999, lk 140


* Välja kiirustades valdas teda silmapilguks kummaline tunne, nagu oleks ta kaks inimest. Ja selle põhjuseks oli, et imepisikese sekundi murdosa kestel ta {{Sõrendus|oligi}} kaks inimest. Nende mõlema nimi oli Samuel Vimes.
:Ajaloo jaoks on inimese [[valik]]ud lihtsalt eri suunad. Aja Püksid avanesid ja Vimes hakkas mööda üht püksisäärt kihutama.
:Ja kusagil mujal hakkas see Vimes, kes oli teinud teise valiku, langema teistmoodi [[tulevik]]ku. 
* Terry Pratchett, &quot;Patrioot&quot;, tlk Allan Eichenbaum, 1997, lk 182


* [[Mustlased|Mustlastel]] on palju parem põli kui ajaloolastel: esiteks saavad nad [[raha]] kohe kätte ja teiseks kaob iga enesest lugupidav selgeltnägija pärast tõekuulutust nagu vits vette, sellal kui ajaloolased istuvad terve [[elu]] oma rustikaalsete [[laud]]ade taga ning peavad taluma otsatuid [[ähvardus]]i ja mõnitusi kogu selle jama pärast, mis nad ajakaevust välja on õngitsenud.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;. Välgi metsad, 2015, lk 229


* Ajalugu huvitub üldjuhul erilisest, sellest, mis aegade voos esile tuleb või tähtis tundub. Kummati on minevik põhilises argine, enamasti ei juhtu midagi või siis õige vähe. Ajaloolane on argise ees suuresti abitu, sest esiteks ei jäta [[igapäevaelu]] kuigivõrd jälgi, seega on seda raske uurida, ja teiseks on argistest asjadest keeruline punuda haaravaid lugusid, mis lugejaid köidaks või lubaks ajalugu põnevana paista.
** [[Marek Tamm]], [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust &quot;Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust&quot;] Postimees, 5. juuni 2020


* Mõningase liialdusega võib väita, et keskaegne ajalookultuur meenutab [[George Orwell|Orwelli]] &quot;[[1984]]&quot;-maailma, kus möödanikku pidevalt ümber kirjutati.
** [[Marek Tamm]], ''cit. via'': [[Ott Raun]], &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajalooline uurimine kui eriomane nähtus sündis mitte niivõrd vajadusest tuvastada teatud sündmuste toimumist, vaid soovist määratleda, mida need sündmused võiksid tähendada konkreetsele inimrühmale, [[ühiskond|ühiskonnale]] või [[kultuur]]i arusaamale hetke-eesmärkidest ja tulevikukavadest.
** [[Hayden White]], tlk Marek Tamm, ''cit. via'': Ott Raun, &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajaloo uurimise [[objektiivsus]]est rääkides ei tohi unustada, et kaasaja ajaloo poliitilised alused ja põhijooned on suuresti 1945.–1946. aastal Nürnbergis Teise maailmasõja võitjate poolt paika pandud. Mitte kõik ei taha mahtuda sinna narratiivi. Nii ei ole ka ilma [[kontekst]]i mõistmiseta võimalik saada erapooletut, objektiivset käsitlust Baltimaade ajaloost.
** [[Ott Raun]], &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajaloo uurimine ja ajaloo kirjutamine pole kaugeltki samased. Ajaloo kirjutamine on see, mis teeb ajalugu, see tähendab, ehitab üles minevikupildi ja muudab selle aktuaalseks, koostab narratiivi, jutustuse, milleta ajaloofaktide esitamine pole võimalik. Aga ajaloo kirjutamine, ajaloo uurimine ja ajaloo õpetamine on lahutamatud, kolmainus. Ajaloo uurimine peab olema kirjutamise ja õpetamise alus. (lk 4)
* Ka neis piires, mida üldkehtivad [[loogika]]reeglid ja kasutatud allikmaterjalid seavad, on [[objektiivsus|objektiivsel]] ajaloolasel palju mänguruumi. Allikad ei ehita iseenesest, omal jõul üles ajaloolist [[teadmine|teadmist]]. Ajalooteadmine ei sünni ilma uurija konstitueeriva panuseta. See panus algab valikuga probleemide püstitamisel, kui määratakse kindlaks, mis üldse võiks olla teadmisväärne (ja jutustamisväärne). See tähendab väärtussüsteemi loomist. Uurija loob selge, teadlikult ja struktuurselt ülesehitatud teadmise. Selle teadmise loomise valikuprintsiibid ja korrastuspõhimõtted oleksidki väärtussüsteem. Meetodid ning uurimistehnikad on vahendid ja teed [[küsimus]]tele vastamiseks. Aga enne kui üldse saab vastama hakata, tuleb püstitada küsimus. Ja küsimused, nende olulisus ja järjestus on määratud [[väärtused|väärtussüsteemist]]. (lk 4)
* Ajalooline fakt on ajaloouurija loodud rekonstruktsioon, mitte paljas ajaloosündmus, ajaloolise tegelikkuse osa. [---]  Ajaloolane on ajaloolise fakti looja ning tema narratiivis leiduv ajalooline [[tegelikkus]] koosneb ajaloolistest faktidest. Fakt ei ole seega asjaolude puhtakujuline peegeldus, vaid allika teabe ja allikavälise teabe põhjal loodud ajaloolise tegelikkuse rekonstruktsioon. (lk 4)
* Paratamatu on kõigi allikakogumite arvestamine ja kaasahaaramine, jätmata midagi sihilikult kõrvale, selleks et uurimistulemusi kõrvale kallutada või midagi maha vaikida. Lähiajaloo uurimisel ei tähenda see küll allikakriitilise pluralismipõhimõtte rakendamist, s. t. et kui on allikates palju kokkulangevaid [[tunnistus]]i, siis nende tõestusväärtus kasvab. Terroriühiskonna kohtu- või uurimistoimikus võib olla mitukümmend kokkulangevat tunnistust, need ei tõenda veel midagi. (lk 7)
* Me ei pea kartma oma ajalugu, sealhulgas oma lähiajalugu. Me ei pea püüdma iga hinna eest järgida [[Euroopa]]s ja maailmas üldlevinud lähiajalookontseptsioone, vältides kramplikult lähenemisnurki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt. Need lähenemisnurgad ei vähenda teaduslikkust ega objektiivsust. Nõutavat objektiivsust ei saavutata oma rahvuslike huvide ja lähtekohtade mahasalgamisega, vaid objektiivse, seinast seina ulatuva allikate valikuga ning ajaloolise uurimistöö põhimõtete ja metoodiliste võtete ning loogikareeglite järjekindla rakendamisega. (lk 9)
** [[Enn Tarvel]], &quot;Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?&quot;, Tuna 3/2005, lk 4-9


* Mina pole ajalugu kunagi [[teadus]]eks pidanud. Peab püüdlema maksimaalset [[objektiivsus]]t nende meetodite ja võimalustega, mis on ajaloolase käsutuses. [[Subjektiivsus]] ja objektiivsus tuleb omavahel kokku viia. Objektiivsus tuleb garanteerida kõige rangema metodoloogilise lähenemisega. Esiteks [[allikakriitika]], millesse pole ka ajaloolaste ringkonnas kunagi kahjuks ülemäära tõsiselt suhtutud. Subjektiivsus on aga paratamatu ja vältimatu, seda ei õnnestu inimesel niikuinii ületada või objektiivsuseks maskeerida – seda tuleb varjamise asemel pigem eksplitseerida. Eks me kõik oleme omal moel piiratud. Aga lõpuks on ajaloo näol tegu üksnes jutustusega, mille iseseisev kasutamisväärtus on piiratud. Ent kuna tal on siiski rahvast mõjutav ja arendav funktsioon, peab ta olema tõsiseltvõetav ja kasutatav, aga mitte propagandistlik.
** Enn Tarvel, intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb &quot;Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb&quot;] Postimees, 1. august 2017


* Ma pidin ikka veel oma [[au]] välja teenima. Mõtlesin sageli sellele, mida võlgnen ja kellele. Minuga käis kaasas ajalugu ja see ei olnud ei [[president]]ide ega esileedide oma. Ma ei olnud kuna&lt;!--//--&gt;gi leidnud [[John Quincy Adams]]i looga sellist sidet, nagu olin leidnud [[Sojourner Truth]]i omaga, või olnud liigutatud [[Woodrow Wilson]]i loost nii nagu olin [[Harriet Tubman]]i omast. [[Rosa Parks]]i ja [[Coretta Scott King]]i heitlused olid mulle tuttavlikumad kui [[Eleanor Roosevelt]]i või [[Mamie Eisenhower]]i omad. Ma kandsin endaga nende ajalugu, koos minu ema ja vanaemade omaga. Ükski neist naistest ei suutnud iial ette kujutada sellist elu, nagu oli minul praegu, kuid nad olid kindlad, et nende [[sihikindlus]]est sünnib lõpuks midagi paremat inimesele nagu mina. Ma tahtsin esineda maailmas viisil, mis austab neid sellena, kes nad olid. (lk 374-375)
* Washingtoni National Portrait Gallerys ripuvad nüüd üleval [[portree]]d minust ja Barackist, mis paneb meid mõlemat tundma [[tänulikkus]]t. Kui vaadata meie kummagi lapsepõlve ja olusid, milles kasvasime, siis vaevalt oleks keegi osanud arvata, et jõuame kunagi neisse saalidesse. Need [[maal]]id on toredad, kuid kõige tähtsam on, et nad on seal noortele inimestele vaatamiseks - et meie näod aitaksid lammutada ettekujutust sellest, et ajalukku kinnitatud saamiseks peab sul olema teatud [[välimus]]. Kui meie võime saada omaks, siis kahtlemata suudavad seda ka paljud teised. (lk 430)
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018


* Selline on [[mees]]te ajalugu lühendatud kujul: kõigepealt maalisid nad [[muuseum]]ide viisi alasti naisi. Seejärel leiutasid nad [[arvuti]]. Ja siis toppisid nad [[internet]]i [[porno]]t täis. 
** [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018, lk 77


* Minevikku on võimalik taastada teatud mahus ja teatud ulatuses. Kui lugeda [[ajalooline romaan|ajaloolisi romaane]] või vaadata õnnestunud [[mängufilm]]e, siis seal on stseenid, lõigud, kus vaatajal jääb mulje, et nii see võiski olla. Kui nüüd ajalooromaani autor või ajaloolise filmi stsenarist on sügavalt veendunud, et see, mida ta kirjutab, ongi nii nagu see kunagi oli, siis sellisele inimesele... tuleb [[kiirabi]] kutsuda või vähemalt ta loomingulisest kollektiivist eemaldada.
:[[Tasakaal]]u küsimus. Kirjutades on praegune aeg alati kohal, aga niipalju kui olen ise ajaloo tekste kirjutanud, olen püüdnud neid kõiki vaadata lähtuvalt just sellest ajahetkest, kus tegevus aset leiab ja lähtuvalt teadmisest, mis tegelastel võis olla.
* [[Eesti keel]], [[eesti kultuur,]] [[eesti kirjandus]], [[eesti film]] – need on kõik tugevad ja elujõulised. Võimalik, et see annabki nüüd aluse, kuidas me saame minevikku vaadata. Me ei tohiks olla väga masendunud.
:Peaksimegi end rohkem võitjatena tundma. [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] eripära on selles, et ajaloo tõlgendajad, teinekord ka ajaloolased on võtnud selgelt kaotaja positsiooni. Aga praegu oleme võitja positsioonis. See on oluline.
* Mulle endale tundub, et ajalugu ei ole põhjust lõputult lahti ja kokku kerida. Ühel hetkel tuleb tõmmata piir ja siis tuleks tõesti kirjutada tänasest päevast ja võibolla ka homsest päevast.
** [[Tiit Aleksejev]], intervjuu: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;], ERR, 09.10.2020


* Et me suudame ajaloolise jutustuse või [[romaan]]iga minevikku taastada – see on illusioon. Küll me võime taastada alternatiivse mineviku.
** Tiit Aleksejev, intervjuu: ETV2, &quot;Plekktrumm&quot;, 04.03.2019; ''cit. via'': [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;], ERR, 09.10.2020


* Me ei võta [[ühiskond|ühiskonnas]] piisavalt aega arutada, miks ajaloos toimunud sündmused on niisugused nagu nad on ja mis on nende põhjused. Võimalik, et peame sajanditagused sündmused praeguste teadmiste-arusaamade kohaselt lahti seletama, aga paraku ei saa me ajalugu [[tsensuur|tsenseerida]].
* Kui me püstitame linna- või maamaastikule kujusid või [[mälestusmärk]]e ja -tahvleid, siis me loome kuvandi või tõstame eeslavale solistirolli isikuid, keda me oma aja- ja kultuuriloos peame oluliseks. Nad on ühel või teisel viisil midagi muutnud. [---] Me eeldame, et need inimesed, keda me n-ö eeslavale tõstame, on positiivsed [[kangelane|kangelased]]. Aga see, mis ühele sotsiaalsele grupile on positiivne, võib olla teisele negatiivne.
* Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime minevikust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne [[süü]] või selle [[lunastamine]] on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator.
** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida &quot;Me ei saa ajalugu tsenseerida&quot;], ERR, 13.06.2020


* Igasuguseid taude on inimkonna ajaloos olnud, aga inimkonna ajalugu ei ole taudide ajalugu. Mäletame ajalugu ikkagi tähtsamate sündmuste järgi. Kõike tehakse ikkagi haiguste kiuste. Haigused käivad siin ja seal, aga need lähevad lõpuks üle ja elu läheb edasi.
** [[Andrus Kivirähk]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1214185/andrus-kivirahk-teatud-inimestega-ei-ole-motet-diskuteerida-nende-ule-voib-ainult-nalja-teha &quot;Andrus Kivirähk: teatud inimestega ei ole mõtet diskuteerida, nende üle võib ainult nalja teha&quot;], ERR, 20.12.2020/ETV, &quot;Hommik Anuga&quot;


* Lihtsustatult võib öelda, et maailma ajalugu, sõjad, ka tänapäevased konfliktid on ju ka võitlus [[ruum]]i eest ja meie igapäevases elus võib olla me ei teadvusta seda alati nii teravalt, aga [[keskkond]], ruumilised suhted määravad meie muid vahekordi üsna palju. Inimesed, kes tegelevad ruumi projekteerimisega, nagu mina näiteks, peavad siiski suvatsema seda ruumi ka uurida, nii et nende graafiliste lehtede tegevuspaigad on kõik konstrueeritud ruumid. Nad on sellised kõledad [[betoon]]ised, kuid võib olla suund, kuhu [[maailm]] läheb, ongi selline – ma pole päris kindel, aga mõnikord mulle tundub nii.
** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest &quot;Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest&quot;], ERR, 16.02.2021


* Ma ei taha üldsegi tõmmata mingeid karme rajajooni n-ö tõsiajaloolaslike uurimuste ja rohkemate kui erialainimesteni jõuda soovivate teoste vahele. On esimestegi seas ohtralt end akadeemilise viiteräga taha peitvat [[tühjus]]t ning on teiste hulgas omajagu värsket vaadet ning päris kindlasti toda kütkestavust, mis nakatab nii mõnegi tulevase pärisajaloolase. Ja et uusi tõsiasju ilmneb samuti kogu aeg, siis ei jää arukal asjatundjalgi üle muud kui seniseid seisukohti aeg-ajalt rõõmsal meelel ümber hinnata. Oskus kohaneda ja uut pilti luua hakkab vaikselt astuma pentsiku dogmaatika asemele.
** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini &quot;Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini&quot;], ERR, 25.12.2021


* Üks 1989. aasta õppetunde on, et riigid peavad otsa vaatama oma ajaloo pimedatele tahkudele. Ajaloo tumedaid tahke on igal riigil. [[USA]] jaoks on see [[orjandus]] ja [[rassism]]. [[Saksamaa]]l on oma tumedad tahud. Ka Baltimaadel on oma tumedad tahud, mõned inimesed kollaboreerusid natsidega Teises maailmasõjas, aga see ei tähenda, et kogu maa ja rahvas oleks kompromiteeritud. See tähendab, et vabad riigid tegelevad oma [[minevik]]uga.
:Aga [[Venemaa]] ei tee seda. Venemaa tegi sellega algust 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel, aga see peatati ning keerati tagasi. Aus ja vaba maa tegeleb oma minevikuga. Kui Venemaa soovib vabaneda oma halvimaist traditsioonidest - Vene [[imperialism]]ist ning nõukogude [[repressioon]]idest ja [[Stalin]]i massitapmistest - peavad nad tegelema oma ajalooga. See on [[väljakutse]].
* [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest &quot;USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest&quot;], ERR, 13.05.2022


* Lapsest saati polnud mul kunagi tunnet, et Venemaa võiks meid rünnata. Esimene arusaamine tuli 2014. aastal. Siis hakkasin ajalugu uurima ning vaatasin tagasi [[Tšetšeenia sõjad|Tšetšeenia]] ja [[Vene-Gruusia sõda|Gruusia sõjale]], kõigile sõdadele, kus Venemaa on osalenud.
:Sain aru, et põhimõtteliselt on nad kogu aeg [[agressiivsus|agressiivsed]]. Kui see meiega juhtus, alles siis avanesid meie silmad. Sama oli ju olnud [[Tšetšeenia]]s ja [[Gruusia]]s. Kahju, et meid on nii kerge viia eksiteele.
* [CNNile:] Ma olen siin sündinud, siia on maetud mu [[vanavanemad]] ja ma tahaksin, et mul oleks ajalugu, mida oma lastele rääkida. Keegi siin ei taha, et Venemaa neid [[Vabastamine|vabastaks]]. Nad on juba [[vabadus|vabad]], neil on [[demokraatia]].
* [Frankfurt Allgemainele:] Kui sa kuuled [[Putin]]it ütlemas, et Ukraina pole kunagi eksisteerinud ja see riik on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Lenin]]i looming. Et Ukrainal pole ajalugu... seda kuuldes mõistadki, et kui Ukraina selle sõja kaotab, siis meid lihtsalt kustutataksegi ajaloost. Me sisuliselt kaome maamunalt. Sellega aga ei saa leppida!
** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi &quot;Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi&quot;], Postimees, 23. märts 2022


* Simon Kuper kirjutas 2014 Financial Timesis, kuidas [[Lääne-Euroopa]]s on ajalugu midagi kaudset, mida võid vaadata kui [[õudusfilm]]i, [[Balkan]]il aga (ja siia võib rahulikult lisada ka [[Ida-Euroopa]]) on ajalugu midagi reaalset, õelat, miski, mis luurab alati nurga taga, valmis hammustama.
:Minu põlvkonna [[idaeurooplased]] on Ajaloo [[sündmus]]ed, [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega]] kaasnenud vabanemise, oma nahal läbi elanud. Teame, et Sündmused võivad päriselt juhtuda, neist ei saa lahti tekki üle pea tõmmates.
* [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt &quot;Geopoliitika hammustab valusalt&quot;], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ajalugu| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>8ntfy8oox8c5m4oagfw9643nrt48xrq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90260</id>
      <parentid>90259</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T17:15:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Piibel */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22588" xml:space="preserve">[[Pilt:Moreelse_Clio_-_muse_of_history.jpg|pisi|Johannes Moreelse, &quot;Kleio&quot; (u 1617-1634)]]
[[Pilt:(Narbonne)_La_muse_Clio_-_Anonyme_-_Musée_des_Beaux-Arts_de_Narbonne.jpg|pisi|Tundmatu autor, &quot;Kleio&quot; (17. saj, Narbonne'i kaunite kunstide muuseum)]]
[[Pilt:The_Muse_Clio_-_Pierre_Mignard_(Full-version).jpg|pisi|Pierre Mignard. Kleio (~1689)]]
[[Pilt:Jacob_de_Wit_-_Allegorie_op_het_schrijven_van_de_geschiedenis_1754.jpg|pisi|Jacob de Wit, &quot;Tõde ja tarkus aitavad Ajalool kirjutada&quot; (1754)]]
[[Pilt:Charles_Meynier_-_Clio,_Muse_of_History_-_2003.6.5_-_Cleveland_Museum_of_Art.tiff|pisi|Charles Meynier, &quot;Kleio&quot; (1800)]]
[[Pilt:History-Dielman-Highsmith.jpeg|pisi|Frederick Dielman, &quot;Ajalugu&quot;. Mosaiik Kongressi raamatukogu Thomas Jeffersoni majas (1896)]]

'''Ajalugu''' tähendab nii [[minevik]]ku kui ka teadmisi minevikust ehk mineviku käsitlust.


==Piibel==
&lt;poem&gt;
Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut [[päike]]se all.
Või on midagi, mille kohta võiks öelda:
Vaata, see on uus?
Kindlasti oli see olemas juba muistsetel [[aeg]]adel,
mis on olnud enne meid.
Ei ole vaid [[mälestus]]t endisist asjust
ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust
neil, kes saavad olema veelgi hiljem.
&lt;/poem&gt;
* [[Koguja raamat]] 1:9-11

==Proosa==
* Ajalookirjutamine on üks viis minevikku endal kaelast ära saada. 
* Ajaloo üle ei saa otsustada keegi teine kui see, kes ise ajalugu läbi on elanud. Nii on lugu tervete rahvastega. 
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 25


* Ajaloost väärib tähelepanu vaid [[vabadus|vabade]] rahvaste oma. [[Despotism]]ile allutatud rahvaste ajalugu pole muud kui anekdoodikogumik.
* ''Il n'y a d'histoire digne d'attention que celle des peuples libres. L'histoire des peuples soumis au despotisme n'est qu'un recueil d'anecdotes.''
** [[Nicolas Chamfort]], &quot;Maximes et pensées, suivies de dialogues philosophiques&quot;, 1923, CDLXXXVII, VIII ptk &quot;De l'esclavage et de la liberté. De la France avant et depuis la révolution&quot;, lk 168


* [[Herodotos]] ütleb: &quot;Vähe asju juhtub õigel ajal ja ülejäänut ei juhtu üldse. Hoolikas [[ajaloolane]] parandab kõik need vead.&quot;
** [[Mark Twain]], &quot;Hobuse jutt&quot; (&quot;A Horse's Tale&quot;, 1907); Twain ei tsiteeri Herodotost, vaid iseloomustab tema suhtumist ajalookirjutusse.


* Ajalooteadus hakkab ikka enam ära pöörduma &quot;kangelaste&quot; ja suurte meeste tegude ja tahtmiste kirjeldamisest, hakkab ikka enam käsitama tervete rahvakihtide ja rühmade hingeolulist, poliitilist, majanduslist arenemist, ja ikka sügavamalt põhjusi otsima ajalookäigu suurte probleemide tekkimise ja lahenemise kohta. Ka kõige imponeerivam isikukuju - ja olgu ta [[Napoleon]] - saab võimalikuks ja teguvõimsaks alles selle läbi, kuidas ta suudab ehk tahab suhtuda oludega, &quot;ajavaimuga&quot;. Üksiku inimese [[tähendus]] ja tähtsus kuivab kokku pisitillukeseks niisuguse vaatlemisviisi valgusel. Aga sellepärast ei kaota ta veel oma huvitavust. Hulkade hingeelu kõrval jääb isiku hingeelu alati veetlevaks vaatlemisaineks. Iseäranis, kui isikut tema vaimulaadi ja päritoleku poolest võib pidada suurema rühma vaimliseks esindajaks, tüübiks. (lk 76)
* Iseäralik, kui õudne on Balti ajalugu. Oma igaveste [[tüli]]de ja [[intriig]]idega pole ta mitte sugugi meeltkosutavam kui meie orjarahva rammestus-uni. (lk 76)
** [[Helmi Neggo]], &quot;Johann Reinhold Patkul&quot;. Tallinn: Varrak 1920, ''cit. via'' Helmi Reiman-Neggo, &quot;Kolm suurt õnne&quot;. Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013


* Seda seisukohta on omaks võtnud õige mitmed rahvad, et juba [[kool]]ide kaudu sisendada [[veendumus]]i, mis ei tarvitse vastu peegeldada tõelisi [[sündmus]]i. Ja meilgi on olnud oma lõunanaabriga hoopis erinevaid ja kaugelt lahkuminevaid seisukohti teatavate perioodide sündmuste kohta, mis sealseis õpperaamatuis ilutsesid [[fakt]]idena, nüüd aga kuuldavasti jälle kiirelt kaovad.
* Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd [[lõpp]] igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.
** [[Karl August Hindrey]], &quot;Ajaloo-õpetus Venemaal&quot;, Postimees, 9. detsember 1941, nr 124, lk 1


* Ajalugu kipub kahtlemata ennast kordama: just nagu inimestel, pole ajaloolgi erilist [[valik]]ut.
** [[Jossif Brodski]], &quot;Täiel määral mitte keegi&quot;. Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28, lk 22


* Ajalugu hargneb lahti tasakesi nagu vana [[kampsun]]. Seda oli palju kordi paigatud ja kirutud, ümber kootud, et see erinevatele inimestele sobiks, susatud [[tsensuur]]ivalamu alla kasti, et seda siis [[propaganda]] [[tolmulapp]]ideks lõigata, ometi õnnestub sellel alati - lõpuks ikka - oma vanasse tuttavasse vormi tagasi tõmbuda. Ajalool on kombeks muuta inimesi, kes arvavad, et nemad muudavad teda. Ajalool on alati paar [[trikk]]i oma viledakskulunud [[varrukas]]t võtta. Seda on juba ka kaua kantud.
** [[Terry Pratchett]], &quot;Mort&quot;. Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 1999, lk 140


* Välja kiirustades valdas teda silmapilguks kummaline tunne, nagu oleks ta kaks inimest. Ja selle põhjuseks oli, et imepisikese sekundi murdosa kestel ta {{Sõrendus|oligi}} kaks inimest. Nende mõlema nimi oli Samuel Vimes.
:Ajaloo jaoks on inimese [[valik]]ud lihtsalt eri suunad. Aja Püksid avanesid ja Vimes hakkas mööda üht püksisäärt kihutama.
:Ja kusagil mujal hakkas see Vimes, kes oli teinud teise valiku, langema teistmoodi [[tulevik]]ku. 
* Terry Pratchett, &quot;Patrioot&quot;, tlk Allan Eichenbaum, 1997, lk 182


* [[Mustlased|Mustlastel]] on palju parem põli kui ajaloolastel: esiteks saavad nad [[raha]] kohe kätte ja teiseks kaob iga enesest lugupidav selgeltnägija pärast tõekuulutust nagu vits vette, sellal kui ajaloolased istuvad terve [[elu]] oma rustikaalsete [[laud]]ade taga ning peavad taluma otsatuid [[ähvardus]]i ja mõnitusi kogu selle jama pärast, mis nad ajakaevust välja on õngitsenud.
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;. Välgi metsad, 2015, lk 229


* Ajalugu huvitub üldjuhul erilisest, sellest, mis aegade voos esile tuleb või tähtis tundub. Kummati on minevik põhilises argine, enamasti ei juhtu midagi või siis õige vähe. Ajaloolane on argise ees suuresti abitu, sest esiteks ei jäta [[igapäevaelu]] kuigivõrd jälgi, seega on seda raske uurida, ja teiseks on argistest asjadest keeruline punuda haaravaid lugusid, mis lugejaid köidaks või lubaks ajalugu põnevana paista.
** [[Marek Tamm]], [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust &quot;Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust&quot;] Postimees, 5. juuni 2020


* Mõningase liialdusega võib väita, et keskaegne ajalookultuur meenutab [[George Orwell|Orwelli]] &quot;[[1984]]&quot;-maailma, kus möödanikku pidevalt ümber kirjutati.
** [[Marek Tamm]], ''cit. via'': [[Ott Raun]], &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajalooline uurimine kui eriomane nähtus sündis mitte niivõrd vajadusest tuvastada teatud sündmuste toimumist, vaid soovist määratleda, mida need sündmused võiksid tähendada konkreetsele inimrühmale, [[ühiskond|ühiskonnale]] või [[kultuur]]i arusaamale hetke-eesmärkidest ja tulevikukavadest.
** [[Hayden White]], tlk Marek Tamm, ''cit. via'': Ott Raun, &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajaloo uurimise [[objektiivsus]]est rääkides ei tohi unustada, et kaasaja ajaloo poliitilised alused ja põhijooned on suuresti 1945.–1946. aastal Nürnbergis Teise maailmasõja võitjate poolt paika pandud. Mitte kõik ei taha mahtuda sinna narratiivi. Nii ei ole ka ilma [[kontekst]]i mõistmiseta võimalik saada erapooletut, objektiivset käsitlust Baltimaade ajaloost.
** [[Ott Raun]], &quot;Toimetuselt&quot;, Tuna 3/2005, lk 1


* Ajaloo uurimine ja ajaloo kirjutamine pole kaugeltki samased. Ajaloo kirjutamine on see, mis teeb ajalugu, see tähendab, ehitab üles minevikupildi ja muudab selle aktuaalseks, koostab narratiivi, jutustuse, milleta ajaloofaktide esitamine pole võimalik. Aga ajaloo kirjutamine, ajaloo uurimine ja ajaloo õpetamine on lahutamatud, kolmainus. Ajaloo uurimine peab olema kirjutamise ja õpetamise alus. (lk 4)
* Ka neis piires, mida üldkehtivad [[loogika]]reeglid ja kasutatud allikmaterjalid seavad, on [[objektiivsus|objektiivsel]] ajaloolasel palju mänguruumi. Allikad ei ehita iseenesest, omal jõul üles ajaloolist [[teadmine|teadmist]]. Ajalooteadmine ei sünni ilma uurija konstitueeriva panuseta. See panus algab valikuga probleemide püstitamisel, kui määratakse kindlaks, mis üldse võiks olla teadmisväärne (ja jutustamisväärne). See tähendab väärtussüsteemi loomist. Uurija loob selge, teadlikult ja struktuurselt ülesehitatud teadmise. Selle teadmise loomise valikuprintsiibid ja korrastuspõhimõtted oleksidki väärtussüsteem. Meetodid ning uurimistehnikad on vahendid ja teed [[küsimus]]tele vastamiseks. Aga enne kui üldse saab vastama hakata, tuleb püstitada küsimus. Ja küsimused, nende olulisus ja järjestus on määratud [[väärtused|väärtussüsteemist]]. (lk 4)
* Ajalooline fakt on ajaloouurija loodud rekonstruktsioon, mitte paljas ajaloosündmus, ajaloolise tegelikkuse osa. [---]  Ajaloolane on ajaloolise fakti looja ning tema narratiivis leiduv ajalooline [[tegelikkus]] koosneb ajaloolistest faktidest. Fakt ei ole seega asjaolude puhtakujuline peegeldus, vaid allika teabe ja allikavälise teabe põhjal loodud ajaloolise tegelikkuse rekonstruktsioon. (lk 4)
* Paratamatu on kõigi allikakogumite arvestamine ja kaasahaaramine, jätmata midagi sihilikult kõrvale, selleks et uurimistulemusi kõrvale kallutada või midagi maha vaikida. Lähiajaloo uurimisel ei tähenda see küll allikakriitilise pluralismipõhimõtte rakendamist, s. t. et kui on allikates palju kokkulangevaid [[tunnistus]]i, siis nende tõestusväärtus kasvab. Terroriühiskonna kohtu- või uurimistoimikus võib olla mitukümmend kokkulangevat tunnistust, need ei tõenda veel midagi. (lk 7)
* Me ei pea kartma oma ajalugu, sealhulgas oma lähiajalugu. Me ei pea püüdma iga hinna eest järgida [[Euroopa]]s ja maailmas üldlevinud lähiajalookontseptsioone, vältides kramplikult lähenemisnurki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt. Need lähenemisnurgad ei vähenda teaduslikkust ega objektiivsust. Nõutavat objektiivsust ei saavutata oma rahvuslike huvide ja lähtekohtade mahasalgamisega, vaid objektiivse, seinast seina ulatuva allikate valikuga ning ajaloolise uurimistöö põhimõtete ja metoodiliste võtete ning loogikareeglite järjekindla rakendamisega. (lk 9)
** [[Enn Tarvel]], &quot;Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?&quot;, Tuna 3/2005, lk 4-9


* Mina pole ajalugu kunagi [[teadus]]eks pidanud. Peab püüdlema maksimaalset [[objektiivsus]]t nende meetodite ja võimalustega, mis on ajaloolase käsutuses. [[Subjektiivsus]] ja objektiivsus tuleb omavahel kokku viia. Objektiivsus tuleb garanteerida kõige rangema metodoloogilise lähenemisega. Esiteks [[allikakriitika]], millesse pole ka ajaloolaste ringkonnas kunagi kahjuks ülemäära tõsiselt suhtutud. Subjektiivsus on aga paratamatu ja vältimatu, seda ei õnnestu inimesel niikuinii ületada või objektiivsuseks maskeerida – seda tuleb varjamise asemel pigem eksplitseerida. Eks me kõik oleme omal moel piiratud. Aga lõpuks on ajaloo näol tegu üksnes jutustusega, mille iseseisev kasutamisväärtus on piiratud. Ent kuna tal on siiski rahvast mõjutav ja arendav funktsioon, peab ta olema tõsiseltvõetav ja kasutatav, aga mitte propagandistlik.
** Enn Tarvel, intervjuu: [[Alvar Loog]], [http://kultuur.postimees.ee/4197349/ei-maksa-arvata-et-vanus-kedagi-targaks-teeb &quot;Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb&quot;] Postimees, 1. august 2017


* Ma pidin ikka veel oma [[au]] välja teenima. Mõtlesin sageli sellele, mida võlgnen ja kellele. Minuga käis kaasas ajalugu ja see ei olnud ei [[president]]ide ega esileedide oma. Ma ei olnud kuna&lt;!--//--&gt;gi leidnud [[John Quincy Adams]]i looga sellist sidet, nagu olin leidnud [[Sojourner Truth]]i omaga, või olnud liigutatud [[Woodrow Wilson]]i loost nii nagu olin [[Harriet Tubman]]i omast. [[Rosa Parks]]i ja [[Coretta Scott King]]i heitlused olid mulle tuttavlikumad kui [[Eleanor Roosevelt]]i või [[Mamie Eisenhower]]i omad. Ma kandsin endaga nende ajalugu, koos minu ema ja vanaemade omaga. Ükski neist naistest ei suutnud iial ette kujutada sellist elu, nagu oli minul praegu, kuid nad olid kindlad, et nende [[sihikindlus]]est sünnib lõpuks midagi paremat inimesele nagu mina. Ma tahtsin esineda maailmas viisil, mis austab neid sellena, kes nad olid. (lk 374-375)
* Washingtoni National Portrait Gallerys ripuvad nüüd üleval [[portree]]d minust ja Barackist, mis paneb meid mõlemat tundma [[tänulikkus]]t. Kui vaadata meie kummagi lapsepõlve ja olusid, milles kasvasime, siis vaevalt oleks keegi osanud arvata, et jõuame kunagi neisse saalidesse. Need [[maal]]id on toredad, kuid kõige tähtsam on, et nad on seal noortele inimestele vaatamiseks - et meie näod aitaksid lammutada ettekujutust sellest, et ajalukku kinnitatud saamiseks peab sul olema teatud [[välimus]]. Kui meie võime saada omaks, siis kahtlemata suudavad seda ka paljud teised. (lk 430)
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018


* Selline on [[mees]]te ajalugu lühendatud kujul: kõigepealt maalisid nad [[muuseum]]ide viisi alasti naisi. Seejärel leiutasid nad [[arvuti]]. Ja siis toppisid nad [[internet]]i [[porno]]t täis. 
** [[Anna Woltz]], &quot;Sada tundi ööd&quot;, tlk  Kristel Halman, 2018, lk 77


* Minevikku on võimalik taastada teatud mahus ja teatud ulatuses. Kui lugeda [[ajalooline romaan|ajaloolisi romaane]] või vaadata õnnestunud [[mängufilm]]e, siis seal on stseenid, lõigud, kus vaatajal jääb mulje, et nii see võiski olla. Kui nüüd ajalooromaani autor või ajaloolise filmi stsenarist on sügavalt veendunud, et see, mida ta kirjutab, ongi nii nagu see kunagi oli, siis sellisele inimesele... tuleb [[kiirabi]] kutsuda või vähemalt ta loomingulisest kollektiivist eemaldada.
:[[Tasakaal]]u küsimus. Kirjutades on praegune aeg alati kohal, aga niipalju kui olen ise ajaloo tekste kirjutanud, olen püüdnud neid kõiki vaadata lähtuvalt just sellest ajahetkest, kus tegevus aset leiab ja lähtuvalt teadmisest, mis tegelastel võis olla.
* [[Eesti keel]], [[eesti kultuur,]] [[eesti kirjandus]], [[eesti film]] – need on kõik tugevad ja elujõulised. Võimalik, et see annabki nüüd aluse, kuidas me saame minevikku vaadata. Me ei tohiks olla väga masendunud.
:Peaksimegi end rohkem võitjatena tundma. [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] eripära on selles, et ajaloo tõlgendajad, teinekord ka ajaloolased on võtnud selgelt kaotaja positsiooni. Aga praegu oleme võitja positsioonis. See on oluline.
* Mulle endale tundub, et ajalugu ei ole põhjust lõputult lahti ja kokku kerida. Ühel hetkel tuleb tõmmata piir ja siis tuleks tõesti kirjutada tänasest päevast ja võibolla ka homsest päevast.
** [[Tiit Aleksejev]], intervjuu: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;], ERR, 09.10.2020


* Et me suudame ajaloolise jutustuse või [[romaan]]iga minevikku taastada – see on illusioon. Küll me võime taastada alternatiivse mineviku.
** Tiit Aleksejev, intervjuu: ETV2, &quot;Plekktrumm&quot;, 04.03.2019; ''cit. via'': [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna &quot;Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna&quot;], ERR, 09.10.2020


* Me ei võta [[ühiskond|ühiskonnas]] piisavalt aega arutada, miks ajaloos toimunud sündmused on niisugused nagu nad on ja mis on nende põhjused. Võimalik, et peame sajanditagused sündmused praeguste teadmiste-arusaamade kohaselt lahti seletama, aga paraku ei saa me ajalugu [[tsensuur|tsenseerida]].
* Kui me püstitame linna- või maamaastikule kujusid või [[mälestusmärk]]e ja -tahvleid, siis me loome kuvandi või tõstame eeslavale solistirolli isikuid, keda me oma aja- ja kultuuriloos peame oluliseks. Nad on ühel või teisel viisil midagi muutnud. [---] Me eeldame, et need inimesed, keda me n-ö eeslavale tõstame, on positiivsed [[kangelane|kangelased]]. Aga see, mis ühele sotsiaalsele grupile on positiivne, võib olla teisele negatiivne.
* Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö kohvreid kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime minevikust õppida ja mitte unustada, aga mitte ka pidevalt meelde tuletada. Kollektiivne [[süü]] või selle [[lunastamine]] on ka uute konfliktide ja süütegude katalüsaator.
** [[Marju Kõivupuu]], [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida &quot;Me ei saa ajalugu tsenseerida&quot;], ERR, 13.06.2020


* Igasuguseid taude on inimkonna ajaloos olnud, aga inimkonna ajalugu ei ole taudide ajalugu. Mäletame ajalugu ikkagi tähtsamate sündmuste järgi. Kõike tehakse ikkagi haiguste kiuste. Haigused käivad siin ja seal, aga need lähevad lõpuks üle ja elu läheb edasi.
** [[Andrus Kivirähk]], intervjuu: [https://menu.err.ee/1214185/andrus-kivirahk-teatud-inimestega-ei-ole-motet-diskuteerida-nende-ule-voib-ainult-nalja-teha &quot;Andrus Kivirähk: teatud inimestega ei ole mõtet diskuteerida, nende üle võib ainult nalja teha&quot;], ERR, 20.12.2020/ETV, &quot;Hommik Anuga&quot;


* Lihtsustatult võib öelda, et maailma ajalugu, sõjad, ka tänapäevased konfliktid on ju ka võitlus [[ruum]]i eest ja meie igapäevases elus võib olla me ei teadvusta seda alati nii teravalt, aga [[keskkond]], ruumilised suhted määravad meie muid vahekordi üsna palju. Inimesed, kes tegelevad ruumi projekteerimisega, nagu mina näiteks, peavad siiski suvatsema seda ruumi ka uurida, nii et nende graafiliste lehtede tegevuspaigad on kõik konstrueeritud ruumid. Nad on sellised kõledad [[betoon]]ised, kuid võib olla suund, kuhu [[maailm]] läheb, ongi selline – ma pole päris kindel, aga mõnikord mulle tundub nii.
** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest &quot;Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest&quot;], ERR, 16.02.2021


* Ma ei taha üldsegi tõmmata mingeid karme rajajooni n-ö tõsiajaloolaslike uurimuste ja rohkemate kui erialainimesteni jõuda soovivate teoste vahele. On esimestegi seas ohtralt end akadeemilise viiteräga taha peitvat [[tühjus]]t ning on teiste hulgas omajagu värsket vaadet ning päris kindlasti toda kütkestavust, mis nakatab nii mõnegi tulevase pärisajaloolase. Ja et uusi tõsiasju ilmneb samuti kogu aeg, siis ei jää arukal asjatundjalgi üle muud kui seniseid seisukohti aeg-ajalt rõõmsal meelel ümber hinnata. Oskus kohaneda ja uut pilti luua hakkab vaikselt astuma pentsiku dogmaatika asemele.
** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini &quot;Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini&quot;], ERR, 25.12.2021


* Üks 1989. aasta õppetunde on, et riigid peavad otsa vaatama oma ajaloo pimedatele tahkudele. Ajaloo tumedaid tahke on igal riigil. [[USA]] jaoks on see [[orjandus]] ja [[rassism]]. [[Saksamaa]]l on oma tumedad tahud. Ka Baltimaadel on oma tumedad tahud, mõned inimesed kollaboreerusid natsidega Teises maailmasõjas, aga see ei tähenda, et kogu maa ja rahvas oleks kompromiteeritud. See tähendab, et vabad riigid tegelevad oma [[minevik]]uga.
:Aga [[Venemaa]] ei tee seda. Venemaa tegi sellega algust 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel, aga see peatati ning keerati tagasi. Aus ja vaba maa tegeleb oma minevikuga. Kui Venemaa soovib vabaneda oma halvimaist traditsioonidest - Vene [[imperialism]]ist ning nõukogude [[repressioon]]idest ja [[Stalin]]i massitapmistest - peavad nad tegelema oma ajalooga. See on [[väljakutse]].
* [[Daniel Fried]], intervjuu: Arp Müller, [https://www.err.ee/1608596425/usa-veterandiplomaat-venemaa-vastutab-ise-oma-labikukkumiste-eest &quot;USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest&quot;], ERR, 13.05.2022


* Lapsest saati polnud mul kunagi tunnet, et Venemaa võiks meid rünnata. Esimene arusaamine tuli 2014. aastal. Siis hakkasin ajalugu uurima ning vaatasin tagasi [[Tšetšeenia sõjad|Tšetšeenia]] ja [[Vene-Gruusia sõda|Gruusia sõjale]], kõigile sõdadele, kus Venemaa on osalenud.
:Sain aru, et põhimõtteliselt on nad kogu aeg [[agressiivsus|agressiivsed]]. Kui see meiega juhtus, alles siis avanesid meie silmad. Sama oli ju olnud [[Tšetšeenia]]s ja [[Gruusia]]s. Kahju, et meid on nii kerge viia eksiteele.
* [CNNile:] Ma olen siin sündinud, siia on maetud mu [[vanavanemad]] ja ma tahaksin, et mul oleks ajalugu, mida oma lastele rääkida. Keegi siin ei taha, et Venemaa neid [[Vabastamine|vabastaks]]. Nad on juba [[vabadus|vabad]], neil on [[demokraatia]].
* [Frankfurt Allgemainele:] Kui sa kuuled [[Putin]]it ütlemas, et Ukraina pole kunagi eksisteerinud ja see riik on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Lenin]]i looming. Et Ukrainal pole ajalugu... seda kuuldes mõistadki, et kui Ukraina selle sõja kaotab, siis meid lihtsalt kustutataksegi ajaloost. Me sisuliselt kaome maamunalt. Sellega aga ei saa leppida!
** [[Serhi Stahhovski]], intervjuu: [https://sport.postimees.ee/7483382/relva-haaranud-ukraina-tipptennisist-vene-vaed-lihtsalt-tapavad-ja-vagistavad-inimesi &quot;Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi&quot;], Postimees, 23. märts 2022


* Simon Kuper kirjutas 2014 Financial Timesis, kuidas [[Lääne-Euroopa]]s on ajalugu midagi kaudset, mida võid vaadata kui [[õudusfilm]]i, [[Balkan]]il aga (ja siia võib rahulikult lisada ka [[Ida-Euroopa]]) on ajalugu midagi reaalset, õelat, miski, mis luurab alati nurga taga, valmis hammustama.
:Minu põlvkonna [[idaeurooplased]] on Ajaloo [[sündmus]]ed, [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega]] kaasnenud vabanemise, oma nahal läbi elanud. Teame, et Sündmused võivad päriselt juhtuda, neist ei saa lahti tekki üle pea tõmmates.
* [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt &quot;Geopoliitika hammustab valusalt&quot;], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ajalugu| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>1zg0uony8hshz1001zrc41ffls0e1b0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sepp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4484</id>
    <revision>
      <id>90261</id>
      <parentid>68759</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T17:34:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3407" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Pilt:Australian blacksmith.jpg|pisi|Sepp ääsi ääres]]
[[Pilt:Waldmüller - Beim Hufschmied.jpeg|pisi|Ferdinand Georg Waldmüller, &quot;Sepikojas&quot;, 1854.]]
[[Pilt:Franciszek_Teodor_Ejsmond_-_Blacksmith_-_MNK_II-a-289_-_National_Museum_Kraków.jpg|pisi|Franciszek Ejsmond, &quot;Sepp&quot; (1880)]]

'''Sepp''' on käsitööline, kes töötleb (sepistab) [[raud]]a, harvem ka muid metalle. Sepp töötab sepikojas, kus on alasi, ääs ja teised töövahendid.

==Proosa==
* [[Elu]] ihaldame, [[vaba]] [[ühiskond]]a ja vaba [[kodumaa]]d tahame. Hüüame sellepärast lahti armetust alandusmoraalist, kilpkodanlisest kitsusest, vaimutute klasside mõju alt. [[Ülekohus|Ülekohtuste]] [[võim]]ude ja [[silmakirjalikkus|silmakirjaliste]] sõnasulaste, [[riik|riigi]] ja [[ki­rik]]u ilusa ühenduse pihta langevad noorte seppade [[vasar]]ad!
** [[Gustav Suits]] kogumiku &quot;Võitluse päivil&quot; (1905) samanimelises juhtkirjas


* [Walter ja Tom:] &quot;See, mis toimus [[Firenze]]s nelja aasta jooksul, kordus mujal hiljem hoopis pikema ajaga, suuremas skaalas ja palju verisemalt. Aga tulemus oli üks ja sama. Vanad, roostetanud [[ahelad]] asendati uutega ja tugevamatega.&quot;
:&quot;Aga midagi positiivset tõi see ometi endaga kaasa?&quot;
:&quot;Muidugi — sepad said tööd.&quot;
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Õilsad südamed]] ehk Kaks sõpra Firenzes&quot;, 1970, lk 93


S e p p a d e l e  ta ütles:&lt;br&gt;
&quot;Teie, hõõguvate raudade meistrid! Pidage meeles, et te punaselt taoksite oma raudu! Ärge mõelge: täna ma soojendan ja homme taon, sest homme taon paremini kui täna. See on  v a l e! (…) Ärge unustage, et tänaste ja homsete vahel on ööd, mil jahtuvad teie rauad, ja nõnda peate algama oma tööd vanast kohast.&quot;
* [[Aadu Hint]], &quot;Vatku tõbilas&quot;

==Luule==

&lt;poem&gt;
Iga mees 
  on oma [[saatus]]e sepp
    ja oma [[õnn]]e valaja.
Ükskord
  prahvatab vimm,
    mis on kogunend salaja.
&lt;/poem&gt;
* [[Paul-Eerik Rummo]], laulud &quot;Viimsest reliikviast&quot; kogus &quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (1985), lk 192


&lt;poem&gt;
Sepapoisid, sepapoisid, 
teevad tööd, teevad tööd, 
taovad tulist rauda, taovad tulist rauda
päevad-ööd, päevad-ööd.
&lt;/poem&gt;
* Rahvalik lastelaul, kaanon (prantsuse lastelaulu &quot;Frère Jacques&quot; viisil)


&lt;poem&gt;
Kes oskaks maalida [[päev]]a [[algus]]t?
[[Vanamees]] [[öö]] istub veel kustuva tuleaseme juures
ja segab mõtlikult [[täht]]ede luitunud [[süsi]].

Ärkab [[tuul]],
see vägev sepp.
Seob ette [[põll]]e,
tõstab [[meri|merest]] hõõguva [[päike]]seketta
sinisele [[taevas|taeva]]-[[alasi]]le.
Vaadake, kuidas ta [[haamer|hiigelhaamriga]] lajatas!
[[Säde]]mete vilkad poisikesed
hüppavad merre, kuuselatva,
keerlevad [[kastepiisk]]ade [[karussell]]il.
Tore on!
...
Tuul, tõmba tugevamini oma [[lõõts]]a,
et [[puri]] laisalt ei laperdaks!

Päev
peab algama täispurjedega!
&lt;/poem&gt;
* [[Helgi Muller]], &quot;Kes oskaks maalida...&quot;, rmt: Helgi Muller, &quot;Laulud ratastel&quot;, 1966, lk 16

==Allikata==
* [[Vaesus]] sepistab inimest kõvemini kui sepp [[raud]]a.
** [[Władysław Reymont]]

==Vanasõnad==
* Igaüks [[oma]] [[õnn]]e sepp.
* [[Isa]] sepp, [[poeg]] sepp, poja pojast saab mitu seppa.
* Sepp sööb selget [[leib]]a, selgemat veel sepa [[naine]].
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>6774iqqwep0ft7pj0t3qnmqe4pegcoa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5001</id>
    <revision>
      <id>90265</id>
      <parentid>89983</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T18:50:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4648" xml:space="preserve">[[Pilt:Amanita_muscaria_and_Boletus_edulis.jpg|pisi|Kivipuravik (ees) ja punane kärbseseen (taga).]]
[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Penny_buns_and_green_russula.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809–1888), &quot;Puravikud ja pilvikud&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Forest_floor_with_mushrooms.jpg|pisi|Anthonore Christensen (1849–1926), &quot;Seened metsas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Kate_Greenaway_-_The_Elf_Ring.jpg|pisi|Kate Greenaway (1846–1901), &quot;Haldjaring&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Kazimierz_Stabrowski_Autumn_flora.jpg|pisi|Kazimierz Stabrowski (1869-1929), &quot;Sügisfloora&quot;, ''s.d.'']]

'''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele.

==Proosa==
* Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi [[kultuur]]i, kus seenenäitust külastaks rohkem [[inimene|inimesi]] kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja [[loodus]]e seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit [[tsivilisatsioon]]i üle. &quot;Tatikaline võit,&quot; tahtsin muidugi öelda. (lk 17)
* [[Teadvus]] meenutab hiiglaslikku nähtamatut seeneniidistikku, tohutute mõõtmetega mükoriisat. Inimene on Mükoriisa-mees. (lk 42)
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;, Välgi metsad 2015


* Kui mõelda lugudele nagu &quot;[[Alice Imedemaal]]&quot; või muudele muinasjuttudele, näib seentes alati olevat olnud mingi müstiline vägi.
** [[Shigeru Miyamoto]] (&quot;The Legendary Mr. Miyamoto, Father Of [[Mario]] And Donkey Kong&quot;, Laura Sydell, NPR, 19. juuni 2015.)


* Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või seeneks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd taime, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta [[filter|filtri]]. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52)
* Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja [[pettumus]]est hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu aed kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


==Eesti luule==
&lt;poem&gt;
Nüüd me [[mets]]ades laulavad seened,
kätte jõudnud on tasumistund.
[[Marinaad]]ide libedad leemed
lauanõudele sülgavad und.

Pilvik riisikas sõbra näeb ära,
põdramokk pole töllakil, ei!
Seene-Mikk kuuleb kaugele ära
kukeseenegi [[kollane|kollase]] hei!
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Seened&quot; kogust &quot;Detsember&quot; (1971), lk 43


&lt;poem&gt;
...
Punasepealise [[pilvik]]u 
poja pilk [[sammal|sambla]] sees tabas.

Alarm. Ja [[pohl]]ad kus verevad 
vaiguste mändide juuril, 
rinnutsi ründame perega, 
kandes korvisid suuri.
...
[[Pliit|Pliidi]] ümber kõik avali sui: 
anna, ma maitsen, ma maitsen! 
Keegi ei taha tassida puid:
kes seda kastet siis kaitseb?!
...
&lt;/poem&gt;
* [[Paul Rummo]], &quot;Esimene seen&quot;, rmt: &quot;Sõnarine&quot;, 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51

== Allikata tsitaadid ==
* Lõpuks on paljud inimesed nagu seened. [---] Nad elavad pimedas ja söövad sitta.
** [[Stan Nicholls]]

* Kõik seened on söödavad. Mõned seened on söödavad vaid ühe korra.
** [[Terry Pratchett]]

==Vanasõnad==
* [[Mägi]], mis ei taha, et sa tema peale astuksid, ei saa kasvatada söögiseeni.
** Mende vanasõna Aafrikast

* Seeni ja [[luuletaja]]id on iga hea kohta kümme kõlbmatut.
* Seen sünnib ühe tunniga. (Toskaana)
* Head seened kasvavad mai ja juuni vahel. (Toskaana)
** [[Itaalia vanasõnad]]

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Seened| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>bedygkym62h7y5ybpfzefvnycccfjhr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90269</id>
      <parentid>90265</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:33:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4778" xml:space="preserve">[[Pilt:Amanita_muscaria_and_Boletus_edulis.jpg|pisi|Kivipuravik (ees) ja punane kärbseseen (taga).]]
[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Penny_buns_and_green_russula.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809–1888), &quot;Puravikud ja pilvikud&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Forest_floor_with_mushrooms.jpg|pisi|Anthonore Christensen (1849–1926), &quot;Seened metsas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Still_Life_with_Blue_Vase_and_Mushrooms_(SM_sg385).png|pisi|Otto Scholderer, &quot;Vaikelu sinise vaasi ja seentega&quot; (u 1891)]]
[[Pilt:Kate_Greenaway_-_The_Elf_Ring.jpg|pisi|Kate Greenaway (1846–1901), &quot;Haldjaring&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Kazimierz_Stabrowski_Autumn_flora.jpg|pisi|Kazimierz Stabrowski (1869-1929), &quot;Sügisfloora&quot;, ''s.d.'']]

'''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele.

==Proosa==
* Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi [[kultuur]]i, kus seenenäitust külastaks rohkem [[inimene|inimesi]] kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja [[loodus]]e seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit [[tsivilisatsioon]]i üle. &quot;Tatikaline võit,&quot; tahtsin muidugi öelda. (lk 17)
* [[Teadvus]] meenutab hiiglaslikku nähtamatut seeneniidistikku, tohutute mõõtmetega mükoriisat. Inimene on Mükoriisa-mees. (lk 42)
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;, Välgi metsad 2015


* Kui mõelda lugudele nagu &quot;[[Alice Imedemaal]]&quot; või muudele muinasjuttudele, näib seentes alati olevat olnud mingi müstiline vägi.
** [[Shigeru Miyamoto]] (&quot;The Legendary Mr. Miyamoto, Father Of [[Mario]] And Donkey Kong&quot;, Laura Sydell, NPR, 19. juuni 2015.)


* Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või seeneks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd taime, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta [[filter|filtri]]. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52)
* Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja [[pettumus]]est hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu aed kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


==Eesti luule==
&lt;poem&gt;
Nüüd me [[mets]]ades laulavad seened,
kätte jõudnud on tasumistund.
[[Marinaad]]ide libedad leemed
lauanõudele sülgavad und.

Pilvik riisikas sõbra näeb ära,
põdramokk pole töllakil, ei!
Seene-Mikk kuuleb kaugele ära
kukeseenegi [[kollane|kollase]] hei!
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Seened&quot; kogust &quot;Detsember&quot; (1971), lk 43


&lt;poem&gt;
...
Punasepealise [[pilvik]]u 
poja pilk [[sammal|sambla]] sees tabas.

Alarm. Ja [[pohl]]ad kus verevad 
vaiguste mändide juuril, 
rinnutsi ründame perega, 
kandes korvisid suuri.
...
[[Pliit|Pliidi]] ümber kõik avali sui: 
anna, ma maitsen, ma maitsen! 
Keegi ei taha tassida puid:
kes seda kastet siis kaitseb?!
...
&lt;/poem&gt;
* [[Paul Rummo]], &quot;Esimene seen&quot;, rmt: &quot;Sõnarine&quot;, 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51

== Allikata tsitaadid ==
* Lõpuks on paljud inimesed nagu seened. [---] Nad elavad pimedas ja söövad sitta.
** [[Stan Nicholls]]

* Kõik seened on söödavad. Mõned seened on söödavad vaid ühe korra.
** [[Terry Pratchett]]

==Vanasõnad==
* [[Mägi]], mis ei taha, et sa tema peale astuksid, ei saa kasvatada söögiseeni.
** Mende vanasõna Aafrikast

* Seeni ja [[luuletaja]]id on iga hea kohta kümme kõlbmatut.
* Seen sünnib ühe tunniga. (Toskaana)
* Head seened kasvavad mai ja juuni vahel. (Toskaana)
** [[Itaalia vanasõnad]]

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Seened| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>1799mfgdqse8nhzk2ptosv4zb6c9z3i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90274</id>
      <parentid>90269</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T20:10:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4834" xml:space="preserve">[[Pilt:Simone_del_Tintore_(Attr.)_-_Still_Life_with_Mushrooms_and_Flowers.jpg|pisi|Simone del Tintore (1630-1708)?, &quot;Vaikelu seente ja lilledega&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Penny_buns_and_green_russula.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809–1888), &quot;Puravikud ja pilvikud&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Forest_floor_with_mushrooms.jpg|pisi|Anthonore Christensen (1849–1926), &quot;Seened metsas&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Still_Life_with_Blue_Vase_and_Mushrooms_(SM_sg385).png|pisi|Otto Scholderer, &quot;Vaikelu sinise vaasi ja seentega&quot; (u 1891)]]
[[Pilt:Kate_Greenaway_-_The_Elf_Ring.jpg|pisi|Kate Greenaway (1846–1901), &quot;Haldjaring&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Kazimierz_Stabrowski_Autumn_flora.jpg|pisi|Kazimierz Stabrowski (1869-1929), &quot;Sügisfloora&quot;, ''s.d.'']]

'''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele.

==Proosa==
* Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi [[kultuur]]i, kus seenenäitust külastaks rohkem [[inimene|inimesi]] kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja [[loodus]]e seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit [[tsivilisatsioon]]i üle. &quot;Tatikaline võit,&quot; tahtsin muidugi öelda. (lk 17)
* [[Teadvus]] meenutab hiiglaslikku nähtamatut seeneniidistikku, tohutute mõõtmetega mükoriisat. Inimene on Mükoriisa-mees. (lk 42)
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika&quot;, Välgi metsad 2015


* Kui mõelda lugudele nagu &quot;[[Alice Imedemaal]]&quot; või muudele muinasjuttudele, näib seentes alati olevat olnud mingi müstiline vägi.
** [[Shigeru Miyamoto]] (&quot;The Legendary Mr. Miyamoto, Father Of [[Mario]] And Donkey Kong&quot;, Laura Sydell, NPR, 19. juuni 2015.)


* Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või seeneks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd taime, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta [[filter|filtri]]. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52)
* Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja [[pettumus]]est hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu aed kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190)
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005


==Eesti luule==
&lt;poem&gt;
Nüüd me [[mets]]ades laulavad seened,
kätte jõudnud on tasumistund.
[[Marinaad]]ide libedad leemed
lauanõudele sülgavad und.

Pilvik riisikas sõbra näeb ära,
põdramokk pole töllakil, ei!
Seene-Mikk kuuleb kaugele ära
kukeseenegi [[kollane|kollase]] hei!
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Seened&quot; kogust &quot;Detsember&quot; (1971), lk 43


&lt;poem&gt;
...
Punasepealise [[pilvik]]u 
poja pilk [[sammal|sambla]] sees tabas.

Alarm. Ja [[pohl]]ad kus verevad 
vaiguste mändide juuril, 
rinnutsi ründame perega, 
kandes korvisid suuri.
...
[[Pliit|Pliidi]] ümber kõik avali sui: 
anna, ma maitsen, ma maitsen! 
Keegi ei taha tassida puid:
kes seda kastet siis kaitseb?!
...
&lt;/poem&gt;
* [[Paul Rummo]], &quot;Esimene seen&quot;, rmt: &quot;Sõnarine&quot;, 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51

== Allikata tsitaadid ==
* Lõpuks on paljud inimesed nagu seened. [---] Nad elavad pimedas ja söövad sitta.
** [[Stan Nicholls]]

* Kõik seened on söödavad. Mõned seened on söödavad vaid ühe korra.
** [[Terry Pratchett]]

==Vanasõnad==
* [[Mägi]], mis ei taha, et sa tema peale astuksid, ei saa kasvatada söögiseeni.
** Mende vanasõna Aafrikast

* Seeni ja [[luuletaja]]id on iga hea kohta kümme kõlbmatut.
* Seen sünnib ühe tunniga. (Toskaana)
* Head seened kasvavad mai ja juuni vahel. (Toskaana)
** [[Itaalia vanasõnad]]

==Välislingid==
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Seened| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>lgvxfhoctswmvgv66enl4pxfwyrzigg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roheline</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5476</id>
    <revision>
      <id>90263</id>
      <parentid>87344</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T18:37:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3077" xml:space="preserve">[[Pilt:Esna_park.jpg|pisi|Kevadine pargivaade. Rohkelt fotosünteesivaid organisme]]
[[File:Summer_Day_in_Normandy.jpg|thumb|Julia de Cock-Stigzelius, &quot;Suvepäev Normandias&quot; (1879)]]
[[Pilt:Joseph_Decker,_Green_Plums,_c._1885,_NGA_89673.jpg|pisi|Joseph Decker, &quot;Rohelised ploomid&quot; (u 1885)]]
[[Pilt:The_green_dress,_by_William_McGregor_Paxton.jpg|pisi|William McGregor Paxton, &quot;Roheline kleit&quot; (1914)]]

'''Roheline''' on värvus, mis jääb [[sinine|sinise]] ja [[kollane|kollase]] vahele. Fotosünteesivad organismid - näiteks [[taim]]ed - kipuvad olema rohelised, kuna ilma [[klorofüll]]ita on fotosünteesida mõnevõrra keeruline ning klorofüll on roheline. Seetõttu seostatakse rohelist värvi [[loodus]]e, [[kevad]]e ja [[islam]]iga.

==Film==
* Ei ole kerge olla roheline.
** Konn Kermit, &quot;Muppet Show&quot;

==Proosa==
* Milline on [[noorus]] oma parimal kujul? Roheline, ebaküps [[aeg]], aeg täis pealiskaudseid tujusid ja haigeid mõtteid.
** [[Oscar Wilde]] &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot;, tlk [[A. H. Tammsaare]]


&lt;poem&gt;
Kewadises looduses on [[elu]]:
Tume-rohelised ussid sööwad hele-rohelisi sisalikka. Walkjas-rohelises majas rohelise laua taga küürutawad mustjas-roheliste kirgedega mehed mängu wõimsas
närwipingutuses äritusest rohelistel nägudel.
&lt;/poem&gt;
* [[Richard Roht]] &quot;Roheline&quot;, lk 3 (Richard Roht, Henrik Visnapuu, Alfred Varik. &quot;Roheline Moment: Pühendatud kõigile kirjanduslistele paganatele ja wariseeridele&quot;. Tartu: Moment, 1914.)


* Kui see on roheline või vingerdab, siis on see [[bioloogia]].
: Kui see haiseb, on see keemia.
: Kui see ei tööta, on see [[füüsika]].
* [[Arthur Bloch]], &quot;Murphy seaduste täielik kogu&quot;, Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusse. Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 126


* Ta vaatas aknast välja, vihma sadas, rohelist vihma, sest jaamahoone kohal kõrgusid suured ja tihedavõralised jalakad (ja vahtrad), ta vaatas aknast välja, nagu ootaks ta rongi – mida ta mingil määral ootaski –, nagu oleks ta tsiviilreisija, juhuslik jaamatulija, kes võinuks sõitmata jätta (seda ta ei võinud, sest deserteerumine ohvitseride hulgas polnud veel alanud), kuid juhtumisi siiski sõitis, oli siin jaamas rohelise vihma alla sattunud, seisis nüüd ja vahtis seda rohelist hetke, milles ei olnud jälgegi kärsitusest, kuigi oli oodata rongi.
** [[Madis Kõiv]], &quot;Vihm&quot;. Vikerkaar 7–8/2011, lk 8-44


==Draama==
* Jago:
&lt;poem&gt;
Armukadedusest hoidke end!
See rohelisesilmne [[kurat]] reostab
roa, mida [[söömine|sööb]]. On õnnis sarvekandja,
kes oma [[häbi]] teab ja põlgab petjat;
kuis piinleb aga see, kes kahtleb, põues
nii [[hirm]] kui [[kirg]], nii kiindumus kui kiivus!
&lt;/poem&gt;
* [[William Shakespeare]], &quot;Othello&quot;, III vaatus, 3. stseen. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, &quot;Tragöödiad&quot; I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 453


==Vanasõnad==
* Roheline vili küpseb aeglaselt.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Värvused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>tq6rek28vfqgushde7409t4noj39djz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5798</id>
    <revision>
      <id>90244</id>
      <parentid>90009</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T12:51:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8455" xml:space="preserve">[[Pilt:Louise_Garlieb,_Orange_Tree,_Streptocarpus,_Oleander,_A_Calla_Lily_and_Cactus_Flowers.jpg|pisi|Louise Garlieb, &quot;Apelsinipuu, Streptocarpus, oleander, kalla ja kaktus&quot; (1840ndad)]]
[[Pilt:Ingeborg_Marie_Bang,_Udkanten_af_en_have_med_liljekonvaller_og_forglemmigej,_1864.png|pisi|Ingeborg Marie Bang, &quot;Aianurk&quot; (1864)]]
[[Pilt:Sophie Dahn-Fries A basket with Alpine flowers.jpg|pisi|Sophie Dahn-Fries 1835–1898), &quot;Korv alpitaimedega&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Flora_(Louise_Abbéma).jpg|pisi|Louise Abbéma, &quot;Flora&quot; (1913)]]
[[Pilt:Helen_Allingham_-_A_Herbaceous_Border.jpg|pisi|Helen Allingham (1848-1926) , &quot;Lillerohke tara&quot;, ''s.d.'']]
'''Taimed''' (''Plantae'') on valdavalt [[päike]]sest [[toitumine|toituvad]] kõrgemad eluvormid, mille hävitamisega tegelevad [[seen]]ed ja [[loom]]ad. Taimi uuriv [[bioloogia]] haru on [[botaanika]].

==Proosa==

* Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab [[juur]]ekese näol [[seeme|seemnest]] allapoole või siis jälle nagu [[kartul]]ipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile – hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu [[müts]]i peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui [[laps]]ed kasvaksid, kandes seejuures oma [[ema]] [[pea]] peal. See on lihtsalt [[loodus]]e ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. Tõstab seemnekest aina julgemalt kõrgemale, kuni ta selle ühel [[päev]]al maha pillab või kõrvale heidab ja seisabki teie ees – alasti ja habras, puntsakas või vibalik, ülal kaks naljakat [[leht|lehekest]], ja siis ilmub nende kahe lehe vahelt...
:Aga mis ilmub, seda ma veel ei ütle; nii kaugel ma veel ei ole. Ainult kaks lehekest kahvatu varrekese küljes, kuid see on nii vaimustav, sellel on nii palju variatsioone, igal taimel omamoodi.
* [[Karel Čapek]], &quot;Aedniku aasta&quot;. Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, [[LR]] nr 40/41, peatükk &quot;Seemned&quot;.


* Üheaastaste taimede [[teadvus]] ja [[Rasedus|last ootava]] naise [[kindlusetus]] on ühest ja samast materjalist. (lk 121)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* On selge, et Ligamaad on mõjutanud võlujõud, selle [[tulevik]]ku maailma võimaliku ravimivaramuna uurib  Nähtamatu Ülikooli professor Rincewind. Ühest tema ettekandest selgub, et ühest seal kasvavast väikesest kollasest [[lill]]est pressitud [[mahl]] tekitab selle manustajas kuni viieteistkümneks minutiks kindlustunde. Milles kindel ollakse, seda ei oska [[patsient]] öelda, selle lühikese ajavahemiku vältel on ta lihtsalt ''kõiges'' täiesti kindel. Edasiste katsete käigus tuli välja, et ühe vesihüatsindi mahl tekitab inimeses pooleks tunniks täielikku ''eba''kindlust. [[Filosoof]]id on nende taimede kasutusvõimaluste pärast väga elevil, samal ajal jätkuvad taime otsingud, milles oleks ühendatud mõlemad omadused ja millest oleks seetõttu väga palju kasu [[teoloog]]idele. 
** [[Terry Pratchett]], &quot;Auru juurde&quot;, tlk Allan Eichenbaum


* Taimed muundasid energiavaeseid aineid energiarikasteks. [[Loom]]adel oli vastupidi. Meie lihtsalt ei olnud [[autotroop|autotroobid]]. Igas väikeses lehes, igas tillukeses [[kloroplast]]is sündis iga päev [[ime]], mis hoidis meid kõiki elus. Epiderm, kutiikula, parenhüüm. Kui me oleksime [[rohelised]], poleks meil vaja enam süüa, poes käia, tööd teha. Poleks vaja üldse enam midagi teha. Piisaks, kui pisut [[päevitamine|päevitada]], vett juua, [[süsihappegaas]]i omastada, ja kõik, tõepoolest kõik oleks korras. Kloroplastid naha all. See oleks imeline! (lk 55)
* Mõnel taimel oli rohkem [[geen]]e kui inimesel. Kõige paljulubavam võimuletulekustrateegia oli ikka veel olla [[alahinnatus|alahinnatud]]. Et siis õigel hetkel lajatada. Polnud võimalik märkamata jätta, et kogu taimestik oli valvel. Nad ootasid oma sekkumisaega [[haud]]adel, [[aed]]ades ja [[kasvuhoone]]kasarmutes. Juba varsti võtavad nad endale kõik tagasi. Võtavad oma [[hapnik]]ku tootvasse embusse väärkasutatud territooriumid, trotsivad ilmastikku, purustavad oma juurtega [[asfalt|asfaldi]] ja [[betoon]]i. Matavad kadunud [[tsivilisatsioo]]ni jäänused kinnise taimevaiba alla. Iidse [[omand]]i tagastamine oli vaid aja küsimus. (lk 56)
** [[Judith Schalansky]], &quot;Kaelkirjaku kael&quot;, tlk Eve Sooneste, 2012


* Õitsev taimkate kujundab ebaproportsionaalselt tugevasti [[inimene|inimese]] [[mälu]] ja sellel on selge evolutsiooniline põhjendus. Kus on [[õis]]i, seal on tõenäoliselt mõne aja pärast ka vilju ja seega on [[maiasmokk|maiasmokast]] primaadil põhjust [[rõõm]]ustamiseks. 
** [[Valdur Mikita]], &quot;Kukeseene kuulamise kunst&quot;, 2017, lk 121


* Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad. 
* [[Loom]]a jaoks tähendab poolitamine [[surm]]a, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe [[ökosüsteem]]i taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume.
* Kui me [[Maa (planeet)|planeedi]] saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid [[toit]] ja [[õhk]] otsa ning ülejäänud [[elu]] hingitseks veel mõne armetu [[nädal]]a. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate ''afterparty'', aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea.
* Meie [[kultuur]]i valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega [[igavus|igavad]]. 
* Kui [[Noa]] hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma [[laev]]a küll kõigi [[loom]]ade paarid, aga ei ühtegi taime.
* Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. [[lammas|Lambakarja]] poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud [[jalg|jalale]] uut [[keha]] külge kasvatada, taimed suudavad.
* Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult &quot;kõrgematele&quot; eluvormidele, peamiselt iseendale. 
* Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox'ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja.
* Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. [[Šamanism|Šamanistlikel]] traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud.
* Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed [[suhtlemine|suhtlevadki]] meiega juba aastatuhandeid – päris [[algus]]est peale. Nad sünteesivad erinevaid [[molekul]]e, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas.
** [[Peeter Laurits]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26384 &quot;Vaimsed taimsed kulgejad&quot;]. Vikerkaar, august 2020


* Muidugi võib öelda, et taim on eeskätt toidu [[toit]] ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks [[kaerahelbepuder|kaerahelbeputru]] inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales.
** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini &quot;Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini&quot;], ERR, 25.12.2021


==Luule==

&lt;poem&gt;
Meie ühepoolne tutvus
areneb päris kenasti.

Ma tunnen lehte, õit, viljapead, käbi, vart,
ja seda, mis toimub teiega [[aprill]]is ja mis [[detsember|detsembris]].

Ehkki [[uudishimu]] pole vastastikune,
kummardun teist mõne kohale spetsiaalselt
mõnel teist aitan pead püsti ajada.

Mul on teie jaoks nimed:
[[vaher]], [[takjas]], [[sinilill]],
[[kanarbik]], [[kadakas]], [[puuvõõrik]], [[meelespea]],
aga teil minu jaoks mitte mingit.
&lt;/poem&gt;
* [[Wisława Szymborska]], &quot;Taimede vaikimine&quot; luulevalimikust &quot;Oma aja lapsed&quot;, tõlkinud Hendrik Lindepuu, 2008, lk 38


==Välislingid==
{{Vikipeedia|Taimed}}

[[Kategooria:Taimed| ]]</text>
      <sha1>2trr0qzsvasxt9kh7j40cpietu58ot3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Humal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6679</id>
    <revision>
      <id>90275</id>
      <parentid>70574</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T21:27:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3936" xml:space="preserve">[[Pilt:Humulus_lupulus_008.JPG|pisi|Humala emasõisikud]]
[[Pilt:Wilhelm Wallander Hop harvest 1856.jpg|pisi|Wilhelm Wallander, &quot;Humalakoristus Askarbodas&quot; (1856)]]
[[Pilt:Adelheid_Dietrich_Wild_fruits_and_flowers_on_a_ledge_(1865).jpg|pisi|Adelheid Dietrich, &quot;Metsalilled ja oksad eendil&quot; (1865), humal üleval paremal]]
'''Harilik humal''' (''Humulus lupulus'') on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim. Looduses kasvab hajusalt, kasvatatakse kultuurtaimena, mille emasõisikutest valmistatakse rahustava toimega drooge ja mida kasutatakse [[õlu|õlle]] maitsestamiseks.

==Rahvaluule==
&lt;poem&gt;
Humal huikus, [[käbi]] kärkis,
Humal huikus [[mets]]essägi,
Käbi kärkis põõza'assa:
Tule tännä, nuori miezi,
Vii nied kotisse [[kodu]]je,
Pane parsil kuivemaie
Seält ma astun ankurisse,
Seält ma tükin tünderisse,
Seält ma poen poolikusse,
Seält ma veeren veerändisse,
Võtan meeled [[mees]]te peästä,
Pooled meeled poeste peästä,
[[Tanu]]d targa [[naine|naeste]] peästä.
Mehed [[müts]]ätä müräväd,
Naezed [[tants]]ivad tanuta,
Poizid poolisaapa'ita. 
&lt;/poem&gt;
* &quot;Vaks on õllel vahtu peäle&quot;. Rahvaluule. &quot;Vana kannel&quot; II, VIII osa


==Proosa==
* [Andres] Käis ise [[linnased|linnaseid]] nuusutamas ja kutsus ka teisi seda tegema, sest linnaste [[lõhn]]ast võis eeldada õlle maiku. Isegi [[kevad]]el veel, kui ta viimased linnased [[veski]]l oli ära jahvatanud, võttis ta koju jõudes linnasejahu-koti lahti, et lõhna nuusutada ja Maril nuusutada lasta. Samuti otsustati ka humalate väärtust lõhna järgi, olgu need omast tapuaiast saadud või poest ostetud.
:Need kõik olid tähtsad küsimused, sest õlu taheti ju teha niisugune, et kes mehejanu joob, see [[laul]]u jörisema hakkab, – et kuluks vähem [[viin]]a. Mõned armastasid õllele lõhnaks panna [[kadakas|kadakaid]], aga Vargamäe Andres armastas ennem humalaviha.
* [[A. H. Tammsaare]], &quot;Tõde ja õigus&quot; I, 27. peatükk

==Luule==
&lt;poem&gt;
Ja maja ümber kollendavad [[kress]]id –
Ning, humalate roheline vöö,
Sa oma vilu haljendava kee 

Kui [[luuderohi|efeu]] ümber halli rõdu mässid,
Kus kelmis mängutujus laotan kätt
Su järel, väänlev, värisev vinjett.
&lt;/poem&gt;
* [[Marie Under]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:198428/120201/chapter/13 &quot;Suvel&quot;] I kogus &quot;Sonetid&quot;


&lt;poem&gt;
All koplis [[kask|kasest]] kaseni
käiks [[udu]]nimbuses kui [[jumal]]...
Ah, keerduda mind lase nii
su jalge ümber nagu humal.
&lt;/poem&gt;
* [[Kersti Merilaas]], &quot;Öö&quot;


&lt;poem&gt;
Las halin jääb [[argus|argade]] hooleks,
meid aga [[kõrb]]e vii.
Ja kui me ka [[nälg]]a kooleks —
pääasi on olla [[vabadus|prii]].

[[Egiptus]]e [[leib]] ja humal —
end puhtaks rookigem neist.
On range [[juut]]ide [[jumal]],
kuid meie ei taha teist.
&lt;/poem&gt;
* [[Heiti Talvik]], &quot;Orjade koor&quot; I kogust &quot;Kohtupäev&quot; (1937)


&lt;poem&gt;
Las [[pööbel]] käratseb,
kuni käärib kannuden humal!
Las [[tänav|uulits]] märatseb
ja joobub pruunsärgi tallast,
mis põrutab tänavakive,
kui kantakse haakristi lippe
mõne marsi taktil.
Ent siiski piinlik ja [[häbi]],
kui meenutad [[fakt]]i,
et hämardub vaimugi tippe...
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;Massimõrvade laupäeval&quot;


&lt;poem&gt;
[[Aeg]] sarnane kui [[õllepruulija|õllepruulja]] suur ja karvane
toob lisaks humalaid mu sapitõrde.
Pean seda virret niristama läbi õlekõrre,
sest olen inimen': veel niivõrd [[ahv]]i sarnane,
et pane puuri, mis on terasvarvane,
ning näita [[ingel|inglitele]], ahvidele,
kas tunnistavad omaks selle
kahejalgse velle.
&lt;/poem&gt;
* August Alle, &quot;Carmina Barbata: Proloog&quot;


&lt;poem&gt;
Et [[kolm]]ed kokku saavad
nagu ikka pühade ees - 
kaevuvesi ja humalaviha
ja odralinnased.
&lt;/poem&gt;
* [[Debora Vaarandi]], &quot;Näärid käes&quot; (1954)

==Vanasõnad==

* [[Agan]] leivajätku, humal õllejatku.
* Hukka läinud head humalad, kahju kalleist linnastest.
** [[Eesti vanasõnad]]

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Taimed]]</text>
      <sha1>p3ejuja5llhrvse0dkduas41hdqsxc2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hall</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6712</id>
    <revision>
      <id>90280</id>
      <parentid>86720</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T07:42:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4806" xml:space="preserve">[[Pilt:Portret_van_Koningin_Louisa_Maria.jpg|pisi|Fanny Geefs, Belgia kuninganna Louisa Maria portree (1861)]]
[[Pilt:De St.-Antoniuskerk in Antwerpen, Anna Kernkamp, 1904-, Koninklijk Museum voor Schone Kunsten Antwerpen.jpg|pisi|Anna Kernkamp, &quot;Püha Antoniuse kirik Antwerpenis&quot; (1904)]]
[[Pilt:Milena_Pavlović-Barili_Hot_Pink_with_Cool_Grey.jpg|pisi|Milena Pavlović-Barili, &quot;Kuum roosa külma halliga&quot; (1940)]]
'''Hall''' on [[must]]a ja [[valge]] vahepealne, neutraalne või akromaatiline värvus.

==Piibel==

* Hallid [[juuksed]] on ilus [[kroon]], 
:mis saavutatakse, kui ollakse [[õiglus]]e teel.
* [[Õpetussõnad]], peatükk 16, salm 31


==Luule==

&lt;poem&gt;
Hall vanake sealt lahkub, kus tal ammu 
on mõeldud lõpetada oma iga
...
ja jõuab [[Rooma]], seirates üht sihti, 
et näha saaks kord kujutustki sellest, 
kellega kohtumist on [[taevas]] loota
&lt;/poem&gt;
* [[Francesco Petrarca]] &quot;Sonett XVI&quot;, tõlkinud [[Ain Kaalep]] (&quot;Renessansi kirjanduse antoloogia&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 34-35)


&lt;poem&gt;
Ma kõnnin hallil lõpmata [[tee]]l 
	kesk nurmi, täis valmivat vilja, 
ma kõnnin ja kõnnin otsata teel 
kui teede [[laul]], tee helisev meel, 
	ja kõik on nii [[õhtu]] hilja.
&lt;/poem&gt;
* [[Ernst Enno]], &quot;[[Rändaja]] õhtulaul&quot; valikkogust [https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/17156 &quot;Rändaja õhtulaul&quot;], koostanud Urmas Tõnisson (2013)


&lt;poem&gt;
Hall on taevas ja must on maa.
[[Vihm|Sajab]] ja sajab lõpmata.

[[Udu]]sse upuvad sihid kõik eel,
haige on [[süda]] ja väsinud meel.
&lt;/poem&gt;
* [[Gustav Suits]], &quot;Sügise laul&quot;, G. Suits, &quot;Luule&quot;. Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 102

==Proosa==

* Enam kui kümmekond aastat tagasi, kui [[Eesti]]s isesugune kahvatanud sentimentaalsus noorte loomise katsetes hakkas ilmuma.
:Sentimentaalsed kujutused, väsinud, kurvas kujus. Katsuti lootusetust, võimetust, seespidist rõhuvust kehastada. Hall taevas, hall [[loodus]], hall [[sügis]]e, hall [[igavus]], [[tühjus]], õudsus. [[Sõna]]dest kaugemale, objektideni, läbilööva mõtteni ei saadud.
:Oli kui hall kool, väsinud [[stiil]] maksma saanud.
:Mis kui „Eesti väsimus“ viimaks trehvava sõnana välja lõi.
:Kes ei tunneks Eesti väsimust. Ei teaks, mis see on. 
* [[Juhan Liiv]], &quot;Äärmärkused&quot; (&quot;Kogutud teoksed&quot; I)


* &quot;Ma ei näe enda lapseelus kindlasti enam kunagi midagi toredat,&quot; ütles Anna lüpsipingil istudes ja hakkas nutma. &quot;Ei, sest siin, Myras on kõik päevad niisama hallid kui [[hiir]]ed laudas,&quot; kostis Mattias.
* &quot;Ega mu lapseelu kaua kesta,&quot; arvas Anna. &quot;[[Kartul]]i ja silgusoolvee peal ma [[talv]]eni küll ei ela.&quot; &quot;Sa pead siiski talveni elama,&quot; ütles Mattias. Talvel saad sa [[kool]]i minna, ja siis pole päevad enam nii hallid kui laudahiired.&quot;
** [[Astrid Lindgren]], &quot;Päevanurme&quot; samanimelisest kunstmuinasjuttude kogumikust


* Ma ei ole kunagi lahkunud seda teed. Aga ma näen [[rand]]a sellest küljest, alasti, mahajäetud, surnud. Ainult üsna varajastes lapsemälestustes on ta olnud [[roheline]], seegi on võib-olla hiljem juurde luuletatud. Tegelikult on ta alati olnud vana, luitunud ja kuivanud. Mitte ainult [[rohi]], vaid ka visa hingega [[kadakas|kadakapõõsad]] on lõpuks kuivanud [[kollane|kollaseks]]. Hall [[paas]] nagu kasvaks ülespoole, tungiks läbi õhukese kamara nagu nälgiva [[loom]]a [[selgroog]], nagu mahajäetud [[maja]] sarikad läbi [[katus]]e. Vinge mere[[tuul]] lõõtsub üle järjest lagedama maa, viib kaasa viimse mullasõmera [[kivi]]de vahelt.
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Hingede öö]]&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 162


* Maailm ei ole must ja valge. Pigem on see must ja hall.
** [[Graham Greene]], London Observer (2. jaanuar 1983)


* Riidepuul rippus üks rotikarvaline, vormitu ja õudne asi.
:&quot;Sinu reisukostüüm. Noor daam ilma reisukostüümita - see on prosta inimese tunnus.&quot;
:Tahan olla prosta inimene!
:&quot;Proovi nüüd ometigi selga! Võib-olla on ta veidi avar, aga nii kallist riidest kleitkostüümi ei õmmelda noorele inimesele ometi iga aasta. Pärlhall, ingliskraega ־ alati moes!&quot;
:Ah et selline on see romaanide kuulus pärlhall!
:&quot;Ei usu!&quot;
:&quot;Võib-olla kaldub ta ka khakivärvi poole.&quot;
:&quot;Sellest inimesest küll elulooma ei saa, kellel seda värvi kaki on.&quot;
:&quot;Khakivärvi, ütlesin.&quot;
:&quot;Olgu või inglipissu värvi, mina teda selga ei pane.&quot;
* [[Leelo Tungal]], &quot;Neitsi Maarja neli päeva&quot;. Tänapäev 2021, lk 13


* [[Juuksed|Juustel]], mil juba tärgates on hallid, puuduvad selle maailma suhtes [[illusioon]]id. (lk 118)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989

==Vanasõnad==
* Hall [[pea]] kisub [[haud|haua]] poole.
* Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna.
* Halli pead austa, kulupead kummarda!

==Välislingid==
{{Vikipeedia|Hall (värvus)}}

[[Kategooria:Värvused]]</text>
      <sha1>dmkakgho0mcqpvk5unsxh5n6pzty49s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elizabeth I</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7176</id>
    <revision>
      <id>90268</id>
      <parentid>39935</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2769" xml:space="preserve">[[Pilt:Darnley stage 3.jpg|pisi|Elizabeth I (u 1575)]]
'''Elizabeth I''' (7. september 1533 – 24. märts 1603) oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 17. novembrist 1558 kuni surmani. Ta oli Tudorite dünastia viimane valitseja, kes kujundas Inglismaa võimsaks mere- ja koloniaalriigiks. Teda on nimetatud ka ''neitsikuningannaks'', sest ta ei abiellunud kunagi.

==Tsitaadid==
* Ma tean, et mul on nõrga ja jõuetu [[naine|naise]] [[keha]], kuid mul on [[kuningas|kuninga]] [[süda]] ja [[kõht]], ja seejuures [[Inglismaa|Inglise]] kuninga oma, ning ma suhtun sellesse ülima [[põlgus]]ega, kui [[Parma]] või [[Hispaania]] või mis tahes [[Euroopa]] vürst peaks julgema tungida minu valduse piiridesse.
* ''I know I have the body but of a weak and feeble woman; but I have the heart and stomach of a king, and of a king of England too, and think foul scorn that Parma or Spain, or any prince of Europe, should dare to invade the borders of my realm.''
** [https://en.wikisource.org/wiki/Speech_to_the_Troops_at_Tilbury 19. augustil 1588 Essexi krahvkonnas Tilburys sõduritele peetud kõnes] enne Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamist.


* Pigem oleksin [[kerjus]] ja [[Vallalisus|vallaline]], kui [[kuninganna]] ja [[abielu]]s.
* ''[I] would rather be a beggar and single than a queen and married.''
** Ütlus Württembergi hertsogi Ulrichi saadikule, 26. jaanuar 1563 (''cit. via'':  J. Horace Round, &quot;A Visit to Queen Elizabeth&quot; The Nineteenth Century magazine, oktoober 1896)


* Jumal võib sulle [[Andestus|andestada]], aga mina ei tee seda kunagi.
* ''God may forgive you, but I never can.''
** Ütlus Nottinghami krahvinnale Catherine Carey'le, Elizabethi õukonnadaamile ([[David Hume]], &quot;The History of England Under the House of Tudor&quot;, 1759, II kd, 7. ptk)


* &quot;Peab&quot; ei ole sõna, mida kasutatakse vürstidega kõnelemisel! Väike mees, väike mees, kui sinu surnud [[isa]] oleks siin, ei julgeks ta kunagi sellist sõna öelda.
* Must ''is not a word to be used to princes! Little man, little man, if your late father were here he would never dare utter such a word.''
** Ütlus Robert Cecilile, Elizabethi nõunikule, kui too ütles, et Elizabeth peab oma haiguse tõttu voodisse minema, märtsis 1603, vähem kui kuu enne kuninganna surma. (Robert Cecili isa, William Cecil, oli Elizabethi kauaaegne nõunik.) Sententsist on levinud mitu versiooni.

==Tema kohta==
* Troonil oli Elizabeth neitsikuninganna, kirikule oli ta kui [[ema]], aadlikele oli ta kui [[tädi]], nõunikele kui näägutav naine ning õukondlastele kui võrgutaja.
** Christopher Haigh, &quot;[https://wol.jw.org/en/wol/d/r1/lp-e/102010008 The Golden Age of Queen Elizabeth I ​— Myth or Reality?]&quot;, 2010

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Inglismaa monarhid]]</text>
      <sha1>46v6gplyerbno5b92ab67n8bl03azg1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90273</id>
      <parentid>90268</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:55:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2791" xml:space="preserve">[[Pilt:Darnley stage 3.jpg|pisi|Elizabeth I (tundmatu autori maal, u 1575)]]
'''Elizabeth I''' (7. september 1533 – 24. märts 1603) oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 17. novembrist 1558 kuni surmani. Ta oli Tudorite dünastia viimane valitseja, kes kujundas Inglismaa võimsaks mere- ja koloniaalriigiks. Teda on nimetatud ka ''neitsikuningannaks'', sest ta ei abiellunud kunagi.

==Tsitaadid==
* Ma tean, et mul on nõrga ja jõuetu [[naine|naise]] [[keha]], kuid mul on [[kuningas|kuninga]] [[süda]] ja [[kõht]], ja seejuures [[Inglismaa|Inglise]] kuninga oma, ning ma suhtun sellesse ülima [[põlgus]]ega, kui [[Parma]] või [[Hispaania]] või mis tahes [[Euroopa]] vürst peaks julgema tungida minu valduse piiridesse.
* ''I know I have the body but of a weak and feeble woman; but I have the heart and stomach of a king, and of a king of England too, and think foul scorn that Parma or Spain, or any prince of Europe, should dare to invade the borders of my realm.''
** [https://en.wikisource.org/wiki/Speech_to_the_Troops_at_Tilbury 19. augustil 1588 Essexi krahvkonnas Tilburys sõduritele peetud kõnes] enne Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamist.


* Pigem oleksin [[kerjus]] ja [[Vallalisus|vallaline]], kui [[kuninganna]] ja [[abielu]]s.
* ''[I] would rather be a beggar and single than a queen and married.''
** Ütlus Württembergi hertsogi Ulrichi saadikule, 26. jaanuar 1563 (''cit. via'':  J. Horace Round, &quot;A Visit to Queen Elizabeth&quot; The Nineteenth Century magazine, oktoober 1896)


* Jumal võib sulle [[Andestus|andestada]], aga mina ei tee seda kunagi.
* ''God may forgive you, but I never can.''
** Ütlus Nottinghami krahvinnale Catherine Carey'le, Elizabethi õukonnadaamile ([[David Hume]], &quot;The History of England Under the House of Tudor&quot;, 1759, II kd, 7. ptk)


* &quot;Peab&quot; ei ole sõna, mida kasutatakse vürstidega kõnelemisel! Väike mees, väike mees, kui sinu surnud [[isa]] oleks siin, ei julgeks ta kunagi sellist sõna öelda.
* Must ''is not a word to be used to princes! Little man, little man, if your late father were here he would never dare utter such a word.''
** Ütlus Robert Cecilile, Elizabethi nõunikule, kui too ütles, et Elizabeth peab oma haiguse tõttu voodisse minema, märtsis 1603, vähem kui kuu enne kuninganna surma. (Robert Cecili isa, William Cecil, oli Elizabethi kauaaegne nõunik.) Sententsist on levinud mitu versiooni.

==Tema kohta==
* Troonil oli Elizabeth neitsikuninganna, kirikule oli ta kui [[ema]], aadlikele oli ta kui [[tädi]], nõunikele kui näägutav naine ning õukondlastele kui võrgutaja.
** Christopher Haigh, &quot;[https://wol.jw.org/en/wol/d/r1/lp-e/102010008 The Golden Age of Queen Elizabeth I ​— Myth or Reality?]&quot;, 2010

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Inglismaa monarhid]]</text>
      <sha1>pmdpntzrbusfnxwn15sqhi2ief8ozh3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Klaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7622</id>
    <revision>
      <id>90251</id>
      <parentid>87878</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T15:59:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7780" xml:space="preserve">[[Pilt:Stoskopff_corbeille_verres_mba_mb.jpg|pisi|Sebastian Stoskopff, &quot;Korv pokaalidega&quot; (1644)]]
[[Pilt:Anne_Vallayer-Coster_-_Still_Life_with_Mackerel,_1787.jpg|pisi|Anne Vallayer-Coster, &quot;Vaikelu makrelli ja klaasnõudega&quot; (1787)]]
[[Pilt:Charles_Frederick_Ulrich_-_The_Glass_Engraver.jpg|pisi|Charles Frederic Ulrich, &quot;Klaasigraveerija&quot; (1883)]]
[[File:Beda_Stjernschantz_-_Lasinpuhaltajat_(1894).jpg|thumb|Beda Stjernschantz, &quot;Klaasipuhujad&quot; (1894)]]


'''Klaas''' on läbipaistev, üsna tugev ja raskesti kuluv, aga habras anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. 

==Proosa==
* Taat [[uni|magas]] küll sellel [[päev]]al isegi [[kaks]] vihmaund, aga [[õhtu]] tuli selge kui klaas – ennustus pikk, kauakestev [[põud]]. Palavad tulid ajad. Oli niisuguseid päevi, et taevas oli [[valge]] kui klaas ja [[pilv]]etompugi ei olnud näha. [[leht|Puulehed]] närtsisid keskpäeval ja ainult jaheda õhtu tulles tõusid lehed uuesti kikki. [[Kuusk|Kuused]] kuivasid [[punane|punaseks]] ja [[okas|okkad]] langesid maha. Oli kõrvetavaid päevi, et perenaised küpsetasid toakatusel [[leib]]a, viskasid taigna sinna, ja mõne tunni pärast oligi valmis. Ja [[tulekahju]]d möllasid igal pool.
** [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/Vihmatark &quot;Vihmatark&quot;] kogust &quot;Võrumaa jutud&quot;


* [[Rakett|Raketid]] panid põlema luised aasad, muutsid [[kivi]] laavaks, [[puu]] söeks, [[vesi|vee]] auruks, tegid [[liiv]]ast ja kvartsist [[roheline|rohelist]] klaasi, mis vedeles laiali pillatud [[peegel|peeglitena]] kõikjal ümberringi, peegeldades sissetungi. Raketid tulid nagu [[trumm]]id, mis põrisevad [[öö]]s. Raketid tulid nagu rändrohutirtsud parvedes ja maandusid punase [[suits]]u õhetuses. Ja rakettidest jooksid välja [[mehed]], vasarad käes, et tagudes anda võõrale maailmale ilmale niisugune kuju, mis on [[silm]]ale tuttav, peksta minema kõik võõrastav.
** [[Ray Bradbury]], &quot;Marsi kroonikad&quot;, &quot;Veebruar 2002: Rändrohutirtsud&quot;. Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 86


* Kõige meelsamini hävitab mass [[maja|maju]] ja [[asi|esemeid]]. Kuna sageli on tegu haprate asjadega nagu aknaklaasid, peeglid, [[vaas]]id, pildid, [[lauanõud]], siis kaldutakse arvama, et just esemete [[haprus]] on see, mis ahvatleb massi hävitustööle. On küll kindlasti õige, et hävitamise lärm, lauanõude purunemine, aknaklaaside klirin lisab olulisel määral sellest tuntavat [[rõõm]]u: need on uue olevuse jõulised eluavaldused, [[vastsündinu]] kisa. [[Lärm]]i armastatakse ka seetõttu, et seda on nii kerge esile kutsuda, kõik karjub üheskoos kaasa ja klirin on asjade [[aplaus]]. 
** [[Elias Canetti]], &quot;Massid ja võim&quot;. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 19


* Mida näevad mu silmad? Mitte tõelust, vaid ainult [[peegelpilt]]i klaasseinalt.
:Mida piirab klaassein? [[Tõde]] ettekujutatud tõelusest. Piiramine on alati [[nõdrameelsus]]e tunnus. Hing juhmistub, pekseldes vastu klaasseina nagu [[lind]] vastu akent. [[Valu]] käes ei suuda enam valu tunda. Ettekujutustest tuimestatud hing, mis veel mäletab oma esialgset jõudu ja püüdleb tõe poole. 
* [[Nora Ikstena]], &quot;Neitsi õpetus&quot;. Tõlkinud Kalev Kalkun. [[Loomingu Raamatukogu]] 2011, nr 13-14, (lk 18)


* Klaasist [[linn]] – mida muud saabki olla üks linn, milles on nii palju potentsiaali pudeneda kildudeks, mis veristavad veel enne, kui neid näed ja puutud. Selles [[kultuur]]ide ristumiskohas on igas kaares – keeruta end palju tahad – [[peegeldus]]i nii palju, et vahel on raske mõista, kus sa ise oled. Ja ometi pole see lihtsalt peegellinn, sest peegelduste taga näed sa ka midagi muud – ühte teist [[maailm]]a, teist kultuuriruumi, teist etnost.
:Esmakordselt [[Narva]] saabudes lõi mind pahviks pealetükkiv mass [[eesti keel|eestikeelseid]] [[tekst]]e ja reklaamplakateid linnaruumis, kus suur osa inimestest ei oska neid hästi lugedagi. Siis mõtlesin, et see on [[potjomkinlus]], nüüd võtan seda millegi keerukamana. Raskem on mul mõista neid, kes soovivad ehitada üles keskaegset [[barokk]]linna. Kõiges selles on suur osa peegelpildi püüdmist, mis tundub mulle sama küsitav kui [[kaev]]u põhjast vastu kõlava [[kaja]]ga vaidlemine.
:Sellises klaasist linnas ei tea õieti kunagi, kas see, mida näed, oled sa ise või on see üks täiesti muu maailm, mis elab oma elu sinust sõltumata ja iseseisvalt.
* [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 &quot;Killustatud kogemuste Narva&quot;] Vikerkaar, mai 2020

==Luule==

&lt;poem&gt;
Ettevaatust - klaas!
Purunev klaas!

Oh paraku juba
killud
on maas.
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Ettevaatust - klaas&quot;. Rmt: B. Alver, &quot;Teosed&quot; I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 522


&lt;poem&gt;
Kuidas läikisid [[loorber]]ilehed, oleandrid ja [[orhidee]]d,
kui [[kuningas|kuninga]] mängumehed - hilju vesteldes hilisel ajal - 
klaasmajas jõid [[rumm]]iga [[tee (jook)|teed]]!
/---/
Kuid äkki - mis prigin ja pragin ja põra? Kesk maja
on korraga mõra! Klaastornis lööb hädakell! Silmad
põledes vastu portaali, ööpimedast vaatab [[saal]]i keegi
unedes nähtud näoga võimatu vandersell.

&quot;Sina pagana paljas pasatski, mis turaka tempu sa teed?
Sa ju hingad mu klaasmaja katski! Tule sisse, pane
sater selga, söö [[sai]]a, joo terviseteed!&quot;
/---/
kuid see pagana paljas pasatski vaatas - vilksti -
villast [[livree]]d, aevastas [[katus]]e katki - atsihh! - ja
läks oma teed.
&lt;/poem&gt;
* Betti Alver, &quot;Häire&quot;. Rmt: B. Alver, &quot;Teosed&quot; I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 436


&lt;poem&gt;
Kunagi
jääb [[hõbe]] pimedaks ja mureneb klaas,
tõelus aga vajutab näo vastu [[aken]]t.
/---/
                               [[Jumal]]a
kaks selget silma, aga kõik
moondub kirjaks, hieroglüüfideks meile,
ja armust antud [[viiv]] põgeneb meie
rumalas ponnistuses leida [[tähendus]]t ja [[nimi|nime]]
sellele, mille peegelpildiks [[valgus]] meid nimetas. 
&lt;/poem&gt;
* [[Jaan Kaplinski]], &quot;Ei ole lohutust&quot; kogus &quot;Tolmust ja värvidest&quot; (1967)


&lt;poem&gt;
Imelikke asju sünnib pildil. 
Pärisilmas looja kisub päev.
Nii me kahekesi, sõnatuna. 
Tunne on, et seda taevapuna 
meie enam elu sees ei näe.

Pikad [[riided]], inimese kuju. 
Kust ta võtab selle jõu ja väe. 
Tõuseb piiblipildilt, läbi klaasi 
paneb läänetaeva sisse käe.
&lt;/poem&gt;
* [[Mari Vallisoo]], &quot;* Vana valge raamat, piiblilugu&quot;. Kogus &quot;Mälestusi maailmast&quot;. Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 281-282


&lt;poem&gt;
See, mis öösiti vilgub 
minu mõtete [[müts]]i all, 
[[tigu|teo]] pärlmutter-rada 
või katkitallatud klaasi smirgel, 
ei ole valgus [[kirik]]us ega töökojas, 
leek, mida toidab 
punases või [[must]]as kirikuteener. 
&lt;/poem&gt;
* [[Eugenio Montale]], &quot;Väike testament&quot;, tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003


&lt;poem&gt;
Nende klaaside taga on [[tuli]],
on valguse [[algus]] ja [[lõpp]].
Mina näen seda ammu juba,
mina tean, see on [[Surm]]a [[tuba]],
oo, ma tean, see on [[elutuba]].
Sinna tuppa! Ma pean, ma pean!
    
Oma suuri must-valgeid [[tiib]]u
kannan läbi aastate öö.
Vastu akent, õnnetu, liibu!
Sinna tahta --- su elutöö.
Olen raske ja libisen alla.
Jälle ründan ja vapustan.
Selja taga on pimedad ajad.
Surma valgus on see, mida vajad.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Ööliblikas, su tung on imeline&quot;


==Kirjandus==
* [[Karl Ristikivi]], &quot;Klaassilmadega Kristus&quot;. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980
* [[Dashiell Hammett]], &quot;Klaasist võti&quot;. Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 
* [[Kaie Talviste]], &quot;Klaasist silm ja teine ehtne&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1979 
* [[Tennessee Williams]], &quot;Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid&quot;. Tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1976

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Ehitusmaterjalid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>1pnbovk4nzzb51hsuh0my0g0bt5uncj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahakott</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7974</id>
    <revision>
      <id>90281</id>
      <parentid>80603</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T07:48:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6580" xml:space="preserve">[[Pilt:WalletMpegMan.jpg|pisi|Rahakott raha ja dokumentidega]]
'''Rahakott''' on ese sularaha, pangakaartide ja muu juurdekuuluva kaasaskandmiseks ja hoidmiseks. [[Taskuvaras]]te ihaldusobjekt.

==Piibel==
* Siis ta ütles neile: &quot;Kuid nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, nõndasamuti ka paun, ja kellel ei ole, see müügu ära oma [[kuub]] ja ostku [[mõõk]]!
:37 Sest ma ütlen teile, minus peab minema täide, mis on kirjutatud: Ta on ülekohtuste sekka arvatud. Sest ka see, mis minu kohta käib, on lõpul.&quot;
:38 Aga nemad ütlesid: &quot;Issand, ennäe, siin on kaks mõõka.&quot; Tema ütles neile: &quot;Sellest on küllalt.&quot;
* [[Luuka evangeelium]], peatükk 22, salmid 36–38


* Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
:4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
:5 &quot;Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?&quot;
:6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
* [[Johannese evangeelium]], 12: 3–6

==Proosa==


* Kui [[inimene]] inimesega rahujalal elab, eks ole siis raskeimgi [[metall]] ta käes [[sulg|sulest]] mitu korda kergem. Ta võtab välja oma kukru, ja seda muretult kõrgel hoides vaatab ringi, nagu otsiks ta kedagi, kellega seda jagada. (lk 7)
** [[Laurence Sterne]], &quot;Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia&quot;, tlk Helga Kross, 1972


* ...et miski ei ole igavam kui [[kaheksa]] ööd-päeva sammu seda üle kolmekümne penikoorma pikkust [[tee]]d [[Tartu]] ja [[Peterburi]] vahel edasi venida. – Et mu kukkur mind ei luba postiga sõita, olen otsustanud jala vähemalt Peterburini rännata. Jalarändamine vabastab mu peale selle teisest kulust, mis mul sõidu puhul oleks, nimelt [[kasukas|kasuka]] ostmisest.
** [[Elias Lönnrot]] Tartust Peterburi kolimisest 1844. aastal, kui Lönnrot oma kraami voorimehega ette saatis.


* Tom oli oma [[välimus]]t õige vähe muutnud, aga uskus, et ilme sarnaneb nüüd Dickie omaga. Tema huulil oli [[naeratus]] — võõrale heidutav, vanale sõbrale või armsamale kutsuv. Nii naeratas Dickie ikka, kui ta heas tujus oli. Tom oli heas tujus. Tema ümber laius Pariis. Küll oli hea istuda kuulsas kohvikus ning mõtelda, et homme ja ülehomme ja üleülehomme on ta Dickie Greenleaf! Mansetinööbid, valged siidsärgid, isegi kantud rõivad — pruun kulunud vöö messingpandlaga, vanad pruunid tugevast nahast kingad, mis Punchi reklaami järgi pidid kestma eluaja, vana sinepikarva avar kotitavate taskutega kampsun — need kõik olid tema omad ning ta armastas neid. Ja veel väikeste kuldinitsiaalidega must täite­sulepea. Ja veel rahatasku, tublisti kulunud alligaatorinahast Gucci rahatasku. Ja selles oli paks patakas raha. (lk 86)
* Eel[[ootus]]! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat [[nauding]]ut kui [[kogemus]] ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie [[lips]]e või musta alligaatorinahast rahataskut, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast? (lk 121)
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007


* [[Juudid]] ja lombardlased on juba ammu leidnud kõige parema viisi kullategemiseks, ütles ta [krahv Drachenheim]. Ei ole paremat viisi, kui lasta seda teiste kukrust oma kukrusse voolata. Aga ma ei usu, et see kellegi [[õnn]]elikuks teeb, kui tal on kogu maailma [[kuld]] ja [[kalliskivid]]. Inimest ei tee õnnelikuks mitte elutu [[metall]], vaid elav [[inimene]]. (lk 161)
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Nõiduse õpilane]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967


* [[Elu]] on läinud nii heaks, et peaaegu keegi ei sure enam [[nälg]]a, mis saja aasta eest oli tavaline. Tol ajal ei puudutanud [[poliitika]] mitte ainult inimeste rahakotti, vaid toidukotti. Praegu võib [[populism]]iga mängida: rahakotti võib see mõjutada, aga toidukott on ikka veel kindel. Asi peab minema nii halvaks, et toidukott on ohus, enne ei loobuta tulega  mängimast.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] EPL, 25.09.2020

==Luule==

&lt;poem&gt;
Turd ja kore
kui põhja põlislaante lõmm,
nüüd ronis kaarikust see jõmm.
Ta roosa lips näis uus ja tore,
tuult püüdsid saterkuue ääred,
kuid kodukootud pükste sääred
tal olid porist joonikud
ja kortsus kui härmoonikud.
Tal nina taeva poole tungis,
ent raskelt alla rippus lott
ja põuetaskus oli pungis
raudlõpustega rahakott.
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Mõrane peegel&quot; kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&amp;table=Books&amp;book_id=365&amp;action=booktext&amp;html=1&amp;hide_template=1 &quot;Tähetund&quot;], lk 202


&lt;poem&gt;
Lokaali [[uks]]ele ma kirjutaksin: &quot;Surnud [[rott]]&quot;.
Siin on mu olemine peramine.
Hääl seesmine küll räägib: &quot;ära mine&quot;,
sest üpris kõhnaks jäänd su rahakott!
Kuid siiski veab mind siia [[kohv]]ipott,
boheemi ringi vaimunärimine
ja uudiste üksteiselt järelpärimine;
ehk teada küll, et täna nagu homme,
mis eile oli – kordub tunahomme,
ent seda siiski nõuab komme...
&lt;/poem&gt;
* [[August Alle]], &quot;Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust&quot;, rmt: &quot;August Alle. Väike Luuleraamat&quot;, 1964, lk 36–44

==Allikata==
* [[Mees]]tel, kes soovivad nautida [[abielu]]õnne, tuleb hoida [[suu]] kinni ja rahakott lahti.
** [[Karl Marx]]

* [[Ilu]]s naine on [[hing]]e [[põrgu]], rahakoti [[puhastustuli]] ja silmade [[paradiis]].
** [[B. Fontelle]]

* Kerge kukkur on raske needus.
** [[Benjamin Franklin]]

==Vanasõnad==
* Ega [[mees]]t pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
* Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus.
* Kes ei tee [[silm]]i lahti, peab kukru lahti tegema.
* Kohtuskäik kurnab [[raha]] kukrust ja kustutab tule paja alt.
* Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge.
* Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut [[maapind|maa]]ni!
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

* Patsiendi rahakott venitab ravikuuri pikemaks.
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* Raske rahakott teeb [[süda]]me kergeks.
** [[Iiri vanasõnad|Iiri]]

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Rahandus]]</text>
      <sha1>okji8kuvsmdc2adrs10ry6jd8utbn3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpall</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8627</id>
    <revision>
      <id>90298</id>
      <parentid>75151</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T10:37:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>32</id>
      </contributor>
      <comment>Replacing Football_iu_1996.jpg with [[File:Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] (meaningless or ambiguous name)).</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5694" xml:space="preserve">[[Pilt:Football in Bloomington, Indiana, 1996.jpg|pisi|Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada]]

==Proosa==
* On üks [[raamat]] [[Saksamaa]] jalgpalliajakirjandusest ja seal on näide ühest esimesest naissaatejuhist, kes ütles kogemata saates Schalke 05 (õige on Schalke 04, Saksamaa jalgpalliklubi – ''toim''.). Küll siis mõnitati ja kutsuti idioodiks. Ja siis ütles keegi: kas kujutate ette, et keegi [[mees]] ütleks Chanel No. 4, mitte [[Chanel No. 5]]. Kas keegi üldse [[naer]]aks? Keegi ei [[tähelepanu|paneks tähelegi]]. Kõigil oleks ükskõik. Miks sellest nii suur number tehakse? [[Naine|Naiste]] puhul võimendub iga viga, mis sa teed. Iga [[viga]] paistab silma palju rohkem, sest naisi on vähe, sa oled [[luup|luubi]] all. Mehi on nii palju, et kui keegi teeb vea, siis keegi ei tea, kes ütles, see oli üks neist tüüpidest, aga kes?
* Saan hästi aru jalgpalluritest, kes keevad üle ja saavad punase kaardi. Kui kommentaatorid küsivad, et oli tal vaja seda teha, siis mul on alati tahtmine öelda, et kas sina tead, mis tunne see on, kui sa keed üle? Kas sa oled kunagi niimoodi üle keenud?
** [[Aet Süvari]], [https://elu.ohtuleht.ee/891530/teletaht-aet-suvari-elan-kriitikat-kohutavalt-raskelt-ule &quot;Teletäht Aet Süvari: elan kriitikat kohutavalt raskelt üle&quot;], Õhtuleht, 11. august 2018


* Meenub Portos konverentsil olles kogetud vaade hotelliaknast jalgpalliväljakule, mis oli varavalgest pimedani kogu aeg mängijatega kaetud, ka siis, kui [[vihm]]a sadas. Või hiljuti läbi Austraalia sõites – iga [[kool]]i juures [[staadion]], mis oli samuti lapsi täis. Lisaks staadionid-[[ujula]]d-[[mänguväljak]]ud täiskasvanutele. Sõudeklubide rivi [[Melbourne]]'i südalinnas ja [[jõgi]] täis [[paat]]e, kus sõudmist harjutasid koolilapsed. Nimelt on [[sõudmine]] seal õppekava osa.
:[[Eesti]]st meenuvad [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] tundide vähendamine ja lisamaks tööandjale töötaja sportimise eest tasumisel.
* [[Mari Järvelaid]], [https://www.err.ee/573098/mari-jarvelaid-raha-ja-tervis &quot;Raha ja tervis&quot;] ERR, 01.09.2016


* Pea igas muus osas on [[inglased]] ja kõik need teised britid mulle igavesti armsad ja sydamelähedased, aga niipea, kui jutt läheb jalgpallile, jään korrapealt sõnatuks. Ja parem ongi – muidu ytleks veel midagi [[blasfeemia|blasfeemilist]]. Nii et [[sport]]. Sport, sport, sport…
** [[fs]], [http://www.eki.ee/kodud/fs/AK-fs.htm Kakskümmend aastat hiljem. Armastusest, hirmust ja eneseirooniast]. Intervjuu [[Asko Künnap]]ile, ilmus ajalehes &quot;Eesti Päevaleht&quot; (&quot;Areen&quot;, 2. juuli 2004).


* Et joonistada tütarlast, tuleb mul end ohjeldada, ja et tabada tema hinge, pean toituma kasinalt puuviljadest ja jooma külma valget [[vein]]i, kuna toapugerikus, kuhu end sulgesin ja millest mul on kihk maailma näha, on palav. Lisaks tuleb mul hoiduda [[seks]]ist ja jalgpallist. (lk 15)
** [[Clarice Lispector]], &quot;Tähetund&quot;. Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017


* Lipsasin äsja välja [[sigaret]]te ostma, et end BBC-st tuleva &quot;Uhkuse ja eelarvamuse&quot; jaoks valmis sättida. Raske uskuda, et [[tänav]]al on nii palju autosid. Kas nad ei peaks end kodus valmis panema? Mulle meeldib, et meie rahvas on nii [[pühendumus|pühendunud]]. Ma tean, et minu isikliku pühendumise põhjuseks on lihtne inimlik [[vajadus]], et Darcy saaks Elizabethiga liinile. Tom räägib, et jalkaguru [[Nick Hornby]] on oma [[raamat]]us öelnud, et meeste jalgpallihullustus ei ole asendustegevus. Testosteroonihullud fanaatikud ei igatse ise väravas olla, väidab Hornby, vaid näevad oma [[meeskond]]a kui valitud esindust, nagu [[parlament]]i. Täpselt nõnda tunnen ma Darcy ja Elizabethi suhtes. Nad on minu valitud esindajad [[seks]]i- või pigem [[kuramaaž]]ipõllul. Ma ei soovi tegelikult päris väravaid näha. Vastik oleks näha Darcyt ja Elizabethi voodis pärast &quot;seda&quot; suitsu tegemas. See oleks ebaloomulik ja vale ja ma kaotaksin kiiresti huvi. (lk 245)
** [[Helen Fielding]], &quot;Bridget Jonesi päevik&quot;. Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998


* Tea, et ainult [[noolemäng]], milles tabatakse alati laua keskele, ja [[penalt]]iseeria, milles kõik löövad palli sisse, on [[Täiuslikkus|täiuslikud]]. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* Jalgpall on kommunismiohver.
** Indrek Schwede; Juhan Hellerma, [https://novaator.err.ee/1608201754/doktoritoo-eesti-jalgpall-langes-kommunismi-ohvriks &quot;Doktoritöö: Eesti jalgpall langes kommunismi ohvriks&quot;], ERR, 05.05.2021


* Millal oli ta Georgiga tutvunud? Kas mitte 1927. aastal Fichte puhkelaagris? Ah ei, hoopis varem. Ta oli teda kohanud juba Eschenheimi jalgpalliväljakul, varsti pärast seda, kui nad olid lõpetanud kooli. Tema, Franz, oli nii halb jalgpallimängija, et kellelgi polnud tahtmist teda oma meeskonda võtta. Seepärast heitis ta nalja selliste poiste üle nagu Georg, kes ei mõelnud millestki muust kui jalgpallist. &quot;Sul, Georg, on jalgpall pea asemel.&quot; — Georgi silmad muutusid ahtaks ja teravaks ning kindlasti ei löönud ta järgmisel pärastlõunal mitte juhuslikult palli Franzile kõhtu. Franz jäigi seejärel jalgpalliväljakust eemale — jalgpalliväljak polnud koht, kus ta oleks saanud mingit osa etendada, kuigi see teda endiselt veetles. Veel hiljemgi nägi ta vahetevahel unes, nagu oleks ta Eschenheimi meeskonna väravavaht. (lk 49)
** [[Anna Seghers]], &quot;Seitsmes rist&quot;, tlk Agnes Kerge, 1982

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>6c0tkezsti70uvaml504teukl0p0vot</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9671</id>
    <revision>
      <id>90266</id>
      <parentid>58024</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:04:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2779" xml:space="preserve">[[Pilt:Ruth_Payne_Burgess_Green_Chinese_Jar_1924.jpg|pisi|Ruth Payne Burgess, &quot;Roheline Hiina urn&quot; (1924)]]
==Proosa==
* Kui keegi pani tähele, siis [[Venemaa]] ja Hiina on arendanud välja võimekuse eraldada oma [[internet]] ''World Wide Web''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ist. See tähendab autonoomset internetti. Teiseks, satelliidivastased raketid ja oma GLONASS, alternatiivne GPS süsteem. See tähendab, et neil tekib võimalus võtta maailmavõrk maha, likvideerida GPS ning nende GLONASS ja autonoomsed võrgud töötavad edasi. Kas me sellele oleme mõelnud?
* Et Hiinast aru saada, pead sa sündima Hiinas, rääkima vabalt [[hiina keel]]t ja sööma kogu aeg pulkadega – siis hakkad Hiinast aru saama. Meil ei ole neid palju, kes Hiinast aru saaksid.
* Kunagi rääkisin [[Brüssel]]is Hiina [[diplomaat|diplomaadiga]]. Üldiselt nad ei räägi palju, aga tema oli vastuvõtul ilma [[raha]]ta [[vein]]i nautinud, vist mõne klaasi rohkem kui muidu. Mis [[Siber]] ja Venemaa, see on meie oma, ütles ta.  Minu teada on see Venemaa, poetasin. Ei noh, praegu on, aga nad niikuinii ei oska sellega midagi teha, saja aasta pärast on see meie oma, kehitas ta õlgu.
** [[Harri Tiido]], intervjuu pärast lahkumist välisteenistusest: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1120013/harri-tiido-eesti-koige-suurem-oht-on-eesti-ise &quot;Harri Tiido: Eesti kõige suurem oht on Eesti ise&quot;] ERR, 4. august 2020


* [---] Johanna on veendunud, et [[ema]] on [[isa]] lõplikult maha kandnud, kes neid tuhandeid [[haud]]u ikka tagantjärele kindlaks teha suudab, ema teeb ainult Johanna jaoks näo, et isa on kusagil olemas, aga aegapidi nihkub see kusagil ikka kaugemale ja kaugemale nii ajas kui ruumis, ulatub juba peaaegu Hiinamaale, mis, nagu öeldud, on ema jaoks maailma lõpp. (lk 26)
* Lõpuks saavad varemed koristatud, [[pealinn]]aski on suuremad sõja jäljed likvideeritud, Johanna võiks nüüd ükskord oma unistuse teoks teha, [[loomaaed]]a vaatama sõita, Austria-sõit ei tule praegu ilmselt kõne alla, rahvusvaheline olukord on seesugune, seletab [[lektor]], kui Johanna kord [[poliitloeng]]ul arglikult küsida söandab, et kuidas sõidetakse Austriasse. Pärast saab Johanna veel [[postkontor]]i ülema käest noomida, seesuguseid küsimusi ei maksa esitada, igal asjal on oma aeg. Postkontori ülem ei ole loomulikult enam härra Sildnik, kodanik Sildnik raiub puid kusagil [[Magadan]]i oblastis, ja see on peaaegu sama kaugel kui Hiinamaa, nagu Johanna on atlasest järele vaadanud, Johanna tunneb nüüd hästi [[geograafia]]t. (lk 33)
** [[Astrid Reinla]], &quot;Johanna H. lugu&quot;, rmt: Astrid Reinla, &quot;Plekk-katus&quot;, 1987


[[Kategooria:Hiina| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>rxmwuy285amrklen6q6b4vkjx1e95gf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pull</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9863</id>
    <revision>
      <id>90299</id>
      <parentid>86075</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T11:34:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2848" xml:space="preserve">''See artikkel räägib pudulojusest; astroloogiamõiste kohta loe artiklist [[Sõnn (sodiaagimärk)]].''
[[File:Paulus Potter - De Stier.jpg|thumb|Paulus Potter: ''Pull'' (1647)]]
[[Pilt:Adolf_Mackeprang_-_Tyren_er_løs.jpg|pisi|Adolf Mackeprang (1833-1911), &quot;Pull on lahti&quot;, ''s.d.'']]

'''Pull''' ehk '''sõnn''' on suguküps sõraline isasloom.

==Proosa==

* Sõnn raevutseb pööritab silmi, kaabib maad ja vihkab kõike, mis tema vaatevälja satub, ja ometi on tal oma elu, tuld purskab tema sõõrmeist, uut elu tema niudeist; tema päevad on täis eluiha ja rahuldust. Kõik selle oleme võtnud [[härg]]adelt ning vastutasuks oleme endale nõutanud nende elu. Härjad astuvad meie eneste igapäevaelus, rühmavad kogu aeg kõigest väest nagu eluta olevused, meie tarbeasjad. Neil on niisked selged lillakad silmad, pehme koon, siidised kõrvad, nad on igati rahulikud ju tuimad; mõnikord tundub, nagu mõtleksid nad elu üle järele. (lk 170)
** [[Karen Blixen]], &quot;[[Aafrika äärel]]&quot;. Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005


* Pull kihutas ringiratast ning püüdis Pipit seljast maha visata.
:&quot;Siin ma [[tants]]in koos oma sõbrakesega,&quot; ümises Pipi ja istus kindlalt edasi. Lõpuks [[väsimus|väsis]] pull nii ära, et heitis maha ja soovis, et [[maailm]]as poleks ühtki last. Ta polnud muide kunagi arvanud, et [[laps]]ed eriti vajalikud oleksid.
:&quot;Kas sa kavatsed nüüd teha [[lõunauinak]]u?&quot; küsis Pipi viisakalt. &quot;Sel juhul ma ei sega.&quot; (lk 57)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Pipi Pikksukk&quot;, rmt: &quot;Pipi Pikksuka lood&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk


* Tookord, parajasti üksteist aastat vana, olin ma neist imposantsetest loomadest vaimustuses. Nii haarasin ma ühel päeval kaasa kaks söödapeeti ja läksin talli, seisin pullide võimsate peade vahele ja hakkasin neid peetidega toitma. Samal ajal lähenes mööda talli keskmist käiku onu Georg ja andis mulle sõbralikult lehvitades märku, et ma tema juurde läheksin. Vaevalt olin temani jõudnud, kui sain plaksuva kõrvakiilu.
:&quot;Seda ei tee sa enam mitte kunagi,&quot; ütles ta mulle ebatavaliselt range häälega.
:&quot;Aga pullid on ju nii vagurad,&quot; hüüdsin ma töinates.
:&quot;Pull on vagur niikaua, kuni ta kurjaks saab.&quot;
* [[Berndt von Staden]], &quot;Mälestusi kadunud maailmast&quot;. Tõlkinud Hanna Miller, 2004, lk 93

==Luule==

&lt;poem&gt;
Kuhu kadunud kuninglik [[tõug|tõu]] [[üllus]]?!
Kuhu kadunud kuninglik [[jõud|jõu]] [[küllus]]?!
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[Rasv]]ub [[härg]]ade õnnis sugu,
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;sureb surmata sõnnisugu.
&lt;/poem&gt;
* [[Rudolf Rimmel]], &quot;Härjad&quot; (1971), kogus &quot;Ohvrikivi&quot;, 1972

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]</text>
      <sha1>nc4tlkij67s3qkb4fj6esjsv1za8n9f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90300</id>
      <parentid>90299</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T11:52:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2977" xml:space="preserve">''See artikkel räägib pudulojusest; astroloogiamõiste kohta loe artiklist [[Sõnn (sodiaagimärk)]].''
[[File:Paulus Potter - De Stier.jpg|thumb|Paulus Potter, &quot;Pull&quot; (1647)]]
[[Pilt:Thomas_Sidney_Cooper_A_bull_and_cows_in_a_landscape_1825.jpg|pisi|Thomas Sidney Cooper, &quot;Pull ja lehmad maastikus&quot; (1825)]]
[[Pilt:Adolf_Mackeprang_-_Tyren_er_løs.jpg|pisi|Adolf Mackeprang (1833-1911), &quot;Pull on lahti&quot;, ''s.d.'']]

'''Pull''' ehk '''sõnn''' on suguküps sõraline isasloom.

==Proosa==

* Sõnn raevutseb pööritab silmi, kaabib maad ja vihkab kõike, mis tema vaatevälja satub, ja ometi on tal oma elu, tuld purskab tema sõõrmeist, uut elu tema niudeist; tema päevad on täis eluiha ja rahuldust. Kõik selle oleme võtnud [[härg]]adelt ning vastutasuks oleme endale nõutanud nende elu. Härjad astuvad meie eneste igapäevaelus, rühmavad kogu aeg kõigest väest nagu eluta olevused, meie tarbeasjad. Neil on niisked selged lillakad silmad, pehme koon, siidised kõrvad, nad on igati rahulikud ju tuimad; mõnikord tundub, nagu mõtleksid nad elu üle järele. (lk 170)
** [[Karen Blixen]], &quot;[[Aafrika äärel]]&quot;. Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005


* Pull kihutas ringiratast ning püüdis Pipit seljast maha visata.
:&quot;Siin ma [[tants]]in koos oma sõbrakesega,&quot; ümises Pipi ja istus kindlalt edasi. Lõpuks [[väsimus|väsis]] pull nii ära, et heitis maha ja soovis, et [[maailm]]as poleks ühtki last. Ta polnud muide kunagi arvanud, et [[laps]]ed eriti vajalikud oleksid.
:&quot;Kas sa kavatsed nüüd teha [[lõunauinak]]u?&quot; küsis Pipi viisakalt. &quot;Sel juhul ma ei sega.&quot; (lk 57)
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Pipi Pikksukk&quot;, rmt: &quot;Pipi Pikksuka lood&quot;. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk


* Tookord, parajasti üksteist aastat vana, olin ma neist imposantsetest loomadest vaimustuses. Nii haarasin ma ühel päeval kaasa kaks söödapeeti ja läksin talli, seisin pullide võimsate peade vahele ja hakkasin neid peetidega toitma. Samal ajal lähenes mööda talli keskmist käiku onu Georg ja andis mulle sõbralikult lehvitades märku, et ma tema juurde läheksin. Vaevalt olin temani jõudnud, kui sain plaksuva kõrvakiilu.
:&quot;Seda ei tee sa enam mitte kunagi,&quot; ütles ta mulle ebatavaliselt range häälega.
:&quot;Aga pullid on ju nii vagurad,&quot; hüüdsin ma töinates.
:&quot;Pull on vagur niikaua, kuni ta kurjaks saab.&quot;
* [[Berndt von Staden]], &quot;Mälestusi kadunud maailmast&quot;. Tõlkinud Hanna Miller, 2004, lk 93

==Luule==

&lt;poem&gt;
Kuhu kadunud kuninglik [[tõug|tõu]] [[üllus]]?!
Kuhu kadunud kuninglik [[jõud|jõu]] [[küllus]]?!
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[Rasv]]ub [[härg]]ade õnnis sugu,
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;sureb surmata sõnnisugu.
&lt;/poem&gt;
* [[Rudolf Rimmel]], &quot;Härjad&quot; (1971), kogus &quot;Ohvrikivi&quot;, 1972

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Koduloomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]</text>
      <sha1>dicf3i742ebvx1677t8dxashbkwtmvt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karneval</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10397</id>
    <revision>
      <id>90285</id>
      <parentid>65329</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:02:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1835" xml:space="preserve">[[Pilt:Alexandra_Exter_-_Carnival_in_Venice.jpg|pisi|Alexandra Exter, &quot;Karneval Veneetsias&quot; (1930ndad)]]

==Proosa==

* Kord, ühel karnevalipäeval, oli ta [abee Scarron] tahtnud enneolematul viisil lõbustada [[linn]]a, mille hingeks ta oli. Ta laskis end teenril üleni [[mesi|meega]] kokku määrida ja, lõiganud lõhki sulekoti, püherdas udu[[sulg]]edes, muutudes sel kombel kõige iseäralikumaks [[lind|linnuks]], keda iial nähtud. Selles veidras kostüümis läks ta oma sõpradele ja sõbrataridele visiite tegema. Algul käis linnarahvas jahmunult ta kannul, siis hakati [[sõim]]ama, [[mats]]id hakkasid teda mõnitama, [[laps]]ed loopisid [[kivi]]dega, ja et nende käest pääseda, pidi ta põgenema pistma. Otsemaid tormas rahvahulk talle järele, jõudis ta kannule ja hakkas teda igast küljest piirama. Jälitajast vabanemiseks ei jäänud Scarronil muud üle, kui [[jõgi|jõkke]] hüpata. Ta ujus nagu [[kala]], kuid [[vesi]] oli jäine, Scarron aga üleni [[higi]]ne. Ta kangestus külmast - ja teisele kaldale jõudes oli ta halvatud. (lk 216)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see [[öö]] väljas — [[tänav]]ail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud [[hirm]]uga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja [[vein|veiniojad]] asenduda [[veri|vereojadega]].
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Mõrsjalinik]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 103


==Kirjandus==
* [[Maie Remmel]], &quot;Polüfooniline karneval&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985

[[Kategooria:Sündmused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>rlzys4hu261ue24mnqsxvdvbxvop2y9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90287</id>
      <parentid>90285</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:15:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2560" xml:space="preserve">[[Pilt:Alexandra_Exter_-_Carnival_in_Venice.jpg|pisi|Alexandra Exter, &quot;Karneval Veneetsias&quot; (1930ndad)]]

==Proosa==

* Kord, ühel karnevalipäeval, oli ta [abee Scarron] tahtnud enneolematul viisil lõbustada [[linn]]a, mille hingeks ta oli. Ta laskis end teenril üleni [[mesi|meega]] kokku määrida ja, lõiganud lõhki sulekoti, püherdas udu[[sulg]]edes, muutudes sel kombel kõige iseäralikumaks [[lind|linnuks]], keda iial nähtud. Selles veidras kostüümis läks ta oma sõpradele ja sõbrataridele visiite tegema. Algul käis linnarahvas jahmunult ta kannul, siis hakati [[sõim]]ama, [[mats]]id hakkasid teda mõnitama, [[laps]]ed loopisid [[kivi]]dega, ja et nende käest pääseda, pidi ta põgenema pistma. Otsemaid tormas rahvahulk talle järele, jõudis ta kannule ja hakkas teda igast küljest piirama. Jälitajast vabanemiseks ei jäänud Scarronil muud üle, kui [[jõgi|jõkke]] hüpata. Ta ujus nagu [[kala]], kuid [[vesi]] oli jäine, Scarron aga üleni [[higi]]ne. Ta kangestus külmast - ja teisele kaldale jõudes oli ta halvatud. (lk 216)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see [[öö]] väljas — [[tänav]]ail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud [[hirm]]uga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja [[vein|veiniojad]] asenduda [[veri|vereojadega]].
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Mõrsjalinik]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 103


==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Tiigrid]] piiluvad [[tiik]]ide kaldail, käpad külmas [[pori]]s.
Ei olegi nii lihtne vastu [[talv]]e [[taimetoitlane|taimetoitlaseks]] saada.
Üht [[raamatupidaja]]t kroonitakse [[kuningas|kuningaks]].
Ta arvutab välja, mis [[kroon]] maksma läheb.
Pärast seda uputatakse ta [[šampanja|vahuviinas]].
Korraldatakse karneval, mille käigus neli [[neitsi]]t jäävad
(ja jäävadki) [[rasedus|rasedaks]].
Kaugetest maadest tulevad [[delegatsioon]]id uudistama
nende [[kõht]]ude kasvamise kasutegurit.
Hiljem rajatakse sinna trampliinid ja korraldatakse hüppefestivale.
&lt;/poem&gt;
** [[Artur Alliksaar]], &quot;Realistlik sügismüsteerium&quot; kogus &quot;Olematus võiks ju ka olemata olla&quot;, [[LR]] 9/10 1968, lk 51


==Kirjandus==
* [[Maie Remmel]], &quot;Polüfooniline karneval&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985

[[Kategooria:Sündmused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>rlj393q87f20ocn60u53mfpqpav6fxk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90288</id>
      <parentid>90287</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:15:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2558" xml:space="preserve">[[Pilt:Alexandra_Exter_-_Carnival_in_Venice.jpg|pisi|Alexandra Exter, &quot;Karneval Veneetsias&quot; (1930ndad)]]

==Proosa==

* Kord, ühel karnevalipäeval, oli ta [abee Scarron] tahtnud enneolematul viisil lõbustada [[linn]]a, mille hingeks ta oli. Ta laskis end teenril üleni [[mesi|meega]] kokku määrida ja, lõiganud lõhki sulekoti, püherdas udu[[sulg]]edes, muutudes sel kombel kõige iseäralikumaks [[lind|linnuks]], keda iial nähtud. Selles veidras kostüümis läks ta oma sõpradele ja sõbrataridele visiite tegema. Algul käis linnarahvas jahmunult ta kannul, siis hakati [[sõim]]ama, [[mats]]id hakkasid teda mõnitama, [[laps]]ed loopisid [[kivi]]dega, ja et nende käest pääseda, pidi ta põgenema pistma. Otsemaid tormas rahvahulk talle järele, jõudis ta kannule ja hakkas teda igast küljest piirama. Jälitajast vabanemiseks ei jäänud Scarronil muud üle, kui [[jõgi|jõkke]] hüpata. Ta ujus nagu [[kala]], kuid [[vesi]] oli jäine, Scarron aga üleni [[higi]]ne. Ta kangestus külmast - ja teisele kaldale jõudes oli ta halvatud. (lk 216)
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008


* Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see [[öö]] väljas — [[tänav]]ail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud [[hirm]]uga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja [[vein|veiniojad]] asenduda [[veri|vereojadega]].
** [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Mõrsjalinik]]&quot;, Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 103


==Luule==

&lt;poem&gt;
[[Tiigrid]] piiluvad [[tiik]]ide kaldail, käpad külmas [[pori]]s.
Ei olegi nii lihtne vastu [[talv]]e [[taimetoitlane|taimetoitlaseks]] saada.
Üht [[raamatupidaja]]t kroonitakse [[kuningas|kuningaks]].
Ta arvutab välja, mis [[kroon]] maksma läheb.
Pärast seda uputatakse ta [[šampanja|vahuviinas]].
Korraldatakse karneval, mille käigus neli [[neitsi]]t jäävad
(ja jäävadki) [[rasedus|rasedaks]].
Kaugetest maadest tulevad [[delegatsioon]]id uudistama
nende [[kõht]]ude kasvamise kasutegurit.
Hiljem rajatakse sinna trampliinid ja korraldatakse hüppefestivale.
&lt;/poem&gt;
* [[Artur Alliksaar]], &quot;Realistlik sügismüsteerium&quot; kogus &quot;Olematus võiks ju ka olemata olla&quot;, [[LR]] 9/10 1968, lk 51

==Kirjandus==
* [[Maie Remmel]], &quot;Polüfooniline karneval&quot;. Tallinn: Eesti Raamat 1985

[[Kategooria:Sündmused]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>65ve6kplqf9khrg5bhq4d2a4oz8375z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tugitool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11123</id>
    <revision>
      <id>90270</id>
      <parentid>67440</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:46:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2014" xml:space="preserve">[[Pilt:Poul_(Paul)_Fischer_-_Painting_-_NG.M.00448_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer, &quot;Elutuba&quot; (1887)]]
==Proosa==

* &quot;Nii tuleb [[lumi]] pärast [[tuli|tuld]], ja isegi [[lohe]]d pole igavesed,&quot; ütles Bilbo [---] &quot;Ma ei taha enam muud kui jälle kord omaenda tugitoolis istuda.&quot; 
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Kääbik&quot;. Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 346-347


* Tahurid tegid vennale ka kallihinnalise [[kingitus]]e, mille [[ebapraktilisus]]est oli ema nördinud. Mida teha meie kodus hõbetuhatoosiga, mis oli kinnitatud nahkehisriba keskele? [[Tuhatoos]]i oli väga mugav käsitseda, suitsetaja võis selle enda läheduses igale poole tõsta. Näiteks tugitooli käetoele või tigu[[diivan]]i äärele, mida meie kodus aga kumbagi ei olnud. Ent kust võis onu Erni teada, et me nii tagasihoidlikult elame? Igatahes jäi kink pikkadeks aastateks kapipõhja, kuni ma selle ükskord avastasin koos [[minevik]]uga. (lk 22-23)
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007


* Saade nägi välja nagu kultuurisaated ikka: parimate [[kavatsus]]te ning pisikese [[eelarve]]ga kokku klopsitud [[dekoratsioon]]id - kaks tugitooli ja laud - ning igale külalisele pühendatud saateblokk. (lk 55)
** [[Claudia Piñeiro]], &quot;Betty Boop&quot;, tlk Maria Kall, 2016


* Jim on seal tugitoolisügavuses istudes nagu üks vana poiss, tugitool näib hiigelsuurena, ta on oma pikad kondised [[jalad]] hooletult välja sirutanud. See tugitool on üks väheseid Vitast ja Henrikust jäänud asju, kõik muu on läinud, Jim müüs need juba ammu maha, kui tal [[raha]] vaja oli. Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad [[foto]]del muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema [[silm]]adest veel [[valgus]]t. (lk 14)
** [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017

[[Kategooria:Mööbel]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>dpg1grvdv30j9e7z9p0xjfnn1zpyhyo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90271</id>
      <parentid>90270</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:49:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2116" xml:space="preserve">[[Pilt:Cassat_-_Blue_Armchair_NGA.jpg|pisi|Mary Cassatt, &quot;Väike tüdruk sinises tugitoolis&quot; (1878)]]
[[Pilt:Poul_(Paul)_Fischer_-_Painting_-_NG.M.00448_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Paul Gustav Fischer, &quot;Elutuba&quot; (1887)]]
==Proosa==

* &quot;Nii tuleb [[lumi]] pärast [[tuli|tuld]], ja isegi [[lohe]]d pole igavesed,&quot; ütles Bilbo [---] &quot;Ma ei taha enam muud kui jälle kord omaenda tugitoolis istuda.&quot; 
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;Kääbik&quot;. Tõlkinud Lia Rajandi, 1977, lk 346-347


* Tahurid tegid vennale ka kallihinnalise [[kingitus]]e, mille [[ebapraktilisus]]est oli ema nördinud. Mida teha meie kodus hõbetuhatoosiga, mis oli kinnitatud nahkehisriba keskele? [[Tuhatoos]]i oli väga mugav käsitseda, suitsetaja võis selle enda läheduses igale poole tõsta. Näiteks tugitooli käetoele või tigu[[diivan]]i äärele, mida meie kodus aga kumbagi ei olnud. Ent kust võis onu Erni teada, et me nii tagasihoidlikult elame? Igatahes jäi kink pikkadeks aastateks kapipõhja, kuni ma selle ükskord avastasin koos [[minevik]]uga. (lk 22-23)
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007


* Saade nägi välja nagu kultuurisaated ikka: parimate [[kavatsus]]te ning pisikese [[eelarve]]ga kokku klopsitud [[dekoratsioon]]id - kaks tugitooli ja laud - ning igale külalisele pühendatud saateblokk. (lk 55)
** [[Claudia Piñeiro]], &quot;Betty Boop&quot;, tlk Maria Kall, 2016


* Jim on seal tugitoolisügavuses istudes nagu üks vana poiss, tugitool näib hiigelsuurena, ta on oma pikad kondised [[jalad]] hooletult välja sirutanud. See tugitool on üks väheseid Vitast ja Henrikust jäänud asju, kõik muu on läinud, Jim müüs need juba ammu maha, kui tal [[raha]] vaja oli. Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad [[foto]]del muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema [[silm]]adest veel [[valgus]]t. (lk 14)
** [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot;, tlk Maarja Aaloe, 2017

[[Kategooria:Mööbel]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>oqwab44c3txld1hxa1a2r4m1atieil0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maitsetaim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11146</id>
    <revision>
      <id>90242</id>
      <parentid>90241</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T12:32:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1375" xml:space="preserve">[[Pilt:Tacuinum_sanitatis_Maiorana.jpg|pisi|Majoraan. Illustratsioon keskaegsest teosest ''Tacuinum sanitatis'']]
==Proosa==

* [[Pööning]]ust sai meeldiv mängupaik. Suured ümmargused värvilised [[kõrvits]]ad moodustasid ilusaid laudu ja toole. Pea kohal kõikusid punased piprad ja sibulad. Laest rippusid alla ka paberisse pakitud suitsusingid ja suitsutatud hirveliha. Kuivatatud [[ravimtaim]]ede kimbud, vürtsitaimed toitude maitsestamiseks ja mõrudad taimed ravimiseks - täitsid pööningu vürtsika ja tolmuse [[lõhn]]aga. (lk 14)
** [[Laura Ingalls Wilder]], &quot;Väike maja Suures Metsas&quot;, tlk Tiu Viljamaa, 1994


* Aeg-ajalt oli Stine siiski midagi öelnud. Lühidat. Lihtlauseid, mis ei olnud Kasperil kunagi meelest läinud.
: - Maitse ja lõhna sügavus, ütles Stine, - tekib ainult siis, kui kasutad värsket maitserohelist.
:Järgmisel päeval oli Kasper pannud oma Fazioli peale plastkasti ja täitnud selle lillepottidega, milles kasvasid koriander, roheline ja sinine basiilik, kreeka tüümian, tavaline ja varspetersell, till, murulauk, sidrunhein, pune. Paistis, nagu oleks klaveril suur, roheline parukas, ka praegu, terve igavik pärast Stine kadumist.
* [[Peter Høeg]], &quot;Vaikne tüdruk&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet, 2008, lk 113


[[Kategooria:Maitsetaimed| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>ovjokpldj6c7lic8zeh8692dq4fj61q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90243</id>
      <parentid>90242</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T12:33:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1415" xml:space="preserve">[[Pilt:Tacuinum_sanitatis_Maiorana.jpg|pisi|Majoraan. Illustratsioon keskaegsest teosest ''Tacuinum sanitatis'']]
==Proosa==

* [[Pööning]]ust sai meeldiv mängupaik. Suured ümmargused värvilised [[kõrvits]]ad moodustasid ilusaid [[laud]]u ja [[tool]]e. Pea kohal kõikusid punased piprad ja [[sibul]]ad. Laest rippusid alla ka paberisse pakitud suitsusingid ja suitsutatud hirveliha. Kuivatatud [[ravimtaim]]ede kimbud, vürtsitaimed [[toit]]ude maitsestamiseks ja mõrudad taimed ravimiseks - täitsid pööningu vürtsika ja tolmuse [[lõhn]]aga. (lk 14)
** [[Laura Ingalls Wilder]], &quot;Väike maja Suures Metsas&quot;, tlk Tiu Viljamaa, 1994


* Aeg-ajalt oli Stine siiski midagi öelnud. Lühidat. Lihtlauseid, mis ei olnud Kasperil kunagi meelest läinud.
: - Maitse ja lõhna sügavus, ütles Stine, - tekib ainult siis, kui kasutad värsket maitserohelist.
:Järgmisel päeval oli Kasper pannud oma Fazioli peale plastkasti ja täitnud selle [[lillepott]]idega, milles kasvasid [[koriander]], roheline ja sinine [[basiilik]], kreeka [[tüümian]], tavaline ja varspetersell, till, murulauk, sidrunhein, pune. Paistis, nagu oleks [[klaver]]il suur, roheline [[parukas]], ka praegu, terve igavik pärast Stine kadumist.
* [[Peter Høeg]], &quot;Vaikne tüdruk&quot;. Tõlkinud Tiina Toomet, 2008, lk 113


[[Kategooria:Maitsetaimed| ]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>0lfj14v4zx9ob94t8hl88j7bwyyzvlg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Proov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11189</id>
    <revision>
      <id>90289</id>
      <parentid>86310</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:24:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3931" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Lava sügavuses klähvib [[inspitsient]] atavistlikus [[viha]]hoos rekvisiitori kallal. Viimaks on lavastaja [[hääl]]e ära karjunud ega saa [[sõna]]gi [[suu]]st, laval aga komberdab hinge vaakudes vaeseomaks klohmitud tekst.
:Härra autor kössitab parteris nagu hunnik õnnetust. Olukord on lootusetu ja miski asi ei aita, sest ülehomme on peaproov. (lk 21)
* Tavaliselt sajab päev enne peaproovi äpardusi nagu küllusesarvest. Trupis puhkevad lausa [[epideemia]]tena [[gripp]], angiin, [[kopsupõletik]], pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. &quot;Katsuge, kui kõrge palavik mul on?&quot; puhub meespeaosaline nagu [[teekann]]u torust autorile [[kõrv]]a tulist auru. &quot;Ma peaksin minema ja [[voodi]]sse heitma, vähemalt [[nädal]]aks ajaks,&quot; kähistab ta, lämbudes [[köha]] käes, ning vahib autorit [[pisar]]aist märgade ning etteheitvate [[silm]]adega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
* Peaproov on teoreetiliselt sihukene proov, kus kõik peab olema &quot;nagu etendusel&quot;, dekoratsioonide, valgustuse, kostüümide, [[grimm]]i, lavataguste helide, rekvisiidi ja statistidega; praktikas on tegemist prooviga, kus kõigest sellest midagi puudub, kus laval on tavaliselt vaid pooled dekoratsioonid, kuna pooled alles kuivavad või neid kinnitatakse raamidele või on mingil muul moel &quot;alles tulemas&quot;; kui [[püksid]] on valmis, siis [[pintsak]]ud mitte; kus tuleb välja, et terves teatris pole ainsatki kõlblikku [[parukas|parukat]]; kus selgub, et puuduvad just kõige tähtsamad rekvisiidid; kui statistid ei saa tulla, sest üks neist on [[kohus|kohtus]] tunnistajaks, teine kuskil [[kontor]]is ametis, ülejäänud haiged või teab kus; kui tellitud flöödimängija saab tulla alles kell kolm, sest ta töötab [[matusebüroo]]s. Peaproov on üksnes kõige selle peaülevaatus, mida viimasel [[hetk]]el veel pole olemas. (lk 26)
* ... siiamaani pole peaproovi ilma lamendita iialgi olnud.
:Lamendi suurus oleneb lavastaja autoriteedist; kõige suuremat lamenti saab, kui lavastajaks on teatri peanäitejuht ise. Kui lavastaja on väga nõrk, siis hoolitsevad vajaliku lamendi eest näitejuht, inspitsient, etenduse juht, valgustaja, mehhaanik, grimeerija, rekvisiitor, etteütleja, kostümeerija, garderoobi ülem, puusepp, mees nööripööningult, parukategija, lavameister või mõni muu tehniline jõud. Ainsaks reegliks on, et löömingus ei kasutata tuli- ega külmrelvi, muud ründe- ja kaitsevahendid aga on enam¬vähem lubatud, võib kisendada, karjuda, röökida, lõuata, nutta, päevapealt vallandada, au haavata, direktorile kaevata, vaenulikke küsimusi esitada ja muul viisil [[vägivald]]a kasutada. (lk 30)
* [[Karel Čapek]], &quot;Kuidas sünnib näitemäng&quot;. Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. [[LR]] nr 45/46, 1981 


* [Shaw:] pean minema Liverpooli, et aidata neid läbi viia veel üht &quot;Caesari ja Kleopatra&quot; proovi. Peaproov oli midagi kohutavat. Säärast puterdamist ja teksti vassimist ei ole veel nähtud. Minu arvates saavutas asi haripunkti neljanda vaatuse lõpul, kui lava mõrvatud Ftatateeta otsimise stseenis pimedaks tehti. Kleopatra ütles: &quot;On pime ja ma olen nii üksi.&quot; Ta ütles seda nii veenva loomulikkusega, et kaastundlik elektrik tema lohutuseks lava silmapilk valgusega üle ujutas.
** [[Jerome Kilty]], &quot;Armas luiskaja. Näidend kirjades. Bernard Shaw' ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal&quot;. Tõlkinud [[Valda Raud]]. LR 29/1963, lk 17


* [[Näitleja]] peab proove saama, tal on selleks õigus. Seda on tal õigus nõuda. Ja siis oleneb sellest, kuidas ta töö ära teeb, muidugi on võimalus, et ei viitsi, teeb üle jala... (lk 13)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16


[[Kategooria:Teater]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>akhd6ip91me57fus6zmqzwbt3htney0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90290</id>
      <parentid>90289</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:28:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3959" xml:space="preserve">
==Proosa==

* Lava sügavuses klähvib [[inspitsient]] atavistlikus [[viha]]hoos rekvisiitori kallal. Viimaks on lavastaja [[hääl]]e ära karjunud ega saa [[sõna]]gi [[suu]]st, laval aga komberdab hinge vaakudes vaeseomaks klohmitud [[tekst]].
:Härra [[autor]] kössitab parteris nagu hunnik õnnetust. Olukord on lootusetu ja miski asi ei aita, sest ülehomme on peaproov. (lk 21)
* Tavaliselt sajab päev enne peaproovi [[äpardus]]i nagu [[küllusesarv]]est. Trupis puhkevad lausa [[epideemia]]tena [[gripp]], angiin, [[kopsupõletik]], pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. &quot;Katsuge, kui kõrge [[palavik]] mul on?&quot; puhub meespeaosaline nagu [[teekann]]u torust autorile [[kõrv]]a tulist auru. &quot;Ma peaksin minema ja [[voodi]]sse heitma, vähemalt [[nädal]]aks ajaks,&quot; kähistab ta, lämbudes [[köha]] käes, ning vahib autorit [[pisar]]aist märgade ning etteheitvate [[silm]]adega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
* Peaproov on teoreetiliselt sihukene proov, kus kõik peab olema &quot;nagu [[etendus]]el&quot;, dekoratsioonide, valgustuse, kostüümide, [[grimm]]i, lavataguste helide, rekvisiidi ja statistidega; praktikas on tegemist prooviga, kus kõigest sellest midagi puudub, kus laval on tavaliselt vaid pooled dekoratsioonid, kuna pooled alles kuivavad või neid kinnitatakse raamidele või on mingil muul moel &quot;alles tulemas&quot;; kui [[püksid]] on valmis, siis [[pintsak]]ud mitte; kus tuleb välja, et terves teatris pole ainsatki kõlblikku [[parukas|parukat]]; kus selgub, et puuduvad just kõige tähtsamad rekvisiidid; kui statistid ei saa tulla, sest üks neist on [[kohus|kohtus]] tunnistajaks, teine kuskil [[kontor]]is ametis, ülejäänud haiged või teab kus; kui tellitud flöödimängija saab tulla alles kell kolm, sest ta töötab [[matusebüroo]]s. Peaproov on üksnes kõige selle peaülevaatus, mida viimasel [[hetk]]el veel pole olemas. (lk 26)
* ... siiamaani pole peaproovi ilma lamendita iialgi olnud.
:Lamendi suurus oleneb lavastaja autoriteedist; kõige suuremat lamenti saab, kui lavastajaks on teatri peanäitejuht ise. Kui lavastaja on väga nõrk, siis hoolitsevad vajaliku lamendi eest näitejuht, inspitsient, etenduse juht, valgustaja, mehhaanik, grimeerija, rekvisiitor, etteütleja, kostümeerija, garderoobi ülem, puusepp, mees nööripööningult, parukategija, lavameister või mõni muu tehniline jõud. Ainsaks reegliks on, et löömingus ei kasutata tuli- ega külmrelvi, muud ründe- ja kaitsevahendid aga on enam¬vähem lubatud, võib kisendada, karjuda, röökida, lõuata, nutta, päevapealt vallandada, au haavata, direktorile kaevata, vaenulikke küsimusi esitada ja muul viisil [[vägivald]]a kasutada. (lk 30)
* [[Karel Čapek]], &quot;Kuidas sünnib näitemäng&quot;. Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. [[LR]] nr 45/46, 1981 


* [Shaw:] pean minema Liverpooli, et aidata neid läbi viia veel üht &quot;Caesari ja Kleopatra&quot; proovi. Peaproov oli midagi kohutavat. Säärast puterdamist ja teksti vassimist ei ole veel nähtud. Minu arvates saavutas asi haripunkti neljanda vaatuse lõpul, kui lava mõrvatud Ftatateeta otsimise stseenis pimedaks tehti. Kleopatra ütles: &quot;On pime ja ma olen nii üksi.&quot; Ta ütles seda nii veenva loomulikkusega, et kaastundlik elektrik tema lohutuseks lava silmapilk valgusega üle ujutas.
** [[Jerome Kilty]], &quot;Armas luiskaja. Näidend kirjades. [[Bernard Shaw]]' ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal&quot;. Tõlkinud [[Valda Raud]]. LR 29/1963, lk 17


* [[Näitleja]] peab proove saama, tal on selleks õigus. Seda on tal õigus nõuda. Ja siis oleneb sellest, kuidas ta töö ära teeb, muidugi on võimalus, et ei viitsi, teeb üle jala... (lk 13)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16


[[Kategooria:Teater]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>6wkcmw8hxlomuuwhqf5q865db89ped6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90291</id>
      <parentid>90290</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:42:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4093" xml:space="preserve">[[Pilt:Hugo_Birger_Dance_rehearsal_during_the_carnival_in_Granada.jpg|pisi|Hugo Birger, &quot;Tantsuproov karnevali ajal Granadas&quot; (1886)]]
==Proosa==

* Lava sügavuses klähvib [[inspitsient]] atavistlikus [[viha]]hoos rekvisiitori kallal. Viimaks on lavastaja [[hääl]]e ära karjunud ega saa [[sõna]]gi [[suu]]st, laval aga komberdab hinge vaakudes vaeseomaks klohmitud [[tekst]].
:Härra [[autor]] kössitab parteris nagu hunnik õnnetust. Olukord on lootusetu ja miski asi ei aita, sest ülehomme on peaproov. (lk 21)
* Tavaliselt sajab päev enne peaproovi [[äpardus]]i nagu [[küllusesarv]]est. Trupis puhkevad lausa [[epideemia]]tena [[gripp]], angiin, [[kopsupõletik]], pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. &quot;Katsuge, kui kõrge [[palavik]] mul on?&quot; puhub meespeaosaline nagu [[teekann]]u torust autorile [[kõrv]]a tulist auru. &quot;Ma peaksin minema ja [[voodi]]sse heitma, vähemalt [[nädal]]aks ajaks,&quot; kähistab ta, lämbudes [[köha]] käes, ning vahib autorit [[pisar]]aist märgade ning etteheitvate [[silm]]adega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
* Peaproov on teoreetiliselt sihukene proov, kus kõik peab olema &quot;nagu [[etendus]]el&quot;, dekoratsioonide, valgustuse, kostüümide, [[grimm]]i, lavataguste helide, rekvisiidi ja statistidega; praktikas on tegemist prooviga, kus kõigest sellest midagi puudub, kus laval on tavaliselt vaid pooled dekoratsioonid, kuna pooled alles kuivavad või neid kinnitatakse raamidele või on mingil muul moel &quot;alles tulemas&quot;; kui [[püksid]] on valmis, siis [[pintsak]]ud mitte; kus tuleb välja, et terves teatris pole ainsatki kõlblikku [[parukas|parukat]]; kus selgub, et puuduvad just kõige tähtsamad rekvisiidid; kui statistid ei saa tulla, sest üks neist on [[kohus|kohtus]] tunnistajaks, teine kuskil [[kontor]]is ametis, ülejäänud haiged või teab kus; kui tellitud flöödimängija saab tulla alles kell kolm, sest ta töötab [[matusebüroo]]s. Peaproov on üksnes kõige selle peaülevaatus, mida viimasel [[hetk]]el veel pole olemas. (lk 26)
* ... siiamaani pole peaproovi ilma lamendita iialgi olnud.
:Lamendi suurus oleneb lavastaja autoriteedist; kõige suuremat lamenti saab, kui lavastajaks on teatri peanäitejuht ise. Kui lavastaja on väga nõrk, siis hoolitsevad vajaliku lamendi eest näitejuht, inspitsient, etenduse juht, valgustaja, mehhaanik, grimeerija, rekvisiitor, etteütleja, kostümeerija, garderoobi ülem, puusepp, mees nööripööningult, parukategija, lavameister või mõni muu tehniline jõud. Ainsaks reegliks on, et löömingus ei kasutata tuli- ega külmrelvi, muud ründe- ja kaitsevahendid aga on enam¬vähem lubatud, võib kisendada, karjuda, röökida, lõuata, nutta, päevapealt vallandada, au haavata, direktorile kaevata, vaenulikke küsimusi esitada ja muul viisil [[vägivald]]a kasutada. (lk 30)
* [[Karel Čapek]], &quot;Kuidas sünnib näitemäng&quot;. Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. [[LR]] nr 45/46, 1981 


* [Shaw:] pean minema Liverpooli, et aidata neid läbi viia veel üht &quot;Caesari ja Kleopatra&quot; proovi. Peaproov oli midagi kohutavat. Säärast puterdamist ja teksti vassimist ei ole veel nähtud. Minu arvates saavutas asi haripunkti neljanda vaatuse lõpul, kui lava mõrvatud Ftatateeta otsimise stseenis pimedaks tehti. Kleopatra ütles: &quot;On pime ja ma olen nii üksi.&quot; Ta ütles seda nii veenva loomulikkusega, et kaastundlik elektrik tema lohutuseks lava silmapilk valgusega üle ujutas.
** [[Jerome Kilty]], &quot;Armas luiskaja. Näidend kirjades. [[Bernard Shaw]]' ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal&quot;. Tõlkinud [[Valda Raud]]. LR 29/1963, lk 17


* [[Näitleja]] peab proove saama, tal on selleks õigus. Seda on tal õigus nõuda. Ja siis oleneb sellest, kuidas ta töö ära teeb, muidugi on võimalus, et ei viitsi, teeb üle jala... (lk 13)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16


[[Kategooria:Teater]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>odk8kfibz16lpfzjklcqx5g8q4ifcmg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90292</id>
      <parentid>90291</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T09:43:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4053" xml:space="preserve">[[Pilt:Hugo_Birger_Dance_rehearsal_during_the_carnival_in_Granada.jpg|pisi|Hugo Birger, &quot;Tantsuproov karnevali ajal Granadas&quot; (1886)]]
==Proosa==

* Lava sügavuses klähvib [[inspitsient]] atavistlikus [[viha]]hoos rekvisiitori kallal. Viimaks on lavastaja [[hääl]]e ära karjunud ega saa [[sõna]]gi [[suu]]st, laval aga komberdab hinge vaakudes vaeseomaks klohmitud [[tekst]].
:Härra [[autor]] kössitab parteris nagu hunnik õnnetust. Olukord on lootusetu ja miski asi ei aita, sest ülehomme on peaproov. (lk 21)
* Tavaliselt sajab päev enne peaproovi [[äpardus]]i nagu [[küllusesarv]]est. Trupis puhkevad lausa [[epideemia]]tena [[gripp]], angiin, [[kopsupõletik]], pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. &quot;Katsuge, kui kõrge [[palavik]] mul on?&quot; puhub meespeaosaline nagu [[teekann]]u torust autorile [[kõrv]]a tulist auru. &quot;Ma peaksin minema ja [[voodi]]sse heitma, vähemalt [[nädal]]aks ajaks,&quot; kähistab ta, lämbudes [[köha]] käes, ning vahib autorit [[pisar]]aist märgade ning etteheitvate [[silm]]adega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
* Peaproov on teoreetiliselt sihukene proov, kus kõik peab olema &quot;nagu [[etendus]]el&quot;, dekoratsioonide, valgustuse, kostüümide, [[grimm]]i, lavataguste helide, rekvisiidi ja statistidega; praktikas on tegemist prooviga, kus kõigest sellest midagi puudub, kus laval on tavaliselt vaid pooled dekoratsioonid, kuna pooled alles kuivavad või neid kinnitatakse raamidele või on mingil muul moel &quot;alles tulemas&quot;; kui [[püksid]] on valmis, siis [[pintsak]]ud mitte; kus tuleb välja, et terves teatris pole ainsatki kõlblikku [[parukas|parukat]]; kus selgub, et puuduvad just kõige tähtsamad rekvisiidid; kui statistid ei saa tulla, sest üks neist on [[kohus|kohtus]] tunnistajaks, teine kuskil [[kontor]]is ametis, ülejäänud haiged või teab kus; kui tellitud flöödimängija saab tulla alles kell kolm, sest ta töötab [[matusebüroo]]s. Peaproov on üksnes kõige selle peaülevaatus, mida viimasel [[hetk]]el veel pole olemas. (lk 26)
* ... siiamaani pole peaproovi ilma lamendita iialgi olnud.
:Lamendi suurus oleneb lavastaja autoriteedist; kõige suuremat lamenti saab, kui lavastajaks on teatri peanäitejuht ise. Kui lavastaja on väga nõrk, siis hoolitsevad vajaliku lamendi eest näitejuht, inspitsient, etenduse juht, valgustaja, mehhaanik, grimeerija, rekvisiitor, etteütleja, kostümeerija, garderoobi ülem, puusepp, mees nööripööningult, parukategija, lavameister või mõni muu tehniline jõud. Ainsaks reegliks on, et löömingus ei kasutata tuli- ega külmrelvi, muud ründe- ja kaitsevahendid aga on enam¬vähem lubatud, võib kisendada, karjuda, röökida, lõuata, nutta, päevapealt vallandada, au haavata, direktorile kaevata, vaenulikke küsimusi esitada ja muul viisil [[vägivald]]a kasutada. (lk 30)
* [[Karel Čapek]], &quot;Kuidas sünnib näitemäng&quot;. Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. [[LR]] nr 45/46, 1981 


* [Shaw:] pean minema Liverpooli, et aidata neid läbi viia veel üht &quot;Caesari ja Kleopatra&quot; proovi. Peaproov oli midagi kohutavat. Säärast puterdamist ja teksti vassimist ei ole veel nähtud. Minu arvates saavutas asi haripunkti neljanda vaatuse lõpul, kui lava mõrvatud Ftatateeta otsimise stseenis pimedaks tehti. Kleopatra ütles: &quot;On pime ja ma olen nii üksi.&quot; Ta ütles seda nii veenva loomulikkusega, et kaastundlik elektrik tema lohutuseks lava silmapilk valgusega üle ujutas.
** [[Jerome Kilty]], &quot;Armas luiskaja. Näidend kirjades. [[Bernard Shaw]]' ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal&quot;. Tõlkinud [[Valda Raud]]. LR 29/1963, lk 17


* [[Näitleja]] peab proove saama, tal on selleks õigus. Seda on tal õigus nõuda. Ja siis oleneb sellest, kuidas ta töö ära teeb, muidugi on võimalus, et ei viitsi, teeb üle jala... (lk 13)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16


[[Kategooria:Teater]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>jr3x8l8wnr005p4538ur0csc6h343v2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Angervaks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11467</id>
    <revision>
      <id>90262</id>
      <parentid>89906</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T17:58:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3139" xml:space="preserve">[[Pilt:Jean_Baptiste_Robie_-_Study_of_a_Flowering_Branch_-_1984.169_-_Museum_of_Fine_Arts.jpg|pisi|Jean-Baptiste Robie (1821-1910), &quot;Etüüd õitsvate okstega&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Ahlstedt,_Tien_vieressä.jpg|pisi|Nina Ahlstedt, &quot;Tee veeres&quot; (1888)]]
[[Pilt:Henry_John_Yeend_King_Meadowsweet.jpg|pisi|Henry John Yeend King (1855-1924), &quot;Angervaks&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Anna_Westphal_-_Blomster_i_en_vase_23.jpg|pisi|Anna Westphal (1858-1950), &quot;Lilled vaasis&quot;, ''s.d.'']]
'''Harilik angervaks''' (''Filipendula ulmaria'') on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mesise aroomiga mitmeaastane rohttaim. 

==Luule==

&lt;poem&gt;
Hinga sisse angervaksa!
Võta, kaksa, 
mitte lill, 
vaid oma kallis, 
kujuteldud tõsielu
kuni juurteni, 
keera peos,
teisel pool on teine seos. 
Jälle uues hoos 
kiprub kätte 
angervaks.
&lt;/poem&gt;
* [[Maret Suits-Elson]], &quot;Tõrvalill on aneliin&quot;, rmt: &quot;Tõrvalill on aneliin&quot;, 1958, lk 23


&lt;poem&gt;
Näol naeruvalgus, näpus angervaks,
 noor suvehaldjas tuli tantsijaks
 me kisakilda.
 Kaja,
 lõõp suure suuga lõkerdaja,
 lõi lärmi lepikus.
 Nii järjest valjemaks
 läks meie killpall.
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Noorus&quot; kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&amp;table=Books&amp;book_id=365&amp;action=booktext&amp;html=1&amp;hide_template=1 &quot;Tähetund&quot;], lk 121


&lt;poem&gt;
angervaks õitses üksikud päevad
lepad lookusid alla
hein sai lakka tuuled põimisid
jahedad palmikud valla

angervaks õitses tumedad ööd
tutvumistele valgeks
siis kui ta kustus täiskuu näitas
aja kaugeks ja kalgeks
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;* angervaks õitses üksikud päevad&quot; kogus &quot;Pealkirjata&quot; (1973), lk 37


&lt;poem&gt;
angervaks lõhnab    päikene kõrvetab
suvitus kestab     sinule mõelda mu kohus
võib-olla mõeldes     midagi selgeks saab

lapsed on jões     veepladin siiani kostub
näib et üks alfons     piidleb mind põõsa mant
päev kulub ära     siis jahedus aasale laskub
[[suvi]] saab mööda     [[sügis]]t näeb tuttav kant
&lt;/poem&gt;
* [[Katre Ligi]], &quot;Kuulatan tirtse pikutan jõeäärses rohus&quot; kogus &quot;Kõigest ei kõnni ära&quot; (1978), lk 22


&lt;poem&gt;
mu suu on täis magusaid sõnu.
emajõe kaldal sirgub angervaks, mina lõikan
teravate kääridega varre nabaväädi küljest

valgete õite elava kobara, kõrge täheratta all
iga mu tegu loeb, iga mu otsus
on täiesti tühine.
&lt;/poem&gt;
* [[Maarja Pärtna]], &quot;* mu suu on täis magusaid sõnu&quot; kogus &quot;Vivaarium&quot; (2019), lk 60

==Proosa==
* Ligi seitsekümmend aastat ühtejärge oli mu isa selle jõe [[õngemees]] olnud. Ja ikka seisis ta paat kraavisuus. See oli ta lapsepõlvejõgi, terve ta [[elu]] jõgi. Ta tundis iga kääru ja kärestikku Raudna [[sild|sillast]] Tobrani välja. Tihtipeale läks ta [[hommik]]ul, kui [[ämblik]]uvõrgud sirasid kastetilkades, või tuli [[õhtu]]l läbi paksu [[udu]]piima. Ta kõndis oma tallatud [[rada]] mööda, angervaks vööni, [[palderjan]] põlvini. 
** [[Anu Raud]], rmt: Valda Raud, &quot;Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod&quot;. Tallinn: SE&amp;JS, 2020, lk 171

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Taimed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>8atxrcyt2b23c7kwnwykt7m1a2m3u9m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Parandamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12112</id>
    <revision>
      <id>90255</id>
      <parentid>80462</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T16:13:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2451" xml:space="preserve">[[Pilt:A_Month's_Darning_MET_DT358956.jpg|pisi|Enoch Wood Perry noorem, &quot;Kuujagu nõelumist&quot; (1876)]]
[[Pilt:Valdemar_Kornerup_Interieur_with_woman_mending.jpg|pisi|Valdemar Vincent Kornerup (1865-1924), &quot;Interjöör kinga parandava naisega&quot;, ''s.d.'']]
==Proosa==
* &quot;Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust,&quot; ütles [[kass]] pahuralt, &quot;ja pean oma kohuseks hoiatada, et kass on iidsest ajast puutumatu [[loom]].&quot; 
** [[Mihhail Bulgakov]], &quot;Meister ja Margarita&quot;. Tõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa. Tallinn: Perioodika 1995, Europeia sari nr 32, lk 287


* [[Tsirkus]] ei meeldi Margareetele. Tsirkuseartistid kasutavad küll kõikvõimalikku tehnikat, aga nad ei tee seda avalikult, vaid püüavad näidata, nagu oleks kõik ainult lihaste jõud ja käte osavus või siis jälle [[must maagia]]. Tegelikult on neil igasugu mehhanismid ja puha, nagu onupoeg Margareetele seletas. Näiteks [[mustkunstnik]]el. Need lasevad mängukaardil varrukasse ronida, aga ise sikutavad kummipaelast, nii et vaataja ei näeks. Inimesed olid üldse salakavalad, masinad aga mitte. Pealtnäha oli mõni masin ka [[salakavalus|salakaval]], kas või [[kohviveski]], mis jahvatas, kui Margareete seda käes hoidis, aga köögilaual jäi silmapilk seisma. Äga Margareete viis kohviveski töökotta ja seal parandati see ilusti ära Ja seletati veel pealegi, milles viga oli olnud. Margareetele ei jäänud see hästi meelde, seletus oli liiga keeruline, aga see oli olemas; masinat oli võimalik parandada ja korrale kutsuda, inimest aga mitte. Või vähemasti ei teinud seda ükski töökoda, kui [[psühhoneuroloogiahaigla]] välja arvata. (lk 14–15)
** [[Astrid Reinla]], &quot;Lühilaineahi&quot;, rmt: Astrid Reinla, &quot;Plekk-katus&quot;, 1987


==Luule==

&lt;poem&gt;
Õhku läbistab otsekui vinguv nuut
kõigist urgastest tungiv karje.
Kolme küünla ees talmudit sirvib üks juut,
teine parandab vihmavarje.
&lt;/poem&gt;
* [[Betti Alver]], &quot;Juutide linnajaos&quot; kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&amp;table=Books&amp;book_id=365&amp;action=booktext&amp;html=1&amp;hide_template=1 &quot;Tähetund&quot;], lk 109


==Vanasõnad==
* Päeva lõhud, [[aasta]] parandad.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
[[Kategooria:Tegevused]]</text>
      <sha1>5snxl8u3ga71oo8jrt0quxp4pec1wli</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siider</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12274</id>
    <revision>
      <id>90252</id>
      <parentid>57991</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T16:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1414" xml:space="preserve">[[Pilt:Thomas_Waterman_Wood_-_New_Cider_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Thomas Waterman Wood, &quot;Värske siider&quot; (1868)]]
==Proosa==

* [[Parrot]] edastas oma brošüüris kogemusi Normandias veedetud tuutoriaastatest, kus talupoeg elab korstnaga elumajas, sööb lihatoite, joob õunaveini ja käib puukingadega. Normandia on tänapäevani ajalooliselt tuntud puukingade ja õunaveini ehk siidri valmistamise piirkond. Nõnda siis küsiski Parrot: &quot;Miks ei võiks Liivimaal kange alkoholi asemel õunasiidrit ajada? Õunavein on mõõdukas koguses tervislik ja kasulik ning Põhja-Prantsusmaa elanikele igati mokkamööda.&quot; Liivimaa kohalikuks väärt marjaks pidas ta aga [[mustikas|mustikat]], mida näiteks Schwarzwaldi piirkonnas ka veiniks tehakse. [---] Entusiastlikult asus Parrot Normandia maarahva traditsioone Liivimaale välja pakkuma, argumenteerides kõiki asju kasulikkuse ja tervislikkuse aspektist, kuid paraku tuleb tunnistada, et nõnda juhtub sageli, kui saabutakse võõrasse kultuuri ning ei osata arvestada kohaliku eripära ja sissetallatud traditsioonidega. Igatahes Liivimaa talupojad jäid endiselt pastlaid kandma ning õlut ja viina jooma. (lk 119-120)
** [[Epi Tohvri]], &quot;Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor&quot; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019

[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>l3h8cwess9wja79fnbv8tht123331tg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90296</id>
      <parentid>90252</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T10:36:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1462" xml:space="preserve">[[Pilt:Thomas_Waterman_Wood_-_New_Cider_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Thomas Waterman Wood, &quot;Värske siider&quot; (1868)]]
==Proosa==

* [[Parrot]] edastas oma brošüüris kogemusi [[Normandia]]s veedetud tuutoriaastatest, kus [[talupoeg]] elab [[korsten|korstnaga]] elumajas, sööb [[liha]]toite, joob [[õunavein]]i ja käib puukingadega. Normandia on tänapäevani ajalooliselt tuntud puukingade ja õunaveini ehk siidri valmistamise piirkond. Nõnda siis küsiski Parrot: &quot;Miks ei võiks [[Liivimaa]]l kange [[alkohol]]i asemel õunasiidrit ajada? Õunavein on mõõdukas koguses tervislik ja kasulik ning Põhja-Prantsusmaa elanikele igati mokkamööda.&quot; Liivimaa kohalikuks väärt marjaks pidas ta aga [[mustikas|mustikat]], mida näiteks Schwarzwaldi piirkonnas ka [[vein]]iks tehakse. [---] Entusiastlikult asus Parrot Normandia maarahva traditsioone Liivimaale välja pakkuma, argumenteerides kõiki asju kasulikkuse ja tervislikkuse aspektist, kuid paraku tuleb tunnistada, et nõnda juhtub sageli, kui saabutakse võõrasse kultuuri ning ei osata arvestada kohaliku eripära ja sissetallatud traditsioonidega. Igatahes Liivimaa talupojad jäid endiselt pastlaid kandma ning [[õlu]]t ja [[viin]]a jooma. (lk 119-120)
** [[Epi Tohvri]], &quot;Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor&quot; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019

[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>mxn4gmlerdax54bg38r4vc6biqawofm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90297</id>
      <parentid>90296</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T10:37:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1466" xml:space="preserve">[[Pilt:Thomas_Waterman_Wood_-_New_Cider_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Thomas Waterman Wood, &quot;Värske siider&quot; (1868)]]
==Proosa==

* [[Parrot]] edastas oma brošüüris kogemusi [[Normandia]]s veedetud tuutoriaastatest, kus [[talupoeg]] elab [[korsten|korstnaga]] elumajas, sööb [[liha]]toite, joob [[õunavein]]i ja käib puukingadega. Normandia on tänapäevani ajalooliselt tuntud puukingade ja õunaveini ehk siidri valmistamise piirkond. Nõnda siis küsiski Parrot: &quot;Miks ei võiks [[Liivimaa]]l kange [[alkohol]]i asemel õunasiidrit ajada? Õunavein on mõõdukas koguses tervislik ja kasulik ning Põhja-Prantsusmaa elanikele igati mokkamööda.&quot; Liivimaa kohalikuks väärt marjaks pidas ta aga [[mustikas|mustikat]], mida näiteks Schwarzwaldi piirkonnas ka [[vein]]iks tehakse. [---] Entusiastlikult asus Parrot Normandia maarahva traditsioone Liivimaale välja pakkuma, argumenteerides kõiki asju kasulikkuse ja tervislikkuse aspektist, kuid paraku tuleb tunnistada, et nõnda juhtub sageli, kui saabutakse võõrasse [[kultuur]]i ning ei osata arvestada kohaliku eripära ja sissetallatud traditsioonidega. Igatahes Liivimaa talupojad jäid endiselt pastlaid kandma ning [[õlu]]t ja [[viin]]a jooma. (lk 119-120)
** [[Epi Tohvri]], &quot;Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor&quot; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019

[[Kategooria:Joogid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>od2r7u2yak0oqx26zoh4dizfccxzbsw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kairo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12453</id>
    <revision>
      <id>90293</id>
      <parentid>84766</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T10:29:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1899" xml:space="preserve">[[Fail:John Frederick Lewis - Study for 'The Courtyard of the Coptic Patriarch's House in Cairo' - Google Art Project.jpg|pisi|John Frederick Lewise maal &quot;Kopti patriarhi maja õu Kairos&quot; umbes 1864. aastast]]
'''Kairo''' on [[Egiptus]]e pealinn ja [[Aafrika]] suurim linn.

==Proosa==

* Kairo: euroopalikud [[hoone]]d, euroopalikud [[tänav]]ad ja [[hotell]]id, elektritramm. Sealsamas aga mustade [[loor]]idega naised, [[eesel|eeslite]] seljas ratsutavad fellahid. See oli kummaline segu. Ilus ja ahvatlev [[turg]]: kitsad tänavad, kahel pool lahtised [[poed]], kus võis osta kõige oivalisemaid idamaa asju, millest üksjagu oli valmistatud Birminghamis või Pforzheimis.
:Araabia [[giid]]ide lemmiktrikk oli järgmine. [[Püramiid]]ide lähedal tõmbasid nad pahaaimamatu võõra kõrvale ja sosistasid talle salapäraselt: &quot;Siin peaks kaevama, ehk leiab efendi midagi antiikset.&quot;
:Efendi kaevas ning tõi mõne aja pärast vaimustunult päevavalgele väikese [[skarabeus]]e, ilusa, uskumatult hästi säilinud väikese skarabeuse, kes polnud küll [[vaarao]]de aegu pinnasesse sattunud, kuid kel oli seljataga küllaltki pikk reis Saksa [[vabrik]]ust siia püramiidideni. Efendi seda ei teadnud ning hea giid sai eriti suure [[jootraha]].
:Pole olemas meeldivamaid ja osavamaid [[valetaja]]id kui Egiptuse giidid. Seda märkas juba [[Herodotos]] ning tema [[kirjeldus]]ed neist sümpaatsetest sulidest peavad tänapäevalgi paika.
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;. Tõlkinud Viktor Sepp, 1981, [[LR]] 48-51, lk 62


* Kairos leidis ta eest kõik, mida oli lootnud leida mistahes [[maailmalinn]]as: vabaduse, lugupidamise, mugavused, soojuse ja elumõnud, niisamuti mõned harvad hetked tõelisi suuri läbielamisi. (lk 14–15)
** [[James Aldridge]], &quot;Diplomaat&quot;, tlk Lydia Mölder, 1979


[[Kategooria:Linnad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Egiptus]]</text>
      <sha1>lwu4eyzr998ow66ljzhz6kera5ejno5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90294</id>
      <parentid>90293</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T10:29:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1931" xml:space="preserve">[[Fail:John Frederick Lewis - Study for 'The Courtyard of the Coptic Patriarch's House in Cairo' - Google Art Project.jpg|pisi|John Frederick Lewise maal &quot;Kopti patriarhi maja õu Kairos&quot; umbes 1864. aastast]]
'''Kairo''' on [[Egiptus]]e pealinn ja [[Aafrika]] suurim linn.

==Proosa==

* Kairo: euroopalikud [[hoone]]d, euroopalikud [[tänav]]ad ja [[hotell]]id, elektritramm. Sealsamas aga mustade [[loor]]idega naised, [[eesel|eeslite]] seljas ratsutavad fellahid. See oli kummaline segu. Ilus ja ahvatlev [[turg]]: kitsad tänavad, kahel pool lahtised [[poed]], kus võis osta kõige oivalisemaid idamaa asju, millest üksjagu oli valmistatud Birminghamis või Pforzheimis.
:Araabia [[giid]]ide lemmiktrikk oli järgmine. [[Püramiid]]ide lähedal tõmbasid nad pahaaimamatu võõra kõrvale ja sosistasid talle salapäraselt: &quot;Siin peaks kaevama, ehk leiab efendi midagi antiikset.&quot;
:Efendi kaevas ning tõi mõne aja pärast vaimustunult päevavalgele väikese [[skarabeus]]e, ilusa, uskumatult hästi säilinud väikese skarabeuse, kes polnud küll [[vaarao]]de aegu pinnasesse sattunud, kuid kel oli seljataga küllaltki pikk reis Saksa [[vabrik]]ust siia püramiidideni. Efendi seda ei teadnud ning hea giid sai eriti suure [[jootraha]].
:Pole olemas meeldivamaid ja osavamaid [[valetaja]]id kui Egiptuse giidid. Seda märkas juba [[Herodotos]] ning tema [[kirjeldus]]ed neist sümpaatsetest sulidest peavad tänapäevalgi paika.
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;. Tõlkinud Viktor Sepp, 1981, [[LR]] 48-51, lk 62


* Kairos leidis ta eest kõik, mida oli lootnud leida mistahes [[maailmalinn]]as: vabaduse, lugupidamise, mugavused, soojuse ja elumõnud, niisamuti mõned harvad hetked tõelisi suuri läbielamisi. (lk 14–15)
** [[James Aldridge]], &quot;Diplomaat&quot;, tlk Lydia Mölder, 1979


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Linnad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Egiptus]]</text>
      <sha1>86w087qbxixdkdfuhe9ruuoz3l0ijw8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90295</id>
      <parentid>90294</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T10:30:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1946" xml:space="preserve">[[Fail:John Frederick Lewis - Study for 'The Courtyard of the Coptic Patriarch's House in Cairo' - Google Art Project.jpg|pisi|John Frederick Lewise maal &quot;Kopti patriarhi maja õu Kairos&quot; umbes 1864. aastast]]
'''Kairo''' on [[Egiptus]]e pealinn ja [[Aafrika]] suurim linn.

==Proosa==

* Kairo: euroopalikud [[hoone]]d, euroopalikud [[tänav]]ad ja [[hotell]]id, elektritramm. Sealsamas aga mustade [[loor]]idega naised, [[eesel|eeslite]] seljas ratsutavad fellahid. See oli kummaline segu. Ilus ja ahvatlev [[turg]]: kitsad tänavad, kahel pool lahtised [[poed]], kus võis osta kõige oivalisemaid idamaa asju, millest üksjagu oli valmistatud Birminghamis või Pforzheimis.
:Araabia [[giid]]ide lemmiktrikk oli järgmine. [[Püramiid]]ide lähedal tõmbasid nad pahaaimamatu võõra kõrvale ja sosistasid talle salapäraselt: &quot;Siin peaks kaevama, ehk leiab efendi midagi antiikset.&quot;
:Efendi kaevas ning tõi mõne aja pärast vaimustunult päevavalgele väikese [[skarabeus]]e, ilusa, uskumatult hästi säilinud väikese skarabeuse, kes polnud küll [[vaarao]]de aegu pinnasesse sattunud, kuid kel oli seljataga küllaltki pikk reis Saksa [[vabrik]]ust siia püramiidideni. Efendi seda ei teadnud ning hea giid sai eriti suure [[jootraha]].
:Pole olemas meeldivamaid ja osavamaid [[valetaja]]id kui Egiptuse giidid. Seda märkas juba [[Herodotos]] ning tema [[kirjeldus]]ed neist sümpaatsetest sulidest peavad tänapäevalgi paika.
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;. Tõlkinud Viktor Sepp, 1981, [[LR]] 48-51, lk 62


* Kairos leidis ta eest kõik, mida oli lootnud leida mistahes [[maailmalinn]]as: [[vabadus]]e, lugupidamise, [[mugavus]]ed, [[soojus]]e ja elumõnud, niisamuti mõned harvad [[hetk]]ed tõelisi suuri läbielamisi. (lk 14–15)
** [[James Aldridge]], &quot;Diplomaat&quot;, tlk Lydia Mölder, 1979

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Linnad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Egiptus]]</text>
      <sha1>fjvy7jr176l4w7nv6m7uwlisk0h5qjw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Pseudacorus/Naisautorite illustratsioonidega lehed</title>
    <ns>2</ns>
    <id>13278</id>
    <revision>
      <id>90245</id>
      <parentid>90232</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T12:52:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61552" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>84l10gb7czkz8dn1emnnauwzx5w6wm1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90267</id>
      <parentid>90245</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:06:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61602" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>5rvbvle33oygs3xqr252vyqm3cun9oa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90272</id>
      <parentid>90267</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T19:50:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61615" xml:space="preserve"># [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] 
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] 
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] 
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]]
# [[:w:Plautilla Bricci]]  (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] 
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] 
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] [[Rammestus]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] 
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] 
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]]
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] 
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] 
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] 
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] 
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] 
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]]
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Heinputk]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]]  
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]       
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] 
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] 
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan) (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]]
# [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]]
# [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]]
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]]</text>
      <sha1>3wjev502xr0i14ttkagh7whly1nwj2z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16198</id>
    <revision>
      <id>90253</id>
      <parentid>76780</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T16:06:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3583" xml:space="preserve">[[Pilt:Thomas_Waterman_Wood_-_New_Cider_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Thomas Waterman Wood, &quot;Kaltsukorjaja&quot; (u 1860ndad)]]
==Proosa==

* Meie aga - meie mõtlesime veidrale [[enesekaemus|enesevaatlusvaimule]], mis oli meis juba aset võtnud. Mõtlesime temale ta jääsilmade ja pikkade kõverate [[sõrm]]edega, temale, kes pesitseb [[hing]]e sügavaimas sopis ja kitkub meie olemust, nii nagu vanad [[naised]] kitkuvad [[siid]]ist ja [[villane|villasest]] riidest lappe.
:Tükk-tükilt kitkusid need pikad, kõvad ja kõverad sõrmed, seni kui kogu meie &quot;minast&quot; oli jäänud vaid kaltsuhunnik, ja nii olid läbi uuritud, puruks kitkutud kõik meie parimad tunded, meie kõige algupärasemad mõtted, kõik, mis me olime teinud ning öelnud; jääsilmad olid vaadanud pealt ja hambutu suu oli irvitanud ning sosistanud:
:&quot;Kas sa näe, kaltsud, ainult kaltsud!&quot; 
* [[Selma Lagerlöf]], &quot;Gösta Berlingi saaga&quot;. Tõlkinud Marje Pedajas. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, lk 94


* Alleyn uuris paraadnale kinnitatud kolletunud [[nimekaart]]ide rida. Miss O’Dawne’i tuba oli kolmandal korrusel. Ta möödus siin ümbruses paratamatust õli- ja tahmaseguse [[ämber|ämbriga]] koristajamutist, kelle hall jube põrandakalts nägi välja nagu uppunud [[rott]].
:&quot;Tere hommikut,&quot; ütles Alleyn. &quot;Kas miss O’Dawne on kodus, kas te teate?&quot;
:&quot;Kodo,&quot; ütles koristaja, vihaga roti kaela kahekorra keerates. &quot;Häh! Ega ta veel [[voodi]]st pole tõust!&quot; 
* [[Ngaio Marsh]], &quot;Roimakunstnikud&quot;. Tõlkinud Mark Sinisoo. Kunst 1993, lk 142


* See on loomine, uue elu andmine. Sa päästad ta surma küüsist, hävingust, alandusest, surud ta vastu rinda ja viid ta vägisi sammu aeglustades koju, paned ukse lukku... te olete kahekesi... et keegi meid ei segaks... ja võtad siis välja oma riistad, puhtad villased ja linased kaltsud, liivapaberi, seemisnaha, pintsetid, harjad, puhastusvahendid, õlid, vahad, lakid, sa kraabid, võiad, ootad, oletad, loodad, heidad meelt, töötad edasi, kraabid veel, hõõrud, otsekui oleks su oma elu mängus... peatud, võhm väljas, asud jälle tööle, unustad söömise ja magamise... kuni viimaks... — Ah, see on veel palju ilusam, kui ma lootsin. Labase värvikihi all pole ainsatki krammi, ainsatki pragu... täiesti terve puu... haruldane materjal... lausa ime, te olete ju seda näinud... Jah, ta on näinud... hiilgav, kuninglik, hoolega hoitud, oma õigustes taastatud... — Jah, ma olen seda imetlenud... 
** [[Nathalie Sarraute]], &quot;Kas te kuulete neid?&quot;, tlk Ott Ojamaa, [[LR]] 18-19/1973, lk 11

==Luule==

&lt;poem&gt;
[Cosimo:] Õilsad [[süda]]med
on [[siid]]ist purjed — rebenevad [[torm]]is 
ja tuulevaikuses nad ripnevad kui kaltsud. 
&lt;/poem&gt;
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Õilsad südamed]]&quot;. Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 42


&lt;poem&gt;
Ta mõtles, et [[Vastupidavus|pidas hästi vastu]]. Ei saa kurta,
tal polnud küll iseennast, aga ta pidas hästi vastu, rippus
toki otsas, kokkukeeratud kerjakott. See oli hea tokk, hästi hoidis teda püsti,
sel oli palju nimesid, palju aadresse, sellele kriibitud oli üleolevaid, piiratud nalju.
Ta tundis neid lapsest saati,
üks uhkem kui teine lõgistas naerda, torkis ta isa ja emagi näpuga. Vahtides ülevalt alla.
...
Kes õigeid tähti ei räägi, ei ela,
puuduolevat tähte ei ihalda.
Ta mõtles, ta pidas ju hästi vastu. Nüüd kerjakoti peab laiali laotama,
kaltsude raudse sisu
&lt;/poem&gt;
* [[Elo Viiding]], &quot;VASTUPIDAVUSE PIDEVUSEST&quot;, rmt: &quot;Selge jälg&quot;, 2005, lk 7-8


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>f37nvt8tv59ssv2qyo47nuuiyh5zjvf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90254</id>
      <parentid>90253</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T16:06:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3567" xml:space="preserve">[[Pilt:Thomas_W._Wood_-_Rag_Picker_(1859-72).jpg|pisi|Thomas Waterman Wood, &quot;Kaltsukorjaja&quot; (u 1860ndad)]]
==Proosa==

* Meie aga - meie mõtlesime veidrale [[enesekaemus|enesevaatlusvaimule]], mis oli meis juba aset võtnud. Mõtlesime temale ta jääsilmade ja pikkade kõverate [[sõrm]]edega, temale, kes pesitseb [[hing]]e sügavaimas sopis ja kitkub meie olemust, nii nagu vanad [[naised]] kitkuvad [[siid]]ist ja [[villane|villasest]] riidest lappe.
:Tükk-tükilt kitkusid need pikad, kõvad ja kõverad sõrmed, seni kui kogu meie &quot;minast&quot; oli jäänud vaid kaltsuhunnik, ja nii olid läbi uuritud, puruks kitkutud kõik meie parimad tunded, meie kõige algupärasemad mõtted, kõik, mis me olime teinud ning öelnud; jääsilmad olid vaadanud pealt ja hambutu suu oli irvitanud ning sosistanud:
:&quot;Kas sa näe, kaltsud, ainult kaltsud!&quot; 
* [[Selma Lagerlöf]], &quot;Gösta Berlingi saaga&quot;. Tõlkinud Marje Pedajas. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, lk 94


* Alleyn uuris paraadnale kinnitatud kolletunud [[nimekaart]]ide rida. Miss O’Dawne’i tuba oli kolmandal korrusel. Ta möödus siin ümbruses paratamatust õli- ja tahmaseguse [[ämber|ämbriga]] koristajamutist, kelle hall jube põrandakalts nägi välja nagu uppunud [[rott]].
:&quot;Tere hommikut,&quot; ütles Alleyn. &quot;Kas miss O’Dawne on kodus, kas te teate?&quot;
:&quot;Kodo,&quot; ütles koristaja, vihaga roti kaela kahekorra keerates. &quot;Häh! Ega ta veel [[voodi]]st pole tõust!&quot; 
* [[Ngaio Marsh]], &quot;Roimakunstnikud&quot;. Tõlkinud Mark Sinisoo. Kunst 1993, lk 142


* See on loomine, uue elu andmine. Sa päästad ta surma küüsist, hävingust, alandusest, surud ta vastu rinda ja viid ta vägisi sammu aeglustades koju, paned ukse lukku... te olete kahekesi... et keegi meid ei segaks... ja võtad siis välja oma riistad, puhtad villased ja linased kaltsud, liivapaberi, seemisnaha, pintsetid, harjad, puhastusvahendid, õlid, vahad, lakid, sa kraabid, võiad, ootad, oletad, loodad, heidad meelt, töötad edasi, kraabid veel, hõõrud, otsekui oleks su oma elu mängus... peatud, võhm väljas, asud jälle tööle, unustad söömise ja magamise... kuni viimaks... — Ah, see on veel palju ilusam, kui ma lootsin. Labase värvikihi all pole ainsatki krammi, ainsatki pragu... täiesti terve puu... haruldane materjal... lausa ime, te olete ju seda näinud... Jah, ta on näinud... hiilgav, kuninglik, hoolega hoitud, oma õigustes taastatud... — Jah, ma olen seda imetlenud... 
** [[Nathalie Sarraute]], &quot;Kas te kuulete neid?&quot;, tlk Ott Ojamaa, [[LR]] 18-19/1973, lk 11

==Luule==

&lt;poem&gt;
[Cosimo:] Õilsad [[süda]]med
on [[siid]]ist purjed — rebenevad [[torm]]is 
ja tuulevaikuses nad ripnevad kui kaltsud. 
&lt;/poem&gt;
* [[Karl Ristikivi]], &quot;[[Õilsad südamed]]&quot;. Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 42


&lt;poem&gt;
Ta mõtles, et [[Vastupidavus|pidas hästi vastu]]. Ei saa kurta,
tal polnud küll iseennast, aga ta pidas hästi vastu, rippus
toki otsas, kokkukeeratud kerjakott. See oli hea tokk, hästi hoidis teda püsti,
sel oli palju nimesid, palju aadresse, sellele kriibitud oli üleolevaid, piiratud nalju.
Ta tundis neid lapsest saati,
üks uhkem kui teine lõgistas naerda, torkis ta isa ja emagi näpuga. Vahtides ülevalt alla.
...
Kes õigeid tähti ei räägi, ei ela,
puuduolevat tähte ei ihalda.
Ta mõtles, ta pidas ju hästi vastu. Nüüd kerjakoti peab laiali laotama,
kaltsude raudse sisu
&lt;/poem&gt;
* [[Elo Viiding]], &quot;VASTUPIDAVUSE PIDEVUSEST&quot;, rmt: &quot;Selge jälg&quot;, 2005, lk 7-8


[[Kategooria:Esemed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>fse2q1tp9jbwp75og1e97nt93oynx8c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16371</id>
    <revision>
      <id>90250</id>
      <parentid>81754</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T15:57:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1675" xml:space="preserve">[[Pilt:Charles_Frederick_Ulrich_The_Wood_Engraver_1882.jpg|pisi|300px|Charles Frederic Ulrich, &quot;Puugraveerija&quot; (1882)]]

==Proosa==

* Mis värk eestlastel selle puiduga ikka on? Puit on popp teema mitmel tasandil. [[Kodu]] [[arhetüübid]] on enamasti õdusad puitelamud, üha sagedamini valitaksegi koduks puitelamu, on see siis ajalooline või vastselt valminud. Sõnades on puit elukeskkonnas eelistatud [[materjal]]. Puidu allikas [[mets]] on populaarne sihtpunkt paljudeks vabaajategevusteks.
** [[Leele Välja]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/puidu-renessanss-aasta-puitehitise-voistlusel/ &quot;Puidu renessanss aasta puitehitise võistlusel&quot;], Sirp, 27.11.2015


* [[Ebausk]]ude kujunemist on raske täpselt määratleda. Selle üle vaidlevad nii folkloristid kui ka antropoloogid. Näiteks ebausku, mille kohaselt tuleb halva vältimiseks puitu katsuda, seostatakse iidsete paganlike rituaalidega. Arvatakse, et meie [[esivanem]]ad koputasid [[puu]]dele, et neis elavatelt vaimudelt ja jumalatelt teenet paluda. Kommet seostatakse ka [[Kristus]]e [[ristilöömine|löömisega puidust ristile]]. Briti folklorist Steve Roud väidab aga oma raamatus &quot;The Lore of the Playground&quot;, et praktika pärineb 19. sajandi lastemängust &quot;Tiggy Touchwood&quot;. Küllap mäletavad paljud eesti lapsedki, et kui katsusid puud või posti ja hüüdsid &quot;uka-uka, mina prii&quot;, ei saanud sind enam ukakaks lüüa.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ &quot;Meie igapäevast ebausku&quot;], Müürileht, 11. detsember 2019


{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Materjalid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>0wespwihhbphvrhvycon7jxw2vx5vje</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Langust</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16638</id>
    <revision>
      <id>90264</id>
      <parentid>77614</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T18:42:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="901" xml:space="preserve">[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Stillleben_mit_Langusten.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809-1888), &quot;Vaikelu langustidega&quot;, ''s.d.'']]

==Proosa==

* Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel &quot;metsikuid&quot; [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad &quot;[[vargus|võtsid kaasa]]&quot; igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve langusti taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: &quot;''Votre Excellence a oublie la sauce''&quot;.
:Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>4xtfp16iynfvhsotoc513k7lq62riti</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90282</id>
      <parentid>90264</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T08:29:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1033" xml:space="preserve">[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Stillleben_mit_Langusten.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809-1888), &quot;Vaikelu langustidega&quot;, ''s.d.'']]

'''Langust''' (''Palinurus'') on vähiliste perekond, mille liike leidub Atlandi ookeani idaosas, India ookeani lääneosas ja Vahemeres.


==Proosa==

* Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel &quot;metsikuid&quot; [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad &quot;[[vargus|võtsid kaasa]]&quot; igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve langusti taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: &quot;''Votre Excellence a oublie la sauce''&quot;.
:Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981

==Välilingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>7i9ruvyg5ip9sti8tvul6nqrqlgljga</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90283</id>
      <parentid>90282</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T08:30:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1054" xml:space="preserve">[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Stillleben_mit_Langusten.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809-1888), &quot;Vaikelu langustidega&quot;, ''s.d.'']]

'''Langust''' (''Palinurus'') on vähiliste perekond, mille liike leidub [[Atlandi ookean]]i idaosas, [[India ookean]]i lääneosas ja [[Vahemeri|Vahemeres]].


==Proosa==

* Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel &quot;metsikuid&quot; [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad &quot;[[vargus|võtsid kaasa]]&quot; igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve langusti taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: &quot;''Votre Excellence a oublie la sauce''&quot;.
:Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981

==Välilingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>7acyjqwy18wvgc10wvsvqy84mz33dk7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90284</id>
      <parentid>90283</parentid>
      <timestamp>2022-08-28T08:31:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1058" xml:space="preserve">[[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Stillleben_mit_Langusten.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809-1888), &quot;Vaikelu langustidega&quot;, ''s.d.'']]

'''Langust''' (''Palinurus'') on vähiliste perekond, mille liike leidub [[Atlandi ookean]]i idaosas, [[India ookean]]i lääneosas ja [[Vahemeri|Vahemeres]].


==Proosa==

* Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel &quot;metsikuid&quot; [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad &quot;[[vargus|võtsid kaasa]]&quot; igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve langusti [[tasku]]sse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: &quot;''Votre Excellence a oublie la sauce''&quot;.
:Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], &quot;Lõpp ja algus&quot;, tlk Viktor Sepp, 1981

==Välilingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Loomad]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>np9pbahr5vxu8cc1z1y6w8m1zofs3x9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ehitaja/Nädalakalender</title>
    <ns>2</ns>
    <id>16881</id>
    <revision>
      <id>90248</id>
      <parentid>89406</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T13:43:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kalender */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12889" xml:space="preserve">Arvepidamine iga nädala artikli ja teema kohta esilehel jooksval aastal. Vanad aastad saab arhiveerida.

* Vt ka: [[Kasutaja:Ehitaja/Tähtpäevakalender]]

Märkus: Avalehekülg peab arvestust nädala järgi. Etteantud kuupäevad kehtivad seega ainult 2022. aasta arvestuses ja [https://www.epochconverter.com/weeks/2023 2023 lähevad juba nihkesse]. 2026. aastal võib numeratsioon minna vast ka [https://www.epochconverter.com/weeks/2026 53 nädala peale].

==Kalender==

{|class=&quot;wikitable&quot;
!Nr
!Kuupäevad
!Nädala või kuu üldteema (kui on)
!Nädala artikkel
!Link
!Nädala pilt
!Link
|-
| 1
| 3.-9. jaanuar
| [[Avalik omand]], [[Kolmekuningapäev]], [[Alkohol]]/Alkoholijoove [https://pageviews.toolforge.org/?project=et.wikipedia.org&amp;platform=all-access&amp;agent=user&amp;redirects=0&amp;start=2021-12-13&amp;end=2022-01-02&amp;pages=Alkoholijoove]
| [[Aasta]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/1|1. nädal]]
| [[:File:Hugo van der Goes - The Adoration of the Kings (Monforte Altar) - Google Art Project.jpg]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/1|1. nädal]]
|-
| 2
| 10.-16. jaanuar
| [[Loogika]]
| [[Loogika]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/2|2. nädal]]
| [[:Pilt:Biblioteka_Marciana,_Aristotel.jpg]] Paolo Veronese, &quot;Aristoteles&quot; (1560ndad)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/2|2. nädal]]
|-
| 3
| 17.-23. jaanuar
| 
| [[Raamatukogu]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/3|3. nädal]]
| [[:Pilt:Arcimboldo_Librarian_Stokholm.jpg]] Giuseppe Arcimboldo, &quot;Raamatukoguhoidja&quot; (u 1570)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/3|3. nädal]]
|-
| 4
| 24.-30. jaanuar
| [[Holokaust]]
| [[Holokaust]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/4|4. nädal]]
| [[:Pilt:Charlotte_Salomon_-_JHM_4351.jpg]] Charlotte Salomon (1917, Berliin – 1943, Auschwitz), ''Leben? oder Theater? Ein singspiel''
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/4|4. nädal]]
|-
| 5
| 31. jaanuar − 6. veebruar
| [[Küünal]]
| [[Küünal]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/5|5. nädal]]
| [[:Pilt:Clara_Peeters_Stillleben.jpg]] Clara Peeters, &quot;Vaikelu veini, küünla ja rosmariiniga (Pulmavaikelu)&quot; (1607)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/5|5. nädal]]
|-
| 6
| 7.-13. veebruar
| [[Teadus]]
| [[Teadlane]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/6|6. nädal]]
| [[:Pilt:Henrika_Šantel_-_Kemičarka.jpg]] Henrika Šantel, &quot;Keemik (Ana Mayer Kansky portree)&quot; (1932)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/6|6. nädal]]
|-
| 7
| 14.-20. veebruar
| [[Leedu]]
| [[Muinasjutt]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/7|7. nädal]]
| [[:Pilt:Mikalojus Konstantinas Ciurlionis - FAIRY TALE (FAIRY TALE OF KINGS) - 1909.jpg]] Mikalojus Konstantinas Čiurlionis  (1875–1911), &quot;Kuningate muinasjutt&quot; (1909)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/7|7. nädal]]
|-
| 8
| 21.-27. veebruar
| [[Eesti]]
| [[Eestlus]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/8|8. nädal]]
| [[:Pilt:Kohtumine_sillal._Õli,_lõuend._2006._Margus_Rump.jpg]] Margus Rump, &quot;Kohtumine sillal&quot; (2006)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/8|8. nädal]]
|-
| 9
| 28. veebruar – 6. märts
| [[Kalevala]], Teatrikuu
| [[Teater]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/9|9. nädal]]
| [[:Pilt:Akseli_Gallen-Kallela_-_Lemminkäinen's_Mother_-_Google_Art_Project.jpg]] Akseli Gallen-Kallela, &quot;Lemminkäise ema&quot; (1897)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/9|9. nädal]]
|-
| 10
| 7.-13. märts
| [[Naised]], Teatrikuu
| [[Naine]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/10|10. nädal]]
| [[:Pilt:Novella-dandrea-marie-eleonore-godefroid.jpg]] Marie-Éléonore Godefroid' maal kujutab 14. sajandi Bologna ülikooli juuraprofessorit Novella d'Andreat, kes pidas loenguid kardina tagant, et tema kaunidus auditooriumi tähelepanu ei hajutaks.
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/10|10. nädal]]
|-
| 11
| 14.-20. märts
| [[Julius Caesar]], [[Iirimaa]], [[Matemaatika]], Teatrikuu
| [[Matemaatika]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/11|11. nädal]]
| [[:Pilt:Newton-WilliamBlake_crop.jpg]] William Blake, &quot;Newton&quot; (1795)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/11|11. nädal]]
|-
| 12
| 21.-27. märts
| [[Luule]], Teatrikuu
| [[Luule]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/12|12. nädal]]
| [[:Pilt:Shoen_Uemura_-_Composition_of_a_Poem.jpg]] Shōen Uemura, &quot;Luuletuse kirjutamine&quot; (1942)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/12|12. nädal]]
|-
| 13
| 28. märts – 3. aprill
| 
| [[Nali]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/13|13. nädal]]
| [[:Pilt:Pigen_med_solsikkerne_(Michael_Ancher).jpg]] Michael Ancher, &quot;Tüdruk päevalilledega&quot; (1889)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/13|13. nädal]]
|-
| 14
| 4.-9. aprill
| 
| [[Lõoke]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/14|14. nädal]]
| [[:Pilt:Marga_Toppelius-Kiseleff_Still_life_with_a_book_and_primroses.jpg]] Marga Toppelius-Kiseleff (1862-1924), &quot;Vaikelu raamatu ja priimulatega&quot;
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/14|14. nädal]]
|-
| 15
| 10.-17. aprill
| [[Kosmonautika]]
| [[Kosmoselend]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/15|15. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/15|15. nädal]]
|-
| 16
| 18.-24. aprill
| Maa päev 22.04
| [[Maa (planeet)]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/16|16. nädal]]
| [[:Pilt:Peder_Mønsted_-_En_forårsdag_i_skoven_ved_Sæby_Å_-_1896.png]] Peder Mørk Mønsted, &quot;Kevadpäev Sæby metsas&quot; (1896)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/16|16. nädal]]
|-
| 17
| 25. aprill – 1. mai
| Volber
| [[Nõid]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/17|17. nädal]]
| [[:Pilt:Falero,_Walpurgisnacht,_1878.jpg]] Luis Ricardo Falero (1851–1896), &quot;Walpurgi öö&quot; (1878)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/17|17. nädal]]
|-
| 18
| 2.-8. mai
| Emadepäev
| [[Ema]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/18|18. nädal]]
| [[:Pilt:Madame_Vigee-Lebrun_and_her_daughter,_Jeanne_Lucia_(Julie).jpg]] Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, &quot;Autoportree tütar Juliega&quot; (1786)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/18|18. nädal]]
|-
| 19
| 9.-15. mai
| [[Valgus]]
| [[Valgus]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/19|19. nädal]]
| [[:Pilt:Wright_of_Derby,_The_Orrery.jpg]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/19|19. nädal]]
|-
| 20
| 16.-22. mai
| LGBT, [[Muuseum]]id, elurikkus
| [[Elurikkus]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/20|20. nädal]]
| [[:Pilt:Louis_Béroud,_Les_joies_de_l'inondation,_1910_-_Sotheby's.jpg]] Louis Béroud' &quot;Üleujutuse rõõmud&quot; (1910) kujutab kopeerijat Louvre'i Médicite saalis, kus ootamatu üleujutus veenümfid Rubensi maalilt välja uhub.
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/20|20. nädal]]
|-
| 21
| 23.-29. mai
| Aafrika
| [[Aafrika]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/21|21. nädal]]
| [[:Pilt:Edward_William_Cooke_-_On_the_Nile_-_Google_Art_Project.jpg]] Edward William Cooke, &quot;Niilusel&quot; (1860)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/21|21. nädal]]
|-
| 22
| 30. mai – 5. juuni
| keskkond, Lastekaitse
| [[Keskkond]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/22|22. nädal]]
| [[:Pilt:Frosterus-Segerstråle,_Pyhäkoululapsia_hellan_nurkassa.jpg]] Hanna Frosterus-Segerstråle, &quot;Pühapäevakooli lapsed ahjunurgas&quot; (1888)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/22|22. nädal]]
|-
| 23
| 6.-12. juuni
| Ookean
| [[Meri]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/23|23. nädal]]
| [[:Pilt:Mauritz_de_Haas_-_Sunset_over_the_waves.jpg]] Mauritz de Haas, &quot;Loojang lainete kohal&quot; (1890)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/23|23. nädal]]
|-
| 24
| 13.-19. juuni
| Pihlakas
| [[Pihlakas]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/24|24. nädal]]
| [[:Pilt:Janis_Rozentāls_-_Under_the_Rowan_Tree_-_Google_Art_Project.jpg]] Janis Rozentāls, &quot;Pihlaka all&quot; (1905)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/24|24. nädal]]
|-
| 25
| 20.-26. juuni
| [[Jaanipäev]]
| [[Jaanipäev]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/25|25. nädal]]
| [[:Pilt:Harald_Slott-Møller,_Sankthans_nat,_1908.jpg]] Harald Slott-Møller, &quot;Jaanipäev&quot; (1908)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/25|25. nädal]]
|-
| 26
| 27. juuni – 3. juuli
| [[Tartu]]
| [[Võti]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/26|26. nädal]]
| [[:Pilt:TKM_1611G,_Tartu_äärelinna_vaade,_Ella_Mätik.jpg]] Ella Mätik, &quot;Tartu äärelinna vaade&quot; (värviline puugravüür, 1942)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/26|26. nädal]]
|-
| 27
| 4.-10. juuli
| [[Seitse venda]]
| [[Päike]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/27|27. nädal]]
| [[:Pilt:Antti_Favén_-_The_Seven_Brothers_on_top_of_a_Boulder.jpg]] Antti Favén, &quot;Seitse venda kivil&quot; (1910)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/27|27. nädal]]
|-
| 28
| 11.-17. juuli
| 
| [[Maasikas]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/28|28. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/28|28. nädal]]
|-
| 29
| 18.-24. juuli
| 
| [[Suvi]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/29|29. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/29|29. nädal]]
|-
| 30
| 25.-31. juuli
| 
| [[Traktor]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/30|30. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/30|30. nädal]]
|-
| 31
| 1.-7. august
| 
| [[Ohakas]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/31|31. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/31|31. nädal]]
|-
| 32
| 8.-14. august
| [[Põlisrahvad]], [[Tuletõrje]]
| [[Tuletõrje]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/32|32. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/32|32. nädal]]
|-
| 33
| 15.-21. august
| 
| [[Jõgi]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/33|33. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/33|33. nädal]]
|-
| 34
| 22.-28. august
| 
| [[Rukis]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/34|34. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/34|34. nädal]]
|-
| 35
| 29. august – 4. september
| [[Palgalõhe]]
| [[Kool]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/35|35. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/35|35. nädal]]
|-
| 36
| 5.-11. september
| 
| [[Sügis]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/36|36. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/36|36. nädal]]
|-
| 37
| 12.-18. september
| 
| [[Vaher]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/37|37. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/37|37. nädal]]
|-
| 38
| 19.-25. september
| [[Rahvusvähemus]], [[Paul-Eerik Rummo]]
| [[Ajalugu]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/38|38. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/38|38. nädal]]
|-
| 39
| 26.-2. oktoober
| [[Mihkel]], [[Oinas]], [[Tõlkimine]], [[Püha Hieronymus]], Kunstikuu, [[Muusika]]
| [[Tõlkimine]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/39|39. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/39|39. nädal]]
|-
| 40
| 3.-9. oktoober
| Kunstikuu, [[Õpetaja]], [[Rändlind]]
| [[Õpetaja]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/40|40. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/40|40. nädal]]
|-
| 41
| 10.-16. oktoober
| Kunstikuu, [[Toit]], [[Kollane ajakirjandus]]
| [[Natüürmort]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/41|41. nädal]]
| [[:Pilt:Joachim Beuckelaer - Keukenscène met Christus en de Emmaüsgangers.jpg]] Joachim Beuckelaer, &quot;Köögistseen Kristusega Emmause teel&quot; (1560ndad)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/41|41. nädal]]
|-
| 42
| 17.-23. oktoober
| Kunstikuu
| [[Kunstnik]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/42|42. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/42|42. nädal]]
|-
| 43
| 24.-30. oktoober
| Kunstikuu
| [[Eesti kunst]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/43|43. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/43|43. nädal]]
|-
| 44
| 31. oktoober – 6. november
| [[Halloween]], [[Hingedepäev]]
| [[Seen]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/44|44. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/44|44. nädal]]
|-
| 45
| 7.-13. november
| [[Poola]], [[Mardipäev]]
| [[Vihm]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/45|45. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/45|45. nädal]]
|-
| 46
| 14.-20. november
| [[Läti]], [[Filosoofia]]
| [[Saar]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/46|46. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/46|46. nädal]]
|-
| 47
| 21.-27. november
| [[Kadripäev]], [[Õlipuu]], ostuvaba päev
| [[Õlipuu]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/47|47. nädal]]
| [[:Pilt:Francesco_Lojacono_Olive_Grove,_Palermo.jpg]] Francesco Lojacono (1838-1915), &quot;Oliivisalu Palermos&quot;
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/47|47. nädal]]
|-
| 48
| 28. november – 4. detsember
| 
| [[Lumi]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/48|48. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/48|48. nädal]]
|-
| 49
| 5.-11. detsember
| [[Soome]], [[Inimõigused]], [[Tango]]
| [[Talveuni]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/49|49. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/49|49. nädal]]
|-
| 50
| 12.-18. detsember
| [[Esperanto]]
| [[Talv]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/50|50. nädal]]
| [[:Pilt:Sunset_over_a_Ukrainian_Hamlet._1915._Julius_Klever.jpg]] Julius Klever, &quot;Loojang Ukraina küla kohal&quot; (1915)
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/50|50. nädal]]
|-
| 51
| 19.-25. detsember
| [[Jõul]]
| [[Jõulud]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/51|51. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/51|51. nädal]]
|-
| 52
| 26. detsember – 1. jaanuar
| [[Avalik omand]]
| [[Avalik omand]]
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/52|52. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/52|52. nädal]] 
|-
| 53
| [vahel harva on nädalaid 53?]
| 
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/53|53. nädal]]
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud pilt/53|53. nädal]] 
|-
|}

==Kohatäide==
{|class=&quot;wikitable&quot;
!Nr
!Kuupäevad
!Nädala või kuu üldteema (kui on)
!Nädala artikkel
!Nädala pilt
|-
| 
| 
| 
| [[Vikitsitaadid:Valitud teema/52-2021|Kalevipoeg]]
| [[:File:Viis Punamütsikest I.png]]
|-
|}</text>
      <sha1>0ehz3d3cdifve8ou7zmm12kyrgu3p1s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Valitud pilt/44</title>
    <ns>4</ns>
    <id>18930</id>
    <revision>
      <id>90247</id>
      <parentid>89372</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T13:40:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="196" xml:space="preserve">[[Fail:Otto_Marseus_von_Schrieck_Forest_floor_still_life_with_mushrooms.jpg|400px|right|&quot;Metsavaikelu seentega&quot; (17. saj)]]
Otto Marseus van Schrieck (1619-1678), &quot;Metsavaikelu seentega&quot;, ''s.d.''</text>
      <sha1>16ihou2uexvecqrvf9uunv8dmubd7zc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Valitud pilt/50</title>
    <ns>4</ns>
    <id>19032</id>
    <revision>
      <id>90246</id>
      <timestamp>2022-08-27T13:38:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Sunset over a Ukrainian Hamlet. 1915. Julius Klever.jpg|400px|right|&quot;Loojang Ukraina küla kohal&quot; (1915)]] Julius Sergius von Klever, &quot;[[Päikeseloojang|Loojang]] [[Ukraina]] [[küla]] kohal&quot; (1915)'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="205" xml:space="preserve">[[Fail:Sunset over a Ukrainian Hamlet. 1915. Julius Klever.jpg|400px|right|&quot;Loojang Ukraina küla kohal&quot; (1915)]]
Julius Sergius von Klever, &quot;[[Päikeseloojang|Loojang]] [[Ukraina]] [[küla]] kohal&quot; (1915)</text>
      <sha1>n4z2o8wjy66qmb7hxeq019x9iuudvtb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Valitud teema/44</title>
    <ns>4</ns>
    <id>19033</id>
    <revision>
      <id>90249</id>
      <timestamp>2022-08-27T13:53:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Avaleht/Teema | pilt = Otto_Marseus_van_Schrieck_-_Bosstilleven_met_champignons,_vlinders_en_een_slang_-_II.jpg | artikkel = Seen | tekst = '''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele.  }}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]&lt;/noinclude&gt;'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="427" xml:space="preserve">{{Avaleht/Teema
| pilt = Otto_Marseus_van_Schrieck_-_Bosstilleven_met_champignons,_vlinders_en_een_slang_-_II.jpg
| artikkel = Seen
| tekst = '''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele. 
}}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>73vahb9phn5s65vvcbmq1137ckuumqd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Valitud teema/38</title>
    <ns>4</ns>
    <id>19034</id>
    <revision>
      <id>90256</id>
      <timestamp>2022-08-27T16:47:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Avaleht/Teema | pilt = Gerrit_Dou_-_Scholar_sharpening_a_quill_pen.jpg | artikkel = Ajalugu | tekst = '''Ajalugu''' tähendab nii [[minevik]]ku kui ka [[teadmine|teadmisi]] minevikust ehk mineviku uurimist, kirjeldamist ja tõlgendamist.  }}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]&lt;/noinclude&gt;'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="310" xml:space="preserve">{{Avaleht/Teema
| pilt = Gerrit_Dou_-_Scholar_sharpening_a_quill_pen.jpg
| artikkel = Ajalugu
| tekst = '''Ajalugu''' tähendab nii [[minevik]]ku kui ka [[teadmine|teadmisi]] minevikust ehk mineviku uurimist, kirjeldamist ja tõlgendamist. 
}}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Vikitsitaatide valitud teemad]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>cd7vdocl5lbav1pqhszw27oobsb5ohh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Valitud pilt/38</title>
    <ns>4</ns>
    <id>19035</id>
    <revision>
      <id>90258</id>
      <timestamp>2022-08-27T17:09:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Johann_Heinrich_Tischbein_-_The_Nine_Muses_-_Clio_(History),_1780.jpg|350px|right|Johann Heinrich Tischbein, &quot;Ajaloo muusa Kleio&quot;]] Johann Heinrich Tischbein, &quot;Ajaloo muusa Kleio&quot; (1780)'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="193" xml:space="preserve">[[File:Johann_Heinrich_Tischbein_-_The_Nine_Muses_-_Clio_(History),_1780.jpg|350px|right|Johann Heinrich Tischbein, &quot;Ajaloo muusa Kleio&quot;]]
Johann Heinrich Tischbein, &quot;Ajaloo muusa Kleio&quot; (1780)</text>
      <sha1>q6g463lrhx0t9070rli5vs2rg0j623l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sheryl Sandberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19036</id>
    <revision>
      <id>90276</id>
      <timestamp>2022-08-27T22:02:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Sheryl Sandberg World Economic Forum 2013.jpg|pisi|Sheryl Sandberg, 2013.]] '''Sheryl Kara Sandberg''' (sündinud 28. augustil 1969 Washingtoni linnas USAs) on USA ettevõtja, ärijuht, aktivist ja filantroop.  ==Intervjuud== * There’s a song that has all the names of the presidents, and so my kids were learning the names of all the presidents and my daughter, at four, looked at me, and her first question was, “Mommy, why are they all boys?” * I think women in...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33072" xml:space="preserve">[[Pilt:Sheryl Sandberg World Economic Forum 2013.jpg|pisi|Sheryl Sandberg, 2013.]]
'''Sheryl Kara Sandberg''' (sündinud 28. augustil 1969 Washingtoni linnas USAs) on USA ettevõtja, ärijuht, aktivist ja filantroop.

==Intervjuud==
* There’s a song that has all the names of the presidents, and so my kids were learning the names of all the presidents and my daughter, at four, looked at me, and her first question was, “Mommy, why are they all boys?”
* I think women in leadership suffer from stereotyping, and when people expect a stereotype and are reminded of a stereotype, that actually makes the stereotype stronger. It’s called stereotype threat, and it’s why when women check off “Miss” or girls check off “Female” before taking a math test, the research shows they actually do worse. What has happened is that there aren’t women in leadership roles, therefore people don’t expect there to be women in leadership roles, therefore, there aren’t women in leadership roles.
*  And I think we are so focused on supporting what we call “choice,” that we don’t mean real choice. When we say choice, we mean women get to choose to work or have families. We don’t mean men choose to work or have families. Real choice would mean that people were choosing based on their interests and personal passions, not based on their gender.
* As a woman gets more successful, she is less liked by people of both genders, and as a man gets more successful, he does not take a likability hit.
* When I say women have been 15 percent or 16 percent of the leadership in corporate America for ten years and it hasn’t moved, people are astonished: “Really? It hasn’t moved in ten years? We’ve stopped making progress?”
So the first thing is acknowledging there is a problem and deciding we want it to get better. In our society, we don’t talk about gender, at all. I don’t understand how you fix a problem if you can’t acknowledge you have one.
* I wrote at the end of my book, it’s one of my favorite lines in the whole book, “One day there won’t be ‘female.’” The word “female,” when inserted in front of something, is always with a note of surprise. Female COO, female pilot, female surgeon—as if the gender implies surprise, which it does. I am a female leader. One day there won’t be female leaders. There will just be leaders.
* There’s been a lot written about what the world would be like with more women [leaders]. My view is that if all the players play, that creates more competition, and more records get broken. I just think we would perform better as a society. Plus, I want to live in a more equal world.
* The concrete things are men need to do more childcare and housework. We need to get to equality in the home. We cannot have equality in the office until we have equality in the home. It can’t happen.
* I think equal maternity and paternity leave are hugely important. How are we going to teach men to be equals if the average woman takes three months and the average man takes two weeks?
** Sheryl Sandberg, intervjuu: Marianne Schnall, [https://www.salon.com/2013/11/03/sheryl_sandberg_men_need_to_do_more_childcare_and_housework/ &quot;Sheryl Sandberg: &quot;Men need to do more childcare and housework&quot;&quot;], Salon, 3. november 2013; väljavõte raamatust: Marianne Schnall, &quot;What Will It Take to Make a Woman President? Conversations About Women, Leadership and Power&quot;, Seal Press, 2013

==Kõned ja sõnavõtud==
* Tõsi on, et maailma juhivad siiamaani mehed. Ma pole kindel, et see neil väga hästi läheb.
** Sheryl Sandberg naisjuhtide edendamise foorumil Pacificu ülikoolis Californias; Kelly Chen, [https://money.cnn.com/2017/09/12/technology/business/sheryl-sandberg-men-still-run-the-world/index.html &quot;Sheryl Sandberg: Men run the world and it's not going that well&quot;], CNN, 13. september 2017


&lt;!--* As you start your post-HBS career, look for opportunities, look for growth, look for impact, look for mission.  Move sideways, move down, move on, move off.  Build your skills, not your resume.  Evaluate what you can do, not the title they’re going to give you.  Do real work.  Take a sales quota, a line role, an ops job.  Don’t plan too much, and don’t expect a direct climb. If I had mapped out my career when I was sitting where you are, I would have missed my career.
--&gt;* Ärikooli järgset karjääri alustades otsige võimalusi, otsige kasvu, otsige mõju, otsige missiooni. Liikuge külje suunas, liikuge alla, liikuge edasi, liikuge ära. Arendage oma oskusi, mitte oma CV-d. Hinnake seda, mida saate teha, mitte ametinimetust, mis teile antakse. Tehkee päris tööd. Võtke müügikvoot, liinitöö, operaatoritöö. Ärge planeerige liiga palju ja ärge oodake otsest tõusu. Kui ma oleksin teie kohal istudes oma karjääri kaardistanud, oleksin oma karjäärist ilma jäänud.
&lt;!--* As traditional structures are breaking down, leadership has to evolve as well – from hierarchy to shared responsibility, from command and control to listening and guiding. 
--&gt;* Kuna traditsioonilised struktuurid lagunevad, peab ka juhtimine arenema – hierarhiast jagatud vastutuseni, käsust ja kontrollist kuulamise ja suunamiseni.
&lt;!--* As you lead in this new world, you will not be able to rely on who you are or the degree you hold.  You’ll have to rely on what you know.  Your strength will not come from your place on some org chart, but from building trust and earning respect.  You’re going to need talent, skill, and imagination and vision.  But more than anything else, you’re going to need the ability to communicate authentically, to speak so that you inspire the people around you and to listen so that you continue to learn each and every day on the job.
* The workplace is an especially difficult place for anyone to tell the truth, because no matter how flat we want our organizations to be, all organizations have some form of hierarchy.  This means that one person’s performance is assessed by someone else’s perception.
:This is not a setup for honesty.  Think about how people speak in a typical workforce.  Rather than say, “I disagree with our expansion strategy” or better yet, “this seems truly stupid.”  They say, “I think there are many good reasons why we’re entering this new line of business, and I’m certain the management team has done a thorough ROI analysis, but I’m not sure we have fully considered the downstream effects of taking this step forward at this time.”  As we would say at Facebook, three letters: WTF.
--&gt;* Töökohas on tõtt rääkida eriti raske, sest ükskõik kui lapikutena me oma organisatsioone ka ei kavanda, on igas organisatsioonis mingisugune hierarhia. See tähendab, et ühe inimese sooritust hinnatakse kellegi teise arusaamise järgi.
:See ei ole aususe jaoks hea koht. Mõelge sellele, kuidas inimesed tüüpilisel töökohal räägivad. Selle asemel, et öelda &quot;Ma ei nõustu meie laienemisstrateegiaga&quot; või, veel parem, &quot;see tundub tõesti rumal mõte&quot;, öeldakse: &quot;Ma arvan, et sellesse uude tegevusvaldkonda sisenemiseks on palju häid põhjuseid ja olen kindel, et juhtkond on teinud põhjaliku investeeringutasuvuse analüüsi, kuid ma pole kindel, et oleme selle praeguse sammu hilisemaid mõjusid täielikult arvesse võtnud.&quot; Nagu me Facebookis ütleksime, kolm tähte: WTF.
&lt;!--* Truth is better used by using simple language.
--&gt;* Lihtsas keeles töötab tõde paremini.
&lt;!--* And as you get more senior, not only will people speak less clearly to you but they will overreact to the small things you say.  When I joined Facebook, one of the things I had to do was build the business side of the company and put some systems into place.  But I wanted to do it without destroying the culture that made Facebook great.  So one of the things I tried to do was encourage people not to do formal PowerPoint presentations for meetings with me.  I would say things like, “Don’t do PowerPoint presentations for meetings with me.  Instead, come in with a list of what you want to discuss.”  But everyone ignored me and they kept doing their presentations meeting after meeting, month after month.  So about two years in, I said, “OK, I hate rules but I have a rule: no more PowerPoint in my meetings.”
:About a month later I was about to speak to our global sales team on a big stage and someone came up to me and said, “Before you get on that stage, you really should know everyone’s pretty upset about the no PowerPoint with clients thing.”  So I got on the stage and said, “one, I meant no PowerPoint with me.  But two, more importantly, next time you hear something that’s really stupid, don’t adhere to it.  Fight it or ignore it, even if it’s coming from me or Mark.”
* A good leader recognizes that most people won’t feel comfortable challenging authority, so it falls upon authority to encourage them to question.  It’s easy to say that you’re going to encourage feedback but it’s hard to do, because unfortunately it doesn’t always come in a format we want to hear.
--&gt;* Hea juht mõistab, et enamik inimesi ei tunne end ülemusega vaieldes mugavalt, seega on ülemuse ülesanne julgustada neid küsimusi esitama. Lihtne on öelda, et julgustate tagasisidet, kuid seda on raske teha, sest kahjuks ei tule tagasiside alati sellisel kujul, nagu meile meeldiks.
&lt;!--* When you’re the leader, it is really hard to get good and honest feedback, no many how many times you ask for it.  One trick I’ve discovered is that I try to speak really openly about the things I’m bad at, because that gives people permission to agree with me, which is a lot easier than pointing it out in the first place.  To take one of many possible examples, when things are unresolved I can get a tad anxious.  Really, when anything’s unresolved, I get anxious.  I’m quite certain no one has accused me of being too calm. So I speak about it openly and that gives people permission to tell me when it’s happening.  But if I never said anything, would anyone who works at Facebook walk up to me and say, “Hey Sheryl, calm down. You’re driving us all nuts!”  I don’t think so.
* Motivation comes from working on things we care about.  But it also comes from working with people we care about.  And in order to care about someone, you have to know them.  You have to know what they love and hate, what they feel, not just what they think.  If you want to win hearts and minds, you have to lead with your heart as well as your mind.  I don’t believe we have a professional self from Mondays through Fridays and a real self for the rest of the time.  That kind of division probably never worked, but in today’s world, with real and authentic voice, it makes even less sense.
* I recently started speaking up about the challenges women face in the workforce, something I only had the courage to do in the last few years.  Before this, I did my career like everyone else does it.  I never told anyone I was a girl.  Don’t tell.  I left the lights on when I went home to do something for my kids. I locked my office door and pumped milk for my babies while I was on conference calls.  People would ask, “what’s that sound?”  I would say, “What sound?”   “I hear a beep.”  “Oh, there’s a fire truck outside my office.”
* Women at the top — C-level jobs — are stuck at 15-16 percent and have not moved in a decade. Not even close to 50% and no longer growing.  We need to acknowledge openly that gender remains an issue at the highest levels of leadership.  The promise of equality is not equality.
--&gt;* Naiste osakaal tipptöökohtadel – korporatiivtaseme juhtide seas – on 15–16 protsendi juurde kinni jäänud ega ole sealt kümne aasta jooksul liikunud. See on 50 protsendist kaugel ega kasva enam. Peame avalikult tunnistama, et kõrgeimatel juhtimistasanditel on sugu endiselt probleem. Võrdsuse lubadus ei ole võrdsus.
&lt;!--* We need to start talking about how women underestimate their abilities compared to men and how for women, but not men, success and likeability are negatively correlated.  That means that as a woman is more successful in your workplaces, she will be less liked.  This means that women need a different form of management and mentorship, a different form of sponsorship and encouragement than men.
--&gt;* Peame hakkama rääkima sellest, kuidas naised alahindavad oma võimeid võrreldes meestega ning kuidas naiste, aga mitte meeste jaoks on edu ja meeldivus negatiivses korrelatsioonis. See tähendab, et kui naine on tööl edukam, meeldib ta inimestele vähem. See tähendab, et naised vajavad teistsugust juhtimist ja juhendamist, teistsugust tuge ja julgustamist kui mehed.
&lt;!--* We need to start talking openly about the flexibility all of us need to have both a job and a life.  A couple of weeks ago in an interview I said that I leave the office at 5:30 p.m. to have dinner with my children.  I was shocked at the press coverage.  One of my friends said I couldn’t get more headlines if I had murdered someone with an ax.  This showed me this is an unresolved issue for all of us, men and women alike. Otherwise, everyone would not write so much about it.
--&gt;* Peame hakkama avameelselt rääkima paindlikkusest, mida me kõik vajame, et meil oleks nii töö kui ka elu. Paar nädalat tagasi ütlesin ühes intervjuus, et lahkun kontorist kell 17.30. oma lastega õhtust sööma. Olin ajakirjanduse kajastusest šokeeritud. Üks mu sõber ütles, et ma ei saaks rohkem pealkirju, kui oleksin kellegi kirvega mõrvanud. See näitas mulle, et see on meie kõigi jaoks lahendamata probleem, nii meeste kui ka naiste jaoks. Muidu ei kirjutataks sellest nii palju.
&lt;!--* Give us a world where half our homes are run by men and half our institutions are run by women.  I’m pretty sure that would be a better world.
--&gt;* Andke meile maailm, kus pooli meie kodudest juhivad mehed ja pooli meie asutustest juhivad naised. Ma olen üsna kindel, et see on parem maailm.
** Sheryl Sandberg kõnes Harvardi ärikoolis; John A. Byrne, [https://web.archive.org/web/20190605000650/https://poetsandquants.com/2012/05/24/sheryl-sandbergs-class-day-speech-at-harvard-business-school/ &quot;Sheryl Sandberg’s Inspiring Speech At Harvard Business School&quot;], Poets and Quants, 24. mai 2012

==&quot;Lean In&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Sheryl Sandberg ja Nell Scovell, &quot;Lean In: Women, Work, and the Will to Lead&quot;, NY: Alfred A. Knopf, 2013. (Raamatu pealkirjal ei ole head ühest eestikeelset tõlget, seda võib tõlkida nt &quot;Ole julge&quot;, &quot;Ära karda tegutseda&quot; või &quot;Julge tegutseda&quot;.)


&lt;!--* Today in the United States and the developed world, women are better off than ever. We stand on the shoulders of the women who came before us, women who had to fight for the rights that we now take for granted. In 1947, Anita Summers, the mother of my longtime mentor Larry Summers, was hired as an economist by the Standard Oil Company. When she accepted the job, her new boss said to her, “I am so glad to have you. I figure I am getting the same brains for less money.” Her reaction to this was to feel flattered. It was a huge compliment to be told that she had the same brains as a man. It would have been unthinkable for her to ask for equal compensation. (lk 4)
--&gt;* Ameerika Ühendriikides ja arenenud riikides on naiste olukord tänapäeval parem kui kunagi varem. Me seisame nende naiste õlgadel, kes tulid enne meid, naised, kes pidid võitlema õiguste eest, mida meie praegu iseenesestmõistetavateks peame. 1947. aastal palkas Standard Oil Company ökonomistiks Anita Summersi, minu kauaaegse mentori Larry Summersi ema. Kui ta selle töö vastu võttis, ütles tema uus ülemus talle: &quot;Mul on tõesti hea meel, et olete meiega. Ma usun, et saan sama hea aju vähema raha eest.&quot; Anita reaktsioon oli tunda ennast meelitatuna. See oli tohutu kompliment, kui talle öeldi, et tal on sama hea aju kui mehel. Olnuks mõeldamatu, et ta küsiks võrdset tasu. (lk 4)
&lt;!--* But knowing that things could be worse should not stop us from trying to make them better. When the suffragettes marched in the streets, they envisioned a world where men and women would be truly equal. A century later, we are still squinting, trying to bring that vision into focus. (lk 5)
--&gt;* Kuid teadmine, et olukord võiks olla hullem, ei tohiks takistada meid püüdmast neid paremaks muuta. Kui sufražetid tänavatel marssisid, kujutlesid nad maailma, kus mehed ja naised oleksid tõeliselt võrdsed. Sajand hiljem peame endiselt silmi kissitama, kui tahame seda nägemust fookusesse tuua. (lk 5)
&lt;!--* I graduated from college in 1991 and from business school in 1995. In each entry-level job after graduation, my colleagues were a balanced mix of male and female. I saw that the senior leaders were almost entirely male, but I thought that was due to historical discrimination against women. The proverbial glass ceiling had been cracked in almost every industry, and I believed that it was just a matter of time until my generation took our fair share of the leadership roles. But with each passing year, fewer and fewer of my colleagues were women. More and more often, I was the only woman in the room. (lk 6)
* A truly equal world would be one where women ran half our countries and companies and men ran half our homes. I believe that this would be a better world. The laws of economics and many studies of diversity tell us that if we tapped the entire pool of human resources and talent, our collective performance would improve. (lk 7)
--&gt;* Tõeliselt võrdne maailm oleks selline, kus naised juhiksid pooli meie riike ja ettevõtteid ning mehed pooli meie kodusid. Usun, et see oleks parem maailm. Majandusseadused ja paljud mitmekesisuse uuringud ütlevad meile, et kui me kasutaksime ära kogu inimressursside ja talentide kogumi, paraneks meie kollektiivne tulemuslikkus. (lk 7)
&lt;!--* Men have an easier time finding the mentors and sponsors who are invaluable for career progression. Plus, women have to prove themselves to a far greater extent than men do. And this is not just in our heads. A 2011 McKinsey report noted that men are promoted based on potential, while women are promoted based on past accomplishments. (lk 8)
--&gt;* Meestel on lihtsam leida mentoreid ja toetajaid, kes on karjääri edendamiseks hindamatud. Lisaks peavad naised end tõestama palju suuremal määral kui mehed. Ja see pole ainult meie peades kinni. 2011. aastal märgiti McKinsey raportis, et mehi [[edutamine|edutatakse]] [[potentsiaal]]i alusel, naisi aga varasemate [[saavutus]]te põhjal. (lk 8)
&lt;!--* Internal obstacles are rarely discussed and often underplayed. Throughout my life, I was told over and over about inequalities in the workplace and how hard it would be to have a career and a family. I rarely heard anything, however, about the ways I might hold myself back. These internal obstacles deserve a lot more attention, in part because they are under our own control. (lk 9)
--&gt;* Sisemistest takistustest räägitakse harva ja sageli neid alahinnatakse. Kogu mu elu on mulle ikka ja jälle räägitud ebavõrdsusest töökohal ja sellest, kui raske oleks hoida korraga karjääri ja peret. Kuid harva olen ma kuulnud midagi selle kohta, kuidas ma ise ennast tagasi hoian. Need sisemised takistused väärivad palju rohkem tähelepanu, osaliselt seetõttu, et need on meie endi kontrolli all. (lk 9)
&lt;!--* Some of the most important contributions to our world are made by caring for one person at a time. (lk 10)
--&gt;* Mõned kõige olulisemad panused meie maailma tehakse, hoolitsedes vaid ühe inimese eest korraga. (lk 10)
&lt;!--* If we can succeed in adding more female voices at the highest levels, we will expand opportunities and extend fairer treatment to all. (lk 10)
--&gt;* Kui meil õnnestub lisada rohkem naishääli kõrgeimal tasemel, laiendame võimalusi ja võimaldame õiglasemat kohtlemist kõigi jaoks. (lk 10)
&lt;!--* Far from blaming the victim, I believe that female leaders are key to the solution. Some critics will also point out that it is much easier for me to lean in, since my financial resources allow me to afford any help I need. My intention is to offer advice that would have been useful to me long before I had heard of Google or Facebook and that will resonate with women in a broad range of circumstances. (lk 11)
--&gt;* Kaugel sellest, et süüdistada ohvrit, usun ma siiski, et naisjuhid on lahenduse võti. Mõned minu kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et mul on palju lihtsam julgelt tegutseda, kuna minu rahalised vahendid võimaldavad mul endale lubada igasugust abi, mida vajan. Minu eesmärk on pakkuda nõu, mis oleks olnud mulle kasulik juba ammu enne seda, kui olin kuulnud Google'ist või Facebookist, ja mis puudutab naisi paljudes olukordades. (lk 11)
&lt;!--* The time is long overdue to encourage more women to dream the possible dream and encourage more men to support women in the workforce and in the home. (lk 11)
--&gt;* Juba ammugi on aeg julgustada enamaid naisi unistama ja julgustada enamaid mehi toetama naisi tööl ja kodus. (lk 11)
&lt;!--* The pipeline that supplies the educated workforce is chock-full of women at the entry level, but by the time that same pipeline is filling leadership positions, it is overwhelmingly stocked with men. (1. ptk)
--&gt;* Haritud tööjõudu pakkuv toru on alguspunktis naisi täis, kuid selleks ajaks, kui sama toru juhikohtadeni jõuab, on see valdavalt täis mehi. (1. ptk)
&lt;!--* Professional ambition is expected of men but is optional—or worse, sometimes even a negative—for women. “She is ''very'' ambitious” is not a compliment in our culture. Aggressive and hard-charging women violate unwritten rules about acceptable social conduct. Men are continually applauded for being ambitious and powerful and successful, but women who display these same traits often pay a social penalty. Female accomplishments come at a cost. (1. ptk)
--&gt;* Meestelt eeldatakse ametialaseid ambitsioone, kuid naiste puhul on see kas nende endi valik või, mis veelgi hullem, mõnikord isegi negatiivne. Meie kultuuris ei ole &quot;Ta on ''väga ambitsioonikas&quot; naise jaoks kompliment. Agressiivsed ja karmid naised rikuvad vastuvõetava ühiskondliku käitumise kirjutamata reegleid. Mehi kiidetakse pidevalt selle eest, et nad on ambitsioonikad, võimsad ja edukad, kuid naised, kellel on samad omadused, maksavad sageli ühiskondlikke trahve. Naiste saavutustel on hind. (1. ptk)
&lt;!--* The stories of my childhood bossiness are told (and retold) with great amusement. Apparently, when I was in elementary school, I taught my younger siblings, David and Michelle, to follow me around, listen to my monologues, and scream the word “Right!” when I concluded. I was the eldest of the neighborhood children and allegedly spent my time organizing shows that I could direct and clubs that I could run. People laugh at these accounts, but to this day I always feel slightly ashamed of my behavior (which is remarkable given that I have now written an entire book about why girls should not be made to feel this way, or maybe this partially explains my motivation). (1. ptk)
--&gt;* Lugusid minu kamandajaloomusest lapsepõlves räägitakse (üha uuesti) suure lustiga. Väidetavalt õpetasin ma algkoolis oma nooremaid õdesid-vendi Davidit ja Michelle'i mul sabas käima, kuulama minu monolooge ja karjuma nende lõpus: &quot;Õige!&quot; Olin naabruskonna lastest vanim ja väidetavalt kulutasin aega etenduste korraldamiseks, mida saaksin lavastada, ja klubide organiseerimiseks, mida võiksin juhtida. Inimesed naeravad nende kirjelduste üle, kuid tänaseni tunnen ma oma käitumise pärast iga kord veidi häbi (mis on tähelepanuväärne, arvestades, et olen nüüd kirjutanud terve raamatu sellest, miks ei tohiks tüdrukuid nii tundma panna - või siis see seletab osaliselt mu motivatsiooni). (1. ptk)
&lt;!--* From a very early age, boys are encouraged to take charge and offer their opinions. Teachers interact more with boys, call on them more frequently, and ask them more questions. Boys are also more likely to call out answers, and when they do, teachers usually listen to them. When girls call out, teachers often scold them for breaking the rules and remind them to raise their hands if they want to speak.
:I was recently reminded that these patterns persist even when we are all grown up. Not long ago, at a small dinner with other business executives, the guest of honor spoke the entire time without taking a breath. This meant that the only way to ask a question or make an observation was to interrupt. Three or four men jumped in, and the guest politely answered their questions before resuming his lecture. At one point, I tried to add something to the conversation and he barked, “Let me finish! You people are not good at listening!” Eventually, a few more men interjected and he allowed it. Then the only other female executive at the dinner decided to speak up—and he did it again! He chastised her for interrupting. After the meal, one of the male CEOs pulled me aside to say that he had noticed that only the women had been silenced. He told me he empathized, because as a Hispanic, he has been treated like this many times. (1. ptk)
* Right before Christmas 2011, a video featuring a four-year-old girl named Riley went viral. Riley paces in a toy store, upset because companies are trying to “trick the girls into buying the pink stuff instead of stuff that boys want to buy, right?” Right. As Riley reasons, “Some girls like superheroes, some girls like princesses. Some boys like superheroes, some boys like princesses. So why do all the girls have to buy pink stuff and all the boys have to buy different color stuff?” It takes a near act of rebellion for even a four-year-old to break away from society’s expectations. William still has no doll, while Riley is drowning in a sea of pink. (1. ptk)
--&gt;* Otse enne 2011. aasta jõule levis internetis video nelja-aastasest tüdrukust nimega Riley. Riley sammub mänguasjapoes, olles ärritunud, sest ettevõtted üritavad &quot;petta tüdrukuid ostma roosasid asju, mitte asju, mida poisid ostavad, eks?&quot; Õige. Riley põhjendab: &quot;Mõnele tüdrukule meeldivad superkangelased, mõnele printsessid. Mõnele poisile meeldivad superkangelased, mõnele printsessid. Miks peavad siis kõik tüdrukud ostma roosasid asju ja kõik poisid muud värvi asju?&quot; Isegi nelja-aastane peab ühiskonna ootustest lahti murdmiseks peaaegu mässu korraldama. Williamil pole ikka veel nukku, Riley aga upub roosasse merre. (1. ptk)
&lt;!--* The gender stereotypes introduced in childhood are reinforced throughout our lives and become self-fulfilling prophesies. Most leadership positions are held by men, so women don’t expect to achieve them, and that becomes one of the reasons they don’t. The same is true with pay. Men generally earn more than women, so people expect women to earn less. And they do. (1. ptk)
--&gt;* Lapsepõlves juurutatud soostereotüübid tugevnevad kogu meie elu jooksul ja neist saavad isetäituvad ennustused. Enamikul juhtivatest kohtadest on mehed, nii et naised ei usugi, et nad sinna jõuaksid, ja see on üks põhjusi, miks nad sinna ei jõua. Sama lugu on palgaga. Mehed teenivad üldiselt rohkem kui naised, seega eeldavad kõik, et naised teenivad vähem. Ja nii lähebki. (1. ptk)
&lt;!--* Fear is at the root of so many of the barriers that women face. Fear of not being liked. Fear of making the wrong choice. Fear of drawing negative attention. Fear of overreaching. Fear of being judged. Fear of failure. And the holy trinity of fear: the fear of being a bad mother/wife/daughter.
:Without fear, women can pursue professional success and personal fulfillment—and freely choose one, or the other, or both. (1. ptk)
--&gt;* Hirm on paljude naiste ees seisvate takistuste juur. Hirm, et sa inimestele ei meeldi. Hirm teha vale valik. Hirm tõmmata negatiivset tähelepanu. Hirm üle pingutada. Hirm kohtumõistmise ees. Hirm ebaõnnestumise ees. Ja hirmu püha kolmainsus: hirm olla halb ema/naine/tütar.
:Ilma hirmuta võivad naised püüelda tööalast edu ja isiklikku eneseteostust – ning valida vabalt ühe või teise või mõlema. (1. ptk)
&lt;!--* When looking for a life partner, my advice to women is date all of them: the bad boys, the cool boys, the commitment-phobic boys, the crazy boys. But do not marry them. The things that make the bad boys sexy do not make them good husbands. When it comes time to settle down, find someone who wants an equal partner. Someone who thinks women should be smart, opinionated, and ambitious. Someone who values fairness and expects or, even better, wants to do his share in the home. These men exist and, trust me, over time, nothing is sexier. (If you don’t believe me, check out a fabulous little book called Porn for Women. One page shows a man cleaning a kitchen while insisting, “I like to get to these things before I have to be asked.” Another man gets out of bed in the middle of the night, wondering, “Is that the baby? I’ll get her.”) (8. ptk)
--&gt;* Elukaaslase otsimisel on minu nõuanne naistele käia kohtinguil kõigiga: pahad poisid, lahedad poisid, pühendumisfoobikutest poisid, hullud poisid. Kuid ärge abielluge nendega. Samad jooned, mis teevad pahad poisid seksikaks, ei tee neist häid abikaasasid. Kui tuleb aeg kodu loomiseks, leidke keegi, kes soovib endale võrdväärset partnerit. Keegi, kes arvab, et naised peaksid olema targad, enesekindlad ja ambitsioonikad. Keegi, kes hindab õiglust ja eeldab, et tal tuleb või, mis veelgi parem, tahab ise anda kodus oma osa. Need mehed on olemas ja uskuge mind, lõpuks pole miski seksikam. (Kui te mind ei usu, vaadake vapustavat väikest raamatut &quot;Porno naistele&quot;. Ühel selle leheküljel võib näha, kuidas mees koristab kööki, väites samal ajal: &quot;Mulle meeldib teha need tööd ära enne, kui mult küsitakse.&quot; Teine mees tõuseb keset ööd voodist ja mõtleb: &quot;Kas seda häält teeb laps? Ma lähen tegelen temaga.&quot; (8. ptk)
&lt;!--* Kristina Salen, the leader of Fidelity’s media and internet investment group, told me that when she was dating, she wanted to see how much a boyfriend would support her career, so she devised a test. She would break a date at the last minute claiming there was a professional conflict and see how the guy would react. If he understood and simply rescheduled, she would go out with him again. When Kristina wanted to take a relationship to the next level, she gave him another test. While working in emerging markets in the late 1990s, she would invite the guy to visit her for the weekend … in São Paulo. It was a great way to find out if he was willing to fit his schedule around hers. The trials paid off. She found her Mr. Right and they have been happily married for fourteen years. Not only is her husband, Daniel, completely supportive of her career, he’s also the primary caregiver for their two children. (8. ptk)
--&gt;* Fidelity meedia- ja internetiinvesteeringute grupi juht Kristina Salen rääkis mulle, et tahtis kohtamas käies näha, kui palju poiss-sõber tema karjääri toetab, mistõttu mõtles ta välja testi. Ta katkestas kohtumise viimasel minutil, väites, et tööasjad tulid ette, ja vaatas, kuidas mees reageerib. Kui mees suhtus mõistvalt ja otsis lihtsalt teise aja, läks naine temaga uuesti välja. Kui Kristina tahtis suhet järgmisele tasemele viia, pani ta mehe ette uue proovikivi. 1990. aastate lõpus arenevatel turgudel töötades kutsus ta mehe endale nädalavahetuseks külla… [[São Paulo]]sse. See oli suurepärane viis teada saada, kas mees on valmis oma ajakava tema omaga sobitama. Katsed tasusid end ära. Ta leidis oma härra Õige ja nad on neliteist aastat õnnelikus abielus olnud. Tema abikaasa Daniel mitte ainult ei toeta täielikult tema karjääri, vaid on ka nende kahe lapse peamine hooldaja. (8. ptk)
&lt;!--* A friend of mine ran a team-building exercise during a company retreat where people were asked to fill in their hobbies. Half of the men in the group listed “their children” as hobbies. A hobby? For most mothers, kids are not a hobby. Showering is a hobby. (8. ptk)
--&gt;* Üks mu sõber korraldas ettevõtte väljasõidu ajal meeskonnatöö harjutuse, kus inimestel paluti oma hobisid nimetada. Pooled rühma meestest nimetasid hobide seas &quot;oma lapsi&quot;. Hobi? Enamiku emade jaoks ei ole lapsed hobid. Duši all käimine on hobi. (8. ptk)
&lt;!--* As more women lean in to their careers, more men need to lean in to their families. We need to encourage men to be more ambitious in their homes. We need more men to sit at the table … the kitchen table. (9. ptk)
--&gt;* Mida rohkem naisi tegutseb julgelt oma karjääris, seda rohkem mehi peab tegutsema julgelt oma perekonnas. Peame julgustama mehi olema kodus ambitsioonikamad. Meil on vaja rohkem mehi, kes võtaksid sisse koha laua taga - köögilaua taga. (9. ptk)


{{JÄRJESTA:Sandberg, Sheryl}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]]</text>
      <sha1>ezir941kqjjewrxvmzsbc1lsizy6ouh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90277</id>
      <parentid>90276</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T22:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36015" xml:space="preserve">[[Pilt:Sheryl Sandberg World Economic Forum 2013.jpg|pisi|Sheryl Sandberg, 2013.]]
'''Sheryl Kara Sandberg''' (sündinud 28. augustil 1969 Washingtoni linnas USAs) on USA ettevõtja, ärijuht, aktivist ja filantroop.

==Intervjuud==
&lt;!--* There’s a song that has all the names of the presidents, and so my kids were learning the names of all the presidents and my daughter, at four, looked at me, and her first question was, “Mommy, why are they all boys?”
--&gt;* On üks laul, milles on kõigi presidentide nimed, no ja mu lapsed õppisid kõigi presidentide nimesid ja mu neljane tütar vaatas mulle otsa ja tema esimene küsimus oli: &quot;Emme, miks nad kõik poisid on?&quot;
&lt;!--* I think women in leadership suffer from stereotyping, and when people expect a stereotype and are reminded of a stereotype, that actually makes the stereotype stronger. It’s called stereotype threat, and it’s why when women check off “Miss” or girls check off “Female” before taking a math test, the research shows they actually do worse. What has happened is that there aren’t women in leadership roles, therefore people don’t expect there to be women in leadership roles, therefore, there aren’t women in leadership roles.
--&gt;* Ma arvan, et juhtpositsioonil olevad naised kannatavad stereotüüpide all ning kui inimesed ootavad stereotüüpi ja neile meenutatakse stereotüüpi, muudab see stereotüübi tugevamaks. Seda nimetatakse stereotüüpseks ohuks ja sellepärast ongi nii, et kui naised teevad enne matemaatikatesti sooritamist linnukese kasti &quot;Preili&quot; või tüdrukud kasti &quot;Naine&quot;, näitavad uuringud, et neil lähebki tegelikult halvemini. Juhtunud on see, et juhtrollides ei ole naisi, mistõttu inimesed ei eeldagi, et juhirollides oleks naisi, seega naised juhirollidesse ka ei jõua.
&lt;!--* And I think we are so focused on supporting what we call “choice,” that we don’t mean real choice. When we say choice, we mean women get to choose to work or have families. We don’t mean men choose to work or have families. Real choice would mean that people were choosing based on their interests and personal passions, not based on their gender.
--&gt;* Ma arvan, et oleme sedavõrd keskendunud selle toetamisele, mida me valikuks nimetame, et me ei peagi silmas tõelist valikut. Kui me ütleme &quot;valik&quot;, siis peame silmas, et naised saavad valida, kas töötada või luua perekond. Me ei pea oota, et mehed valiksid, kas töötada või pere luua. Tõeline valik tähendaks, et inimesed valivad oma huvide ja isiklike kirgede, mitte soo järgi.
&lt;!--* As a woman gets more successful, she is less liked by people of both genders, and as a man gets more successful, he does not take a likability hit.
--&gt;* Mida edukamaks naine muutub, seda vähem meeldib ta mõlemast soost inimestele, aga kui mees edukamaks saab, tema meeldivus ei lange.
&lt;!--* When I say women have been 15 percent or 16 percent of the leadership in corporate America for ten years and it hasn’t moved, people are astonished: “Really? It hasn’t moved in ten years? We’ve stopped making progress?”
:So the first thing is acknowledging there is a problem and deciding we want it to get better. In our society, we don’t talk about gender, at all. I don’t understand how you fix a problem if you can’t acknowledge you have one.
--&gt;* Kui ma ütlen, et naiste osakaal Ameerika korporatiivjuhtimises on juba kümme aastat olnud 15 või 16 protsenti ja see pole sealt liikunud, on inimesed üllatunud: &quot;Kas tõesti? See pole kümme aastat liikunud? Kas oleme edenemise lõpetanud?&quot;
:Nii et esimene asi on tunnistada probleemi olemasolu ja otsustada, et tahame asja parandada. Meie ühiskonnas ei räägita soost üldse. Ma ei saa aru, kuidas keegi saab probleemi lahendada, kui ta ei suuda tunnistada, et tal on probleem.
&lt;!--* I wrote at the end of my book, it’s one of my favorite lines in the whole book, “One day there won’t be ‘female.’” The word “female,” when inserted in front of something, is always with a note of surprise. Female COO, female pilot, female surgeon—as if the gender implies surprise, which it does. I am a female leader. One day there won’t be female leaders. There will just be leaders.
--&gt;* Kirjutasin oma raamatu lõpus ühe minu lemmikkoha terves raamatus: &quot;Ühel päeval ei ole enam &quot;naist&quot;.&quot; Kui sõna millegi ette pannakse liide &quot;nais-&quot;, tuleb see alati üllatusena. Naistegevjuht, naispiloot, naiskirurg – justkui viitaks eeldaks sugu üllatust, mis muidugi tulebki. Praegu olen ma naisjuht. Ühel päeval pole enam naisjuhte. On lihtsalt juhid.
&lt;!--* There’s been a lot written about what the world would be like with more women [leaders]. My view is that if all the players play, that creates more competition, and more records get broken. I just think we would perform better as a society. Plus, I want to live in a more equal world.
--&gt;* Palju on kirjutatud sellest, milline oleks maailm, kui juhtide seas oleks rohkem naisi. Minu seisukoht on, et kui kõik mängijad on mängus, tekitab see rohkem konkurentsi ja purustatakse rohkem rekordeid. Ma lihtsalt arvan, et me toimiksime ühiskonnana paremini. Pealegi tahan ma elada võrdsemas maailmas.
&lt;!--* The concrete things are men need to do more childcare and housework. We need to get to equality in the home. We cannot have equality in the office until we have equality in the home. It can’t happen.
--&gt;* Konkreetsed asjad, mida mehed tegema peaksid, on rohkem lapsehooldus- ja majapidamistöid. Peame saavutama kodus võrdsuse. Meil ei saa olla kontoris võrdsust enne, kui meil on võrdsus kodus. Ilma see ei toimi.
&lt;!--* I think equal maternity and paternity leave are hugely important. How are we going to teach men to be equals if the average woman takes three months and the average man takes two weeks?
--&gt;* Ma arvan, et ema- ja isapuhkuse võrdsus on väga oluline. Kuidas me õpetame mehi olema võrdsed, kui keskmine naine võtab laste jaoks puhkust kolm kuud ja keskmine mees kaks nädalat?
** Sheryl Sandberg, intervjuu: Marianne Schnall, [https://www.salon.com/2013/11/03/sheryl_sandberg_men_need_to_do_more_childcare_and_housework/ &quot;Sheryl Sandberg: &quot;Men need to do more childcare and housework&quot;&quot;], Salon, 3. november 2013; väljavõte raamatust: Marianne Schnall, &quot;What Will It Take to Make a Woman President? Conversations About Women, Leadership and Power&quot;, Seal Press, 2013

==Kõned ja sõnavõtud==
* Tõsi on, et maailma juhivad siiamaani mehed. Ma pole kindel, et see neil väga hästi läheb.
** Sheryl Sandberg naisjuhtide edendamise foorumil Pacificu ülikoolis Californias; Kelly Chen, [https://money.cnn.com/2017/09/12/technology/business/sheryl-sandberg-men-still-run-the-world/index.html &quot;Sheryl Sandberg: Men run the world and it's not going that well&quot;], CNN, 13. september 2017


&lt;!--* As you start your post-HBS career, look for opportunities, look for growth, look for impact, look for mission.  Move sideways, move down, move on, move off.  Build your skills, not your resume.  Evaluate what you can do, not the title they’re going to give you.  Do real work.  Take a sales quota, a line role, an ops job.  Don’t plan too much, and don’t expect a direct climb. If I had mapped out my career when I was sitting where you are, I would have missed my career.
--&gt;* Ärikooli järgset karjääri alustades otsige võimalusi, otsige kasvu, otsige mõju, otsige missiooni. Liikuge külje suunas, liikuge alla, liikuge edasi, liikuge ära. Arendage oma oskusi, mitte oma CV-d. Hinnake seda, mida saate teha, mitte ametinimetust, mis teile antakse. Tehkee päris tööd. Võtke müügikvoot, liinitöö, operaatoritöö. Ärge planeerige liiga palju ja ärge oodake otsest tõusu. Kui ma oleksin teie kohal istudes oma karjääri kaardistanud, oleksin oma karjäärist ilma jäänud.
&lt;!--* As traditional structures are breaking down, leadership has to evolve as well – from hierarchy to shared responsibility, from command and control to listening and guiding. 
--&gt;* Kuna traditsioonilised struktuurid lagunevad, peab ka juhtimine arenema – hierarhiast jagatud vastutuseni, käsust ja kontrollist kuulamise ja suunamiseni.
&lt;!--* As you lead in this new world, you will not be able to rely on who you are or the degree you hold.  You’ll have to rely on what you know.  Your strength will not come from your place on some org chart, but from building trust and earning respect.  You’re going to need talent, skill, and imagination and vision.  But more than anything else, you’re going to need the ability to communicate authentically, to speak so that you inspire the people around you and to listen so that you continue to learn each and every day on the job.
* The workplace is an especially difficult place for anyone to tell the truth, because no matter how flat we want our organizations to be, all organizations have some form of hierarchy.  This means that one person’s performance is assessed by someone else’s perception.
:This is not a setup for honesty.  Think about how people speak in a typical workforce.  Rather than say, “I disagree with our expansion strategy” or better yet, “this seems truly stupid.”  They say, “I think there are many good reasons why we’re entering this new line of business, and I’m certain the management team has done a thorough ROI analysis, but I’m not sure we have fully considered the downstream effects of taking this step forward at this time.”  As we would say at Facebook, three letters: WTF.
--&gt;* Töökohas on tõtt rääkida eriti raske, sest ükskõik kui lapikutena me oma organisatsioone ka ei kavanda, on igas organisatsioonis mingisugune hierarhia. See tähendab, et ühe inimese sooritust hinnatakse kellegi teise arusaamise järgi.
:See ei ole aususe jaoks hea koht. Mõelge sellele, kuidas inimesed tüüpilisel töökohal räägivad. Selle asemel, et öelda &quot;Ma ei nõustu meie laienemisstrateegiaga&quot; või, veel parem, &quot;see tundub tõesti rumal mõte&quot;, öeldakse: &quot;Ma arvan, et sellesse uude tegevusvaldkonda sisenemiseks on palju häid põhjuseid ja olen kindel, et juhtkond on teinud põhjaliku investeeringutasuvuse analüüsi, kuid ma pole kindel, et oleme selle praeguse sammu hilisemaid mõjusid täielikult arvesse võtnud.&quot; Nagu me Facebookis ütleksime, kolm tähte: WTF.
&lt;!--* Truth is better used by using simple language.
--&gt;* Lihtsas keeles töötab tõde paremini.
&lt;!--* And as you get more senior, not only will people speak less clearly to you but they will overreact to the small things you say.  When I joined Facebook, one of the things I had to do was build the business side of the company and put some systems into place.  But I wanted to do it without destroying the culture that made Facebook great.  So one of the things I tried to do was encourage people not to do formal PowerPoint presentations for meetings with me.  I would say things like, “Don’t do PowerPoint presentations for meetings with me.  Instead, come in with a list of what you want to discuss.”  But everyone ignored me and they kept doing their presentations meeting after meeting, month after month.  So about two years in, I said, “OK, I hate rules but I have a rule: no more PowerPoint in my meetings.”
:About a month later I was about to speak to our global sales team on a big stage and someone came up to me and said, “Before you get on that stage, you really should know everyone’s pretty upset about the no PowerPoint with clients thing.”  So I got on the stage and said, “one, I meant no PowerPoint with me.  But two, more importantly, next time you hear something that’s really stupid, don’t adhere to it.  Fight it or ignore it, even if it’s coming from me or Mark.”
* A good leader recognizes that most people won’t feel comfortable challenging authority, so it falls upon authority to encourage them to question.  It’s easy to say that you’re going to encourage feedback but it’s hard to do, because unfortunately it doesn’t always come in a format we want to hear.
--&gt;* Hea juht mõistab, et enamik inimesi ei tunne end ülemusega vaieldes mugavalt, seega on ülemuse ülesanne julgustada neid küsimusi esitama. Lihtne on öelda, et julgustate tagasisidet, kuid seda on raske teha, sest kahjuks ei tule tagasiside alati sellisel kujul, nagu meile meeldiks.
&lt;!--* When you’re the leader, it is really hard to get good and honest feedback, no many how many times you ask for it.  One trick I’ve discovered is that I try to speak really openly about the things I’m bad at, because that gives people permission to agree with me, which is a lot easier than pointing it out in the first place.  To take one of many possible examples, when things are unresolved I can get a tad anxious.  Really, when anything’s unresolved, I get anxious.  I’m quite certain no one has accused me of being too calm. So I speak about it openly and that gives people permission to tell me when it’s happening.  But if I never said anything, would anyone who works at Facebook walk up to me and say, “Hey Sheryl, calm down. You’re driving us all nuts!”  I don’t think so.
* Motivation comes from working on things we care about.  But it also comes from working with people we care about.  And in order to care about someone, you have to know them.  You have to know what they love and hate, what they feel, not just what they think.  If you want to win hearts and minds, you have to lead with your heart as well as your mind.  I don’t believe we have a professional self from Mondays through Fridays and a real self for the rest of the time.  That kind of division probably never worked, but in today’s world, with real and authentic voice, it makes even less sense.
* I recently started speaking up about the challenges women face in the workforce, something I only had the courage to do in the last few years.  Before this, I did my career like everyone else does it.  I never told anyone I was a girl.  Don’t tell.  I left the lights on when I went home to do something for my kids. I locked my office door and pumped milk for my babies while I was on conference calls.  People would ask, “what’s that sound?”  I would say, “What sound?”   “I hear a beep.”  “Oh, there’s a fire truck outside my office.”
* Women at the top — C-level jobs — are stuck at 15-16 percent and have not moved in a decade. Not even close to 50% and no longer growing.  We need to acknowledge openly that gender remains an issue at the highest levels of leadership.  The promise of equality is not equality.
--&gt;* Naiste osakaal tipptöökohtadel – korporatiivtaseme juhtide seas – on 15–16 protsendi juurde kinni jäänud ega ole sealt kümne aasta jooksul liikunud. See on 50 protsendist kaugel ega kasva enam. Peame avalikult tunnistama, et kõrgeimatel juhtimistasanditel on sugu endiselt probleem. Võrdsuse lubadus ei ole võrdsus.
&lt;!--* We need to start talking about how women underestimate their abilities compared to men and how for women, but not men, success and likeability are negatively correlated.  That means that as a woman is more successful in your workplaces, she will be less liked.  This means that women need a different form of management and mentorship, a different form of sponsorship and encouragement than men.
--&gt;* Peame hakkama rääkima sellest, kuidas naised alahindavad oma võimeid võrreldes meestega ning kuidas naiste, aga mitte meeste jaoks on edu ja meeldivus negatiivses korrelatsioonis. See tähendab, et kui naine on tööl edukam, meeldib ta inimestele vähem. See tähendab, et naised vajavad teistsugust juhtimist ja juhendamist, teistsugust tuge ja julgustamist kui mehed.
&lt;!--* We need to start talking openly about the flexibility all of us need to have both a job and a life.  A couple of weeks ago in an interview I said that I leave the office at 5:30 p.m. to have dinner with my children.  I was shocked at the press coverage.  One of my friends said I couldn’t get more headlines if I had murdered someone with an ax.  This showed me this is an unresolved issue for all of us, men and women alike. Otherwise, everyone would not write so much about it.
--&gt;* Peame hakkama avameelselt rääkima paindlikkusest, mida me kõik vajame, et meil oleks nii töö kui ka elu. Paar nädalat tagasi ütlesin ühes intervjuus, et lahkun kontorist kell 17.30. oma lastega õhtust sööma. Olin ajakirjanduse kajastusest šokeeritud. Üks mu sõber ütles, et ma ei saaks rohkem pealkirju, kui oleksin kellegi kirvega mõrvanud. See näitas mulle, et see on meie kõigi jaoks lahendamata probleem, nii meeste kui ka naiste jaoks. Muidu ei kirjutataks sellest nii palju.
&lt;!--* Give us a world where half our homes are run by men and half our institutions are run by women.  I’m pretty sure that would be a better world.
--&gt;* Andke meile maailm, kus pooli meie kodudest juhivad mehed ja pooli meie asutustest juhivad naised. Ma olen üsna kindel, et see on parem maailm.
** Sheryl Sandberg kõnes Harvardi ärikoolis; John A. Byrne, [https://web.archive.org/web/20190605000650/https://poetsandquants.com/2012/05/24/sheryl-sandbergs-class-day-speech-at-harvard-business-school/ &quot;Sheryl Sandberg’s Inspiring Speech At Harvard Business School&quot;], Poets and Quants, 24. mai 2012

==&quot;Lean In&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Sheryl Sandberg ja Nell Scovell, &quot;Lean In: Women, Work, and the Will to Lead&quot;, NY: Alfred A. Knopf, 2013. (Raamatu pealkirjal ei ole head ühest eestikeelset tõlget, seda võib tõlkida nt &quot;Ole julge&quot;, &quot;Ära karda tegutseda&quot; või &quot;Julge tegutseda&quot;.)


&lt;!--* Today in the United States and the developed world, women are better off than ever. We stand on the shoulders of the women who came before us, women who had to fight for the rights that we now take for granted. In 1947, Anita Summers, the mother of my longtime mentor Larry Summers, was hired as an economist by the Standard Oil Company. When she accepted the job, her new boss said to her, “I am so glad to have you. I figure I am getting the same brains for less money.” Her reaction to this was to feel flattered. It was a huge compliment to be told that she had the same brains as a man. It would have been unthinkable for her to ask for equal compensation. (lk 4)
--&gt;* Ameerika Ühendriikides ja arenenud riikides on naiste olukord tänapäeval parem kui kunagi varem. Me seisame nende naiste õlgadel, kes tulid enne meid, naised, kes pidid võitlema õiguste eest, mida meie praegu iseenesestmõistetavateks peame. 1947. aastal palkas Standard Oil Company ökonomistiks Anita Summersi, minu kauaaegse mentori Larry Summersi ema. Kui ta selle töö vastu võttis, ütles tema uus ülemus talle: &quot;Mul on tõesti hea meel, et olete meiega. Ma usun, et saan sama hea aju vähema raha eest.&quot; Anita reaktsioon oli tunda ennast meelitatuna. See oli tohutu kompliment, kui talle öeldi, et tal on sama hea aju kui mehel. Olnuks mõeldamatu, et ta küsiks võrdset tasu. (lk 4)
&lt;!--* But knowing that things could be worse should not stop us from trying to make them better. When the suffragettes marched in the streets, they envisioned a world where men and women would be truly equal. A century later, we are still squinting, trying to bring that vision into focus. (lk 5)
--&gt;* Kuid teadmine, et olukord võiks olla hullem, ei tohiks takistada meid püüdmast neid paremaks muuta. Kui sufražetid tänavatel marssisid, kujutlesid nad maailma, kus mehed ja naised oleksid tõeliselt võrdsed. Sajand hiljem peame endiselt silmi kissitama, kui tahame seda nägemust fookusesse tuua. (lk 5)
&lt;!--* I graduated from college in 1991 and from business school in 1995. In each entry-level job after graduation, my colleagues were a balanced mix of male and female. I saw that the senior leaders were almost entirely male, but I thought that was due to historical discrimination against women. The proverbial glass ceiling had been cracked in almost every industry, and I believed that it was just a matter of time until my generation took our fair share of the leadership roles. But with each passing year, fewer and fewer of my colleagues were women. More and more often, I was the only woman in the room. (lk 6)
* A truly equal world would be one where women ran half our countries and companies and men ran half our homes. I believe that this would be a better world. The laws of economics and many studies of diversity tell us that if we tapped the entire pool of human resources and talent, our collective performance would improve. (lk 7)
--&gt;* Tõeliselt võrdne maailm oleks selline, kus naised juhiksid pooli meie riike ja ettevõtteid ning mehed pooli meie kodusid. Usun, et see oleks parem maailm. Majandusseadused ja paljud mitmekesisuse uuringud ütlevad meile, et kui me kasutaksime ära kogu inimressursside ja talentide kogumi, paraneks meie kollektiivne tulemuslikkus. (lk 7)
&lt;!--* Men have an easier time finding the mentors and sponsors who are invaluable for career progression. Plus, women have to prove themselves to a far greater extent than men do. And this is not just in our heads. A 2011 McKinsey report noted that men are promoted based on potential, while women are promoted based on past accomplishments. (lk 8)
--&gt;* Meestel on lihtsam leida mentoreid ja toetajaid, kes on karjääri edendamiseks hindamatud. Lisaks peavad naised end tõestama palju suuremal määral kui mehed. Ja see pole ainult meie peades kinni. 2011. aastal märgiti McKinsey raportis, et mehi [[edutamine|edutatakse]] [[potentsiaal]]i alusel, naisi aga varasemate [[saavutus]]te põhjal. (lk 8)
&lt;!--* Internal obstacles are rarely discussed and often underplayed. Throughout my life, I was told over and over about inequalities in the workplace and how hard it would be to have a career and a family. I rarely heard anything, however, about the ways I might hold myself back. These internal obstacles deserve a lot more attention, in part because they are under our own control. (lk 9)
--&gt;* Sisemistest takistustest räägitakse harva ja sageli neid alahinnatakse. Kogu mu elu on mulle ikka ja jälle räägitud ebavõrdsusest töökohal ja sellest, kui raske oleks hoida korraga karjääri ja peret. Kuid harva olen ma kuulnud midagi selle kohta, kuidas ma ise ennast tagasi hoian. Need sisemised takistused väärivad palju rohkem tähelepanu, osaliselt seetõttu, et need on meie endi kontrolli all. (lk 9)
&lt;!--* Some of the most important contributions to our world are made by caring for one person at a time. (lk 10)
--&gt;* Mõned kõige olulisemad panused meie maailma tehakse, hoolitsedes vaid ühe inimese eest korraga. (lk 10)
&lt;!--* If we can succeed in adding more female voices at the highest levels, we will expand opportunities and extend fairer treatment to all. (lk 10)
--&gt;* Kui meil õnnestub lisada rohkem naishääli kõrgeimal tasemel, laiendame võimalusi ja võimaldame õiglasemat kohtlemist kõigi jaoks. (lk 10)
&lt;!--* Far from blaming the victim, I believe that female leaders are key to the solution. Some critics will also point out that it is much easier for me to lean in, since my financial resources allow me to afford any help I need. My intention is to offer advice that would have been useful to me long before I had heard of Google or Facebook and that will resonate with women in a broad range of circumstances. (lk 11)
--&gt;* Kaugel sellest, et süüdistada ohvrit, usun ma siiski, et naisjuhid on lahenduse võti. Mõned minu kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et mul on palju lihtsam julgelt tegutseda, kuna minu rahalised vahendid võimaldavad mul endale lubada igasugust abi, mida vajan. Minu eesmärk on pakkuda nõu, mis oleks olnud mulle kasulik juba ammu enne seda, kui olin kuulnud Google'ist või Facebookist, ja mis puudutab naisi paljudes olukordades. (lk 11)
&lt;!--* The time is long overdue to encourage more women to dream the possible dream and encourage more men to support women in the workforce and in the home. (lk 11)
--&gt;* Juba ammugi on aeg julgustada enamaid naisi unistama ja julgustada enamaid mehi toetama naisi tööl ja kodus. (lk 11)
&lt;!--* The pipeline that supplies the educated workforce is chock-full of women at the entry level, but by the time that same pipeline is filling leadership positions, it is overwhelmingly stocked with men. (1. ptk)
--&gt;* Haritud tööjõudu pakkuv toru on alguspunktis naisi täis, kuid selleks ajaks, kui sama toru juhikohtadeni jõuab, on see valdavalt täis mehi. (1. ptk)
&lt;!--* Professional ambition is expected of men but is optional—or worse, sometimes even a negative—for women. “She is ''very'' ambitious” is not a compliment in our culture. Aggressive and hard-charging women violate unwritten rules about acceptable social conduct. Men are continually applauded for being ambitious and powerful and successful, but women who display these same traits often pay a social penalty. Female accomplishments come at a cost. (1. ptk)
--&gt;* Meestelt eeldatakse ametialaseid ambitsioone, kuid naiste puhul on see kas nende endi valik või, mis veelgi hullem, mõnikord isegi negatiivne. Meie kultuuris ei ole &quot;Ta on ''väga ambitsioonikas&quot; naise jaoks kompliment. Agressiivsed ja karmid naised rikuvad vastuvõetava ühiskondliku käitumise kirjutamata reegleid. Mehi kiidetakse pidevalt selle eest, et nad on ambitsioonikad, võimsad ja edukad, kuid naised, kellel on samad omadused, maksavad sageli ühiskondlikke trahve. Naiste saavutustel on hind. (1. ptk)
&lt;!--* The stories of my childhood bossiness are told (and retold) with great amusement. Apparently, when I was in elementary school, I taught my younger siblings, David and Michelle, to follow me around, listen to my monologues, and scream the word “Right!” when I concluded. I was the eldest of the neighborhood children and allegedly spent my time organizing shows that I could direct and clubs that I could run. People laugh at these accounts, but to this day I always feel slightly ashamed of my behavior (which is remarkable given that I have now written an entire book about why girls should not be made to feel this way, or maybe this partially explains my motivation). (1. ptk)
--&gt;* Lugusid minu kamandajaloomusest lapsepõlves räägitakse (üha uuesti) suure lustiga. Väidetavalt õpetasin ma algkoolis oma nooremaid õdesid-vendi Davidit ja Michelle'i mul sabas käima, kuulama minu monolooge ja karjuma nende lõpus: &quot;Õige!&quot; Olin naabruskonna lastest vanim ja väidetavalt kulutasin aega etenduste korraldamiseks, mida saaksin lavastada, ja klubide organiseerimiseks, mida võiksin juhtida. Inimesed naeravad nende kirjelduste üle, kuid tänaseni tunnen ma oma käitumise pärast iga kord veidi häbi (mis on tähelepanuväärne, arvestades, et olen nüüd kirjutanud terve raamatu sellest, miks ei tohiks tüdrukuid nii tundma panna - või siis see seletab osaliselt mu motivatsiooni). (1. ptk)
&lt;!--* From a very early age, boys are encouraged to take charge and offer their opinions. Teachers interact more with boys, call on them more frequently, and ask them more questions. Boys are also more likely to call out answers, and when they do, teachers usually listen to them. When girls call out, teachers often scold them for breaking the rules and remind them to raise their hands if they want to speak.
:I was recently reminded that these patterns persist even when we are all grown up. Not long ago, at a small dinner with other business executives, the guest of honor spoke the entire time without taking a breath. This meant that the only way to ask a question or make an observation was to interrupt. Three or four men jumped in, and the guest politely answered their questions before resuming his lecture. At one point, I tried to add something to the conversation and he barked, “Let me finish! You people are not good at listening!” Eventually, a few more men interjected and he allowed it. Then the only other female executive at the dinner decided to speak up—and he did it again! He chastised her for interrupting. After the meal, one of the male CEOs pulled me aside to say that he had noticed that only the women had been silenced. He told me he empathized, because as a Hispanic, he has been treated like this many times. (1. ptk)
* Right before Christmas 2011, a video featuring a four-year-old girl named Riley went viral. Riley paces in a toy store, upset because companies are trying to “trick the girls into buying the pink stuff instead of stuff that boys want to buy, right?” Right. As Riley reasons, “Some girls like superheroes, some girls like princesses. Some boys like superheroes, some boys like princesses. So why do all the girls have to buy pink stuff and all the boys have to buy different color stuff?” It takes a near act of rebellion for even a four-year-old to break away from society’s expectations. William still has no doll, while Riley is drowning in a sea of pink. (1. ptk)
--&gt;* Otse enne 2011. aasta jõule levis internetis video nelja-aastasest tüdrukust nimega Riley. Riley sammub mänguasjapoes, olles ärritunud, sest ettevõtted üritavad &quot;petta tüdrukuid ostma roosasid asju, mitte asju, mida poisid ostavad, eks?&quot; Õige. Riley põhjendab: &quot;Mõnele tüdrukule meeldivad superkangelased, mõnele printsessid. Mõnele poisile meeldivad superkangelased, mõnele printsessid. Miks peavad siis kõik tüdrukud ostma roosasid asju ja kõik poisid muud värvi asju?&quot; Isegi nelja-aastane peab ühiskonna ootustest lahti murdmiseks peaaegu mässu korraldama. Williamil pole ikka veel nukku, Riley aga upub roosasse merre. (1. ptk)
&lt;!--* The gender stereotypes introduced in childhood are reinforced throughout our lives and become self-fulfilling prophesies. Most leadership positions are held by men, so women don’t expect to achieve them, and that becomes one of the reasons they don’t. The same is true with pay. Men generally earn more than women, so people expect women to earn less. And they do. (1. ptk)
--&gt;* Lapsepõlves juurutatud soostereotüübid tugevnevad kogu meie elu jooksul ja neist saavad isetäituvad ennustused. Enamikul juhtivatest kohtadest on mehed, nii et naised ei usugi, et nad sinna jõuaksid, ja see on üks põhjusi, miks nad sinna ei jõua. Sama lugu on palgaga. Mehed teenivad üldiselt rohkem kui naised, seega eeldavad kõik, et naised teenivad vähem. Ja nii lähebki. (1. ptk)
&lt;!--* Fear is at the root of so many of the barriers that women face. Fear of not being liked. Fear of making the wrong choice. Fear of drawing negative attention. Fear of overreaching. Fear of being judged. Fear of failure. And the holy trinity of fear: the fear of being a bad mother/wife/daughter.
:Without fear, women can pursue professional success and personal fulfillment—and freely choose one, or the other, or both. (1. ptk)
--&gt;* Hirm on paljude naiste ees seisvate takistuste juur. Hirm, et sa inimestele ei meeldi. Hirm teha vale valik. Hirm tõmmata negatiivset tähelepanu. Hirm üle pingutada. Hirm kohtumõistmise ees. Hirm ebaõnnestumise ees. Ja hirmu püha kolmainsus: hirm olla halb ema/naine/tütar.
:Ilma hirmuta võivad naised püüelda tööalast edu ja isiklikku eneseteostust – ning valida vabalt ühe või teise või mõlema. (1. ptk)
&lt;!--* When looking for a life partner, my advice to women is date all of them: the bad boys, the cool boys, the commitment-phobic boys, the crazy boys. But do not marry them. The things that make the bad boys sexy do not make them good husbands. When it comes time to settle down, find someone who wants an equal partner. Someone who thinks women should be smart, opinionated, and ambitious. Someone who values fairness and expects or, even better, wants to do his share in the home. These men exist and, trust me, over time, nothing is sexier. (If you don’t believe me, check out a fabulous little book called Porn for Women. One page shows a man cleaning a kitchen while insisting, “I like to get to these things before I have to be asked.” Another man gets out of bed in the middle of the night, wondering, “Is that the baby? I’ll get her.”) (8. ptk)
--&gt;* Elukaaslase otsimisel on minu nõuanne naistele käia kohtinguil kõigiga: pahad poisid, lahedad poisid, pühendumisfoobikutest poisid, hullud poisid. Kuid ärge abielluge nendega. Samad jooned, mis teevad pahad poisid seksikaks, ei tee neist häid abikaasasid. Kui tuleb aeg kodu loomiseks, leidke keegi, kes soovib endale võrdväärset partnerit. Keegi, kes arvab, et naised peaksid olema targad, enesekindlad ja ambitsioonikad. Keegi, kes hindab õiglust ja eeldab, et tal tuleb või, mis veelgi parem, tahab ise anda kodus oma osa. Need mehed on olemas ja uskuge mind, lõpuks pole miski seksikam. (Kui te mind ei usu, vaadake vapustavat väikest raamatut &quot;Porno naistele&quot;. Ühel selle leheküljel võib näha, kuidas mees koristab kööki, väites samal ajal: &quot;Mulle meeldib teha need tööd ära enne, kui mult küsitakse.&quot; Teine mees tõuseb keset ööd voodist ja mõtleb: &quot;Kas seda häält teeb laps? Ma lähen tegelen temaga.&quot; (8. ptk)
&lt;!--* Kristina Salen, the leader of Fidelity’s media and internet investment group, told me that when she was dating, she wanted to see how much a boyfriend would support her career, so she devised a test. She would break a date at the last minute claiming there was a professional conflict and see how the guy would react. If he understood and simply rescheduled, she would go out with him again. When Kristina wanted to take a relationship to the next level, she gave him another test. While working in emerging markets in the late 1990s, she would invite the guy to visit her for the weekend … in São Paulo. It was a great way to find out if he was willing to fit his schedule around hers. The trials paid off. She found her Mr. Right and they have been happily married for fourteen years. Not only is her husband, Daniel, completely supportive of her career, he’s also the primary caregiver for their two children. (8. ptk)
--&gt;* Fidelity meedia- ja internetiinvesteeringute grupi juht Kristina Salen rääkis mulle, et tahtis kohtamas käies näha, kui palju poiss-sõber tema karjääri toetab, mistõttu mõtles ta välja testi. Ta katkestas kohtumise viimasel minutil, väites, et tööasjad tulid ette, ja vaatas, kuidas mees reageerib. Kui mees suhtus mõistvalt ja otsis lihtsalt teise aja, läks naine temaga uuesti välja. Kui Kristina tahtis suhet järgmisele tasemele viia, pani ta mehe ette uue proovikivi. 1990. aastate lõpus arenevatel turgudel töötades kutsus ta mehe endale nädalavahetuseks külla… [[São Paulo]]sse. See oli suurepärane viis teada saada, kas mees on valmis oma ajakava tema omaga sobitama. Katsed tasusid end ära. Ta leidis oma härra Õige ja nad on neliteist aastat õnnelikus abielus olnud. Tema abikaasa Daniel mitte ainult ei toeta täielikult tema karjääri, vaid on ka nende kahe lapse peamine hooldaja. (8. ptk)
&lt;!--* A friend of mine ran a team-building exercise during a company retreat where people were asked to fill in their hobbies. Half of the men in the group listed “their children” as hobbies. A hobby? For most mothers, kids are not a hobby. Showering is a hobby. (8. ptk)
--&gt;* Üks mu sõber korraldas ettevõtte väljasõidu ajal meeskonnatöö harjutuse, kus inimestel paluti oma hobisid nimetada. Pooled rühma meestest nimetasid hobide seas &quot;oma lapsi&quot;. Hobi? Enamiku emade jaoks ei ole lapsed hobid. Duši all käimine on hobi. (8. ptk)
&lt;!--* As more women lean in to their careers, more men need to lean in to their families. We need to encourage men to be more ambitious in their homes. We need more men to sit at the table … the kitchen table. (9. ptk)
--&gt;* Mida rohkem naisi tegutseb julgelt oma karjääris, seda rohkem mehi peab tegutsema julgelt oma perekonnas. Peame julgustama mehi olema kodus ambitsioonikamad. Meil on vaja rohkem mehi, kes võtaksid sisse koha laua taga - köögilaua taga. (9. ptk)


{{JÄRJESTA:Sandberg, Sheryl}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]]</text>
      <sha1>s9juhfz2dsoo6qlfa89lcit2s2f55w6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>90279</id>
      <parentid>90277</parentid>
      <timestamp>2022-08-27T22:23:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36227" xml:space="preserve">[[Pilt:Sheryl Sandberg World Economic Forum 2013.jpg|pisi|Sheryl Sandberg, 2013.]]
'''Sheryl Kara Sandberg''' (sündinud 28. augustil 1969 Washingtoni linnas USAs) on USA ettevõtja, ärijuht, aktivist ja filantroop.

==Intervjuud==
&lt;!--* There’s a song that has all the names of the presidents, and so my kids were learning the names of all the presidents and my daughter, at four, looked at me, and her first question was, “Mommy, why are they all boys?”
--&gt;* On üks [[laul]], milles on kõigi USA [[president]]ide nimed, nii et mu [[laps]]ed õppisid kõigi presidentide nimesid ja mu neljane [[tütar]] vaatas mulle otsa ja tema esimene küsimus oli: &quot;Emme, miks nad kõik [[poisid]] on?&quot;
&lt;!--* I think women in leadership suffer from stereotyping, and when people expect a stereotype and are reminded of a stereotype, that actually makes the stereotype stronger. It’s called stereotype threat, and it’s why when women check off “Miss” or girls check off “Female” before taking a math test, the research shows they actually do worse. What has happened is that there aren’t women in leadership roles, therefore people don’t expect there to be women in leadership roles, therefore, there aren’t women in leadership roles.
--&gt;* Ma arvan, et juhtpositsioonil olevad naised kannatavad stereotüüpide all ning kui inimesed ootavad stereotüüpi ja neile meenutatakse stereotüüpi, muudab see stereotüübi tugevamaks. Seda nimetatakse stereotüüpseks ohuks ja sellepärast ongi nii, et kui naised teevad enne matemaatikatesti sooritamist linnukese kasti &quot;Preili&quot; või tüdrukud kasti &quot;Naine&quot;, näitavad uuringud, et neil lähebki tegelikult halvemini. Juhtunud on see, et juhtrollides ei ole naisi, mistõttu inimesed ei eeldagi, et juhirollides oleks naisi, seega naised juhirollidesse ka ei jõua.
&lt;!--* And I think we are so focused on supporting what we call “choice,” that we don’t mean real choice. When we say choice, we mean women get to choose to work or have families. We don’t mean men choose to work or have families. Real choice would mean that people were choosing based on their interests and personal passions, not based on their gender.
--&gt;* Ma arvan, et oleme sedavõrd keskendunud selle toetamisele, mida me valikuks nimetame, et me ei peagi silmas tõelist valikut. Kui me ütleme &quot;valik&quot;, siis peame silmas, et naised saavad valida, kas töötada või luua perekond. Me ei pea oota, et mehed valiksid, kas töötada või pere luua. Tõeline valik tähendaks, et inimesed valivad oma huvide ja isiklike kirgede, mitte soo järgi.
&lt;!--* As a woman gets more successful, she is less liked by people of both genders, and as a man gets more successful, he does not take a likability hit.
--&gt;* Mida edukamaks naine muutub, seda vähem meeldib ta mõlemast soost inimestele, aga kui mees edukamaks saab, tema meeldivus ei lange.
&lt;!--* When I say women have been 15 percent or 16 percent of the leadership in corporate America for ten years and it hasn’t moved, people are astonished: “Really? It hasn’t moved in ten years? We’ve stopped making progress?”
:So the first thing is acknowledging there is a problem and deciding we want it to get better. In our society, we don’t talk about gender, at all. I don’t understand how you fix a problem if you can’t acknowledge you have one.
--&gt;* Kui ma ütlen, et naiste osakaal Ameerika korporatiivjuhtimises on juba kümme aastat olnud 15 või 16 protsenti ja see pole sealt liikunud, on inimesed üllatunud: &quot;Kas tõesti? See pole kümme aastat liikunud? Kas oleme edenemise lõpetanud?&quot;
:Nii et esimene asi on tunnistada probleemi olemasolu ja otsustada, et tahame asja parandada. Meie ühiskonnas ei räägita soost üldse. Ma ei saa aru, kuidas keegi saab probleemi lahendada, kui ta ei suuda tunnistada, et tal on probleem.
&lt;!--* I wrote at the end of my book, it’s one of my favorite lines in the whole book, “One day there won’t be ‘female.’” The word “female,” when inserted in front of something, is always with a note of surprise. Female COO, female pilot, female surgeon—as if the gender implies surprise, which it does. I am a female leader. One day there won’t be female leaders. There will just be leaders.
--&gt;* Kirjutasin oma raamatu lõpus ühe minu lemmikkoha terves raamatus: &quot;Ühel päeval ei ole enam &quot;naist&quot;.&quot; Kui sõna millegi ette pannakse liide &quot;nais-&quot;, tuleb see alati üllatusena. Naistegevjuht, naispiloot, naiskirurg – justkui viitaks eeldaks sugu üllatust, mis muidugi tulebki. Praegu olen ma naisjuht. Ühel päeval pole enam naisjuhte. On lihtsalt juhid.
&lt;!--* There’s been a lot written about what the world would be like with more women [leaders]. My view is that if all the players play, that creates more competition, and more records get broken. I just think we would perform better as a society. Plus, I want to live in a more equal world.
--&gt;* Palju on kirjutatud sellest, milline oleks maailm, kui juhtide seas oleks rohkem naisi. Minu seisukoht on, et kui kõik mängijad on mängus, tekitab see rohkem konkurentsi ja purustatakse rohkem rekordeid. Ma lihtsalt arvan, et me toimiksime ühiskonnana paremini. Pealegi tahan ma elada võrdsemas maailmas.
&lt;!--* The concrete things are men need to do more childcare and housework. We need to get to equality in the home. We cannot have equality in the office until we have equality in the home. It can’t happen.
--&gt;* Konkreetsed asjad, mida mehed tegema peaksid, on rohkem lapsehooldus- ja majapidamistöid. Peame saavutama kodus võrdsuse. Meil ei saa olla kontoris võrdsust enne, kui meil on võrdsus kodus. Ilma see ei toimi.
&lt;!--* I think equal maternity and paternity leave are hugely important. How are we going to teach men to be equals if the average woman takes three months and the average man takes two weeks?
--&gt;* Ma arvan, et ema- ja isapuhkuse võrdsus on väga oluline. Kuidas me õpetame mehi olema võrdsed, kui keskmine naine võtab laste jaoks puhkust kolm kuud ja keskmine mees kaks nädalat?
** Sheryl Sandberg, intervjuu: Marianne Schnall, [https://www.salon.com/2013/11/03/sheryl_sandberg_men_need_to_do_more_childcare_and_housework/ &quot;Sheryl Sandberg: &quot;Men need to do more childcare and housework&quot;&quot;], Salon, 3. november 2013; väljavõte raamatust: Marianne Schnall, &quot;What Will It Take to Make a Woman President? Conversations About Women, Leadership and Power&quot;, Seal Press, 2013

==Kõned ja sõnavõtud==
* Tõsi on, et maailma juhivad siiamaani mehed. Ma pole kindel, et see neil väga hästi läheb.
** Sheryl Sandberg naisjuhtide edendamise foorumil Pacificu ülikoolis Californias; Kelly Chen, [https://money.cnn.com/2017/09/12/technology/business/sheryl-sandberg-men-still-run-the-world/index.html &quot;Sheryl Sandberg: Men run the world and it's not going that well&quot;], CNN, 13. september 2017


&lt;!--* As you start your post-HBS career, look for opportunities, look for growth, look for impact, look for mission.  Move sideways, move down, move on, move off.  Build your skills, not your resume.  Evaluate what you can do, not the title they’re going to give you.  Do real work.  Take a sales quota, a line role, an ops job.  Don’t plan too much, and don’t expect a direct climb. If I had mapped out my career when I was sitting where you are, I would have missed my career.
--&gt;* Ärikooli järgset karjääri alustades otsige võimalusi, otsige kasvu, otsige mõju, otsige missiooni. Liikuge külje suunas, liikuge alla, liikuge edasi, liikuge ära. Arendage oma oskusi, mitte oma CV-d. Hinnake seda, mida saate teha, mitte ametinimetust, mis teile antakse. Tehkee päris tööd. Võtke müügikvoot, liinitöö, operaatoritöö. Ärge planeerige liiga palju ja ärge oodake otsest tõusu. Kui ma oleksin teie kohal istudes oma karjääri kaardistanud, oleksin oma karjäärist ilma jäänud.
&lt;!--* As traditional structures are breaking down, leadership has to evolve as well – from hierarchy to shared responsibility, from command and control to listening and guiding. 
--&gt;* Kuna traditsioonilised struktuurid lagunevad, peab ka juhtimine arenema – hierarhiast jagatud vastutuseni, käsust ja kontrollist kuulamise ja suunamiseni.
&lt;!--* As you lead in this new world, you will not be able to rely on who you are or the degree you hold.  You’ll have to rely on what you know.  Your strength will not come from your place on some org chart, but from building trust and earning respect.  You’re going to need talent, skill, and imagination and vision.  But more than anything else, you’re going to need the ability to communicate authentically, to speak so that you inspire the people around you and to listen so that you continue to learn each and every day on the job.
* The workplace is an especially difficult place for anyone to tell the truth, because no matter how flat we want our organizations to be, all organizations have some form of hierarchy.  This means that one person’s performance is assessed by someone else’s perception.
:This is not a setup for honesty.  Think about how people speak in a typical workforce.  Rather than say, “I disagree with our expansion strategy” or better yet, “this seems truly stupid.”  They say, “I think there are many good reasons why we’re entering this new line of business, and I’m certain the management team has done a thorough ROI analysis, but I’m not sure we have fully considered the downstream effects of taking this step forward at this time.”  As we would say at Facebook, three letters: WTF.
--&gt;* Töökohas on tõtt rääkida eriti raske, sest ükskõik kui lapikutena me oma organisatsioone ka ei kavanda, on igas organisatsioonis mingisugune hierarhia. See tähendab, et ühe inimese sooritust hinnatakse kellegi teise arusaamise järgi.
:See ei ole aususe jaoks hea koht. Mõelge sellele, kuidas inimesed tüüpilisel töökohal räägivad. Selle asemel, et öelda &quot;Ma ei nõustu meie laienemisstrateegiaga&quot; või, veel parem, &quot;see tundub tõesti rumal mõte&quot;, öeldakse: &quot;Ma arvan, et sellesse uude tegevusvaldkonda sisenemiseks on palju häid põhjuseid ja olen kindel, et juhtkond on teinud põhjaliku investeeringutasuvuse analüüsi, kuid ma pole kindel, et oleme selle praeguse sammu hilisemaid mõjusid täielikult arvesse võtnud.&quot; Nagu me Facebookis ütleksime, kolm tähte: WTF.
&lt;!--* Truth is better used by using simple language.
--&gt;* Lihtsas keeles töötab tõde paremini.
&lt;!--* And as you get more senior, not only will people speak less clearly to you but they will overreact to the small things you say.  When I joined Facebook, one of the things I had to do was build the business side of the company and put some systems into place.  But I wanted to do it without destroying the culture that made Facebook great.  So one of the things I tried to do was encourage people not to do formal PowerPoint presentations for meetings with me.  I would say things like, “Don’t do PowerPoint presentations for meetings with me.  Instead, come in with a list of what you want to discuss.”  But everyone ignored me and they kept doing their presentations meeting after meeting, month after month.  So about two years in, I said, “OK, I hate rules but I have a rule: no more PowerPoint in my meetings.”
:About a month later I was about to speak to our global sales team on a big stage and someone came up to me and said, “Before you get on that stage, you really should know everyone’s pretty upset about the no PowerPoint with clients thing.”  So I got on the stage and said, “one, I meant no PowerPoint with me.  But two, more importantly, next time you hear something that’s really stupid, don’t adhere to it.  Fight it or ignore it, even if it’s coming from me or Mark.”
* A good leader recognizes that most people won’t feel comfortable challenging authority, so it falls upon authority to encourage them to question.  It’s easy to say that you’re going to encourage feedback but it’s hard to do, because unfortunately it doesn’t always come in a format we want to hear.
--&gt;* Hea juht mõistab, et enamik inimesi ei tunne end ülemusega vaieldes mugavalt, seega on ülemuse ülesanne julgustada neid küsimusi esitama. Lihtne on öelda, et julgustate tagasisidet, kuid seda on raske teha, sest kahjuks ei tule tagasiside alati sellisel kujul, nagu meile meeldiks.
&lt;!--* When you’re the leader, it is really hard to get good and honest feedback, no many how many times you ask for it.  One trick I’ve discovered is that I try to speak really openly about the things I’m bad at, because that gives people permission to agree with me, which is a lot easier than pointing it out in the first place.  To take one of many possible examples, when things are unresolved I can get a tad anxious.  Really, when anything’s unresolved, I get anxious.  I’m quite certain no one has accused me of being too calm. So I speak about it openly and that gives people permission to tell me when it’s happening.  But if I never said anything, would anyone who works at Facebook walk up to me and say, “Hey Sheryl, calm down. You’re driving us all nuts!”  I don’t think so.
* Motivation comes from working on things we care about.  But it also comes from working with people we care about.  And in order to care about someone, you have to know them.  You have to know what they love and hate, what they feel, not just what they think.  If you want to win hearts and minds, you have to lead with your heart as well as your mind.  I don’t believe we have a professional self from Mondays through Fridays and a real self for the rest of the time.  That kind of division probably never worked, but in today’s world, with real and authentic voice, it makes even less sense.
* I recently started speaking up about the challenges women face in the workforce, something I only had the courage to do in the last few years.  Before this, I did my career like everyone else does it.  I never told anyone I was a girl.  Don’t tell.  I left the lights on when I went home to do something for my kids. I locked my office door and pumped milk for my babies while I was on conference calls.  People would ask, “what’s that sound?”  I would say, “What sound?”   “I hear a beep.”  “Oh, there’s a fire truck outside my office.”
* Women at the top — C-level jobs — are stuck at 15-16 percent and have not moved in a decade. Not even close to 50% and no longer growing.  We need to acknowledge openly that gender remains an issue at the highest levels of leadership.  The promise of equality is not equality.
--&gt;* Naiste osakaal tipptöökohtadel – korporatiivtaseme juhtide seas – on 15–16 protsendi juurde kinni jäänud ega ole sealt kümne aasta jooksul liikunud. See on 50 protsendist kaugel ega kasva enam. Peame avalikult tunnistama, et kõrgeimatel juhtimistasanditel on sugu endiselt probleem. Võrdsuse lubadus ei ole võrdsus.
&lt;!--* We need to start talking about how women underestimate their abilities compared to men and how for women, but not men, success and likeability are negatively correlated.  That means that as a woman is more successful in your workplaces, she will be less liked.  This means that women need a different form of management and mentorship, a different form of sponsorship and encouragement than men.
--&gt;* Peame hakkama rääkima sellest, kuidas naised alahindavad oma võimeid võrreldes meestega ning kuidas naiste, aga mitte meeste jaoks on edu ja meeldivus negatiivses korrelatsioonis. See tähendab, et kui naine on tööl edukam, meeldib ta inimestele vähem. See tähendab, et naised vajavad teistsugust juhtimist ja juhendamist, teistsugust tuge ja julgustamist kui mehed.
&lt;!--* We need to start talking openly about the flexibility all of us need to have both a job and a life.  A couple of weeks ago in an interview I said that I leave the office at 5:30 p.m. to have dinner with my children.  I was shocked at the press coverage.  One of my friends said I couldn’t get more headlines if I had murdered someone with an ax.  This showed me this is an unresolved issue for all of us, men and women alike. Otherwise, everyone would not write so much about it.
--&gt;* Peame hakkama avameelselt rääkima paindlikkusest, mida me kõik vajame, et meil oleks nii töö kui ka elu. Paar nädalat tagasi ütlesin ühes intervjuus, et lahkun kontorist kell 17.30. oma lastega õhtust sööma. Olin ajakirjanduse kajastusest šokeeritud. Üks mu sõber ütles, et ma ei saaks rohkem pealkirju, kui oleksin kellegi kirvega mõrvanud. See näitas mulle, et see on meie kõigi jaoks lahendamata probleem, nii meeste kui ka naiste jaoks. Muidu ei kirjutataks sellest nii palju.
&lt;!--* Give us a world where half our homes are run by men and half our institutions are run by women.  I’m pretty sure that would be a better world.
--&gt;* Andke meile maailm, kus pooli meie kodudest juhivad mehed ja pooli meie asutustest juhivad naised. Ma olen üsna kindel, et see on parem maailm.
** Sheryl Sandberg kõnes Harvardi ärikoolis; John A. Byrne, [https://web.archive.org/web/20190605000650/https://poetsandquants.com/2012/05/24/sheryl-sandbergs-class-day-speech-at-harvard-business-school/ &quot;Sheryl Sandberg’s Inspiring Speech At Harvard Business School&quot;], Poets and Quants, 24. mai 2012

==&quot;Lean In&quot;==
Tsitaadid väljaandest: Sheryl Sandberg ja Nell Scovell, &quot;Lean In: Women, Work, and the Will to Lead&quot;, NY: Alfred A. Knopf, 2013. (Raamatu pealkirjal ei ole head ühest eestikeelset tõlget, seda võib tõlkida nt &quot;Ole julge&quot;, &quot;Ära karda tegutseda&quot; või &quot;Julge tegutseda&quot;.)


&lt;!--* Today in the United States and the developed world, women are better off than ever. We stand on the shoulders of the women who came before us, women who had to fight for the rights that we now take for granted. In 1947, Anita Summers, the mother of my longtime mentor Larry Summers, was hired as an economist by the Standard Oil Company. When she accepted the job, her new boss said to her, “I am so glad to have you. I figure I am getting the same brains for less money.” Her reaction to this was to feel flattered. It was a huge compliment to be told that she had the same brains as a man. It would have been unthinkable for her to ask for equal compensation. (lk 4)
--&gt;* Ameerika Ühendriikides ja arenenud riikides on naiste olukord tänapäeval parem kui kunagi varem. Me seisame nende naiste õlgadel, kes tulid enne meid, naised, kes pidid võitlema õiguste eest, mida meie praegu iseenesestmõistetavateks peame. 1947. aastal palkas Standard Oil Company ökonomistiks Anita Summersi, minu kauaaegse mentori Larry Summersi ema. Kui ta selle töö vastu võttis, ütles tema uus ülemus talle: &quot;Mul on tõesti hea meel, et olete meiega. Ma usun, et saan sama hea aju vähema raha eest.&quot; Anita reaktsioon oli tunda ennast meelitatuna. See oli tohutu kompliment, kui talle öeldi, et tal on sama hea aju kui mehel. Olnuks mõeldamatu, et ta küsiks võrdset tasu. (lk 4)
&lt;!--* But knowing that things could be worse should not stop us from trying to make them better. When the suffragettes marched in the streets, they envisioned a world where men and women would be truly equal. A century later, we are still squinting, trying to bring that vision into focus. (lk 5)
--&gt;* Kuid teadmine, et olukord võiks olla hullem, ei tohiks takistada meid püüdmast neid paremaks muuta. Kui sufražetid tänavatel marssisid, kujutlesid nad maailma, kus mehed ja naised oleksid tõeliselt võrdsed. Sajand hiljem peame endiselt silmi kissitama, kui tahame seda nägemust fookusesse tuua. (lk 5)
&lt;!--* I graduated from college in 1991 and from business school in 1995. In each entry-level job after graduation, my colleagues were a balanced mix of male and female. I saw that the senior leaders were almost entirely male, but I thought that was due to historical discrimination against women. The proverbial glass ceiling had been cracked in almost every industry, and I believed that it was just a matter of time until my generation took our fair share of the leadership roles. But with each passing year, fewer and fewer of my colleagues were women. More and more often, I was the only woman in the room. (lk 6)
* A truly equal world would be one where women ran half our countries and companies and men ran half our homes. I believe that this would be a better world. The laws of economics and many studies of diversity tell us that if we tapped the entire pool of human resources and talent, our collective performance would improve. (lk 7)
--&gt;* Tõeliselt võrdne maailm oleks selline, kus naised juhiksid pooli meie riike ja ettevõtteid ning mehed pooli meie kodusid. Usun, et see oleks parem maailm. Majandusseadused ja paljud mitmekesisuse uuringud ütlevad meile, et kui me kasutaksime ära kogu inimressursside ja talentide kogumi, paraneks meie kollektiivne tulemuslikkus. (lk 7)
&lt;!--* Men have an easier time finding the mentors and sponsors who are invaluable for career progression. Plus, women have to prove themselves to a far greater extent than men do. And this is not just in our heads. A 2011 McKinsey report noted that men are promoted based on potential, while women are promoted based on past accomplishments. (lk 8)
--&gt;* Meestel on lihtsam leida mentoreid ja toetajaid, kes on karjääri edendamiseks hindamatud. Lisaks peavad naised end tõestama palju suuremal määral kui mehed. Ja see pole ainult meie peades kinni. 2011. aastal märgiti McKinsey raportis, et mehi [[edutamine|edutatakse]] [[potentsiaal]]i alusel, naisi aga varasemate [[saavutus]]te põhjal. (lk 8)
&lt;!--* Internal obstacles are rarely discussed and often underplayed. Throughout my life, I was told over and over about inequalities in the workplace and how hard it would be to have a career and a family. I rarely heard anything, however, about the ways I might hold myself back. These internal obstacles deserve a lot more attention, in part because they are under our own control. (lk 9)
--&gt;* Sisemistest takistustest räägitakse harva ja sageli neid alahinnatakse. Kogu mu elu on mulle ikka ja jälle räägitud ebavõrdsusest töökohal ja sellest, kui raske oleks hoida korraga karjääri ja peret. Kuid harva olen ma kuulnud midagi selle kohta, kuidas ma ise ennast tagasi hoian. Need sisemised takistused väärivad palju rohkem tähelepanu, osaliselt seetõttu, et need on meie endi kontrolli all. (lk 9)
&lt;!--* Some of the most important contributions to our world are made by caring for one person at a time. (lk 10)
--&gt;* Mõned kõige olulisemad panused meie maailma tehakse, hoolitsedes vaid ühe inimese eest korraga. (lk 10)
&lt;!--* If we can succeed in adding more female voices at the highest levels, we will expand opportunities and extend fairer treatment to all. (lk 10)
--&gt;* Kui meil õnnestub lisada rohkem naishääli kõrgeimal tasemel, laiendame võimalusi ja võimaldame õiglasemat kohtlemist kõigi jaoks. (lk 10)
&lt;!--* Far from blaming the victim, I believe that female leaders are key to the solution. Some critics will also point out that it is much easier for me to lean in, since my financial resources allow me to afford any help I need. My intention is to offer advice that would have been useful to me long before I had heard of Google or Facebook and that will resonate with women in a broad range of circumstances. (lk 11)
--&gt;* Kaugel sellest, et süüdistada ohvrit, usun ma siiski, et naisjuhid on lahenduse võti. Mõned minu kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et mul on palju lihtsam julgelt tegutseda, kuna minu rahalised vahendid võimaldavad mul endale lubada igasugust abi, mida vajan. Minu eesmärk on pakkuda nõu, mis oleks olnud mulle kasulik juba ammu enne seda, kui olin kuulnud Google'ist või Facebookist, ja mis puudutab naisi paljudes olukordades. (lk 11)
&lt;!--* The time is long overdue to encourage more women to dream the possible dream and encourage more men to support women in the workforce and in the home. (lk 11)
--&gt;* Juba ammugi on aeg julgustada enamaid naisi unistama ja julgustada enamaid mehi toetama naisi tööl ja kodus. (lk 11)
&lt;!--* The pipeline that supplies the educated workforce is chock-full of women at the entry level, but by the time that same pipeline is filling leadership positions, it is overwhelmingly stocked with men. (1. ptk)
--&gt;* Haritud [[tööjõud]]u pakkuv [[toru]] on alguspunktis naistest tulvil, kuid selleks ajaks, kui sama toru juhikohtadeni jõuab, on see valdavalt täis mehi. (1. ptk)
&lt;!--* Professional ambition is expected of men but is optional—or worse, sometimes even a negative—for women. “She is ''very'' ambitious” is not a compliment in our culture. Aggressive and hard-charging women violate unwritten rules about acceptable social conduct. Men are continually applauded for being ambitious and powerful and successful, but women who display these same traits often pay a social penalty. Female accomplishments come at a cost. (1. ptk)
--&gt;* Meestelt eeldatakse ametialaseid [[ambitsioon]]e, kuid naiste puhul on see kas nende endi valik või, mis veelgi hullem, mõnikord isegi negatiivne. Meie kultuuris ei ole &quot;Ta on ''väga'' ambitsioonikas&quot; naise jaoks kompliment. Agressiivsed ja karmid naised rikuvad vastuvõetava ühiskondliku käitumise kirjutamata reegleid. Mehi kiidetakse pidevalt selle eest, et nad on ambitsioonikad, võimsad ja edukad, kuid naised, kellel on samad omadused, maksavad sageli ühiskondlikke trahve. Naiste [[saavutus]]tel on [[hind]]. (1. ptk)
&lt;!--* The stories of my childhood bossiness are told (and retold) with great amusement. Apparently, when I was in elementary school, I taught my younger siblings, David and Michelle, to follow me around, listen to my monologues, and scream the word “Right!” when I concluded. I was the eldest of the neighborhood children and allegedly spent my time organizing shows that I could direct and clubs that I could run. People laugh at these accounts, but to this day I always feel slightly ashamed of my behavior (which is remarkable given that I have now written an entire book about why girls should not be made to feel this way, or maybe this partially explains my motivation). (1. ptk)
--&gt;* Lugusid minu kamandajaloomusest lapsepõlves räägitakse (üha uuesti) suure lustiga. Väidetavalt õpetasin ma algkoolis oma nooremaid õdesid-vendi Davidit ja Michelle'i mul sabas käima, kuulama minu [[monoloog]]e ja karjuma nende lõpus: &quot;Õige!&quot; Olin naabruskonna lastest vanim ja väidetavalt kulutasin aega [[etendus]]te korraldamiseks, mida saaksin lavastada, ja [[klubi]]de organiseerimiseks, mida võiksin juhtida. Inimesed naeravad nende kirjelduste üle, kuid tänaseni tunnen ma oma käitumise pärast iga kord veidi häbi (mis on tähelepanuväärne, arvestades, et olen nüüd kirjutanud terve raamatu sellest, miks ei tohiks tüdrukuid nii tundma panna - või siis see seletab osaliselt mu [[motivatsioon]]i). (1. ptk)
&lt;!--* From a very early age, boys are encouraged to take charge and offer their opinions. Teachers interact more with boys, call on them more frequently, and ask them more questions. Boys are also more likely to call out answers, and when they do, teachers usually listen to them. When girls call out, teachers often scold them for breaking the rules and remind them to raise their hands if they want to speak.
:I was recently reminded that these patterns persist even when we are all grown up. Not long ago, at a small dinner with other business executives, the guest of honor spoke the entire time without taking a breath. This meant that the only way to ask a question or make an observation was to interrupt. Three or four men jumped in, and the guest politely answered their questions before resuming his lecture. At one point, I tried to add something to the conversation and he barked, “Let me finish! You people are not good at listening!” Eventually, a few more men interjected and he allowed it. Then the only other female executive at the dinner decided to speak up—and he did it again! He chastised her for interrupting. After the meal, one of the male CEOs pulled me aside to say that he had noticed that only the women had been silenced. He told me he empathized, because as a Hispanic, he has been treated like this many times. (1. ptk)
* Right before Christmas 2011, a video featuring a four-year-old girl named Riley went viral. Riley paces in a toy store, upset because companies are trying to “trick the girls into buying the pink stuff instead of stuff that boys want to buy, right?” Right. As Riley reasons, “Some girls like superheroes, some girls like princesses. Some boys like superheroes, some boys like princesses. So why do all the girls have to buy pink stuff and all the boys have to buy different color stuff?” It takes a near act of rebellion for even a four-year-old to break away from society’s expectations. William still has no doll, while Riley is drowning in a sea of pink. (1. ptk)
--&gt;* Otse enne 2011. aasta jõule levis internetis video nelja-aastasest tüdrukust nimega Riley. Riley sammub [[mänguasjapood|mänguasjapoes]], olles ärritunud, sest ettevõtted üritavad &quot;petta tüdrukuid ostma [[roosa]]sid asju, mitte asju, mida poisid ostavad, eks?&quot; Õige. Riley põhjendab: &quot;Mõnele tüdrukule meeldivad [[superkangelased]], mõnele [[printsess]]id. Mõnele poisile meeldivad superkangelased, mõnele printsessid. Miks peavad siis kõik tüdrukud ostma roosasid asju ja kõik poisid muud värvi asju?&quot; Isegi nelja-aastane peab ühiskonna ootustest lahti murdmiseks peaaegu mässu korraldama. Williamil pole ikka veel nukku, Riley aga upub roosasse merre. (1. ptk)
&lt;!--* The gender stereotypes introduced in childhood are reinforced throughout our lives and become self-fulfilling prophesies. Most leadership positions are held by men, so women don’t expect to achieve them, and that becomes one of the reasons they don’t. The same is true with pay. Men generally earn more than women, so people expect women to earn less. And they do. (1. ptk)
--&gt;* Lapsepõlves juurutatud [[soostereotüüp|soostereotüübid]] tugevnevad kogu meie elu jooksul ja neist saavad [[isetäituv ennustus|isetäituvad ennustused]]. Enamikul juhtivatest kohtadest on mehed, nii et naised ei usugi, et nad sinna jõuaksid, ja see on üks põhjusi, miks nad sinna ei jõua. Sama lugu on [[palk|palgaga]]. Mehed teenivad üldiselt rohkem kui naised, seega eeldavad kõik, et naised teenivad vähem. Ja nii lähebki. (1. ptk)
&lt;!--* Fear is at the root of so many of the barriers that women face. Fear of not being liked. Fear of making the wrong choice. Fear of drawing negative attention. Fear of overreaching. Fear of being judged. Fear of failure. And the holy trinity of fear: the fear of being a bad mother/wife/daughter.
:Without fear, women can pursue professional success and personal fulfillment—and freely choose one, or the other, or both. (1. ptk)
--&gt;* [[Hirm]] on paljude naiste ees seisvate takistuste juur. Hirm, et sa inimestele ei meeldi. Hirm teha vale valik. Hirm tõmmata negatiivset tähelepanu. Hirm üle pingutada. Hirm [[hukkamõist]]u ees. Hirm ebaõnnestumise ees. Ja hirmu püha kolmainsus: hirm olla halb ema/naine/tütar.
:Ilma hirmuta võivad naised püüelda tööalast edu ja isiklikku eneseteostust – ning valida vabalt ühe või teise või mõlema. (1. ptk)
&lt;!--* When looking for a life partner, my advice to women is date all of them: the bad boys, the cool boys, the commitment-phobic boys, the crazy boys. But do not marry them. The things that make the bad boys sexy do not make them good husbands. When it comes time to settle down, find someone who wants an equal partner. Someone who thinks women should be smart, opinionated, and ambitious. Someone who values fairness and expects or, even better, wants to do his share in the home. These men exist and, trust me, over time, nothing is sexier. (If you don’t believe me, check out a fabulous little book called Porn for Women. One page shows a man cleaning a kitchen while insisting, “I like to get to these things before I have to be asked.” Another man gets out of bed in the middle of the night, wondering, “Is that the baby? I’ll get her.”) (8. ptk)
--&gt;* Elukaaslase otsimisel on minu nõuanne naistele käia [[kohting]]uil kõigiga: pahad poisid, lahedad poisid, pühendumisfoobikutest poisid, hullud poisid. Kuid ärge abielluge nendega. Samad jooned, mis teevad pahad poisid seksikaks, ei tee neist häid [[abikaasa]]sid. Kui tuleb aeg kodu loomiseks, leidke keegi, kes soovib endale võrdväärset [[partner]]it. Keegi, kes arvab, et naised peaksid olema targad, enesekindlad ja ambitsioonikad. Keegi, kes hindab [[õiglus]]t ja eeldab, et tal tuleb või, mis veelgi parem, tahab ise anda kodus oma osa. Need mehed on olemas ja uskuge mind, lõpuks pole miski seksikam. (Kui te mind ei usu, vaadake vapustavat väikest raamatut &quot;Porno naistele&quot;. Ühel selle leheküljel võib näha, kuidas mees koristab kööki, väites samal ajal: &quot;Mulle meeldib teha need tööd ära enne, kui mult küsitakse.&quot; Teine mees tõuseb keset ööd voodist ja mõtleb: &quot;Kas seda häält teeb laps? Ma lähen tegelen temaga.&quot;) (8. ptk)
&lt;!--* Kristina Salen, the leader of Fidelity’s media and internet investment group, told me that when she was dating, she wanted to see how much a boyfriend would support her career, so she devised a test. She would break a date at the last minute claiming there was a professional conflict and see how the guy would react. If he understood and simply rescheduled, she would go out with him again. When Kristina wanted to take a relationship to the next level, she gave him another test. While working in emerging markets in the late 1990s, she would invite the guy to visit her for the weekend … in São Paulo. It was a great way to find out if he was willing to fit his schedule around hers. The trials paid off. She found her Mr. Right and they have been happily married for fourteen years. Not only is her husband, Daniel, completely supportive of her career, he’s also the primary caregiver for their two children. (8. ptk)
--&gt;* Fidelity meedia- ja internetiinvesteeringute grupi juht Kristina Salen rääkis mulle, et tahtis kohtamas käies näha, kui palju poiss-sõber tema karjääri toetab, mistõttu mõtles ta välja [[test]]i. Ta katkestas kohtumise viimasel minutil, väites, et tööasjad tulid ette, ja vaatas, kuidas mees reageerib. Kui mees suhtus mõistvalt ja otsis lihtsalt teise aja, läks naine temaga uuesti välja. Kui Kristina tahtis suhet järgmisele tasemele viia, pani ta mehe ette uue [[proovikivi]]. 1990. aastate lõpus arenevatel turgudel töötades kutsus ta mehe endale nädalavahetuseks külla… [[São Paulo]]sse. See oli suurepärane viis teada saada, kas mees on valmis oma ajakava tema omaga sobitama. Katsed tasusid end ära. Ta leidis oma härra Õige ja nad on neliteist aastat õnnelikus abielus olnud. Tema abikaasa Daniel mitte ainult ei toeta täielikult tema karjääri, vaid on ka nende kahe lapse peamine hooldaja. (8. ptk)
&lt;!--* A friend of mine ran a team-building exercise during a company retreat where people were asked to fill in their hobbies. Half of the men in the group listed “their children” as hobbies. A hobby? For most mothers, kids are not a hobby. Showering is a hobby. (8. ptk)
--&gt;* Üks mu sõber korraldas ettevõtte väljasõidu ajal meeskonnatöö harjutuse, kus inimestel paluti oma [[hobi]]sid nimetada. Pooled rühma meestest nimetasid hobide seas &quot;oma lapsi&quot;. Hobi? Enamiku emade jaoks ei ole lapsed hobid. [[Dušš|Duši]] all käimine on hobi. (8. ptk)
&lt;!--* As more women lean in to their careers, more men need to lean in to their families. We need to encourage men to be more ambitious in their homes. We need more men to sit at the table … the kitchen table. (9. ptk)
--&gt;* Mida rohkem naisi tegutseb julgelt oma karjääris, seda rohkem mehi peab tegutsema julgelt oma perekonnas. Peame julgustama mehi olema kodus ambitsioonikamad. Meil on vaja rohkem mehi, kes võtaksid sisse koha laua taga - [[köögilaud|köögilaua]] taga. (9. ptk)


{{JÄRJESTA:Sandberg, Sheryl}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]]</text>
      <sha1>8lv3l8tbxl2brcizmh318a5tpl8t8cj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28</title>
    <ns>4</ns>
    <id>19037</id>
    <revision>
      <id>90278</id>
      <timestamp>2022-08-27T22:23:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>2563</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '* On üks [[laul]], milles on kõigi USA [[president]]ide nimed, nii et mu [[laps]]ed õppisid kõigi presidentide nimesid ja mu neljane [[tütar]] vaatas mulle otsa ja tema esimene [[küsimus]] oli: &quot;Emme, miks nad kõik [[poisid]] on?&quot; ** [[Sheryl Sandberg]], intervjuu: Marianne Schnall, [https://www.salon.com/2013/11/03/sheryl_sandberg_men_need_to_do_more_childcare_and_housework/ &quot;Sheryl Sandberg: &quot;Men need to do more childcare and housework&quot;&quot;], Salon, 3. november 2013'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="476" xml:space="preserve">* On üks [[laul]], milles on kõigi USA [[president]]ide nimed, nii et mu [[laps]]ed õppisid kõigi presidentide nimesid ja mu neljane [[tütar]] vaatas mulle otsa ja tema esimene [[küsimus]] oli: &quot;Emme, miks nad kõik [[poisid]] on?&quot;
** [[Sheryl Sandberg]], intervjuu: Marianne Schnall, [https://www.salon.com/2013/11/03/sheryl_sandberg_men_need_to_do_more_childcare_and_housework/ &quot;Sheryl Sandberg: &quot;Men need to do more childcare and housework&quot;&quot;], Salon, 3. november 2013</text>
      <sha1>gsv6ukebi8j78tttlml70p2doq4imlv</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>