Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 16032 177102 177095 2022-07-23T17:47:03Z Eluonilus 9440 wikitext text/x-wiki '''Ehin''' om [[Väärnimi|priinimi]]. 2022. aastaga saisoga om seol nimel 25 kandjat<ref>[https://www.stat.ee/nimed/pere/Ehin Priinime Ehin statistiga.] ''Statistigaammõt''. Pruugit 20.07.2022. <small>(eesti keelen)</small></ref>, vällämaal või kandjit ollaq samavõrd<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-ehin/ Priinime lugu: Ehin]. ''Uma Leht'' 02.06.2022. Pruugit 20.07.2022. </ref>. == Aolugu<ref>[[Saarõ Evar]]: [https://umaleht.ee/article/priinime-lugu-ehin/ Priinime lugu: Ehin]. ''Uma Leht'' 02.06.2022. Pruugit 20.07.2022.</ref> == Taa om õnnõ [[Kanepi kihlkund|Kanepi kihlkunna]] nimi. Vanan kiräviien kujol ''Ehhin'' pandsõ taa [[1809]]. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnuq Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli poja Juhani perrele. Juhtu nii, et nimme jäi perrä­tulõjilõ edesi kandma õnnõ Hanni Ado ja Katri poig Mihkle, kiä om hingelugõmisõn 1834 hoobis tõsõ nimega ''Ehha'' ’eha’. [[Sõristõ mõisa|Sõristõ mõisalõ]] kolinult sai Mihkli ja poigõ [[1850]]. aasta hingelugõmisõ nimes ''Ehhi'', ildamb iks tagasi ''Ehhin'', vahtsõn kiräviien ''Ehin''. Praosk Roth pandsõ priinimmis küländ hulga harilikkõ maakeele sõnno, miä olõ-õs õnnõ "asju nimeq", a ka abstraktsõq sõnaq. Säändsit nimmi nigu Algus, Edesi, Heldus, Hengus, Kõrran jt panti muialpuul väega harva. Üts sääne sõna, midä küll [[võro kiräkiil]] ei tunnista, om ''õhhin''. A Roth es märgiq ''õ''-hellü ''e''-ga, tä pruuksõ küländ kimmält ''ö''-d (''Höbbe, Sönna, Wösso''). Õhina sõnast om olnuq ka tõistsugust kujjo – ''ehin'' (Wiedemanni sõnaraamatun). Ku sõna säändse algusõgaq olõs 19. aastasaa alostusõ kanepi keelen olõman olnuq, olõs timä kuju ''*ehhin'', umastavan ''*ehinä''. Lisas sõnalõ ''õhk'' om olõman vana sõna ''õhk'' vai ''hõõhk'' kuuma hõõhkamisõ tähendüsen. Ku ahu õhkas kuuma ja verrev raud hõõhkas, sõs tuud ommaq nä tennüq joba aasta­tuhandit ja vastavaq sõnaq ommaq ka [[Soomõ kiil|soomõ]] (''hehkua'') ja [[Kar'ala kiil|kar’ala keelen]] (''hehkuo''). Ka Eestin om tunnõt e-algusõga sõnna ''ehama'' ’leuchten, glühen (heletämä, helkämä, hõõhkama)’, ''ehamine'' ’Entzündung (tulõsoetus, palanik)’. Või arvadaq, et hengelist ja meelelist üleslämmistätüst näütäjast sõnast ''õhhin'' om olnqu ka vanaperäne kujo ''*ehhin''. Sammamuudu põh’aeesti keelen, kon võro keele muutust ''–h'' > ''–hh'' ei tundaq, om sõna ''*ehin''. == Lätteq == [[Katõgooria:Priinimeq]] qmyi7w5x6lunx9pqejyh54ijyr2sc8n