Wikipedia smnwiki https://smn.wikipedia.org/wiki/Ovd%C3%A2sij%C4%91o MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Media Tooimah Savâstâllâm Kevttee Savâstâllâm kevttest Wikipedia Savâstâllâm Wikipedia Tiätuvuárkká Savâstâllâm tiätuvuárhást Systeemviestâ Savâstâllâm systeemviestâst Myenster Savâstâllâm myensterist Raavâ Savâstâllâm ravvust Luokka Savâstâllâm luokkaast TimedText TimedText talk Mooduul Savâstâllâm modulist Pienoisohjelma Keskustelu pienoisohjelmasta Pienoisohjelman määritys Keskustelu pienoisohjelman määrityksestä 0 1498 66896 47369 2022-08-11T22:11:10Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Stivrejeijee | nommâ = Quentin Tarantino | kove = Quentin Tarantino by Gage Skidmore.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|27|4|1963}} | šoddâmsaje = [[Knoxville]], [[Tennessee]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = | aalmugjeessânvuotâ = Ovtâstumstaatâlâš | aktiivlâžžân = 1992– | merhâšittee tyejeh = ''[[Reservoir Dogs]]'' (1992)<br>''[[Pulp Fiction]]'' (1994)<br>''[[Kill Bill -elleekoveráiđu]]'' (2003-2004)<br>''[[Inglourious Basterds]]'' (2009)<br>''[[Django Unchained]]'' (2012)<br>''[[The Hateful Eight]]'' (2015)<br>''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2019) | palhâšumeh = '''[[Pyeremuu algâalgâlâš kietâčalluu Oscar-palhâšume]]''' * ''[[Pulp Fiction]]'' (1995) * ''[[Django Unchained]]'' (2013) '''[[Pyeremuu kietâčalluu Golden Globe]]''' * ''[[Pulp Fiction]]'' (1995) * ''[[Django Unchained]]'' (2013) * ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2020) '''[[Kollááš palmu]], [[Cannes elleekovejuhleh]]''' * ''[[Pulp Fiction]]'' (1994) | iävtukkâsvuođah = '''[[Pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume]]''' * ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2020) '''[[Pyeremuu stivrim Oscar-palhâšume]]''' * ''[[Pulp Fiction]]'' (1995) * ''[[Inglourious Basterds]]'' (2010) * ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2020) '''[[Pyeremuu algâalgâlâš kietâčalluu Oscar-palhâšume]]''' * ''[[Inglourious Basterds]]'' (2010) * ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2020) | vaanhimeh = | pelikyeimi = Daniella Taratino (2018-) | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm0000233/ IMDb] }} '''Quentin Jerome Tarantino''' (š. [[njuhčâmáánu 27.]] peeivi [[1963]], [[Knoxville]], [[Tennessee]], [[Ovtâstum staatah]]) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed.<ref>[https://www.imdb.com/name/nm0000233/ Quentin Tarantino] IMDb <small>(eŋgâlâskielân)</small></ref> == Eellim == Quentin Tarantino šoodâi [[Knoxville]]st, [[Tennessee|Tenneseest]]. Suu eeči lii italialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já musikkár Tony Tarantino. Suu enni, Connie (McHugh), lii pyecceitipšoo Tenneseest. Ko Quentin lâi neelji-ihásâš, sun varrii suu eenijn [[Torrance]]n, [[Kalifornia]]n. == Karrieer == Tarantino algâttij suu karrieer čälimáin, stivriimáin já čaittâlmáin stuárráámuu uásild lappum čapisvielgis elleekooveest ''My Best Friend's Birthday'' ive 1987. Ton elleekove kietâčalluu vuáđuld lii maŋeláá rahtum kietâčaalâ elleekován ''[[True Romance]]'' (1993). Pegâlmâsân Tarantino šoodâi kuittâg ko čaalij já stivrij elleekove ''[[Reservoir Dogs]]'' ive 1992. Sun meid čaittâlij tast Mr. Brown roolâ. == Filmografia == ===Stivrejeijen=== {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%" |- ! Ihe !! Nommâ |- | 1992 || ''[[Reservoir Dogs]]'' |- | 1994 || ''[[Pulp Fiction]]'' |- | 1997 || ''[[Jackie Brown]]'' |- | 2003 || ''[[Kill Bill: Volume 1]]'' |- | 2004 || ''[[Kill Bill: Volume 2]]'' |- | 2007 || ''[[Grindhouse: Death Proof | Death Proof]]'' |- | 2009 || ''[[Inglourious Basterds]]'' |- | 2012 || ''[[Django Unchained]]'' |- | 2015 || ''[[The Hateful Eight]]'' |- | 2019 || ''[[Once Upon a Time in Hollywood | Once Upon a Time... in Hollywood]]'' |} Tarantino lâi meid kyessistivrejeijen elleekooveest ''[[Four Rooms]]'' sehe [[Robert Rodriguez]] stivrim elleekooveest ''[[Sin City (elleekove)| Sin City]]''. Sun stivrij meid oovtâ uási rááiđun ''[[ER]]'' <small>(suom.Teho-osasto)</small> sehe ''[[C.S.I.]]''-rááiđu 5. paje majemuu uási. ===Čällen=== {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%" |- ! Ihe !! Nommâ |- | 1992 || ''[[Reservoir Dogs]]'' |- | 1993 || ''[[True Romance]]'' |- | 1994 || ''[[Pulp Fiction]]'' |- | 1995 || ''[[Four Rooms]]'' |- | 1996 || ''[[From Dusk till Dawn]]'' |- | 1997 || ''[[Jackie Brown]]'' |- | 2003 || ''[[Kill Bill: Volume 1]]'' |- | 2004 || ''[[Kill Bill: Volume 2]]'' |- | 2007 || ''[[Grindhouse: Death Proof | Death Proof]]'' |- | 2009 || ''[[Inglourious Basterds]]'' |- | 2012 || ''[[Django Unchained]]'' |- | 2015 || ''[[The Hateful Eight]]'' |- | 2019 || ''[[Once Upon a Time in Hollywood | Once Upon a Time... in Hollywood]]'' |} == Čaittâleijeeh Quentin Tarantino elleekuuvijn == Käldee: IMDb {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:80%;" |- style="vertical-align:bottom;" ! Čaittâleijee!! ''Reservoir Dogs'' !! ''Pulp Fiction'' !! ''Jackie Brown'' !! ''Kill Bill: Volume 1'' !! ''Kill Bill: Volume 2'' !! ''Death Proof'' !! ''Inglourious Basterds'' !! ''Django Unchained'' !! ''The Hateful Eight'' !! ''Once Upon a Time in Hollywood'' |- ! [[Samuel L. Jackson]] | || {{ya}} || {{ya}} || || || || || {{ya}} || {{ya}} || |- ! [[Michael Madsen]] | {{ya}} || || || {{ya}} || {{ya}} || || || || {{ya}} || |- ! [[Tim Roth]] | {{ya}} || {{ya}} || || || || || || || {{ya}} || |- ! [[Uma Thurman]] | || {{ya}} || ||{{ya}} || {{ya}} || || || || || |- ! [[Christoph Waltz]] | || || || || || || {{ya}} || {{ya}} || || |- ! [[Kurt Russell]] | || || || || || {{ya}} || || || {{ya}} || |- ! [[Leonardo DiCaprio]] | || || || || || || || {{ya}} || || {{ya}} |- ! [[Brad Pitt]] | || || || || || || {{ya}} || || || {{ya}} |- ! [[Harvey Keitel]] | {{ya}} || {{ya}} || || || || || || || || |} == Käldeeh == <small><references /></small> [[Luokka:Ive 1963 šoddâmeh|Tarantino]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh|Tarantino]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš stivrejeijeeh|Tarantino]] eqeosqfsp3cfqpwjeu3f5g4sygwbme0 0 5130 66904 55782 2022-08-11T22:13:51Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki [[Tiätuvuárkká:Olav V of Norway.jpg|thumb|right|Kunâgâs Olav V ive [[1957]]]] [[Tiätuvuárkká:Prins Carl af Danmark, prinsesse Maud og prins Alexander - no-nb digifoto 20150710 00003 bldsa pk kgl0012 (cropped).jpg|thumb|right|[[Ovtâstum kunâgâskodde|Ovtâstum kunâgâskode]] prinses [[Maud (Taažâ roonnig)|Maud]], [[Tanska]] prinssâ [[Haakon VII|Carl]] já kyevti-ihásâš [[Tanska]] prinssâ Alexander ovdâl ko peerâ varrij Tanskaast Taažân skammâmáánu loopâst ive [[1905]]]] '''Olav V''' ({{Šoddâm- já jäämmimäigi|2|7|1903|[[Appleton House]]|[[Sandringham]], [[Norfolk]], [[Eŋland]]|17|1|1991|[[Holmenkollen]]|[[Taažâ]]}}) lâi Taažâ kunâgâs iivij [[1957]]–[[1991]]. ==Pärni- já nuorâvuotâ== [[Tiätuvuárkká:C.277.F. Den norske kongefamilie - no-nb digifoto 20160108 00329 bldsa pk kgl0016 (cropped).jpg|thumb|left|Taažâ kunâgâs Haakon VII, ruuvnâprinssâ Olav V já roonnig Maud ive [[1914]] postâkoortâst]] [[Tanska]] prinssâ Alexander Edward Christian Frederik šoodâi [[syeinimáánu 2.]] peeivi [[1903]] [[Appleton House]]st, [[Sandringham]]ist, [[Norfolk]]ist, [[Eŋland]]ist. Suu eeči lâi [[Tanska]] prinssâ [[Haakon VII|Carl]] já suu enni [[Ovtâstum kunâgâskodde|Ovtâstum kunâgâskode]] prinses [[Maud (Taažâ roonnig)|Maud]]. Sun lâi sunnuu áinoo páárnáš. Ko prinssâ Carl šoodâi [[Taažâ kunâgâs]]sân ive 1905, te Carl já Alexander finnijn uđđâ noomâid já ubâ peerâ finnij uđđâ tittelijd: Carlist šoodâi kunâgâs Haakon VII, Maudist šoodâi roonnig Maud já Alexanderist šoodâi ruuvnâprinssâ Olav. Olav lâi [[koskâäigi|koskâääigi]] maŋa vuossâmuš väldičokkámsaje árbálâš, kii rávásmij Taažâst. ==Škovlim== Aalgâst ruuvnâprinssâ Olav máttái kunâgâslanneest priivaatmáttááttâsâst. Tastko Olav lâi ruuvnâprinssâ já puáttee Taažâ kunâgâs, te suu vaanhimeh halijdáin, et sun jođáččij sehe táválâš škoovlâid já suátiškoovlâid já nuuvt sun meid juuđij. Olav jođeškuođij [[Halling škovlâ|Halling škoovlâ]], mii lâi lane alda [[Oslo|Kristiania]]st. Sun máttááttâlâi tobbeen iivij [[1913]]&ndash;[[1921]] reaalsyergist. Ive 1921 sun finnij ''[[examen artium]]'' já valmâštui. Tast maŋa ruuvnâprinssâ jođeškuođij [[Taažâ suátiškovlâ|Taažâ suátiškoovlâ]], kost sun valmâštui ive [[1924]]. Siämmáá ive ruuvnâprinssâ Olav maacâi šoddâmeennâmstis Ovtâstum kunâgâskoodán, ko halijdij máttááttâllâđ [[ekonomia (oppâaamnâs)|ekonomia]] já [[vuoigâdvuođâtieđâ|vuoigâdvuođâtiettuu]] [[Oxford ollâopâttâh|Oxford ollâopâttuv]] [[Balliol College]]st. Sun valmâštui Oxfordist ive [[1926]]. ==Naaijâm já perâeellim== [[Tiätuvuárkká:Norges Kronprinspar OB.F04664.jpg|thumb|right|Ruuvnâprinssâ Olav já [[Ruotâ prinses]] [[Märtha (Taažâ prinses)|Märtha]] vihkâm maŋa ive 1929]] Ive 1928 kesiolympialij ääigi ruuvnâprinssâ Olav kihloi syele [[Ruotâ prinses]] [[Märtha (Taažâ prinses)|Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra]]. Prinses lâi Olav uárbimpeeli, ko Märtha enni [[Tanska prinses]] [[Ingeborg (Tanska prinses)|Ingeborg]] já Olav eeči kunâgâs Haakon VII láin uábbi já viljâ, já tondiet Olav já Märtha láin tubdâm nubijdis pärnivuođâ rääjist. [[Uđđâivemáánu 13.]] peeivi [[1929]] ruuvnâprinssâ Olav mađhâšij [[Tukholma]]n já [[Uđđâivemáánu 14.|čuávvoo peeivi]] sunnuu kihlodem almostui. Suoi naajáin [[njuhčâmáánu 21.]] peeivi [[1929]]. Sunnui šoddii kulmâ párnáá: ive [[1930]] šoddâm prinses [[Ragnhild (Taažâ prinses)|Ragnhild]], ive [[1932]] šoddâm prinses [[Astrid (Taažâ prinses)|Astrid]] já ive [[1937]] šoddâm ruuvnâprinssâ [[Harald V|Harald]]. ==Valastâllâm== Olav lijkkui valastâlmân já lâi viššâlis valastâllee ubâ eellimääigi. Nuorrân sun joba njuškij [[Holmenkollen]]luáhá. Tälviv sun čuoigâi ennuv já tävjit-távjá. Olav lâi meid valastâllee, kii vuoitij oovtâst [[Erik Anker]]áin, [[Johan Anker]]áin já [[Haakon Piro Bryhn]]áin kollemiitaal puurjâstmist ive 1928 kesiolympialijn [[Amsterdam]]ist 6mR-purjâskárbáin, mon nommâ lâi ''Norna''. Sun kištottâlâi sehe taažâ já almugijkoskâsâš purjâstemkištoin paijeel 70 ive ääigi. ==Käldeeh== <small> <references> </references> </small> {{Jurgâlus | 1 = :en:Olav V | nubbe sijđo = :fi:Olav V | kuálmád sijđo = :no:Olav V}} [[Luokka:Ive 1903 šoddâmeh]] [[Luokka:Ive 1991 jämimeh]] [[Luokka:Taažâ kunâgâsah]] [[Luokka:Taažah kištopurjâsteijeeh]] [[Luokka:Taažah olympiavyeitteeh]] 7k5axwvo02m1wr82dov6njaqo6fpm3t 0 6401 66902 53134 2022-08-11T22:13:14Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Kirječällee | nommâ = Kirsi Kunnas | kove = Kirsi Kunnas C IMG 1905.JPG | šoddâm = {{Šoddâmäigi já ahe|14|12|1924||1}}<br>Helsig, Suomâ | jáámmám = {{Jäämmimäigi já ahe|14|12|1924|8|11|2021|}}<br>Ylöjärvi, Suomâ | hävdi = | áámmát = tivtâsteijee, kirječällee, jurgâleijee | noomah = | šlaajâ = párnáikirjálâšvuotâ | kielâ = [[suomâkielâ]] | vanhimeh = Väinö já Sylvi Kunnas | pelikyeimi = Jaakko Syrjä | párnááh = Martti Syrjä<br>Mikko Syrjä | nommâčáálus = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:Jaakko-Syrja-Kirsi-Kunnas-1965.jpg|thumb|270px|Kirsi kunnas peeruinis ive [[1965]]]] '''Kirsi Kunnas''' ({{Šoddâm- já jäämmimäigi|14|12|1924|[[Helsig]]|[[Suomâ]]|8|11|2021|[[Ylöjärvi]], Suomâ}}<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000008390616.html | Nommâ = Taiteen akateemikko ja kirjailija Kirsi Kunnas on kuollut 96-vuotiaana | Tahhee = | Almostittem = Helsingin Sanomat | Almostittemsaje = | Äigimuddo = 8.11.2021 | Almostittee = | Arkkâdâh = | Vyerkkejum = | Tiätuvuárkkáhäämi = | Čielgiittâs = | Luoihâttem = | Čujottum = 23.2.2021 | Kielâ = {{ fi }} }}</ref><ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://yle.fi/uutiset/3-12179331 | Nommâ = Kirjailija ja taiteen akateemikko Kirsi Kunnas on kuollut | Tahhee = | Almostittem = Yle Uutiset | Almostittemsaje = | Äigimuddo = 8.11.2021 | Almostittee = | Arkkâdâh = | Vyerkkejum = | Tiätuvuárkkáhäämi = | Čielgiittâs = | Luoihâttem = | Čujottum = 14.1.2022 | Kielâ = {{ fi }} }}</ref>) lâi syemmilâš tivtâsteijee, párnáikirječällee já jurgâleijee. Sun lii šoddâm tobdosin eromâšávt párnáitiivtâi čällen já párnáikiirjij jurgâleijen. == Eellim == Kunnas šoodâi [[Helsig]]ist. Suu vaanhimeh, Sylvi já Väinö Kunnas, láin kovetaiđâreh. Eeči Väinö jaamij, ko Kirsi lâi tuše neelji-ihásâš. Tast maŋa enni Sylvi naajâi taaiđâkritijkkár Einari J. Vehmasáin. Kunnas juuđij škoovlâ Helsigist já čaalij tiivtâid jo nuorâ nieidân. Suu vuosmuš tihtâkirje <i>Villiomenapuu</i> almostui ive [[1947]].<ref name="is.fi">{{Nettikäldee | Čujottâs = https://www.is.fi/viihde/art-2000007663011.html | Nommâ = Kirsi Kunnas julkaisi viimeisen kirjansa – legendaarinen taiteilija: "Näin jälkikäteen ajatellen minähän olen ollut ärhäkkä!" | Tahhee = Jääskeläinen, Kirsi | Almostittem = | Almostittemsaje = | Äigimuddo = 6.12.2020| Almostittee = Ilta-Sanomat | Arkkâdâh = | Vyerkkejum = | Tiätuvuárkkáhäämi = | Čielgiittâs = | Luoihâttem = | Čujottum = 23.2.2021 | Kielâ = {{ fi }} }}</ref> Kirsi Kunnas naajâi kirječällee [[Jaakko Syrjä]]in ive [[1957]]. Sunnui šoodáin algekyevtis: musikkár [[Martti Syrjä]] šoodâi ive [[1957]] já musikkár já čaittâleijee [[Martti Syrjä]] šoodâi ive [[1959]].<ref name="is.fi"/> == Pargo == Kunnas lâi tobdos párnáikirječällen, mut suu vuossâmuuh tihtâkirjeh <i>Villiomenapuu</i> (1947), <i>Uivat saaret</i> (1950), <i>Tuuli nousee</i> (1953) já <i>Vaeltanut</i> (1956) lijjii uáivildum rävisulmuid. Suu karrieer párnáitivtâsteijen aalgij ive [[1954]], ko sun jurgâlij [[eŋgâlâskielâ]]lijd tiivtâid [[suomâkielâ]]n. Ive [[1956]] almostui suu vuosmuš párnáitihtâkirje <i>Tiitiäisen satupuu</i>. Kirje lâi miänástus, já tot lii ain syemmilii párnáikirjálâšvuođâ klassikko. Kunnas čaalij ereslágánijd párnáitiivtâid ko ohtâgin syemmillâš čällee ovdâlist. Suu tiivtah lijjii uđđâáigásiih já maŋgii saatiirliih. Vuossâmuu párnáikirje maŋa Kunnas čaalij lase párnáitihtâkiirjijd: <i>Puupuu ja käpypoika</i> (1972), <i>Hassut aakkoset</i> (1975), <i>Kani Koipeliinin kuperkeikat</i> (1979), <i>Sirkusjuttuja</i> (1985), <i>Tiitiäisen pippurimylly: ei liian pienille eikä liian isoille vaan kaikille joilla on pippurihylly</i> (1991), <i>Tiitiäisen tuluskukkaro</i> (2000) sehe <i>Tiitiäisen runolelu</i> (2002). [[1980-loho|1980-lovvoost]] sun almostitij vala rävisulmuid uáivildum tihtâkiirjijd: <i>Kuun kuva meissä</i> (1980), <i>Kaunis hallayö</i> (1984) já <i>Valoa kaikki kätketty</i> (1986). Kunnas lii finnim maaŋgâid palhâšuumijd pargostis.<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/kauno%253Aperson_123175976056120 | Nommâ = Kunnas, Kirsi | Tahhee = | Almostittem = Kirjasampo | Almostittemsaje = | Äigimuddo = | Almostittee = | Arkkâdâh = | Vyerkkejum = | Tiätuvuárkkáhäämi = | Čielgiittâs = | Luoihâttem = | Čujottum = 23.2.2021 | Kielâ = {{ fi }} }}</ref> ==Čalluuh== ===Párnáitihtâkirjeh=== * ''Tiitiäisen satupuu'' (1956) * ''Puupuu ja käpypoika'' (1972) * ''Hassut aakkoset'' (1975) * ''Kani Koipeliinin kuperkeikat'' (1979) * ''Sirkusjuttuja'' (1985) * ''Tiitiäisen pippurimylly'' (1991) * ''Tiitiäisen tuluskukkaro'' (2000) * ''Tiitiäisen runolelu'' (2002) * ''Tapahtui Tiitiäisen maassa'' (2004) ===Eres tihtâkirjeh=== * ''Villiomenapuu'' (1947) * ''Uivat saaret'' (1950) * ''Tuuli nousee'' (1953) * ''Vaeltanut'' (1956) * ''Valikoima runoja'' (1958) * ''Kuun kuva meissä'' (1980) * ''Kaunis hallayö'' (1984) * ''Valoa kaikki kätketty'' (1986) * ''Puut kantavat valoa, runot 1947-1986 ja suomennoksia'' (1999) === Kovekirjeh === * ''Kuin kissat ja koirat'' (1967) * ''Kutut kotona'' (1967) * ''Pikku lemmikit'' (1967) * ''Terveisiä Afrikasta'' (1967) * ''Hau hau koiranpennut'' (1968) * ''Kis kis kissanpennut'' (1968) * ''Etelän eläimiä - Tiedätkö että. 1-6.'' Oovtâst Kyllikki Römanáin (1969) * ''Lintuystävämme - Tietoa linnuista. 1-6.'' Oovtâst Kyllikki Römanáin (1969) * ''Pohjolan eläimiä - Tarua ja totta. 1-6.'' Oovtâst Kyllikki Römanáin (1969) === Párnáimainâseh já aabiskirjeh === * ''Tiitiäisen tarinoita'' (1957) * ''Aikamme aapinen'' oovtâst pargojuávhoin (1968) * ''Aikamme lukukirja : 2-5'' oovtâst pargojuávhoin (1969-72) == Käldeeh == {{Commonscat}} <small><references /></small> [[Luokka:Ive 1924 šoddâmeh|Kunnas]] [[Luokka:Ive 2021 jämimeh|Kunnas]] [[Luokka:Syemmilâš kirječälleeh|Kunnas]] [[Luokka:Syemmilâš tivtâsteijeeh|Kunnas]] k35fvgifur37sgn87myndk9lmazjh39 2 6914 66893 66847 2022-08-11T17:36:02Z Muotâ 8 /* Rounds 5– */ wikitext text/x-wiki ==Rounds 1–4== {| class="wikitable sortable" |- ! colspan=3| 1^st round: 8.3.2021–15.6.2021 !! colspan=3| 2^nd round: 16.6.2021–23.9.2021 !! colspan=3| 3^rd round: 24.9.2021–1.1.2022 !! colspan=3| 4^th round: 2.1.2022–11.4.2022 |- ! No. !! Article !! Date !! No. !! Article !! Date !! No. !! Article !! Date !! No. !! Article !! Date |- | 1 ||[[smn:Tiina Raevaara]] || 8.3.2021 || 101 ||[[smn:Montagano]] || 16.6.2021 || 201 ||[[smn:Vincenzo Lorenzoni]] || 24.9.2021 || 301 ||[[smn:Druk tsendhen]] || 2.1.2022 |- | 2 ||[[smn:Kankaanpää]] || 9.3.2021 || 102 ||[[smn:Petrella Tifernina]] || 17.6.2021 || 202 ||[[smn:Sund]] || 25.9.2021 || 302 ||[[smn:Listo Amiga-speelâin]] || 3.1.2022 |- | 3 ||[[smn:Helen Türk]] || 10.3.2021 || 103 ||[[smn:Casacalenda]] || 18.6.2021 || 203 ||[[smn:Sottunga]] || 26.9.2021 || 303 ||[[smn:Listo MSX-speelâin]] || 4.1.2022 |- | 4 ||[[smn:Debra Winger]] || 11.3.2021 || 104 ||[[smn:Macchia Valfortore]] || 19.6.2021 || 204 ||[[smn:Maarianhamina]] || 27.9.2021 || 304 ||[[smn:Listo 3DO-speelâin]] || 5.1.2022 |- | 5 ||[[smn:Jodie Foster]] || 12.3.2021 || 105 ||[[smn:Montorio nei Frentani]] || 20.6.2021 || 205 ||[[smn:Säämi máttááttâskuávdáš]] || 28.9.2021 || 305 ||[[smn:Listo PC-FX-speelâin]] || 6.1.2022 |- | 6 ||[[smn:Sarah Michelle Gellar]] || 13.3.2021 || 106 ||[[smn:Jelsi]] || 21.6.2021 || 206 ||[[smn:Muonio jävrikuávlu]] || 29.9.2021 || 306 ||[[smn:Listo Vectrex-speelâin]] || 7.1.2022 |- | 7 ||[[smn:Alyson Hannigan]] || 14.3.2021 || 107 ||[[smn:Baranello]] || 22.6.2021 || 207 ||[[smn:Viljakkala]] || 30.9.2021 || 307 ||[[smn:Listo Maxis videospeelâin]] || 8.1.2022 |- | 8 ||[[smn:Kokemäki]] || 15.3.2021 || 108 ||[[smn:Provvidenti]] || 23.6.2021 || 208 ||[[smn:Kuhmalahti]] || 1.10.2021 || 308 ||[[smn:Listo Data East speelâin]] || 9.1.2022 |- | 9 ||[[smn:Ulvila]] || 16.3.2021 || 109 ||[[smn:Torella del Sannio]] || 24.6.2021 || 209 ||[[smn:Honkajoki]] || 2.10.2021 || 309 ||[[smn:Videospellâihe 2021]] || 10.1.2022 |- | 10 ||[[smn:Harjavalta]] || 17.3.2021 || 110 ||[[smn:Limosano]] || 25.6.2021 || 210 ||[[smn:Luvia]] || 3.10.2021 || 310 ||[[smn:Eino Kinnunen]] || 11.1.2022 |- | 11 ||[[smn:Uusikaupunki]] || 18.3.2021 || 111 ||[[smn:Castropignano]] || 26.6.2021 || 211 ||[[smn:Köyliö]] || 4.10.2021 || 311 ||[[smn:Erkki Elorinne]] || 12.1.2022 |- | 12 ||[[smn:Raisio]] || 19.3.2021 || 112 ||[[smn:Lupara]] || 27.6.2021 || 212 ||[[smn:Lavia]] || 5.10.2021 || 312 ||[[smn:Kaarina Valoaalto]] || 13.1.2022 |- | 13 ||[[smn:Laitila]] || 20.3.2021 || 113 ||[[smn:Oratino]] || 28.6.2021 || 213 ||[[smn:859]] || 6.10.2021 || 313 ||[[smn:Aini Tahvanainen]] || 14.1.2022 |- | 14 ||[[smn:Petäjävesi]] || 21.3.2021 || 114 ||[[smn:Trivento]] || 29.6.2021 || 214 ||[[smn:SámiSoster Rs]] || 7.10.2021 || 314 ||[[smn:Tiina Rinne]] || 15.1.2022 |- | 15 ||[[smn:Kannonkoski]] || 22.3.2021 || 115 ||[[smn:Castelmauro]] || 30.6.2021 || 215 ||[[smn:Hämeenkoski]] || 8.10.2021 || 315 ||[[smn:Minna Aaltonen]] || 16.1.2022 |- | 16 ||[[smn:Luhanka]] || 23.3.2021 || 116 ||[[smn:San Giovanni in Galdo]] || 1.7.2021 || 216 ||[[smn:Nastola]] || 9.10.2021 || 316 ||[[smn:Listo integraalijn]] || 17.1.2022 |- | 17 ||[[smn:Saarijärvi]] || 24.3.2021 || 117 ||[[smn:Campolieto]] || 2.7.2021 || 217 ||[[smn:Tarvasjoki]] || 10.10.2021 || 317 ||[[smn:Hjalmar Mellin]] || 18.1.2022 |- | 18 ||[[smn:Äänekoski]] || 25.3.2021 || 118 ||[[smn:Guardialfiera]] || 3.7.2021 || 218 ||[[smn:Lohtaja]] || 11.10.2021 || 318 ||[[smn:Claes Albert Tulindberg]] || 19.1.2022 |- | 19 ||[[smn:Viitasaari]] || 26.3.2021 || 119 ||[[smn:Guardiaregia]] || 4.7.2021 || 219 ||[[smn:Korpilahti]] || 12.10.2021 || 319 ||[[smn:Armenialiih numereh]] || 20.1.2022 |- | 20 ||[[smn:Forssa]] || 27.3.2021 || 120 ||[[smn:Busso]] || 5.7.2021 || 220 ||[[smn:Jämsänkoski]] || 13.10.2021 || 320 ||[[smn:Ernst Lindelöf]] || 21.1.2022 |- | 21 ||[[smn:Riihimäki]] || 28.3.2021 || 121 ||[[smn:Tavenna]] || 6.7.2021 || 221 ||[[smn:Pylkönmäki]] || 14.10.2021 || 321 ||[[smn:Lorenz Lindelöf]] || 22.1.2022 |- | 22 ||[[smn:Hattula]] || 29.3.2021 || 122 ||[[smn:Tufara]] || 7.7.2021 || 222 ||[[smn:Koskenpää]] || 15.10.2021 || 322 ||[[smn:Anders Johan Mether]] || 23.1.2022 |- | 23 ||[[smn:Humppila]] || 30.3.2021 || 123 ||[[smn:Ururi]] || 8.7.2021 || 223 ||[[smn:Äänekoski táálunkieldâ]] || 16.10.2021 || 323 ||[[smn:Listo Nirvana lavluin]] || 24.1.2022 |- | 24 ||[[smn:Janakkala]] || 31.3.2021 || 124 ||[[smn:Matrice]] || 9.7.2021 || 224 ||[[smn:Längelmäki]] || 17.10.2021 || 324 ||[[smn:Mlungu dalitsani Malawi]] || 25.1.2022 |- | 25 ||[[smn:Lea Laitinen]] || 1.4.2021 || 125 ||[[smn:1091]] || 10.7.2021 || 225 ||[[smn:Kuusjoki]] || 18.10.2021 || 325 ||[[smn:A Portuguesa]] || 26.1.2022 |- | 26 ||[[smn:Nicole Kidman]] || 2.4.2021 || 126 ||[[smn:Ferrazzano]] || 11.7.2021 || 226 ||[[smn:Pertteli]] || 19.10.2021 || 326 ||[[smn:Hail Grenada]] || 27.1.2022 |- | 27 ||[[smn:Charisma Carpenter]] || 3.4.2021 || 127 ||[[smn:Petacciato]] || 12.7.2021 || 227 ||[[smn:Kiikala]] || 20.10.2021 || 327 ||[[smn:La Dessalinienne]] || 28.1.2022 |- | 28 ||[[smn:Miina Seurujärvi]] || 4.4.2021 || 128 ||[[smn:Spinete]] || 13.7.2021 || 228 ||[[smn:Muurla]] || 21.10.2021 || 328 ||[[smn:The Banner of Freedom]] || 29.1.2022 |- | 29 ||[[smn:Mercedes McNab]] || 5.4.2021 || 129 ||[[smn:Listo Malediivij kaavpugijn]] || 14.7.2021 || 229 ||[[smn:Kisko]] || 22.10.2021 || 329 ||[[smn:Salve a ti, Nicaragua]] || 30.1.2022 |- | 30 ||[[smn:Amy Winehouse]] || 6.4.2021 || 130 ||[[smn:Sant'Elia a Pianisi]] || 15.7.2021 || 230 ||[[smn:Suomusjärvi]] || 23.10.2021 || 330 ||[[smn:Puurrâmrääsi]] || 31.1.2022 |- | 31 ||[[smn:Juliet Landau]] || 7.4.2021 || 131 ||[[smn:San Biase]] || 16.7.2021 || 231 ||[[smn:Halikko]] || 24.10.2021 || 331 ||[[smn:829]] || 1.2.2022 |- | 32 ||[[smn:Flavia Pennetta karrieerlovottuvah]] || 8.4.2021 || 132 ||[[smn:Vinchiaturo]] || 17.7.2021 || 232 ||[[smn:Aseksuaalvuotâ]] || 25.10.2021 || 332 ||[[smn:Kievânjuolâs]] || 2.2.2022 |- | 33 ||[[smn:Loppi]] || 9.4.2021 || 133 ||[[smn:Casalciprano]] || 18.7.2021 || 233 ||[[smn:Panseksuaalvuotâ]] || 26.10.2021 || 333 ||[[smn:Piättárrääsi]] || 3.2.2022 |- | 34 ||[[smn:Tammela]] || 10.4.2021 || 134 ||[[smn:Campodipietra]] || 19.7.2021 || 234 ||[[smn:Seksitaavdah]] || 27.10.2021 || 334 ||[[smn:Tavečuovjisjerjâ]] || 4.2.2022 |- | 35 ||[[smn:Ypäjä]] || 11.4.2021 || 135 ||[[smn:Campochiaro]] || 20.7.2021 || 235 ||[[smn:Klamydia]] || 28.10.2021 || 335 ||[[smn:Muáskâš]] || 5.2.2022 |- | 36 ||[[smn:Hausjärvi]] || 12.4.2021 || 136 ||[[smn:Colle d'Anchise]] || 21.7.2021 || 236 ||[[smn:Tippur]] || 29.10.2021 || 336 ||[[smn:Vuojârääsi]] || 6.2.2022 |- | 37 ||[[smn:Jokioinen]] || 13.4.2021 || 137 ||[[smn:Bonefro]] || 22.7.2021 || 237 ||[[smn:Njälmiseksi]] || 30.10.2021 || 337 ||[[smn:Vorrâruotâs]] || 7.2.2022 |- | 38 ||[[smn:Kustavi]] || 14.4.2021 || 138 ||[[smn:Cercemaggiore]] || 23.7.2021 || 238 ||[[smn:Kuppá]] || 31.10.2021 || 338 ||[[smn:Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ]] || 8.2.2022 |- | 39 ||[[smn:Taivassalo]] || 15.4.2021 || 139 ||[[smn:Cercepiccola]] || 24.7.2021 || 239 ||[[smn:Muotâäijih]] || 1.11.2021 || 339 ||[[smn:819]] || 9.2.2022 |- | 40 ||[[smn:Sämmilij evakko]] || 16.4.2021 || 140 ||[[smn:Duronia]] || 25.7.2021 || 240 ||[[smn:Muotâpállu]] || 2.11.2021 || 340 ||[[smn:898]] || 10.2.2022 |- | 41 ||[[smn:Vehmaa]] || 17.4.2021 || 141 ||[[smn:Gildone]] || 26.7.2021 || 241 ||[[smn:849]] || 3.11.2021 || 341 ||[[smn:Ruusuruotâs]] || 11.2.2022 |- | 42 ||[[smn:Marry Ailonieida Somby]] || 18.4.2021 || 142 ||[[smn:Lucito]] || 27.7.2021 || 242 ||[[smn:Sierâpaŋkki]] || 4.11.2021 || 342 ||[[smn:Cissáátivgâ]] || 12.2.2022 |- | 43 ||[[smn:Kerttu Vuolab]] || 19.4.2021 || 143 ||[[smn:Mafalda]] || 28.7.2021 || 243 ||[[smn:Iäluspellâ]] || 5.11.2021 || 343 ||[[smn:Tiänutimjám]] || 13.2.2022 |- | 44 ||[[smn:Emma Caulfield]] || 20.4.2021 || 144 ||[[smn:Mirabello Sannitico]] || 29.7.2021 || 244 ||[[smn:Kuáddásuáti]] || 6.11.2021 || 344 ||[[smn:Sälttisyeini]] || 14.2.2022 |- | 45 ||[[smn:Mari Boine]] || 21.4.2021 || 145 ||[[smn:Monacilioni]] || 30.7.2021 || 245 ||[[smn:839]] || 7.11.2021 || 345 ||[[smn:Kuolbâsälttisyeini]] || 15.2.2022 |- | 46 ||[[smn:Kuosâ]] || 22.4.2021 || 146 ||[[smn:Montecilfone]] || 31.7.2021 || 246 ||[[smn:Perniö]] || 8.11.2021 || 346 ||[[smn:Iävru]] || 16.2.2022 |- | 47 ||[[smn:Pihlejâš]] || 23.4.2021 || 147 ||[[smn:Montemitro]] || 1.8.2021 || 247 ||[[smn:Särkisalo]] || 9.11.2021 || 347 ||[[smn:San Costantino Albanese]] || 17.2.2022 |- | 48 ||[[smn:Ulla Pirttijärvi-Länsman]] || 24.4.2021 || 148 ||[[smn:Morrone del Sannio]] || 2.8.2021 || 248 ||[[smn:Venosa]] || 10.11.2021 || 348 ||[[smn:San Chirico Raparo]] || 18.2.2022 |- | 49 ||[[smn:Ann-Mari Andersen]] || 25.4.2021 || 149 ||[[smn:Portocannone]] || 3.8.2021 || 249 ||[[smn:Muro Lucano]] || 11.11.2021 || 349 ||[[smn:Sant'Angelo Le Fratte]] || 19.2.2022 |- | 50 ||[[smn:Lieto]] || 26.4.2021 || 150 ||[[smn:Ripabottoni]] || 4.8.2021 || 250 ||[[smn:Lagonegro]] || 12.11.2021 || 350 ||[[smn:Satriano di Lucania]] || 20.2.2022 |- | 51 ||[[smn:Mynämäki]] || 27.4.2021 || 151 ||[[smn:Rotello]] || 5.8.2021 || 251 ||[[smn:Maratea]] || 13.11.2021 || 351 ||[[smn:Houtskari]] || 21.2.2022 |- | 52 ||[[smn:Pyhäranta]] || 28.4.2021 || 152 ||[[smn:San Giuliano del Sannio]] || 6.8.2021 || 252 ||[[smn:Marsico Nuovo]] || 14.11.2021 || 352 ||[[smn:Iniö]] || 22.2.2022 |- | 53 ||[[smn:Ella Holm Bull]] || 29.4.2021 || 153 ||[[smn:San Polo Matese]] || 7.8.2021 || 253 ||[[smn:Avigliano]] || 15.11.2021 || 353 ||[[smn:Korppoo]] || 23.2.2022 |- | 54 ||[[smn:Kirste Paltto]] || 30.4.2021 || 154 ||[[smn:Toro]] || 8.8.2021 || 254 ||[[smn:Rionero in Vulture]] || 16.11.2021 || 354 ||[[smn:Kemiö]] || 24.2.2022 |- | 55 ||[[smn:Pöytyä]] || 1.5.2021 || 155 ||[[smn:Fossalto]] || 9.8.2021 || 255 ||[[smn:Acerenza]] || 17.11.2021 || 355 ||[[smn:Dragsfjärd]] || 25.2.2022 |- | 56 ||[[smn:Oripää]] || 2.5.2021 || 156 ||[[smn:Moturoa / Rabbit Island]] || 10.8.2021 || 256 ||[[smn:Albano di Lucania]] || 18.11.2021 || 356 ||[[smn:Merimasku]] || 26.2.2022 |- | 57 ||[[smn:Sauvo]] || 3.5.2021 || 157 ||[[smn:Gambatesa]] || 11.8.2021 || 257 ||[[smn:Anzi]] || 19.11.2021 || 357 ||[[smn:Velkua]] || 27.2.2022 |- | 58 ||[[smn:Marttila]] || 4.5.2021 || 158 ||[[smn:Castelbottaccio]] || 12.8.2021 || 258 ||[[smn:Armento]] || 20.11.2021 || 358 ||[[smn:Lemu]] || 28.2.2022 |- | 59 ||[[smn:Uđđâ-Kaledonia provinseh]] || 5.5.2021 || 159 ||[[smn:San Massimo]] || 13.8.2021 || 259 ||[[smn:Atella]] || 21.11.2021 || 359 ||[[smn:Askainen]] || 1.3.2022 |- | 60 ||[[smn:Nousiainen]] || 6.5.2021 || 160 ||[[smn:Sepino]] || 14.8.2021 || 260 ||[[smn:Balvano]] || 22.11.2021 || 360 ||[[smn:Piikkiö]] || 2.3.2022 |- | 61 ||[[smn:Masku]] || 7.5.2021 || 161 ||[[smn:San Giuliano di Puglia]] || 15.8.2021 || 261 ||[[smn:Barile]] || 23.11.2021 || 361 ||[[smn:Vahto]] || 3.3.2022 |- | 62 ||[[smn:Rusko]] || 8.5.2021 || 162 ||[[smn:Eurajoki]] || 16.8.2021 || 262 ||[[smn:Bella]] || 24.11.2021 || 362 ||[[smn:Suomâ lippu]] || 4.3.2022 |- | 63 ||[[smn:Ranska Guayana kieldah]] || 9.5.2021 || 163 ||[[smn:Jämijärvi]] || 17.8.2021 || 263 ||[[smn:Brienza]] || 25.11.2021 || 363 ||[[smn:Yläne]] || 5.3.2022 |- | 64 ||[[smn:Paimio]] || 10.5.2021 || 164 ||[[smn:Merikarvia]] || 18.8.2021 || 264 ||[[smn:Brindisi Montagna]] || 26.11.2021 || 364 ||[[smn:Pohja]] || 6.3.2022 |- | 65 ||[[smn:Salo]] || 11.5.2021 || 165 ||[[smn:Juupajoki]] || 19.8.2021 || 265 ||[[smn:Calvello]] || 27.11.2021 || 365 ||[[smn:Karjaa]] || 7.3.2022 |- | 66 ||[[smn:Kemiönsaari]] || 12.5.2021 || 166 ||[[smn:Campobasso]] || 20.8.2021 || 266 ||[[smn:Calvera]] || 28.11.2021 || 366 ||[[smn:Tammisaari]] || 8.3.2022 |- | 67 ||[[smn:Koski Tl]] || 13.5.2021 || 167 ||[[smn:Luchsingen]] || 21.8.2021 || 267 ||[[smn:Trecchina]] || 29.11.2021 || 367 ||[[smn:Elsa Kaarela]] || 9.3.2022 |- | 68 ||[[smn:Somero]] || 14.5.2021 || 168 ||[[smn:Valkeakoski]] || 22.8.2021 || 268 ||[[smn:Picerno]] || 30.11.2021 || 368 ||[[smn:Naima Jakobson]] || 10.3.2022 |- | 69 ||[[smn:Parainen]] || 15.5.2021 || 169 ||[[smn:Jomala]] || 23.8.2021 || 269 ||[[smn:Spinoso]] || 1.12.2021 || 369 ||[[smn:Hanna Järvi]] || 11.3.2022 |- | 70 ||[[smn:Hyvinkää]] || 16.5.2021 || 170 ||[[smn:Finström]] || 24.8.2021 || 270 ||[[smn:Rapolla]] || 2.12.2021 || 370 ||[[smn:Siiri Juva]] || 12.3.2022 |- | 71||[[smn:Vuorâččâsmyerji]] || 17.5.2021 || 171 ||[[smn:Saltvik]] || 25.8.2021 || 271 ||[[smn:San Fele]] || 3.12.2021 || 371 ||[[smn:Lydia Lyytikäinen]] || 13.3.2022 |- | 72||[[smn:Into Paadar]] || 18.5.2021 || 172 ||[[smn:Vårdö]] || 26.8.2021 || 272 ||[[smn:Trivigno]] || 4.12.2021 || 372 ||[[smn:Tramutola]] || 14.3.2022 |- | 73||[[smn:Etimâs]] || 19.5.2021 || 173 ||[[smn:Kumlinge]] || 27.8.2021 || 273 ||[[smn:Pignola]] || 5.12.2021 || 373 ||[[smn:Tolve]] || 15.3.2022 |- | 74||[[smn:John Gustavsen]] || 20.5.2021 || 174 ||[[smn:Hannah Arendt -palhâšume]] || 28.8.2021 || 274 ||[[smn:Latronico]] || 6.12.2021 || 374 ||[[smn:Tito]] || 16.3.2022 |- | 75||[[smn:Järvenpää]] || 21.5.2021 || 175 ||[[smn:Robert Schuman -miitaal]] || 29.8.2021 || 275 ||[[smn:Listo Mikkeli kaavpugoosijn]] || 7.12.2021 || 375 ||[[smn:Viggiano]] || 17.3.2022 |- | 76||[[smn:Kerava]] || 22.5.2021 || 176 ||[[smn:Simon Grany]] || 30.8.2021 || 276 ||[[smn:Sasso di Castalda]] || 8.12.2021 || 376 ||[[smn:Viggianello]] || 18.3.2022 |- | 77||[[smn:Lohja]] || 23.5.2021 || 177 ||[[smn:Brändö]] || 31.8.2021 || 277 ||[[smn:San Severino Lucano]] || 9.12.2021 || 377 ||[[smn:Vietri di Potenza]] || 19.3.2022 |- | 78||[[smn:Karkkila]] || 24.5.2021 || 178 ||[[smn:Geta]] || 1.9.2021 || 278 ||[[smn:Alahärmä]] || 10.12.2021 || 378 ||[[smn:Vaglio Basilicata]] || 20.3.2022 |- | 79||[[smn:Raasepori]] || 25.5.2021 || 179 ||[[smn:Adolphe Hauman]] || 2.9.2021 || 279 ||[[smn:Kortesjärvi]] || 11.12.2021 || 379 ||[[smn:Castelsaraceno]] || 21.3.2022 |- | 80||[[smn:Siuntio]] || 26.5.2021 || 180 ||[[smn:Kökar]] || 3.9.2021 || 280 ||[[smn:Ylihärmä]] || 12.12.2021 || 380 ||[[smn:Castelmezzano]] || 22.3.2022 |- | 81||[[smn:Vihti]] || 27.5.2021 || 181 ||[[smn:Valter Nyström]] || 4.9.2021 || 281 ||[[smn:Landsgemeinde (Glarus)]] || 13.12.2021 || 381 ||[[smn:Corleto Perticara]] || 23.3.2022 |- | 82||[[smn:Tuusula]] || 28.5.2021 || 182 ||[[smn:Giuseppe Beviacqua]] || 5.9.2021 || 282 ||[[smn:Mollis]] || 14.12.2021 || 382 ||[[smn:Castelluccio Superiore]] || 24.3.2022 |- | 83||[[smn:Nurmijärvi]] || 29.5.2021 || 183 ||[[smn:Várdám]] || 6.9.2021 || 283 ||[[smn:Näfels]] || 15.12.2021 || 383 ||[[smn:Campomaggiore]] || 25.3.2022 |- | 84||[[smn:Pukkila]] || 30.5.2021 || 184 ||[[smn:Lippukodde (várdám)]] || 7.9.2021 || 284 ||[[smn:Niederurnen]] || 16.12.2021 || 384 ||[[smn:Chiaromonte]] || 26.3.2022 |- | 85||[[smn:Inkoo]] || 31.5.2021 || 185 ||[[smn:Saammâl já puoidâ]] || 8.9.2021 || 285 ||[[smn:Oberurnen]] || 17.12.2021 || 385 ||[[smn:Cersosimo]] || 27.3.2022 |- | 86||[[smn:Mäntsälä]] || 1.6.2021 || 186 ||[[smn:Saammâl já čuoškah]] || 9.9.2021 || 286 ||[[smn:Obstalden]] || 18.12.2021 || 386 ||[[smn:Episcopia]] || 28.3.2022 |- | 87||[[smn:Sipoo]] || 2.6.2021 || 187 ||[[smn:Lemland]] || 10.9.2021 || 287 ||[[smn:Mühlehorn]] || 19.12.2021 || 387 ||[[smn:Forenza]] || 29.3.2022 |- | 88||[[smn:Pornainen]] || 3.6.2021 || 188 ||[[smn:Perâvárdám]] || 11.9.2021 || 288 ||[[smn:San Marino lippu]] || 20.12.2021 || 388 ||[[smn:Gallicchio]] || 30.3.2022 |- | 89||[[smn:Lapinjärvi]] || 4.6.2021 || 189 ||[[smn:Kuru]] || 12.9.2021 || 289 ||[[smn:Liechtenstein lippu]] || 21.12.2021 || 389 ||[[smn:Rotonda]] || 31.3.2022 |- | 90||[[smn:Myrskylä]] || 5.6.2021 || 190 ||[[smn:Maaninka]] || 13.9.2021 || 290 ||[[smn:Ukraina lippu]] || 22.12.2021 || 390 ||[[smn:Ruoti]] || 1.4.2022 |- | 91||[[smn:Kirkkonummi]] || 6.6.2021 || 191 ||[[smn:Karttula]] || 14.9.2021 || 291 ||[[smn:Kde domov můj]] || 23.12.2021 || 391 ||[[smn:Teana]] || 2.4.2022 |- | 92||[[smn:Karvia]] || 7.6.2021 || 192 ||[[smn:Haukivuori]] || 15.9.2021 || 292 ||[[smn:La Renaissance]] || 24.12.2021 || 392 ||[[smn:Senise]] || 3.4.2022 |- | 93||[[smn:Nakkila]] || 8.6.2021 || 193 ||[[smn:Ristiina]] || 16.9.2021 || 293 ||[[smn:L-Innu Malti]] || 25.12.2021 || 393 ||[[smn:Rapone]] || 4.4.2022 |- | 94||[[smn:Acquaviva Picena]] || 9.6.2021 || 194 ||[[smn:Savonranta]] || 17.9.2021 || 294 ||[[smn:L'Aube Nouvelle]] || 26.12.2021 || 394 ||[[smn:Terranova di Pollino]] || 5.4.2022 |- | 95||[[smn:Venarotta]] || 10.6.2021 || 195 ||[[smn:Kerimäki]] || 18.9.2021 || 295 ||[[smn:Ertra, Ertra, Ertra]] || 27.12.2021 || 395 ||[[smn:Savoia di Lucania]] || 6.4.2022 |- | 96||[[smn:San Benedetto del Tronto]] || 11.6.2021 || 196 ||[[smn:Valtimo]] || 19.9.2021 || 296 ||[[smn:God Bless Fiji]] || 28.12.2021 || 396 ||[[smn:Oppido Lucano]] || 7.4.2022 |- | 97||[[smn:Pomarkku]] || 12.6.2021 || 197 ||[[smn:Listo Ateena kunâgâsâin]] || 20.9.2021 || 297 ||[[smn:Une Seule Nuit]] || 29.12.2021 || 397 ||[[smn:Laurenzana]] || 8.4.2022 |- | 98||[[smn:Campobasso eennâmkode kieldah]] || 13.6.2021 || 198 ||[[smn:Lumparland]] || 21.9.2021 || 298 ||[[smn:Angola Avante]] || 30.12.2021 || 398 ||[[smn:Pietrapertosa]] || 9.4.2022 |- | 99||[[smn:Montelongo]] || 14.6.2021 || 199 ||[[smn:869]] || 22.9.2021 || 299 ||[[smn:Pátria]] || 31.12.2021 || 399 ||[[smn:Rivello]] || 10.4.2022 |- | 100||[[smn:Palata]] || 15.6.2021 || 200 ||[[smn:Listo Akkad kunâgâsâin]] || 23.9.2021 || 300 ||[[smn:Yumi, Yumi, Yumi]] || 1.1.2022 || 400 ||[[smn:878]] || 11.4.2022 |} ==Rounds 5–== {| class="wikitable sortable" |- ! colspan=3| 5^th round: 12.4.2022–20.7.2022 !! colspan=3| 6^th round: 21.7.2022– |- ! No. !! Article !! Date !! No. !! Article !! Date |- | 401 ||[[smn:Montemilone]] || 12.4.2022 || 501 ||[[smn:Lavrukkâš]] || 21.7.2022 |- | 402 ||[[smn:Grumento Nova]] || 13.4.2022 || 502 ||[[smn:778]] || 22.7.2022 |- | 403 ||[[smn:Guardia Perticara]] || 14.4.2022 || 503 ||[[smn:742]] || 23.7.2022 |- | 404 ||[[smn:Noepoli]] || 15.4.2022 || 504 ||[[smn:Láávtáš]] || 24.7.2022 |- | 405 ||[[smn:Ginestra]] || 16.4.2022 || 505 ||[[smn:Njollâ]] || 25.7.2022 |- | 406 ||[[smn:Paterno]] || 17.4.2022 || 506 ||[[smn:Listo iivijn]] || 26.7.2022 |- | 407 ||[[smn:Kááđus]] || 18.4.2022 || 507 ||[[smn:Puárree]] || 27.7.2022 |- | 408 ||[[smn:Pescara del Tronto]] || 19.4.2022 || 508 ||[[smn:Syeinilyevi]] || 28.7.2022 |- | 409 ||[[smn:Marsicovetere]] || 20.4.2022 || 509 ||[[smn:759]] || 29.7.2022 |- | 410 ||[[smn:Maschito]] || 21.4.2022 || 510 ||[[smn:719]] || 30.7.2022 |- | 411 ||[[smn:Lavello]] || 22.4.2022 || 511 ||[[smn:726]] || 31.7.2022 |- | 412 ||[[smn:Banzi]] || 23.4.2022 || 512 ||[[smn:Njižžjävri]] || 1.8.2022 |- | 413 ||[[smn:Baragiano]] || 24.4.2022 || 513 ||[[smn:Pavdjävri]] || 2.8.2022 |- | 414 ||[[smn:Cancellara]] || 25.4.2022 || 514 ||[[smn:Morgâmjävri]] || 3.8.2022 |- | 415 ||[[smn:Carbone]] || 26.4.2022 || 515 ||[[smn:Simmaahjävri]] || 4.8.2022 |- | 416 ||[[smn:Castelgrande]] || 27.4.2022 || 516 ||[[smn:Menišjävri (jävri)]] || 5.8.2022 |- | 417 ||[[smn:Suriname pirrâduvah]] || 28.4.2022 || 517 ||[[smn:Rááhájävri]] || 6.8.2022 |- | 418 ||[[smn:Coronie pirrâdâh]] || 29.4.2022 || 518 ||[[smn:Smuggâjävri]] || 7.8.2022 |- | 419 ||[[smn:Nickerie pirrâdâh]] || 30.4.2022 || 519 ||[[smn:Vyelijävri (Avveel)]] || 8.8.2022 |- | 420 ||[[smn:Wanica pirrâdâh]] || 1.5.2022 || 520 ||[[smn:Düsseldorf Open (ATP)]] || 9.8.2022 |- | 421 ||[[smn:Paramaribo pirrâdâh]] || 2.5.2022 || 521 ||[[smn:New York Open (ATP)]] || 10.8.2022 |- | 422 ||[[smn:Para pirrâdâh]] || 3.5.2022 || 522 ||[[smn:Istanbul Open (ATP)]] || 11.8.2022 |- | 423 ||[[smn:Saramacca pirrâdâh]] || 4.5.2022 |- | 424 ||[[smn:Brokopondo pirrâdâh]] || 5.5.2022 |- | 425 ||[[smn:Sipaliwini pirrâdâh]] || 6.5.2022 |- | 426 ||[[smn:Filiano]] || 7.5.2022 |- | 427 ||[[smn:Fardella]] || 8.5.2022 |- | 428 ||[[smn:Moliterno]] || 9.5.2022 |- | 429 ||[[smn:Marcha Real]] || 10.5.2022 |- | 430 ||[[smn:El Gran Carlemany]] || 11.5.2022 |- | 431 ||[[smn:Pietragalla]] || 12.5.2022 |- | 432 ||[[smn:Sant'Arcangelo]] || 13.5.2022 |- | 433 ||[[smn:San Martino d'Agri]] || 14.5.2022 |- | 434 ||[[smn:San Paolo Albanese]] || 15.5.2022 |- | 435 ||[[smn:San Chirico Nuovo]] || 16.5.2022 |- | 436 ||[[smn:Sarconi]] || 17.5.2022 |- | 437 ||[[smn:Genzano di Lucania]] || 18.5.2022 |- | 438 ||[[smn:Palazzo San Gervasio]] || 19.5.2022 |- | 439 ||[[smn:858]] || 20.5.2022 |- | 440 ||[[smn:Montemurro]] || 21.5.2022 |- | 441 ||[[smn:Missanello]] || 22.5.2022 |- | 442 ||[[smn:Pescopagano]] || 23.5.2022 |- | 443 ||[[smn:Nemoli]] || 24.5.2022 |- | 444 ||[[smn:Lauria]] || 25.5.2022 |- | 445 ||[[smn:Kaamâsmokke]] || 26.5.2022 |- | 446 ||[[smn:Nuvvus]] || 27.5.2022 |- | 447 ||[[smn:Jeesiö]] || 28.5.2022 |- | 448 ||[[smn:Petkula]] || 29.5.2022 |- | 449 ||[[smn:Lokka]] || 30.5.2022 |- | 450 ||[[smn:San Donaci]] || 31.5.2022 |- | 451 ||[[smn:Carovigno]] || 1.6.2022 |- | 452 ||[[smn:Erchie]] || 2.6.2022 |- | 453 ||[[smn:Torchiarolo]] || 3.6.2022 |- | 454 ||[[smn:Vaalajärvi]] || 4.6.2022 |- | 455 ||[[smn:Villa Castelli]] || 5.6.2022 |- | 456 ||[[smn:Cisternino]] || 6.6.2022 |- | 457 ||[[smn:Himnusz]] || 7.6.2022 |- | 458 ||[[smn:Himni i Flamurit]] || 8.6.2022 |- | 459 ||[[smn:Mesagne]] || 9.6.2022 |- | 460 ||[[smn:Oria]] || 10.6.2022 |- | 461 ||[[smn:Seipäjärvi]] || 11.6.2022 |- | 462 ||[[smn:Uimaniemi]] || 12.6.2022 |- | 463 ||[[smn:Aska]] || 13.6.2022 |- | 464 ||[[smn:Syväjärvi]] || 14.6.2022 |- | 465 ||[[smn:Videospellâihe 2013]] || 15.6.2022 |- | 466 ||[[smn:Latiano]] || 16.6.2022 |- | 467 ||[[smn:Ceglie Messapica]] || 17.6.2022 |- | 468 ||[[smn:Brindisi]] || 18.6.2022 |- | 469 ||[[smn:Cesare Orlandi]] || 19.6.2022 |- | 470 ||[[smn:Kelujärvi]] || 20.6.2022 |- | 471 ||[[smn:Yuulngukielah]] || 21.6.2022 |- | 472 ||[[smn:Videospellâihe 2014]] || 22.6.2022 |- | 473 ||[[smn:Videospellâihe 1971]] || 23.6.2022 |- | 474 ||[[smn:Videospellâihe 1978]] || 24.6.2022 |- | 475 ||[[smn:Videospellâihe 1979]] || 25.6.2022 |- | 476 ||[[smn:Videospellâihe 1984]] || 26.6.2022 |- | 477 ||[[smn:Karniliih kielah]] || 27.6.2022 |- | 478 ||[[smn:Ngarnaliih kielah]] || 28.6.2022 |- | 479 ||[[smn:718]] || 29.6.2022 |- | 480 ||[[smn:Francavilla Fontana]] || 30.6.2022 |- | 481 ||[[smn:Ostuni]] || 1.7.2022 |- | 482 ||[[smn:Listo HIM lavluin]] || 2.7.2022 |- | 483 ||[[smn:Videospellâihe 1985]] || 3.7.2022 |- | 484 ||[[smn:Videospellâihe 1986]] || 4.7.2022 |- | 485 ||[[smn:Videospellâihe 1987]] || 5.7.2022 |- | 486 ||[[smn:Videospellâihe 1988]] || 6.7.2022 |- | 487 ||[[smn:Videospellâihe 1991]] || 7.7.2022 |- | 488 ||[[smn:Videospellâihe 1992]] || 8.7.2022 |- | 489 ||[[smn:Videospellâihe 1993]] || 9.7.2022 |- | 490 ||[[smn:Videospellâihe 1994]] || 10.7.2022 |- | 491 ||[[smn:Videospellâihe 1995]] || 11.7.2022 |- | 492 ||[[smn:Videospellâihe 1996]] || 12.7.2022 |- | 493 ||[[smn:Trombi (jorreestormâ)]] || 13.7.2022 |- | 494 ||[[smn:Videospellâihe 1990]] || 14.7.2022 |- | 495 ||[[smn:Videospellâihe 1989]] || 15.7.2022 |- | 496 ||[[smn:Fasano]] || 16.7.2022 |- | 497 ||[[smn:687]] || 17.7.2022 |- | 498 ||[[smn:Videospellâihe 1997]] || 18.7.2022 |- | 499 ||[[smn:Čuđemaainâs]] || 19.7.2022 |- | 500 ||[[smn:Fujita-ciäkkádâh]] || 20.7.2022 |} m5d2inah0qnqu4a72yby6eklsupei5j 0 7158 66905 62205 2022-08-11T22:14:37Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Kielâtotkee | nommâ = Lea Laitinen | kove = | šoddâm = [[cuáŋuimáánu 22.]] peeivi [[1946]]<br>[[Järvenpää]] | jáámmám = | hävdi = | instituut = [[Helsig ollâopâttâh]] | tutkâmfáddá = [[suomâkielâ]] já [[anarâškielâ]] [[morfosyntaks]] já [[semantiik]] | vanhimeh = Eino Luomi<br>Helmi Melamies | pelikyeimi = [[Heikki Laitinen]] | párnááh = Tuomas Laitinen (š. 1974)<br>Martti Laitinen (š. 1984) | nommâčáálus = | päikkisijđo = }} '''Lea Marjatta Laitinen''' (j.s. '''Luomi'''; š. [[cuáŋuimáánu 22.]] peeivi [[1946]], [[Järvenpää]], [[Suomâ]]) lii syemmilâš filosofia tuáhtár já [[Helsig ollâopâttâh|Helsig ollâopâttuv]] [[suomâkielâ]] professor emerita. ==Eellim== Lea Laitinen šoodâi [[cuáŋuimáánu 22.]] peeivi [[1946]] [[Järvenpää]]st, [[Uđđâeennâm eennâmkodde]]est. Suu eeči lâi Savost šoddâm, mut jo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fáárust varrim Eino Luomi, já suu enni lâi suáđigillâš Helmi Melamies. Suoi uápásmuin suátiääigi [[Kyelijävri|Kyelijäävrist]], naajáin já varrijn Järvenpään. Sunnui šoddii nelji párnáá, kiäin ohtâ finnij nommân Lea. Párnááh vazzii taalvijd Järvenpää ohtsâšškoovlâ já keesij sij ellii [[Suáđigil]]ist kolliistâlmin ááhus já huolhijdis. Sist lijjii nelji ennuu tobbeen, kiäin ohtâ lâi puásuialmai.<ref name="samimuseum.fi">[http://www.samimuseum.fi/anaras/anaraskiela/tutkimus/laitinen.html www.samimuseum.fi - Lea Laitinen] Čujottum 1.4.2021</ref> Lea käälis lii [[Heikki Laitinen]], kote tooimâi Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professorin. Suoi naajáin ive [[1973]]. Sunnust láá kyehti kaandâ: Tuomas Henrikki (š. 1974) já Martti Elias (š. 1984).<ref name="samimuseum.fi"/> ==Anarâškielâ uápuh== Lea máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960-70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai [[Elsa Valle]] já [[Elsa Saijets]], kiäh láin talle tiego viđâlovihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. Lea paddij sunnuid kuohtuid já Elli-Marittáin meiddei maaŋgâid puáris anarâšâid.<ref name="samimuseum.fi"/> Sun lii nomâttâm anarâškielâ sierânâsrähisvuottân.<ref name="samimuseum.fi"/> ==Totkoseh== Lea Laitinen čaalij pajeuáppen Järvenpää ohtsâšškoovlâst. Tastmaŋa sun luuvâi humanistlijd amnâsijd [[Helsig ollâopâttâh|Helsig ollâopâttuvâst]], kost sun valmâštui filosofia kandidaatin ive [[1968]], filosofia maisterin ive [[1972]] já filosofia lisensiaatin ive [[1989]].<ref name="Curriculum Vitae">[https://tuhat.helsinki.fi/portal/files/13991686/Curriculum_vitae_laitinen.docx Curriculum Vitae] Čujottum 1.4.2021 <small>(suomâkielân)</small></ref> Sun nágáttâlâi tuáhtárin ive [[1992]]. Suu náguskirje nommâ lii: ''Välttämättömyys ja persoona. Suomen murteiden nesessiivisten rakenteiden semantiikkaa ja kielioppia''.<ref name="Curriculum Vitae"/> ==Pargo== Ive [[1979]] Lea Laitinen finnij pargo [[Erkki Itkonen|Erkki Itkosii]] anarâškielâ sänikirje ''Inarilappisches Wörterbuch'' toimâtteijen. Sänikirjepargo piištij ohtsis 11 ihheed, mon äigin sun oopâi ennuu uđđâ aašijd kielâst. Ovdláhháá Erkki Itkosii jäämmim sun toimâttij vala Itkosii kielâčáitusčuágálduv ''Aanaarkielâ Cájttuzeh''.<ref name="samimuseum.fi"/> Lea tooimâi professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lâi lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistentin já pajeassistentin. Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken.<ref name="samimuseum.fi"/> ==Kirjeh== Lea Laitinen lii čáállám teikâ toimâttâm čuávuváid kiirjijd:<ref>[https://researchportal.helsinki.fi/fi/persons/lea-laitinen/publications/?type=%2Fdk%2Fatira%2Fpure%2Fresearchoutput%2Fresearchoutputtypes%2Fbookanthology%2Fbook Lea Laitinen - Kirjeh] Čujottum 1.4.2021 <small>(suomâkielân)</small></ref> 2009<br>''Suomen kielen tulevaisuus: kielipoliittinen toimintaohjelma''<br>Hakulinen, A., Kalliokoski, J., Kankaanpää, S., Kanner, A., Koskenniemi, K., Laitinen, L., Maamies, S. & Nuolijärvi, P.<br>Helsig: Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. 241 sijđod (Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá olgosadalduvah; nr. 155) 1992<br>''Inarinsaamelaisia kielennäytteitä: Aanaarkielâ Cájttuzeh''<br>Itkonen, E. & Laitinen, L. (toim.)<br>Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 305 sijđod 1991<br>''Inarilappisches Wörterbuch IV: Beispiele zur Flexionslehre. Norwegischlappisches Wortregister. Deutsches Wortregister.''<br>Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)<br>Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 217 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae ) 1989<br>''Inarilappisches Wörterbuch III. R-Y''<br>Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)<br>Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 460 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) 1987<br>''Inarilappisches Wörterbuch II. L-P''<br>Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)<br>Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 430 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae ) 1986<br>''Inarilappisches Wörterbuch I. A-K''<br>Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)<br>Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 441 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) 1982<br>''Kaustisen koriaa kieltä''<br>Laitinen, L.<br>Kaustinen: Kaustisii kieldâ. 119 sijđod ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Laitinen, Lea}} [[Luokka:Anarâškielâ totkeeh]] [[Luokka:Ive 1946 šoddâmeh]] [[Luokka:Suomâkielâ totkeeh]] [[Luokka:Syemmilâš kielâtotkeeh]] 3hqka8oreuagtnbjok9rtjgxo35hepl 0 7576 66895 58618 2022-08-11T22:09:18Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Taksonomia | nommâ = Merâkuáskim | tieđâlâš nommâ = Haliaeetus albicilla<br><small>(Linnaeus, 1758)</small> | kove = Merikotka pa 2.jpg | tile = '''LC''' (eellimvuáimálâš) | tile Suomâst = '''LC''' (eellimvuáimálâš)<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://laji.fi/taxon/MX.26530 | Nommâ = Merâkuáskim – ''Haliaeetus albicilla'' | Tahhee = Jari Valkama | Almostittem = [[Suomen Lajitietokeskus]] | Äigimuddo = 2019 | Čujottum = 2022-03-30 | Kielâ = {{fi}} }}</ref> | kove_tile = Status iucn3.1 LC smn.svg | kove_tile_Suomâst = | doomeen = [[Sellâvááimusliih]] ''Eucarya'' | kodde = [[Elleekodde]] ''Animalia'' | uáiviráiđu = [[Savosuonâsiih]] ''Chordata'' | vyeliráiđu = [[Čielgitávtáliih]] ''Vertebrata'' | pajeluokka = | luokka = [[Lodeh]] ''Aves'' | vyeliluokka = | uásiluokka = | lahko = [[Piätulodeh]] ''Accipitriformes'' | vyelilahko = | paječerdâ = | čerdâ = [[Väälih]] ''Accipitridae'' | vyeličerdâ = [[Haliaeetinae]] | suuhâ = [[Merâkuáskimeh]] ''Haliaeetus'' | šlaajâ = ''albicilla'' | vyelišlaajâ = }} '''Merâkuáskim''' (''Haliaeetus albicilla'') lii vaalij čeerdân já merâkuáskimij suuhân kullee stuorrâ piätulodde. [[Suomâ]] puárásumos merâkuáskim lii lamaš 27,5-ihásâš já maailm puárásumos merâkuáskim lii lamaš 33-ihásâš. == Stuárudâh já tobdomeerhah == Merâkuáskim kukkodâh lii 78–100 cm. Suájái koskâ lii 1,9–2,4 m. Ores merâkuáskim tiäddá 4–6 kg já niŋálâs 5–7 kg. Merâkuáskim lii ruškâd, čappâd, vielgâd já räänis. == Ellimpiirâs == Merâkuáskim iälá merâkuávluin já jaavrijn. Suomâst merâkuáskim pessee táválávt čácáduvâi piälláin, táválumosávt merâriddoin já suáluikuávluin. == Raavâd == Merâkuáskim porá kuolijd, vorâs piärgu (om. luudijd) já rááđuid. ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> ''Čällee: Arvi Lehmuslehti (Aanaar škoovlâ, 3.–4. luokka)'' [[Luokka:Merâkuáskimeh]] o46198z9q5g19g8r7b2q0hx6lvporhb 0 7708 66898 49128 2022-08-11T22:11:46Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki [[Tiätuvuárkká:Juho Kusti Paasikivi (cropped).jpg|thumb|Juho Kusti Paasikivi]] '''Juho Kusti Paasikivi''' (algâaalgâst '''Johan Gustaf Hellstén'''; {{Šoddâm- já jäämmimäigi|27|11|1870|[[Hämeenkoski|Koski Hl]]|[[Suomâ stuorrâfurstâkodde]]|14|12|1956|[[Helsig]]|[[Suomâ]]}}) lâi syemmilâš politikkár, paŋkkihovdâ, diplomaat já [[Suomâ täsivääldi president|Suomâ täsivääldi 7. president]]. Sun tooimâi presidentin iivij [[1946]]–[[1956]]. == Tuávváš == Juho Kusti Paasikivi šoodâi [[skammâmáánu 27.]] peeivi [[1870]] Häme lääni [[Hämeenkoski|Koski]] pitejáást. Suu nommâ lâi algâaalgâst Johan Gustaf Hellstén, mut sun molsoi noomâs suomâkielâlâžžân luvâttâhavveest. Suu eeči lâi kävppijâs August Hellstén já enni Karolina Wilhelmina Selin. Enni jaamij, ko Paasikivi lâi tuše neelji-ihásâš.<ref name="sp">[https://suomenpresidentit.fi/paasikivi/ Suomen presidentit] Čujottum 22.5.2021 <small>(suomâkielân)</small></ref> Paasikivi luuvâi [[ruošâkielâ]] já -kirjálâšvuođâ [[Helsig ollâopâttâh|Helsig ollâopâttuvâst]]. Sun valmâštui filosofia kanditaatin ive [[1892]] já ton maŋa vala vuoigâdvuođâtiettuu kandidaatin ive [[1897]]. Siämmáá ive Paasikivi naajâi pajeuáppee Anna Forsmanáin, já sunnui šoddii nelji párnáá. Paasikivi nágáttâlâi vuoigâdvuođâtiettuu tuáhtárin ive [[1901]]. Suu vuossâmuš kálgu Anna jaamij ive [[1931]] já ive [[1934]] sun naajâi Alli Valvein.<ref name="kb">[https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/631 Kansallisbiografia] Čujottum 22.5.2021 <small>(suomâkielân)</small></ref> == Pooliitlâš karrieer == Paasikivi väljejui Syemmilii piäláduv aalmugovdâsteijen ive [[1907]]. Sun meridij kuittâg kiäsádâttâđ politiikist ive [[1913]]. Sun tooimâi paŋkkihovdân čuávuvái 20 ive ääigi, mut maacâi forgâ meid politiikân. Ive [[1917]] Paasikivi tooimâi Syemmilii piäláduv ovdâsteijen vuáđulahâkomiteast, mii vuávái [[Suomâ]] haldâttâshäämi [[Ruošâ vääldikomettem]] maŋa. Paasikivi kannattij [[Suomâ]] autonomia vuáháduttem [[Ruoššâ|Ruošâ]] vääldi vyelni, mut [[roovvâdmáánu vääldikomettem]] maŋa sun vuájui nanodiđ [[Suomâ]] jiečânâsvuođâ. [[Suomâ siskáldâssuáti|Suomâ siskáldâssuáđi]] maŋa staatâhovdâ [[Pehr Evind Svinhufvud]] nomâttij Paasikivi uáiviministerin. Paasikivi luotij [[Saksa]] išán [[Ruoššâ|Ruošâ]] vuástán já halijdij saksalii priinsâ [[Friedrich Karl]] [[Suomâ]] kunâgâssân. [[Saksa]] kuittâg táppái [[vuossâmuš maailmsuáti|vuossâmuu maailmsuáđi]] skammâmáánust [[1918]] já ton maŋa Paasikivi haldâttâs iäránij. Paasikivi jođettij [[Suomâ]] airâskode, ko [[Suomâ]] já [[Sovjet-Ruoššâ|Sovjet-Ruošâ]] koskâsâš ráávhusopâmuš šoodâi ive [[1920]] [[Tartto]]st. Paasikivi iäránij paŋkkihoovdâ virgeest ive [[1934]]. Sun tooimâi [[Aalmuglâš Kokoomus|Aalmuglii Kokoomus]] saavâjođetteijen iivij [[1934]]–[[1936]] já diplomaatin [[Tukholma]]st ive [[1936]] rääjist.<ref name="kb"/> <br><br> [[Tälvisuáti|Tälvisuáđi]] ääigi Paasikivi tooimâi ministerin [[Risto Ryti]] haldâttuvâst já lâi fáárust [[Moskova]] ráávhuráđádâlmijn. Sun tooimâi [[Suomâ]] ovdâsteijen [[Moskova]]st ive [[1941]] kiiđâ räi. [[Jotkâsuáti|Jotkâsuáđi]] loopâst sun uásálistij kiiđâ [[1944]] ráávhuráđádâlmáid [[Moskova]]st já [[Tukholma]]st. Suáđi maŋa sun tooimâi uáiviministerin iivij [[1944]]–[[1945]] já [[1945]]–[[1946]] haldâttâsâin. Ovdâskodde valjij Paasikivi [[Suomâ täsivääldi president]]in ton maŋa, ko president [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Mannerheim]] iäránij virgestis njuhčâmáánust [[1946]] tiervâsvuotâčuolmâi tiet. Ive [[1950]] vaaljâin sun väljejui uđđâsist presidentin. Sun tooimâi virgeest ive [[1956]] njuhčâmáánu räi. Paasikivi finnij váimuinfarkt já jaamij [[juovlâmáánu 14.]] peeivi [[1956]].<ref name="kb/> ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> {{Suomâ presidenteh}} {{DEFAULTSORT:Paasikivi, Juho Kusti}} [[Luokka:Ive 1870 šoddâmeh]] [[Luokka:Ive 1956 jämimeh]] [[Luokka:Suomâ presidenteh]] gw5bm1o47zxash9mekizvx940by5bun 0 11035 66911 58610 2022-08-11T22:19:24Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Taksonomia | nommâ = Äimisäplig | tieđâlâš nommâ = Erinaceus europaeus<br><small>(Linnaeus, 1758)</small> | kove = Erinaceus europaeus (Linnaeus, 1758).jpg | tile = '''LC''' (eellimvuáimálâš) | tile Suomâst = '''LC''' (eellimvuáimálâš)<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://laji.fi/taxon/MX.44990 | Nommâ = Äimisäplig – ''Erinaceus europaeus'' | Tahhee = Thomas Lilley | Almostittem = [[Suomen Lajitietokeskus]] | Äigimuddo = 2019 | Čujottum = 2022-03-30 | Kielâ = {{fi}} }}</ref> | kove_tile = Status iucn3.1 LC smn.svg | kove_tile_Suomâst = | doomeen = [[Sellâvááimusliih]] ''Eucarya'' | kodde = [[Elleekodde]] ''Animalia'' | uáiviráiđu = [[Savosuonâsiih]] ''Chordata'' | vyeliráiđu = [[Čielgitávtáliih]] ''Vertebrata'' | pajeluokka = | luokka = [[Njomâtteijeeh]] ''Mammalia'' | vyeliluokka = | uásiluokka = | lahko = [[Eulipotyphla]] | vyelilahko = | paječerdâ = | čerdâ = [[Äimisäpligeh]] ''Erinaceidae'' | vyeličerdâ = | suuhâ = ''Erinaceus'' | šlaajâ = ''europaeus'' | vyelišlaajâ = }} '''Äimisäplig''' lii [[Äimisäpligeh|äimisäpligij]] laahkon kullee [[Njomâtteijeeh|njomâtteijeešlaajâ]]. Äimisäplig lii eellimvuáimálâš šlaajâ, mutâ tot lii šoddâm härvinubbon pirrâ [[Euroop]]. [[Ruotâ]]st já [[Suomâ]]st äimisäplignäälih kiäppánii čuuvtij [[1960-loho|1960-]] já [[1970-loho|1970-lovoin]]. Suijân toos sättih leđe jotolâhjämimeh, pirâsmiirhah já tälvidemsoojij vänivuođah.<ref name="Suomen nisäkkäät">Bjärvall, Anders & Ullström, Staffan: Suomen nisäkkäät. Helsinki: Otava, 2011.</ref> ==Olgohäämi== Äimisäplig lii 20–30 cm kukke já tast lii 1,5–4 cm kukkosâš seeibi. Äimisäplig tiäddá 0,4–1,2 kg, motomin joba 1,9 kg. Tiäddu mulsâšud iveääigi mield. Talle ko äimisäplig koccáá tälvioijâgâsâst, te tot puáhtá teddiđ vuálá 300 g. Oráseh láá koskâmiärálávt stuárráábeh ko niŋálâsah. [[Tiätuvuárkká:European Hedgehog skeleton.jpg|pienoiskuva|Äimisäplig tähtiriggee|vasen|300x300px]]Äimisäplig muáđuh, čuávji já eertih láá vuohâdeh. Juolgijn soksâmeh láá segibeh. Radde lii ruškâd, já jyelgih láá čappâdeh. Muáđuin láá sehe tevkis ete kuovgis soksâmeh. Čoolmij pirrâ soksâmeh láá čappâdeh. Äimisäpligist lii kuhes já čuhâ njune já lihâdeijee pajepoovsâ, mon keejist láá njunerääigih. Äimisäplig čalmeh láá jurbâseh já čapisruškâdeh. Peeljih láá uáinusist. Juolgijn láá noonâ koozah já kamuvvuáđuh, moh suápih pyereest kuáivumân. Äimisäplig selgipele peittih säägih, moh äimisäpligist láá suulân 6 000. Säägih láá vuovdâneh, já toh láá 2–3 cm kukkosiih. Säägih láá čappâdeh tâi ruškâdeh, já toi madduuh já keejih láá vielgâdeh. Säägih láá kiddâ liškeest siipuulláágán madduu vievâst, já jyehi säägi vyelni lii jieijâs tekki. Rááhtus saagijn lii njyebžil, já säägih syeijejeh äimisäplig ovdâmerkkân talle ko tot viärá. Säägih uđâsmuveh, já ovtâskâs säggi kačča suulân ive ahasâžžân. Äimisäplig stuárudâh já ivne mulsâšudeh ucánjáhháá enâmist nuubán. [[Ovtâstum kunâgâskodde|Britanniast]] äimisäpligeh láá táválávt ucebeh já ucánjáhháá tevkkâduboh ko Suomâst. [[Koskâ-Euroop]] äimisäpligeh láá vuod stuárráábeh. [[Espanja]]st toh láá kuovgâduboh. ==Lavdâm já eellimpiirâs== [[Tiätuvuárkká:European Hedgehog area2.png|pienoiskuva|Äimisäplig lavdâm|260x260px]] Äimisäplig tiättoo luándulávt [[Euroop]] maadâviestâr-, viestâr- já taveoosijn sehe [[Ruošâ]] kuávluin, moh láá [[Suomâ]] já [[Baltia]] nuorttiibeln. Šlaajâ lii ištâdum [[Azoreh|Azorij]] suolluid já [[Uđđâ-Seeland]]ân. Suomâst äimisäplig lii levânâm taveláá ulmuu vievâst. Äimisäplig ij tiettuu ollágin [[Amerik]]âst.<ref name="Suomen nisäkkäät"/> Äimisäplig ij lijkkuu lahtâ kuávloid ijge tot táválávt tiettuu muorriis meecijn. Äimisäplig lii viehâ almolâš muorâkaardijn, hävdienâmijn, muorâstuvâin sehe maaŋgâin eres kuávluin, kost tot puáhtá tälvidiđ. ===Suomâst=== [[Suomâ]]st äimisäplig tiättoo Tave- já Koskâ-Suomâst ain [[Merâpottâ|Merâpoođâ]] kuávlu já [[Kainuu eennâmkodde|Kainuu]] räi, motomin meid [[Ruávinjargâ|Ruávinjaargâ]] kuávlust já joba [[Avveel]] räi. Suomâst äimisäplig iälá masa ain aassâm paaldâst, mut [[Euroop]]âst äimisäplig tiättoo meid lostâvuovdijn. Kuácceevuovdijn äimisäplig ij makkuu. ==Eellimvyevih== [[Tiätuvuárkká:Baby Erinaceus europaeus (1).jpg|pienoiskuva|Oovtâ peeivi ahasâš äimisäplig|260x260px]] ===Lasanem=== Äimisäplig šadda suhâjuátkimahan kyevti-ihásâžžân. Äimisäpligij kiemâ álgá tállân ko toh koccájeh tälvioijâgâsâst já juátkoo algâkeesi räi. Ores irgástâl niŋálâs uáli kuhháá. Tot jorá niŋálâs pirrâ já iirât aldaniđ tom. Niŋálâs vuod tuástu aldanemkeččâlmijd já jorgeet meddâl. Ores já niŋálâs njunnejeh nubijdis já niŋálâs šoho. Mottoom kooskâst toh orosisteh nierah puotâluvâi já forgâ tastmaŋa toh oppeet joreh já šohoh.<ref name="Suomen nisäkkäät"/> Parâttâllâm maŋa čuávjiääigi loppâkeejist niŋálâs rähtiškuát piäju, mii puáhtá leđe kuodduu vyelni, keeđgij vuáguin tâi lostâ- já risselađđuin. Enni sáttá rähtiđ maaŋgâid-uv čivgâmpiäjuid. Niŋálâs čivgá 2–10 čivgâd 5–6 oho čuávjiääigi maŋa. Čiivgah láá šodâdijn čalmettemeh já pietittemeh, já tain láá liške vyelni valmâšin uánihis, timmâ já kuovgis säägih. Muádi peeivi ahasâžžân čiivgah láá jo vuossâmuuh tevkis säägih. Čiivgah kyeđih päikkipiäju kuulmâ oho ahasâžžân, mutâ toh čuávuh eeni já njameh ton mielhi vala kulmâ oho ovdil ko toh algâtteh jiečânâs eellim suulân kuuđâ oho ahasâžžân.<ref name="Suomen nisäkkäät"/> ===Raavâd=== Äimisäplig lii puohporree. Elleeravâdist äimisäplig lijkkoo masa puoh purrâmušân, mon stuárudâh lii sopâvâš ([[Tivreh|tiivrijn]] uccâ [[Čielgitávtáliih|čielgitávtáláid]]). Tot porá meid [[Cuobbuuh|cuobbuid]], [[Tažâligeh|tažâligijd]], [[Säpligeh|säpligij]] já [[Muoldâgeh|muoldâgij]] čiivgâid sehe enâmist pessejeijee [[Lodeh|luudij]] uđâgáid. Äimisäplig puáhtá puurrâđ ubâ piervâl. Äimisäpligeh poreh meid rááđuid, ovdâmerkkân kuolijd. Ton lasseen toh poreh šaddoid tego taamiterhoid, kuobbârijd já muorjijd.<ref name="Suomen nisäkkäät"/> ===Tálvástâllâm=== Täälvi äimisäplig viettee tälvioijâgâsâst piäjustis. Oijâgâs algâttemäigi lii kiddâ liegâsvuođâst. Rummâšliegâsvuotâ luáštá 35 ceehist suulân neelji ciäkán. Jis rummâšliegâsvuotâ luáštá ton vuálá, te äimisäplig amnâsmolsom lassaan já tondiet rummâšliegâsvuotâ paijaan.<ref>Laaksonen, Juha & Lumiaro, Riku: 1000 ilmiötä Suomen luonnosta, Utelias kettu ja muita nisäkkäitä. Helsinki: Tammi, 2016.</ref> Äimisäplig vuáiŋá suulân uhcii minuttist. Vuoiŋâmpotkâ sáttá pištá joba muáddi tijme.<ref name="Suomen nisäkkäät"/> ==Käldeeh== {{Commonscat}} <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :fi:Siili}} [[Luokka:Äimisäpligeh]] h4le83vib3k9st6nk0btevk3k0pgjym 0 11094 66903 64405 2022-08-11T22:13:32Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Musikkár | nommâ = David Bowie | kove = David bowie 05061978 01 150.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|8|1|1947||1}} | šoddâmsaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | jáámmám = {{Jäämmimäigi já ahe|8|1|1947|10|1|2016|}}<br>[[New York]], [[Ovtâstum staatah]] | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = [[Eŋland|eŋlandlâš]] | artistnommâ = David Bowie | lávlumkielah = [[eŋgâlâskielâ]] | aktiivlâžžân = 1967–2016 | genreh = rock, taaiđârock, glam rock, poprock, soul, electronic, keččâlâddâmvuálásâš muusik | čuojânâsah = kiitaar, saksofon, piano | skiärrufinnodâh = Deram Records (1967)<br>Decca Records (1970)<br>Mercury Records (1970-1971)<br>RCA Records (1971–1982 já 1995–1997)<br>EMI (1983–1987)<br>Arista Records (1993)<br>Virgin Records (1999)<br>Columbia Records (2003) | palhâšumeh = | vaanhimeh = Heywood Jones<br>Margarey Burns | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = }} '''David Robert Jones''' ađai '''David Bowie''' ({{Šoddâm- já jäämmimäigi|8|1|1947|[[Lontoo]]|[[Ovtâstum kunâgâskodde]]|10|1|2016|[[New York]]|[[Ovtâstum staatah]]}}) lâi [[eŋland]]lâš musikkár já čaittâleijee. Bowie algâttij musikkár karrieer 1960-lovo loopâst. Sun kulostui albumist ''[[The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]'' (1972), já aalmugijkoskâsâš supertäsnin suu pajedij album [[Let’s Dance]] (1983). Bowie lâi 1970-lovvoost [[glam rock]] oovdâstjottee, já suu vaikuttâs popkulttuurân lii lamaš merhâšittee. Bowie lii kočodum rock jođetteijee futuristin já kameleontin sehe genrei raajijd cyevkkee oovdâstjotten. Bowie tobdosumoseh pitáh láá ovdâmerkkân "Space Oddity", "Life on Mars?", "Changes", "Starman", "Ziggy Stardust", "Rebel Rebel", "Fame", "Heroes", "Ashes to Ashes" já "Let's Dance" == Pärni- já nuorâvuotâ == David Robert Jones šoodâi Brixton kaavpuguásist [[Lontoo]]st uđđâivemáánust 1947. Suu enni Margaret ”Peggy” Burns lâi pargoost elleekoveteatter saječäitten já eeči Heywood ”John” Jones párnáipääihi ruttânorren. Johnist lâi oovdeb näimilittoost nieidâ já Peggyst kandâ Terry, kote lâi oovce ihheed puárásub ko Bowie. Ko Bowie lâi kuuđâihásâš, te peerâ varrij Bromley ovdâkaavpugân, kost lâi pele tijmepele junámätki Lontoon. Bowie lii ettâm, ete ko kuulâi käävci teikâ oovceihásâžžân [[Little Richard]] single "Tutti Frutti", mon suu eeči lâi puáhtám pááikán, te sun meridij, ete sust puátá musikkár. Nubálovihásâžžân sun kuldâlij [[rock and roll]] já [[rhythm and blues]] lasseen [[Chales Mingus]] [[jazz]]. Eromâšávt viljâpeeli Terryst lâi merhâšittee vaikuttâs nuorâ Bowie muusiksmaakân. Bowie feilij vuáđuškoovlâ loppâiskosist já moonâi luvâttuv saajeest teknillisâš opâttâhân Bromley Technical High Schoolân. Tobbeen sun finnij tuhhiitteijee árvusääni tuše taiđust. Veik Bowie ij kuássin moonnâm taaiđâškoovlân, sun siärvástâlâi ennuv taaiđâškoovlâi taaidâr- já musikkárijgijn, mii vaikuttij ennuv suu episovâlâš stiijlân. Bowie eeđâi sahhiittâlmist ive 1992: "Muu kiäsuttii jo uáli nuorrân puoh ääših, moh cyevkkejii noormâid já vuástálistii sovâlâšvuođâ, lâiba saahâ malâkooveest, muusikist teikâ mast peri." Škoovlâi maŋa sun lâi pargoost máinustoimâttuvâst. Ive 1962 Bowie lâi tuárust ustevijnis škoovlâ šiljoost. Ton čuávumuššân suu čižetpiälásâš čalmekollááš vijđánij já halvaandui pisovávt, já tondiet čalme oroi lemin ruškâd teikâ ruánáá ijge čuovjâd nuuvt ko táválávt. Tuáru suijân lâi Bowie ustev nieidâskippáár. Bowie máttááttâlâi čuojâttiđ kiitaar já saksofon pärnin. Sun čuojâttij ive 1964 maŋa maaŋgâin muusikjuávhuin, moh iä finnim ennuvgin miänástus. Bowie vaaldij uđđâivemáánust 1966 taidârnoomâ David Bowie. Sun lâi ovdil kiävttám noomâid Davie Jones já Dave Jay, mut molsoi noomâs tondiet ko tot lâi masa siämmáš ko The Monkees -juávhu Davy Jones nommâ. Sun valjij noomâ Bowie, tastko tot čujottij Bowie-niijbán. Virgálávt sun ij kuittâggin kuássin molsom noomâs David Jonesist David Bowien. == Karrieer já eellim == === Lávlookarrieer algâ (1967–1971) === [[Tiätuvuárkká:David Bowie (1967).png|thumb|upright|David Bowie ive 1967]] Bowie almostitij cuáŋuimáánust 1967 párnáilaavlâlágán single "A Laughing Gnome", mii ij kuittâggin miänástum. Siämmáá ive kesimáánust sun almostitij vuossâmuu album ''[[David Bowie (album)|David Bowie]]''. Album lâi oovtâkiärdánis já keppâ pop, mon sanniittâsah lijjii humoristliih já makabeerliih. Album ij miänástum kávpálávt, ijge Bowie maŋeláá váldám tom fáárun albumij uđđâsistalmostittemkampanjaid. Bowie molsoi olgostiijlâs távjá jo 1960-lovvoost. Ive 1965 sun lâi "modi" já čuávuvááh kyehti ive "hippi". Ton maŋa sun oovdedškuođij váhá nissoonlágán stiijlâs. Ive 1967 Bowie uápásmij tánssájeijee Lindsay Kempân já oopâi taansâ suu pantomiimjuávhust. Ive 1969 Bowie oovdânpuovtij pantomiim [[T. Rex|Tyrannosaurus Rex]] -juávhu konsertijn, já maŋeláá sun ovtâstitij pantomiim meid jieijâs muusikân. Ive 1969 almostui Bowie nubbe studioalbum, mon algâalgâlâš nommâ lâi meid ''David Bowie'', mut onnáá peeivi tot kočoduvvoo ''[[Space Oddity (album)|Space Oddityin]]''. Siämmáá ive sun raahtij sopâmuš ameriklâš Mercury Recordsáin. Albumist valdum single ''[[Space Oddity]]'' almostui suulân siämmáá ääigi ko [[Apollo 11]] [[mánudâš]]mätki sehe [[Stanley Kubrick]] [[2001: A Space Odyssey]] -elleekove, já tot munedij suu puáttee pitái komovuotâteemaid. Single lâi stuorrâ miänástus, já tast šoodâi klassikko, mut tast stijlâlávt ereslágán album ij miänástum ennuvgin. Bowie kuálmád album ''[[The Man Who Sold the World]]'' (1970) lâi lussâdub já sevŋâdub ko oovdeb album. Tot miänástui mottoom verd Ovtâstum staatâin, mut ij Britanniast. Bowie naajâi Angie Barnettáin njuhčâmáánust 1970, já čuávuváá ive suoi finnijn kaandâ. Angie toimâškuođij Bowie promoottorin já išedeijen. 1970-lovvoost Bowie lâi [[glam rock]] vuossâmuš pioneer [[Marc Bolan]]áin. Suu čuávuvâš album ''[[Hunky Dory]]'' (1971) čuojâttij vuossâmuu keerdi suu tuáváášjuávkku The Spiders from Mars, moos kullii kitarist Mick Ronson, basist Trevor Bolder já rumbal Mick Woodmansey. Ovdil ''Hunky Dory'' almostittem Bowie raahtij RCA Recordsáin sopâmuš kuulmâ albumist. === Ziggy Stardust (1972–1973) === [[File:David-Bowie Early.jpg|thumb|upright|Bowie Ziggy Stardust -huáđđoostis]] Mánuppaje ''Hunky Dory'' skiäruttem loopâ maŋa Bowie skiärutškuođij pittáid suu uđđâ album ''[[The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]'' (1972) várás. Bowie raahtij album várás alter ego Ziggy Stardust, kii lâi komovuođâst Eennâmpáálun puáttám rocktäsni. Ziggy-huáđđost Bowie keevtij iššeen jaapaanlâš kabuki- já nō-teatter, pantomiim sehe androgyynlâšvuođâs, moos kullii smiŋkkâ, ruopsis vuoptah sehe šuávvááh pihtâseh. Album lâi stuorrâ miänástus já Bowiest šoodâi täsni. Bowie tovâttij meid tuuškâ, ko sun eeđâi ''Melody Maker''-loostâ sahhiittâlmist, ete sun lii biseksuaallâš. Seksuaallâš sundâšuumeest sárnum lâi ton ääigi muusikmaailmist epitáválâš. ''Ziggy Stardust'' almostittem čuávui 18 mánuppaje konsertturnee, mii finnij ennuv mielâstumvuođâ Bowie já suu tuáváášjuávhu teatraallâš já tyestilis oovdânpyehtimist. Siämmáá äigi Bowie pyevtittij motomijd [[Mott the Hoople]], [[Iggy Pop]] ja [[Lou Reed]] albumijd. Sun meid nuotâstij Mott the Hoople hittipitá "All the Young Dudes". Bowie aalgij ive 1973 pääcciđ roolâhuáđđos faŋgân. Bowie mainâstij mâgeláá: "Mun-uv lijkkuustuvvim Ziggyn. Lâi älkkee leđe huáđđoo lommoost ijâi peivij. Mun nubástuvvim Ziggy Stardustin. David Bowie vuolgij meddâl. --- Vuástá aalgii puáttiđ tuođâliih čuolmah. --- Čuávuvâžžân lii vuárust mätki psykologisâš hiävun já pálgá keejist kaartah narkotiikamnâsij uhren." Syeinimáánu 3. peeivi 1973 Lontoost Ziggy-turnee majemuu konsertist Bowie almottij, ete konsert lii sii majemuš. Kuldâleijeeh hirmástuvvii, mut maŋeláá Bowie čielgij, ete tuše Ziggy já Spiders-juávkku lopâtteh. Ziggy-kuulti joođhij album ''[[Aladdin Sane]]'' (1973), mon nommâhuáđđoo lâi Ziggy Stardust ameriiklâš vaastâ. [[Ovtâstum staatah|Ovtâstum staatâi]] turnee ääigi čallum album siskeldij lussâdub soundi já ahevuboid fáádáid ko oovdeb album. Album visásmitij Bowie sajattuv albumlistoid haldâšeijee supertäsnin Britanniast. Maailmturnee čuávumuššân Bowiest šoodâi täsni meid [[Jaapaan|Japanist]]. Syeinimáánust 1973 Bowie mielâstumvuotâ lâi stuárráámus. Sust lijjii siämmáá ääigi vittâ album Britannia Top 40 -listoost, já sust lâi stuorrâ fanijuávkku, mii irâttij ađđiistâllâđ suu stiijlâ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Roovvâdmáánust 1973 Bowie almostitij album ''[[Pin Ups]]'' (1973), mast lijjii cover-versioh Bowie mielâpittáin iivijn 1964–1967. Album lâi viiđâ oho ääigi Britanniast listo vuossâmužžân. === Ovtâstum staatâi iveh já narkotiikamnâsčuolmah (1974–1976) === [[File:The Thin White Duke 76.jpg|thumb|upright|Bowie ”Thin White Duke” -huáđđon [[Toronto]]st ive 1976]] Bowie vuosmuš album Spiders-juávhu maŋa lâi apokalyptlâš ''[[Diamond Dogs]]'' (1974), mii vuáđudui mottoom verd [[George Orwell]] kiirján ''[[1984 (kirje)|1984]]'' já lopâttij Bowie glam rock -paje. Album almostittem maŋa Bowie varrij Ovtâstum staatáid, vistig [[New York]]ân já maŋeláá [[Los Angeles]]ân. Ovtâstum staatâin sun algâttij uáinojeijee máinuskampanja já spektaakkellágán Diamond Dogs -konsertturnee. Bowie vuosmuš Ovtâstum staatâin rahtum album lâi ''[[Young Americans]]'' (1975), mon muusik Bowie kočodij noomáin "lastiksoul". ''Diamond Dogs'' já ''Young Americans'' pajanii Ovtâstum staatâi Top 10 -liiston já Bowie sehe [[John Lennon]] single "Fame" listokiäčán. Britanniast Bowie ij lamaš innig nuuvt stuorrâ mielâstumvuođâst, tastko sun lâi varrim Ovtâstum staatáid já luovâm glam rockist. Bowie ton ääigi albumeh pajanii kuittâg-uv puoh alda listokeeji. Bowiest lâi 1974–1976 tuođâlâš narkotiikamnâsčuolmâ. Sun lâi sorjolâš [[kokaiin]]ist já killái ton tovâttem kuárusvuođâ tobdoost. Sun lâi kokaiin tiet monâttâm puurrâmlustos já ruáinui vuálá 40-kiilusâžžân. Bowie ihástâlâi ton ääigi meid [[fasism]] já [[okkultism]], mast sun finnij negatiivlâš almolâšvuođâ. Ive 1976 Bowie raahtij uđđâ alter ego Thin White Duke, mon sun kočodij "romantikkárin tobdoittáá". Thin White Duke šoodâi [[Nicolas Roeg]] stivrim elleekove ''[[The Man Who Fell to Earth]]'' (1976) uáivihuáđđost, mon Bowie čaittâlij. Album ''[[Station to Station]]'' (1976) šoodâi Bowie kokaiinpaje ääigi. Tom aneh kuittâg-uv ohtân Bowie pyeremuin albumijn, já ton almostittem maŋa uárnejum konsertturnee lâi meid miänástus. === 1970-lovo loppâ === Bowie varrij keessiv 1976 Eurooopân, vâi pesâččij iärun kokaiinsorjolâšvuođâstis já puávtáččij leđe eenâb kálguidiskuin já kandâidiskuin. Peerâ aasâi vistig [[Sveicci|Sveeicist]] [[Genevejävri|Genevejäävri]] riddoost. Bowie mainâstij ive 1996: <blockquote>"Must lâi korrâ liävttoin puátimin čuávuvâš rock uhre – jiešalnees lam viehâ vises, ete jiem ličij selvânâm 70-lovvoost jis liččim juátkám siämmáánáál. Mut lijjim tuárvi luholâš, ete iberdim muu siskelumosist, ete lijjim koddemin jieččân, já ferttim porgâđ maidnii nuuvt, ete pesâččim iärun tast."</blockquote> Čohčuv Bowie viettij stuárráámuu uási äigistis [[Viestâr-Berlin]]ist ustevis [[Iggy Pop]] kulen, já tobbeen sun viijmâg-uv luovânij kokaiinist. Bowie aasâi Kreuzberg kaavpuguásist, kost aasâi ennuv [[turkki]]liih, homoseksuaalliih, taidâreh já olgoštum ulmuuh. Suu vyeligis viste lâi čujottâsâst Hauptstraße 155, kevttum autoid vyebdee käävpi pajekeerdist. Bowie lâi mottoom ääigi ihástâlâm [[Roxy Music]] -juávhust kulostum [[Brian Eno]] [[ambient]]-muusik, mon sun oonij puátteevuođâ muusikin. Bowie vaaldij ohtâvuođâ Enon, já sii ovtâspargoost šoddii kulmâ "Berlintrilogian" kočodum album: ''[[Low]]'' (1977), ''[["Heroes"]]'' (1977) já ''[[Lodger]]'' (1979). Trilogiast láá ennuv ambient-vaikuttâsah, já ton jiešvuottân láá syntetisaattor kiävttu já keččâlâddâmvuálásâš sätinálásâšvuotâ. Veik Bowie ij čujottâm albumijd stuorrâ olmoošjuávkun, te toh puoh pajanii Britannia Top 5 -liiston já finnii kritikkárij mielâstumvuođâ. Bowie išedij iivij 1976–1977 Iggy Pop taan sooloalbumij ''[[The Idiot]]'' já ''[[Lust for Life]]'' nuottiimist já pyevtitmist. Sun meid čuojâttij piano Iggy Pop ive 1977 turneest. Ive 1978 sun já Angela varrijn eres soojijd já ive 1980 sij iäránáin. Ive 1978 loopâst Bowie algâttij stuorrâ maailmturnee já jienâttij ''Lodger''-album turnee konsertij kooskâst. Sun lâi meid ennuv Britannia televisiost já raahtij muusikvideoid. Suu imago muttui meid sovâlubbon já suu fanijd aldasubbon. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Bowie 1983 serious moonlight.jpg|thumb|upright|David Bowie Serious Moonlight Tourist ive 1983]] Ive 1980 almostittum ''[[Scary Monsters (and Super Creeps)]]'' -album ääigi Bowie kevtiškuođij uđđâsist ivnáás stiijlâs, já sust šoodâi [[punk]] maŋasâš neo-glamrock jođetteijee. Britannia listokiäčán pajanâm albumijnis Bowie luhostui ovtâstittiđ keččâlâddâmvuálásâšvuođâ kávpálâš- já árvustâllâmmiänástusân. Albumist singlen almostittum, ohtân Bowie merhâšitteemuin pittáin oonnum "Ashes to Ashes" pajanij listokiäčán Britanniast, já ton muusikvideo lâi ton ääigi tivrâsumos muusikvideo. Ive 1981 Bowie skiäruttij [[Queen]]-juávhoin Britannia listokiäčán pajanâm pitá "Under Pressure". Iivij 1981 já 1982 ääigi Bowie kuittâg-uv ij ráhtám ennuvgin muusik, tastko sun vuordij, ete suu sopâmuš RCA Recordsáin nuvâččij, já sun ij tarbâšiččii mäksiđ uási suu puáđuin oovdeb manager Tony DeFriesân. Čuávuváin albumáin Bowie viigâi tiäđulávt kávpálii miänástusân. Sun raahtij ruttiis sopâmuš EMI Recordsáin já skiäruttij melodisâš já tanssâtteijee album ''[[Let’s Dance]]'' (1983). Album finnij puorijd árvuštâlmijd, já tast šoodâi suu karrieer stuárráámus kávpálâš miänástus. Album pajanij jotelávt Ovtâstum staatâi já Britannia listokiäčán, já tast rahtum muusikvideoh uáinojii ubâ ääigi televisiost. Album puovtij Bowien ennuv uđđâ kuldâleijeid já siämmást sun luhostui siäiluttiđ stuárráámuu uási ovdebijn ihástâllein. Ko album siskeldij taggaar väldivirde muusik, mon vuástá Bowie lâi ovdil taistâlâm, te motomeh suu puárásuboh kuldâleijeeh onnii tom liijkás kávpálâžžân já boikotistii tom. Čuávuvâš album ''[[Tonight]]'' (1984) lâi vala eenâb pop já väldivirde muusik. Tot finnij hyenes árvuštâlmijd, já joba Bowie jieš uccááttij tom. Album pajanij váháš ááigán listokiäčán, mut ton maŋa Bowie karrieer supertäsnin vuállánškuođij. Ive 1985 Bowie lávdástij Live Aid -konsertist já raahtij Eŋland listokiäčán pajanâm duetto "Dancing in the Street" [[The Rolling Stones]] -juávhu lávloo [[Mick Jagger]]áin. Ive 1986 Bowie raahtij Iggy Popáin taan album ''[[Blah Blah Blah]]''. 1980-lovo ääigi Bowiest almostuvvii kirjeh, moi fáddán lijjii suu jolâs iivij tábáhtusah sehe suu suuvâ mielâtiervâsvuotâčuolmah. Bowie soro lasettij peliviljâ Terry jiešsorme ive 1985. Bowie čuávuvâš album lâi ''[[Never Let Me Down]]'' (1987). Vyestimielâlávt skiäruttemstudion moonnâm Bowie killái skiärufinnoduv vuárnutmist, já album sehe tast valdum singleh iä miänástum listoin iäge kritikkárij árvuštâlmijn. Bowie kritisistij maŋeláá 1980-lovo äigin, kuás kávpálâšvuotâ vaaldij suu taiđust kreatiivlâšvuođâ. Bowie čaittâlij 1980-lovvoost muádi elleekooveest. Sust lâi cameoroolâ saksalâš elleekooveest ''[[Christiane F. – Wir Kinder vom Bahnhof Zoo]]'' (1981), mast sun lávloi pittáás ''Station to Station''. Elleekove soundtrackist láá meid maaŋgah eres Bowie pitáh. Ton lasseen sun čaittâlij ovdâmerkkân elleekuuvijn ''[[The Snowman]]'' (1982), ''[[The Hunger]]'' (1983) já ''[[The Last Temptation of Christ]]'' (1988). Ive 1980 sun čaittâlij Broadwayst ''The Elephant Man''. === 1990-loho === [[File:President Bill Clinton speaks with David Bowie and his band (cropped).jpg|thumb|upright|David Bowie 1993]] Iivij 1989–1991 Bowie lâi fáárust kitarist Reeves Gabrielsáin vuáđudum juávkkuprojektist, mon nommâ lâi "Tin Machine". Tot skiäruttij kyehti studioalbum já oovtâ liveskiäru. Juávhu liven jienâttum já larmâlâš rock juovij kritikkárij uáivilijd, já ton peggim lii huánánâm maŋeláá tuše eenâb. Proojeekt lâi kuittâg-uv taaiđâlávt uáli merhâšittee jorgáldâhsaje Bowie karrieerist, tastko sun tuostâi ton mieldi luovâniđ skiärufinnoduvâi kávpálâšvuođâ vátámâšâin já rähtiškuođij muusik jieijâs iävtuiguin. Ive 1990 Bowie toovâi Sound+Vision -maailmturnee, mast sun čuojâttij majemuu keerdi tuše suu tobdosumosijd pittáid. Ive 1992 sun čaittâlij uánihis roolâ kulttitelevisioráiđu ''[[Twin Peaks]]ân'' vuáđudeijee elleekooveest ''[[Twin Peaks: Fire Walk with Me]]''. Bowie joođhij soolokarrieeris albumáin ''[[Black Tie White Noise]]'' (1993). Tot pajanij Britannia listokiäčán, mut koočâi jotelávt turnee já markkânistem váilum tiet. Siämmáá ive sun skiäruttij album ''[[Buddha of Suburbia]]'', mii finnij inspiraatio BBC siämmáánommâsâš televisiorááiđust. Taan-uv album vuábdu killái hyenes markkânistmist. Ive 1995 Bowie maacâi vuossâmuu keerdi masa kyehtlov ihheed tolebáá rahtum Berlintrilogia maŋa ovtâspaargon [[Brian Eno]]in. Suoi raahtijn viehâ keččâlâddâmvuálásâš album ''[[Outside]]'', mast láá ennuv industrial rock jiešvuođah. Čuávuvâžžân sun raahtij album ''[[Earthling]]'' (1997), mii lii stijlâstis viehâ siämmáálágán ko oovdeb, mut tast láá meid mottoom verd drum 'n' bass, jungle já teknomuusik jieševuođah. Ive 1999 almostittum ''[['Hours...']]'' iärrán ennuv ovdebijn albumijn já lii ennuv eenâb popmuusik. Ive 1997 Bowie finnij tääsni [[Hollywood]] [[Walk of Fame]] -kaatân. Ive 1999 sun duetistij [[Brian Moloko]]in [[Placebo]]-juávhu "Without You I’m Nothing” -pittáást. === 2000-loho === [[File:David-Bowie Chicago 2002-08-08 photoby Adam-Bielawski-cropped.jpg|thumb|upright|Bowie Chicagost 2002]] Ive 2002 Bowie almostitij album ''[[Heathen]]''. Albumist sun čuojâttij eenâb instrumentijd ko kuássin ovdil. Album lâi sevŋâdub ko suu ovdebeh albumeh, já tot spejâldij Bowie tobdoid puárásmemstis. Album finnij puorijd árvuštâlmijd já miänástui viehâ pyereest. Bowie čuávuvâš studioalbum ''[[Reality]]'' (2003) finnij kritikkárijn viehâ puorijd árvustâlmijd. Album maŋa lâi maailmturnee Reality (2003–2004). Turnee koskâlduttii ive 2004, ko Bowie kaartâi váimučuoppâmân váimusuonâtoppum tiet. Sun ij adelâm čuoppâm maŋa sahhiittâlmijd, ijge almostittâm uđđâ materiaal love ihán. Sun ij meid čuojâttâm ennuvgin konsertijn. Ive 2006 sun čaittâlij [[Nikola Tesla]] [[Christopher Nolan]] elleekooveest ''[[The Prestige]]''. Šoddâmpeeivis 8. uđđâivemáánu 2013 Bowie almostitij single "Where Are We Now?", já suu nubben majemuu album ''[[The Next Day]]'' njuhčâmáánust 2013. Bowie teevdij 69 ihheed 8. uđđâivemáánu 2016 já almostitij siämmáá peeivi jazz-vaikuttâsâš album ''[[Blackstar]]''. Tot pajanij suu jäämmim maŋa listokiäčán maaŋgâin enâmijn. Bowie ááigui čaittâliđ [[Twin Peaks]] -televisiorááiđu jotkâuásist, mut sun jaamij ovdil kuvviimijd. === Jäämmim === David Bowie jaamij uđđâivemáánu 10. peeivi 2016, kyehti peeivi šoddâmpeeivis maŋa, vuoivâspurâttâhtaavdân, moos sun lâi puoccâm jo 18 mánuppaijeed. Bowie lâi toollâm taavdâ syeligâsâst já lâi mainâstâm tast tuše perrui já aldasumos usteváid. Bowie tuáivui testamentistis, ete suu kuunah levâttuuččii buddhalâš taavij mieldi [[Bali]] suollui [[Indonesia]]n. Testament mieldi suu ärbejeijeeh láá pelikyeimi já parnij lasseen suu kuhesáigásâš išedeijee já suu nieidâ tipšoo. Tuámustoovlin adelum jäämmimtuođâštâs mieldi Bowie kunnejii Ovtâstum staatâin kyehti peivi suu jäämmim maŋa. === Jäämmim maŋa === Bowie jäämmim maŋa ive 2020 almostuvvii kyehti uđđâ album ''Is It Any Wonder?'' já ''ChangesNowBowie''. Vuosmuš lii digitaallâš EP-skiäru, mast láá kuttâ ovdil almostittemes teikâ mudoi härvinâš versio Bowie pittáin. Maajeeb lii vuod oovce live-versiod siskeldeijee skiäru, mon almostui räijejum LP- já CD-riäntusin. Skammâmáánu 26. peeivi 2021 almostui ive 2001 päddejum ovdil almostittemes album [[Toy]].<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://www.theguardian.com/music/2021/sep/29/david-bowie-unreleased-2001-album-toy-to-get-official-issue | Nommâ = David Bowie: unreleased 2001 album Toy to get official issue | Tahhee = | Almostittem = | Almostittemsaje = | Äigimuddo = | Almostittee = The Guardian | Arkkâdâh = | Vyerkkejum = | Tiätuvuárkkáhäämi = | Čielgiittâs = | Luoihâttem = | Čujottum = 14.12.2021 | Kielâ = {{en}} }}</ref> == Priivaateellim == === Perâeellim === [[Tiätuvuárkká:Iman and David Bowie at the premiere of Moon.jpg|thumb|right|Iman Abdulmajid já Bowie ive 2009.]] Bowie vuosârähisvuotâ lâi tánssájeijee Hermione Farthingale, kiäin sun aasâi oovtâst ive 1968. Bowie naajâi Mary Angela Barnettáin njuhčâmáánust 1970, já sunnui šoodâi Duncan Zowie Haywood Jones -nommâsâš kandâ ive 1971. Suoi iäránáin ive 1980, mon maŋa Duncan huolâtteijeevuotâ paasij Bowien. Duncan Jonesist šoodâi maŋeláá elleekovestivrejeijee. Bowie siärvástâlâi ovdil nube näimilittoos čaittâleijee Susan Sarandonáin ive 1983. Ive 1992 Bowie naajâi [[somalia]]lâš mannekiin Iman Abdulmajidáin. Ive 2000 šoodâi Bowie já Iman nieidâ Alexandria Zahra. Majemui iivij Bowie aasâi New Yorkist perruinis, lâi harvii almolâšvuođâst já keevtij ääigis päikkieeččin toimâmân sehe máálái já nurâdij taiđuu. === Seksuaallâšvuotâ === 1970-lovo pele räi androgyynlâš Bowie seksuaalvuotâ lâi tergâdis uási suu imago. Sun mainâstij 1970-lovo aalgâst lostâsahhiittâlmist biseksuaalvuođâstis, já suu aldaulmui mield sust lijjii maaŋgâi nissoonkoskâvuođâi lasseen meid motomeh almaikoskâvuođah. 1980-lovvoost Bowie kađâškuođij tubdâstâsâs já velttâdij fáádá maŋeláá. Bowie eellimkeerdi čällee David Buckley mielâst Bowie keččâlij biseksuaalvuođâ, mut suu kiäsuttem almaid kepidui ave mield. == Diskografia == {{Válduartikkâl|[[David Bowie diskografia]]}} === Studioalbumeh === {{Palsta álgá}} * ''[[David Bowie (album)|David Bowie]]'' (1967) * ''[[Space Oddity]]'' (1969) * ''[[The Man Who Sold the World]]'' (1970) * ''[[Hunky Dory]]'' (1971) * ''[[The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]'' (1972) * ''[[Aladdin Sane]]'' (1973) * ''[[Pin Ups]]'' (1973) * ''[[Diamond Dogs]]'' (1974) * ''[[Young Americans]]'' (1975) * ''[[Station to Station]]'' (1976) * ''[[Low]]'' (1977) * ''[["Heroes"]]'' (1977) * ''[[Lodger]]'' (1979) {{Palsta lonottem}} * ''[[Scary Monsters (and Super Creeps)]]'' (1980) * ''[[Let’s Dance]]'' (1983) * ''[[Tonight]]'' (1984) * ''[[Never Let Me Down]]'' (1987) * ''[[Black Tie White Noise]]'' (1993) * ''[[The Buddha of Suburbia]]'' (1993) * ''[[Outside]]'' (1995) * ''[[Earthling]]'' (1997) * ''[[’Hours...’]]'' (1999) * ''[[Heathen]]'' (2002) * ''[[Reality]]'' (2003) * ''[[The Next Day]]'' (2013) * ''[[Blackstar]]'' (2016) {{Palsta nohá}} ==== Tin Machine -juávhust ==== * [[Tin Machine (album)|Tin Machine]] (1989) * [[Tin Machine II]] (1991) == Filmografia == {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- style="text-align:center;" !colspan=6 style="background:#B0C4DE;"|Elleekoveh<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://www.imdb.com/name/nm0000309/ | Nommâ = David Bowie | Tahhee = | Almostittem = | Almostittemsaje = | Äigimuddo = | Almostittee = IMDb | Arkkâdâh = | Vyerkkejum = | Tiätuvuárkkáhäämi = | Čielgiittâs = | Luoihâttem = | Čujottum = 17.10.2021 | Kielâ = {{en}} }}</ref> |- style="text-align:center;" !style="background:#ccc;"| Ihe !style="background:#ccc;"| Suomâkielâlâš nommâ !style="background:#ccc;"| Algâalgâlâš nommâ !style="background:#ccc;"| Roolâ |- | [[1976]] || ''Mies toisesta maailmasta'' || ''The Man Who Fell to Earth'' || Thomas Jerome Newton |- | [[1978]] || ''Just a Gigolo'' || ''Schöner Gigolo, armer Gigolo'' || Paul Ambrosius von Przygodski |- | [[1981]] || ''Christiane F. – tyttö metroasemalta'' || ''Christiane F. – Wir Kinder vom Bahnhof Zoo'' || cameoroolâ |- | [[1982]] || ''Lumiukko'' || ''The Snowman'' || Puárrásub James |- | [[1983]] || ''Verenjano'' || ''The Hunger'' || John |- | [[1983]] || - || ''Merry Christmas, Mr. Lawrence'' || Celliers |- | [[1983]] || ''Yön selkään'' || ''Into the Night'' || Colin Morris |- | [[1986]] || ''Labyrintti'' || ''Labyrinth'' || Jareth |- | [[1986]] || - || ''Absolute Beginners'' || Vendice Partners |- | [[1988]] || ''Kristuksen viimeinen kiusaus'' || ''The Last Temptation of Christ'' || Pontius Pilatus |- | [[1991]] || - || ''The Linguini Incident'' || Monte |- | [[1992]] || ''Twin Peaks – Tuli kulje kanssani'' || ''Twin Peaks: Fire Walk with Me'' || FBI aageent Phillip Jeffries |- | [[1996]] || - || ''Basquiat'' || [[Andy Warhol]] |- | [[1998]] || - || ''Il Mio West'' || Jack Sikora |- | [[1999]] || ''Herra Ricen salaisuus'' || ''Mr. Rice's Secret'' || Mr. Rice |- | [[2006]] || - || ''[[The Prestige]]'' || [[Nikola Tesla]] |- | [[2006]] || ''Arthur ja minimoit'' || ''Arthur et les Minimoys'' || Maltazard (eŋgâlâskielâlâš jienâ) |} == Käldeeh == {{Commonscat}} <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :fi:David Bowie}} {{DEFAULTSORT:Bowie, David}} [[Luokka:David Bowie|*]] [[Luokka:Ive 1947 šoddâmeh]] [[Luokka:Ive 2016 jämimeh]] 2bl33lppg33zteu780vr5ae8dd0fzcx 0 11111 66909 58658 2022-08-11T22:19:00Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Taksonomia | nommâ = Viäđŋásâš | tieđâlâš nommâ = Sorex araneus<br><small>(Linnaeus, 1758)</small> | kove = Crocidura russula shrew.jpg | tile = '''LC''' (eellimuváimálâš) | tile Suomâst = '''LC''' (eellimvuáimálâš)<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://laji.fi/taxon/MX.45328 | Nommâ = Viäđŋásâš – ''Sorex araneus'' | Tahhee = Thomas Lilley | Almostittem = [[Suomen Lajitietokeskus]] | Äigimuddo = 2019 | Čujottum = 2022-03-30 | Kielâ = {{fi}} }}</ref> | kove_tile = Status iucn3.1 LC smn.svg | kove_tile_Suomâst = | doomeen = [[Sellâvááimusliih]] ''Eucarya'' | kodde = [[Elleekodde]] ''Animalia'' | uáiviráiđu = [[Savosuonâsiih]] ''Chordata'' | vyeliráiđu = [[Čielgitávtáliih]] ''Vertebrata'' | pajeluokka = | luokka = [[Njomâtteijeeh]] ''Mammalia'' | vyeliluokka = | uásiluokka = | lahko = [[Soricomorpha]] | vyelilahko = | paječerdâ = | čerdâ = [[Viäđŋásiih]] ''Soricidae'' | vyeličerdâ = [[Eidusiih viäđŋásiih]] ''Soricinae'' | suuhâ = ''Sorex'' | šlaajâ = ''araneus'' | vyelišlaajâ = }} '''Viäđŋásâš''' (''Sorex araneus'') lii uccâ [[Njomâtteijeeh|njomâtteijeešlaajâ]]. Tot lii [[Meccisäplig|meccisäpligáin]] ohtâ valjaamuin njomâtteijeešlaajâin [[Suomâ]]st. Viäđŋásâš lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst. Viäđŋásâš lii uážžum tieđâlâš noomâs ''araneus'' läättinkielâ säänist ''aranea'', mii meerhâš eevni. Taat čuujoot toos, ete sehe eevnijd ete viäđŋásijd onnii mirhâlâš ellen.<ref name = "Suomen nisäkkäät">Bjärvall,Anders & Ullström, Staffan: Suomen nisäkkäät. Helsinki: Otava, 2011.</ref> ==Olgohäämi== Viäđŋásâš lii 54–87 mm kukke já tast lii 32–56 mm kukkosâš seibi. Viäđŋásâš tiäddá suulân 3,5–16 g. Viäđŋásii selgipeeli lii táválávt tevkisruškâd já čuávjipeeli lii räniskuovgâd. Seelgi ivne puáhtá kuittâg mulsâšuđ – ovdâmerkkân siittâm tiet – kuovgisruškâdist masa čappâdân. Ivnerääji seelgi já čuávji kooskâst lii čielgâs. Viäđŋásii seibi lii kyevti-ivnásâš. Tot lii paajaabeln seelgi ivnásâš já vuoluubeln čuávji ivnásâš. Oovtâ ihásijn viäđŋásijn ađai tain, moh láá tälvidâm, seibi lii távjá pääljis já keejist kolmum.<ref name = "Suomen nisäkkäät"/>[[Tiätuvuárkká:Mapa Sorex araneus.png|pienoiskuva|Viäđŋásii lavdâm|vasen]] ==Lavdâm== Viäđŋásiih tiättojeh vijđes kuávlust, mii uulât [[Euroop]]âst [[Aasia]] čoođâ ain [[Baikaljävri|Baikaljäävri]] räi. [[Suomâ]]st, [[Ruotâ]]st já [[Taažâ]]st šlaajâ lii levânâm ubâ enâmân. Čácáduvah estih viäđŋásii levânem já šlaajâ váilu-uv maaŋgâin suolluin. Viäđŋásâš puáhtá kavnuđ masa puoh eellimpirrâsijn. Táválávt tot iälá lahtâ meecijn, mutâ tom puáhtá uáiniđ meid merâriddoniijtoin, muorâkaardijn, aijuin, laajišvuovdijn sehe tuoddârijn ordârääji paajaabeln. Šlaajâ ij kuittâg tiettuu liijkás koške kuávluin.<ref name = "Suomen nisäkkäät"/> {{clear|left}} ==Eellimvyevih== ===Raavâd=== Viäđŋásii uáiviravâdin láá puohlágáneh uccâelleeh, tego [[Tivreh|tivreh]], tuhháátjuálgásiih, muldemááđuh já eevnih. Viäđŋásâš porá meid rááđuid já sáttá koddeđ já puurrâđ siämmáá čuskâžân čájádâm säplig teikkâ muoldâg. Čohčuv viäđŋásâš puáhtá puurrâđ valjepiälduin jiivijd já tälviv cuoŋŋuu oolâ koččâm kuácceemuorâ siemânijd.<ref name="Pohjolan nisäkkäät">Siivonen, Lauri & Sulkava, Seppo: Pohjolan nisäkkäät. Keuruu: Otava, 1994.</ref> Viäđŋásii amnâsmolsom lii eromâš livkkáá. Livkkáás amnâsmolsom taarbâš ennuv energia já viäđŋásâš porá-uv kuuđâ tijmeest kuohtii jieijâs tiädu verd. Jis viäđŋásâš páácá čuskiist te tot sáttá niälgástuđ jaamâs muáddi tijmeest.<ref name="1000 ilmiötä Suomen luonnosta">Laaksonen, Juha & Lumiaro, Riku: 1000 ilmiötä Suomen luonnosta, Utelias kettu ja muita nisäkkäitä. Helsinki: Tammi, 2016.</ref> ===Lasanem=== Viäđŋásiist láá 1–3 piäsáduv ive ääigi. Viäđŋásiih parâttâleh vuosmuu keerdi cuáŋui-vyesimáánust já vuosmuuh piäsádâh šaddeh vyesi-kesimáánust. Niŋálâs puáhtá čuávjuđ uđđâsist jo ohtâ peivi čivgim maŋa. Čiivgah šaddeh 19–22 peeivi čuávjum maŋa. Piäsáduvâst láá 3–10 čivgâd. Tuše peeli čiivgâin eelih kyevti mánuppaje ahasâžžân, já tuše 20–30 % eelih nuuvt kuhháá, ete toh šaddeh suhâjuátkimahan. Viäđŋásiih iä mudoigin ele puárisin. Toh čiivgah, moh cevzih täälvi paijeel, lasaneh keessiv já jäämih siämmáá ive čohčuv, suulân pelnubihásâžžân.<ref name="1000 ilmiötä Suomen luonnosta"/> ==Käldeeh== {{Commonscat}} <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :fi:Metsäpäästäinen}} [[Luokka:Viäđŋásiih]] iq4gv01mqzsbli1zsdt72m23ufzaz2k 66912 66909 2022-08-11T22:20:26Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Taksonomia | nommâ = Viäđŋásâš | tieđâlâš nommâ = Sorex araneus<br><small>(Linnaeus, 1758)</small> | kove = Crocidura russula shrew.jpg | tile = '''LC''' (eellimuváimálâš) | tile Suomâst = '''LC''' (eellimvuáimálâš)<ref>{{Nettikäldee | Čujottâs = https://laji.fi/taxon/MX.45328 | Nommâ = Viäđŋásâš – ''Sorex araneus'' | Tahhee = Thomas Lilley | Almostittem = [[Suomen Lajitietokeskus]] | Äigimuddo = 2019 | Čujottum = 2022-03-30 | Kielâ = {{fi}} }}</ref> | kove_tile = Status iucn3.1 LC smn.svg | kove_tile_Suomâst = | doomeen = [[Sellâvááimusliih]] ''Eucarya'' | kodde = [[Elleekodde]] ''Animalia'' | uáiviráiđu = [[Savosuonâsiih]] ''Chordata'' | vyeliráiđu = [[Čielgitávtáliih]] ''Vertebrata'' | pajeluokka = | luokka = [[Njomâtteijeeh]] ''Mammalia'' | vyeliluokka = | uásiluokka = | lahko = [[Soricomorpha]] | vyelilahko = | paječerdâ = | čerdâ = [[Viäđŋásiih]] ''Soricidae'' | vyeličerdâ = [[Eidusiih viäđŋásiih]] ''Soricinae'' | suuhâ = ''Sorex'' | šlaajâ = ''araneus'' | vyelišlaajâ = }} '''Viäđŋásâš''' (''Sorex araneus'') lii uccâ [[Njomâtteijeeh|njomâtteijeešlaajâ]]. Tot lii [[Meccisäplig|meccisäpligáin]] ohtâ valjaamuin njomâtteijeešlaajâin [[Suomâ]]st. Viäđŋásâš lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst. Viäđŋásâš lii uážžum tieđâlâš noomâs ''araneus'' läättinkielâ säänist ''aranea'', mii meerhâš eevni. Taat čuujoot toos, ete sehe eevnijd ete viäđŋásijd onnii mirhâlâš ellen.<ref name = "Suomen nisäkkäät">Bjärvall,Anders & Ullström, Staffan: Suomen nisäkkäät. Helsinki: Otava, 2011.</ref> ==Olgohäämi== Viäđŋásâš lii 54–87 mm kukke já tast lii 32–56 mm kukkosâš seibi. Viäđŋásâš tiäddá suulân 3,5–16 g. Viäđŋásii selgipeeli lii táválávt tevkisruškâd já čuávjipeeli lii räniskuovgâd. Seelgi ivne puáhtá kuittâg mulsâšuđ – ovdâmerkkân siittâm tiet – kuovgisruškâdist masa čappâdân. Ivnerääji seelgi já čuávji kooskâst lii čielgâs. Viäđŋásii seibi lii kyevti-ivnásâš. Tot lii paajaabeln seelgi ivnásâš já vuoluubeln čuávji ivnásâš. Oovtâihásijn viäđŋásijn ađai tain, moh láá tälvidâm, seibi lii távjá pääljis já keejist kolmum.<ref name = "Suomen nisäkkäät"/>[[Tiätuvuárkká:Mapa Sorex araneus.png|pienoiskuva|Viäđŋásii lavdâm|vasen]] ==Lavdâm== Viäđŋásiih tiättojeh vijđes kuávlust, mii uulât [[Euroop]]âst [[Aasia]] čoođâ ain [[Baikaljävri|Baikaljäävri]] räi. [[Suomâ]]st, [[Ruotâ]]st já [[Taažâ]]st šlaajâ lii levânâm ubâ enâmân. Čácáduvah estih viäđŋásii levânem já šlaajâ váilu-uv maaŋgâin suolluin. Viäđŋásâš puáhtá kavnuđ masa puoh eellimpirrâsijn. Táválávt tot iälá lahtâ meecijn, mutâ tom puáhtá uáiniđ meid merâriddoniijtoin, muorâkaardijn, aijuin, laajišvuovdijn sehe tuoddârijn ordârääji paajaabeln. Šlaajâ ij kuittâg tiettuu liijkás koške kuávluin.<ref name = "Suomen nisäkkäät"/> {{clear|left}} ==Eellimvyevih== ===Raavâd=== Viäđŋásii uáiviravâdin láá puohlágáneh uccâelleeh, tego [[Tivreh|tivreh]], tuhháátjuálgásiih, muldemááđuh já eevnih. Viäđŋásâš porá meid rááđuid já sáttá koddeđ já puurrâđ siämmáá čuskâžân čájádâm säplig teikkâ muoldâg. Čohčuv viäđŋásâš puáhtá puurrâđ valjepiälduin jiivijd já tälviv cuoŋŋuu oolâ koččâm kuácceemuorâ siemânijd.<ref name="Pohjolan nisäkkäät">Siivonen, Lauri & Sulkava, Seppo: Pohjolan nisäkkäät. Keuruu: Otava, 1994.</ref> Viäđŋásii amnâsmolsom lii eromâš livkkáá. Livkkáás amnâsmolsom taarbâš ennuv energia já viäđŋásâš porá-uv kuuđâ tijmeest kuohtii jieijâs tiädu verd. Jis viäđŋásâš páácá čuskiist te tot sáttá niälgástuđ jaamâs muáddi tijmeest.<ref name="1000 ilmiötä Suomen luonnosta">Laaksonen, Juha & Lumiaro, Riku: 1000 ilmiötä Suomen luonnosta, Utelias kettu ja muita nisäkkäitä. Helsinki: Tammi, 2016.</ref> ===Lasanem=== Viäđŋásiist láá 1–3 piäsáduv ive ääigi. Viäđŋásiih parâttâleh vuosmuu keerdi cuáŋui-vyesimáánust já vuosmuuh piäsádâh šaddeh vyesi-kesimáánust. Niŋálâs puáhtá čuávjuđ uđđâsist jo ohtâ peivi čivgim maŋa. Čiivgah šaddeh 19–22 peeivi čuávjum maŋa. Piäsáduvâst láá 3–10 čivgâd. Tuše peeli čiivgâin eelih kyevti mánuppaje ahasâžžân, já tuše 20–30 % eelih nuuvt kuhháá, ete toh šaddeh suhâjuátkimahan. Viäđŋásiih iä mudoigin ele puárisin. Toh čiivgah, moh cevzih täälvi paijeel, lasaneh keessiv já jäämih siämmáá ive čohčuv, suulân pelnubihásâžžân.<ref name="1000 ilmiötä Suomen luonnosta"/> ==Käldeeh== {{Commonscat}} <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :fi:Metsäpäästäinen}} [[Luokka:Viäđŋásiih]] 75lbmp1n9rwdnim3ot3n1nwrdp9mvpt 0 11307 66901 56041 2022-08-11T22:13:00Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Staatânjunoš | nommâ = Nelson Mandela | kove = Nelson Mandela-2008 (edit).jpg | kovetekstâ = Nelson Mandela ive 2008 | árvu = [[Maadâ-Afrik president|Maadâ-Afrik 1. president]] | virgeest = 27. cuáŋuimáánu 1994 – 14. kesimáánu 1999 | oovdeb = [[Frederik Willem de Klerk]] <small>(staatâlâš presidentin)</small> | čuávvoo = [[Thabo Mbeki]] | árvu2 = [[Čoonnâsmettum enâmij lihâstâs|Čoonnâsmettum enâmij lihâstuv saavâjođetteijee]] | virgeest2 = 3. čohčâmáánu 1998 – 14. kesimáánu 1999 | oovdeb2 = [[Andrés Pastrana Arango]] | čuávvoo2 = [[Thabo Mbeki]] | arvo3 = | virassa3 = | oovdeb3 = | čuávvoo3 = | šoddâmäigi = [[18. syeinimáánu]] [[1918]] | šoddâmsaje = [[Tiätuvuárkká:Flag of South Africa (1928–1994).svg|20px]] [[Mvezo]], [[Kapeennâm prooviins]], [[Maadâ-Afrik union]] | jäämmimäigi = {{Jäämmimäigi já ahe|18|7|1918|5|12|2013}} | jäämmimsaje = [[Johannesburg]] | piäládâh = [[ANC]] | áámmát = juuriist | oskoldâh = [[metodism]] | pelikyeimi = Evelyn Ntoko Mase <small>(1944–1957)</small><br />[[Winnie Mandela]] <small>(1957–1996)</small><br />[[Graça Machel]] <small>(1998–2013)</small> | árvunoomah = [[Order of Merit|OM]], [[Order of Canada|CC]], [[Order of Australia|AC]], [[Queen's Councel|QC]] | kunneečuujootmeh = {{Nobel/ráávhupalhâšume}} [[Nobel-ráávhupalhâšume]] 1993<br>[[Lenin aalmugijkoskâsâš ráávhupalhâšume]] 1990 | vuáláčaalâ = Nelson Mandela Signature.svg | huám = }} '''Nelson Rolihlahla Mandela''' ({{Šoddâm- já jäämmimäigi|18|7|1918|[[Mvezo]]|[[Maadâ-Afrik]]|5|12|2013|[[Johannesburg]]|[[Maadâ-Afrik]]}}) lâi xhosa-aalmug thembu-čeerdân kullee [[Maadâ-Afrik|maadâafriklâš]] politikkár, kii tooimâi meid äššivyeijen. Maadâ-Afrikâst sun kočodui maŋgii [[xhosakielâ]]n ''Madiban'' tâi ''tatan'', mii meerhâš eeji xhosakielân. Mandela poorgâi merhâšittees [[apartheid|näliolgoštem]] vuástásii pargo Maadâ-Afrikâst. Sun finnij [[Nobel-ráávhupalhâšume]] ive [[1993]] [[Frederik Willem de Klerk]]áin já lâi Maadâ-Afrik vuossâmuš čapis president iivij [[1994]]–[[1999]]. Nelson Mandela lâi ohtâ [[1900-loho|1900-lovo]] pivnohumos pooliitlijn faaŋgâin já [[Afrik]] merhâšitteemus pooliitlijn jođetteijein. ==Tuávváš== ===Pärnivuotâ=== Mandela eeči Gadla Henry Mphakanyiswa lâi xhosa-čeerdâ jođetteijee Transkeist, mii lâi [[Ovtâstum kunâgâskodde|Ovtâstum kunâgâskode]] sirdoeennâm Kapeennâm uási. Mandela eejist lijjii nelji káálgu. Kuálmád sist lâi Mandela enni Nosekeni Fanny, kii kuulâi xhosa-aalmug Amampemvu-hiäimun. Mandela enni Fanny jurgâlâđâi párnáidiskuin [[ristâosko|ristâooskon]], ko Rolihlahla Mandela lâi čiččâmihásâš. Mandela eeji usteveh George já Ben Mbekela vaiguttáin toos, ete nuorâ Rolihlahla peesâi máttááttâllâđ. Sun jođeškuođij forgâ škoovlâ, kost sun uážui eŋgâlâškielâlii noomâ Nelson. Nelson lâi oovce ihásâš, ko suu eeči jaamij, ušom monniilágán kepisvahan. ===Varrim Mqhekezwenin já uápuh (1927–1941)=== Mphakanyiswa jäämmim maŋa Nelson Mandela varrij ohtuu Mqhekezwenin, tastko thembu-čeerdâ sajasâšhaldâšeijee, hovdâ Jongintaba Dalindyebon lâi lopedâttâm Nelson huolâtteijen. Mandela juuđij škoovlâ paalaac paaldâst já miänástui pyereest. 16-ihásâžžân Mandela pirrâčuoppui xhosai ärbivuovij mield já sun šoodâi almajin. Forgâ sun varrij máttááttâllâđ Clarkebury sisâoppâlájádâsân, kost sun čođâlditij kuulmâihásii vyeleeb totkos kyevti ivveest, mon maŋa sun moonâi metodistopâttâhân Healdtownân Fort Beaufortân. 21-ihásâžžân Mandela peesâi Fort Hare ollâopâttâhân Alice kieldâst. Oppâmääigi sun seervâi uáppei ristâlii siärván já toolâi ráámmáttiijmijd aldasiijdâin. Uáppei sierâmielâlâšvuođâi tiet sun kuittâg iäruttui škoovlâst, já ive [[1941]] sun maacâi Mqhekezwenin. Mandela kárgái forgâ [[Johannesburg]]ân, vâi sun viältáččij uárnejum näimilito. ===Johannesburg (1941–1943)=== Mandela kaavnâi Johannesburgist vistig kolleruuki vaavtâ pargo. Forgâ kuittâg selvâttui, ete Mandela lâi kárgám, já sun iäruttui. Mandela sirdâšui paargon lahâäššitoimâttâhân toimâttâhišedeijen. Ehidist sun máttááttâlâi Maadâ-Afrik ollâopâttuvvâst, tastko sun halijdij čođâldittiđ totkosis loopâ räi. Johannesburgist Mandela eelij ustevijnis kommunistlii piäláduv čuákkimijn, main sun uápásmij Maadâ-Afrik näliolgoštem historján. Mandela valmâštui ollâopâttuvvâst ive [[1942]] loopâst já joođhij čuávuváá ive uápuid Witwatersrand ollâopâttuv vuoigâdvuođâtiettuu lájádâsâst. ===Näimilitoh já párnááh=== Mandela teeivâi puáttee káálgus Evelyn Mase aktivist Walter Sisulu orroomvisteest. Suoi naajáin jo muáddi mánuppaje tubdâm maŋa. Ive [[1945]] aalgâst sunnui šoodâi vuosâpärni Madiba Thembekile já peerâ peesâi varriđ uđđâ táálun. Ive [[1947]] šoddâm nubbe pärni Makaziwe jaamij tuše oovce mánuppaje ahasâžžân. Ive [[1953]] Mandela perrui šoodâi nieidâ, kii uážui noomâs ovdebii jáámmám nieidâ noomâ Makaziwe. Evelyn já Nelson Mandela iäránáin ive [[1957]]. Siämmáá ive Mandela teeivâi puáttee káálgus Nomzamo Winifred Madikizela, kii tobdoo pyerebeht noomáin [[Winnie Madikizela-Mandela|Winnie Mandela]]. Winnie já Nelson Mandela naajáin ive [[1958]]. Siämmáá ive Winnie šoddâdij parâkode vuossâmuu párnáá, nieidâ Zenan. Nubbe nieidâ Zindziswa šoodâi ive [[1960]]. Nelson já Winnie Mandela iäránáin ive [[1994]], já ive [[1998]] Nelson Mandela naajâi kuálmád keerdi. Myerssee lâi oovdiš [[Mosambik]] president Samora Machel leskâ Graca. ==Aktivist šoddâm== ===Luávkkámeh (1944–1948)=== Näliolgoštemsysteem luávkkámij já vuálánitmij tiet Mandela seervâi ive [[1944]] ustevis Walter Sisulu algust ANC (''African National Congress'') -piäládâhân. [[Nubbe maailmsuáti|Nube maailmsuáđi]] maŋa Mandela já Sisulu láin vuáđđudmin ANC nuorâkerdiseervi ''Congress Youth League'', mon ulmen lâi vuárnuttiđ ANC toimâđ aktiivlubbooht näliolgoštem vuástá. CVL mield jaskoid, boikotijd já aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ ferttejii väldiđ kiävtun. Ruukipargei jasko já uđđâ aasialij eennâmhaldâttâhlaahâ ive [[1946]] vaiguttii Mandela pooliitlii tooimân. Áámmátlittohovdân lâi talle ANC kuhesáigásâš jeessân J. B. Marks, kiän toimâ vaiguttij Mandelan. Ko jasko lâi pištám oho, te ruukipargei lito jođetteijeeh, meid Marks, tolliittuvvojii já 12 parged jammii. Mandela kollij ruukipargei kulen já muštâlij, maht sun ana sii áárvust. Ive [[1948]] vaaljâin vááldán pajanij afrikaaner-nationalistlâš aalmugpiäládâh, mii algâttij uđđâ [[apartheid]]-politiik tooimânpieijâm. ===Laavah (1949–1952)=== Ive [[1949]] asâttui laahâ, mii kieldij siähálâsnäimilittoid. Forgâ poođij vuáimán meid laahâ, mon ulmen lâi, ete vielgâdij já iärrásij koskâsiih seksuaalliih koskâvuođah šodâččii lavâttemmin. Čuávuvâžžân poođij juávkkukuávlui laahâ, mii meridij puoh naalijd jieijâs aassâmkuávluid, maid vielgâdeh ožžuu kuás peri kulluuttiđ olssis. ANC almosčuákkimist ive [[1949]] James Moroka väljejui ANC saavâjođetteijen. Siämmáá čuákkimist Oliver Tambo, Walter Sisulu já Mandela pajanii ANC tooimânpieijee komitean. Mandela poorgâi vala nube lahâäššitoimâttuvvâst. Ive [[1950]] asâttui laahâ, mii meridij čappâdijd kyeddiđ paasâ ain aassâmkuávlus ulguubeln. Laavâ tiet uárnejui vyesimáánust [[1950]] rijjâvuođâ jasko. Peeivi ääigi virgeomâhááh kieldii puoh čuákkimijd, mut nuuvttii paijeel kyehti kuálmáduási afriklijn pargein paccii páikkásis. Ehidist mielâčäitteeh čokkânii kaatáid. Pooliseh päjiškuottii mielâčäitteid, mon čuávumuššân 18 afriklâžžâd jammii já maaŋgah havvuustâllii. Muádi oho keččin asâttui kommunism hevâttemlaahâ. Ive [[1950]] asâttui meid viehâdâh- já registeerimlaahâ, mii tárguttij, ete puoh maadâafrikliih juáhhojii luokkaid nääli mield. Mandela väljejui [[1951]] CYL saavâjođetteijen. ANC almosčuákkim [[1952]] meridij väättiđ haldâttâs komettiđ kommunism hevâttemlaavâ, juávkkukuávlui laavâ, bantuhaldâttuv laavâ, passâlaavâid já šiiveetraijim laavâ. Tastko haldâttâs ij komettâm laavâid, kampanja uárnejui laavâi vuástá. Kampanja aalgij [[kesimáánu 26.]] peeivi [[1952]]. Siämmáá peeivi Mandelan šoodâi nubbe kandâ Makgatho Lewanika. Mandela mađhâšij pirrâ eennâm čuággimin kannatteijeid viehâväldittes mielâčáittusáid olgoštemlaavâi vuástá. ===Aktivism (1952–1953)=== ANC uážui loppâive [[1952]] uđđâ saavâjođetteijee Albert Luthul. Mandela šoodâi värisaavâjođetteijen já ton lasseen sun lâi [[Transvaal]] ANC saavâjođetteijee. Apartheid vuástásii kampanja keežild Mandela uážui vuossâmuu ihepele kukkosii pannamiärádâs. Pannamiärádâs ääigi sun ij puáttám lávdástiđ julgâlávt, já suu aassâm já lihâdem raijâšuvvii. Mandela poorgâi ive Terblanche & Briggishist, mon maŋa sun sirdâšui Helman já Michel toimâttâhân. Siämmást sun máttááttâlâi tohálâšvuotâtotkos, vâi sun uážuččij vuoigâdvuođâ toimâđ äššivyeijen. Vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat totkos sun lâi jo čođâldittám. Äššivyeijeetotkos čođâldittem maŋa Mandela tooimâi váhá ääigi äššivyeijen H. M. Basner toimâttuvvâst já vuáđudij tast maŋa ive [[1952]] [[Johannesburg]]ân jieijâs äššivyeijeetoimâttuv nubbe ANC jođetteijee Oliver Tamboin. Toimâttuvvâst lijjii tállán ennuv äššigâsah. ''Mandela já Tambo'' lâi-uv talle Maadâ-Afrik áinoo afriklâš lahâäššitoimâttâh. Laahâ bantuopâttâsâst asâttui [[1953]]. ANC oonij laavâ piätulâžžân, já tondiet sij sundáttâllii škovlâboikot. Boikot piištij oho, mut tot feilij. Siämmáá ive 35-ihásâš Mandela uážui pannamiärádâs já kaartâi iärániđ ANC:st. ===Eennâmpiätussujâttâs (1956–1961)=== Mandela tolliittui juovlâmáánust [[1956]] oovtâst ANC jođetteijee Albert Luthuláin já sun uážui sujâttâs eennâmpiättusist. Sun lâi tolliittum kyehti oho. Juovlâmáánust [[1959]] uárnejui ANC almosčuákkim, mii meridij orniđ kampanja paasâi vuástá. Njuhčâmáánust [[1960]] tubdâmušah ubâ enâmist lijjii kampanja tiet váddáseh, tastko haldâttâs uhkedij kieldiđ seervi. Mielâčáittuseh algii pirrâ eennâm. Pooliseh paččii mielâčäitteid, já tile lâi niävráá eromâšávt [[Sharpeville]]st, kost 69 olmožid jammii já čyeđeh havvuustâllii. Oho keččin Mandela pooldij paasâs. Sun tolliittui já kaartâi [[Pretoria]] páihálâšfaŋgâlân, kost sun lâi vittâ mánuppaje. Riehtijotemeh juátkojii faŋgâvuođâ maŋa-uv. Cuáŋuimáánust [[1960]] ANC tooimâ kieldui. ''Mandela já Tambo'' lopâttij meid 1960. Njuhčâmáánust [[1961]] kulluuttui eennâmpiätusriehtijotteem tuámu. Riehtijotteem lâi pištám maŋgâ ive, já ton puáđusin lâi ášálij luovâsmittem sujâttâsâin. Forgâ tast maŋa Mandela sirdâšui hoittáđ ANC aašijd syeligávt. Tastko Mandela piäittáástâlâi poolisist, te sun mađhâšij tuše iho. Sun keevtij syelinoomâ já aasâi iärrásij kulen. ==Faŋgâvuotâ== ===Faŋgim (1962–1964)=== Mandela lâi patârâddâm masa pelnub ive já juškám maaŋgâin [[Afrik staatah|Afrik staatâin]] ucâmin ekonomâlii já suáldátlii iše. Porgemáánust [[1962]] poolis orostittij [[Howick]]ist auto, mon monnjâpeeŋkâst čokkái vielgis almai já mon fievrideijen Mandela čaittâlij. Mandela kaartâi [[Pretoria]] páihálâšfaŋgâlân. Roovvâdmáánust tollum riehtijotteem puáđusin lâi vittâ ive faŋgâvuotâ. Ive [[1963]] Mandela sirdâšui váhá ääigi faŋgâlsuálui [[Robben Island]]ân já maassâd Pretoria faŋgâlân. Čuávuvâžžân lâi kuhes riehtijotteem. Vijmâg kesimáánust [[1964]] Mandela uážui tuámu. Sun tyemmejui sujâlâžžân puoh sujâttâssáid. Ráŋgáštâssân sun finnij avepajalii lannetuámu jäämmimráŋgáštâs saajeest. Mandela fievridui vistig Pretoria faŋgâlân já talle Robben Islandân. ===Robben Island já ahevis iveh (1964–1982)=== [[Tiätuvuárkká:RobbenIslandHof.jpg|thumb|Robben Island faŋgâl šiljo]] [[Tiätuvuárkká:Nelson Mandela's prison cell, Robben Island, South Africa.jpg|thumb|Nelson Mandela viste Robben Islandist]] Robben Island faŋgâlist Mandela kulen uážui eelliđ tuše ohtâ kyessi já sun uážui vuástáväldiđ já vuolgâttiđ tuše oovtâ reeivâ ihepele ääigi. Sun poorgâi lusis pargo kalkkâkeđgiruukist. Tuáru apartheid vuástá jotkui meid faŋgâlist, kost faaŋgah karttii taištâliđ kuhes puuvsâin, purrâmušâst já piäivášlaasâin, moh lijjii uáli teháliih ruukist, kost piäiváš paaštij korrâsávt. Faŋgâ uážui skappuđ piäivášlaadâid jieš eskin kuulmâ ive pargo maŋa. Ive [[1968]] Mandela enni jaamij, mut Mandela ij peessâm faŋgâlist havdajáid. Čuávuváá ive suu vuosâpärni Madiba Thembekile jaamij autopäärtist, ige Mandela peessâm meidgin suu havdajáid. Ive [[1977]] aalgâst faaŋgâi pargo ruukist nuuvâi, já sist lâi eenâb rijjâäigi. Tääl Mandela oostâi ovdâmerkkân tipšođ muorâkäärdi já spellâđ tennis. Ive [[1982]] Mandela sirdâšui Pollsmoor faŋgâlân. ===Rijjâvuođâ ovdâšeh (1982–1988)=== Ive [[1986]] ANC algâttij "Luovâsmittiđ Mandela" -kampanja. Siämmáá ive Mandela uážui tubdâđ rijjâvuođâ maŋgâ tove, ko virgeomâhááh tolvuu suu kejâdiđ eennâm eellim. Ive [[1987]] lâi ANC almosčuákkim, mii meridij juátkiđ viärjulii tuáru tassaaš ko haldâttâs ličij vaalmâš sárnudiđ näliolgoštem loopâtmist. Mandela lâi sierânistmist ive [[1988]] räi, kuás sun sirdâšui faŋgâlist aassâmviäsun, mii lâi kuittâg kollehekki. Sun lâi faŋgân aassâmviäsust, mut poostij eelliđ táálust mudágávt. Sun uážui meid koččođ kuosijd táálun. ===Mandela já haldâttâs koskâsiih ráđádâlmeh (1985–1989)=== Vuossâmuš epivirgálâš já syeligâs Mandela já haldâttâs koskâsâš ráđádâllâm tollui roovvâdmáánust [[1985]] [[Kapkaavpug]]ist. Teivâdem maŋa Mandela juuriist eelij teivâdmin ANC jođetteijee Oliver Tambo [[Lusaka]]st já finnij seervi njunošist váldásmittem juátkiđ vuáđusteijee savâstâlmijd haldâttâssáin. Čuávuváá ive Mandela teeivâi maŋgii vuoigâdvuotâminister Kobie Coetseein. Maadâ-Afrik president [[P. W. Botha]] teeivâi Mandelain president virgevisteest [[syeinimáánu 5.]] peeivi [[1989]]. Suoi iävá räđidâm maiden konkreetlii teivâdmist, mut ton symbollâš merhâšume lâi styeres. ==Rijjâvuotâ== ===De Klerk pajanem vááldán já Mandela luovâsmittem (1989–1990)=== [[Porgemáánu 15.]] peeivi [[1989]] Botha kaartâi iärániđ president virgeest. Uđđâ presidentin šoodâi [[Frederik de Klerk]], kii lâi väljejum kuovâmáánust piäláduv saavâjođetteijen. Roovvâdmáánust de Klerk luovâsmitij Walter Sisulu já vittâ eres ANC jeessân. Siämmást Mandela joođhij ráđádâlmijd Kobie Coetsee jođettem komiteain. Mandela luovânij faŋgâlist "lovetuhháát faŋgâlpeivid" maŋa [[kuovâmáánu 11.]] peeivi [[1990]]. Tuháttáid kannatteijeid sárnudijnis sun almottij, ete tuáru apartheid vuástá já aalmugvääldi peeleest kalga kiävruđ já ete ulmen lâi almos já oovtlágán jienâstemvuoigâdvuotâ ovtâstum Maadâ-Afrikâst. ===ANC já haldâttâs koskâsiih ráđádâlmeh (1989–1993)=== [[Tiätuvuárkká:Bill-Clinton-with-Nelson-Mandela.jpg|thumb|Mandela teivâdem Ovtâstum staatâi president [[Bill Clinton]]áin 4.7.1993]] ANC já haldâttâs ráđádâllii vuossâmuu tove [[vyesimáánu 2.]]–[[vyesimáánu 4.|4.]] peeivij [[1989]] já räđidii luovâsmittiđ pooliitlijd faaŋgâid sehe mutteđ torvolâšvuotâlaavâid. Porgemáánust ráđádâlmeh juátkojii [[Pretoria]]st, já toi ääigi Mandela almottij, ete ANC koskâldut viärjulii tuáru. Ive [[1990]] Mandela väljejui ANC värisaavâjođetteijen. Sun mađhâšij ihepele pirrâ [[Afrik]] já teeivâi movtigis aalmugjesânijd. Sun meid juuškij káálgus Winniein [[Euroop]]âst já [[Tave-Amerik]]âst. Ive [[1991]] uárnejui ANC almosčuákkim, mast Mandela väljejui ANC saavâjođetteijen. ===Presidentin (1994–1999)=== Presidentvaaljah tuállojii [[cuáŋuimáánu 26.]]–[[cuáŋuimáánu 29.|29.]] peeivij [[1994]] pooliitlii viehâvääldist huolâthánnáá. Maadâ-Afrik vuossâmuu demokraatlijn vaaljâin jienâstii suullân 91 prosenttid ađai paijeel 19 miljovn olmožid. Čappâdeh jienâstii iänáážin ANC. ANC šoodâi stuárráámus piäládâhhân. Eennâm nubben stuárráámus piäládâh lâi Aalmugpiäládâh, já de Klerk pajanij tienuuvt nubben väripresidentin [[Thabo Mbeki]]jn. [[Vyesimáánu 9.]] peeivi Maadâ-Afrik uđđâ parlament valjij Mandela oovtâmielâlávt eennâm uđđâ presidentin. Mandela ulmen presidentin lâi rávhuiduttiđ sispooliitlii tile já ovdediđ eennâm ekonomia. Mandela luhostui-uv rähtiđ oovtâmielâlâšvuođâ eennâm pooliitlij juávhui kooskân. ===Presidentpaje maŋa (1999–2013)=== Mandela lâi iäláttuvvâst ain-uv almugijkoskâsâš vaigutteijee já oovtâlágán apartheid loopâ symbol. Sun tooimâi [[Unesco]] ovdâsteijen já uásálistij [[AIDS]] vuástásii kampanjan. 85-ihásâš Mandela almottij ive [[2004]], ete sun kiäsádât almolâšvuođâst. [[Ovtâstum staatah|Ovtâstum staatâi]] haldâttâs meddâlistij Mandela terroristlistoost syeinimáánust [[2008]]. Mandela puáccái kepisvahan já kaartâi pyecceiviäsun kesimáánust [[2013]]. Mandela jaamij päihistis [[juovlâmáánu 5.]] peeivi [[2013]]. ==Palhâšumeh== Mandela uážui ohtsis paijeel 250 palhâšummeed, main merhâšitteemus lâi ive [[1993]] [[Nobel-ráávhupalhâšume]] oovtâst Frederik Willem de Klerkáin. == Käldeeh == {{Commonscat}} <small><references/></small> {{Jurgâlus | 1 = :fi:Nelson Mandela}} [[Luokka:Ive 1918 šoddâmeh|Mandela]] [[Luokka:Ive 2013 jämimeh|Mandela]] [[Luokka:Maadâ-Afrik presidenteh|Mandela]] [[Luokka:Nobel-ráávhupalhâšume vyeitteeh|Mandela]] q71ikbqc1m2b2a1k8edv0dhszutyaao 0 11797 66910 56103 2022-08-11T22:19:13Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Musikkár | nommâ = Adele | kove = Adele for Vogue in 2021.png | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|5|5|1988}} | šoddâmsaje = [[Tottenham]], [[Lontoo]], [[Eŋland]] | jáámmám = | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = eŋlandlâš | artistnommâ = | lávlumkielah = [[eŋgâlâskielâ]] | aktiivlâžžân = [[2006]]– | genreh = soul, blues, pop | čuojânâsah = [[kiitaar]], [[piano]], [[basso]], [[ruumbuh]] | skiärrufinnodâh = XL<br>Columbia | palhâšumeh = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = [https://www.adele.com/ adele.com] }} '''Adele Laurie Blue Adkins''' ađai '''Adele''' (š. [[vyesimáánu 5.]] peeivi [[1988]], [[Tottenham]], [[Lontoo]], [[Eŋland]]) lii eŋlandlâš lávloo-laavlârähtee. Suu albumeh láá vuobdum paijeel 120 miljovn pittád maailmvijđosávt. Sun lii vuáittám ohtsis 15 [[Grammy-palhâšume]]d já oovce [[BRIT-palhâšume]]d. ==Tuávváš== Adele Laurie Blue Adkins šoodâi [[vyesimáánu 5.]] peeivi [[1988]] [[Lontoo]] [[Tottenham]]ist. Suu vaanhimeh lává eŋlandlâš Penny Adkins já [[wales]]lâš Marc Evans. Eeči vuolgij ko Adele lâi kyevtihásâš, já enni šoddâdij Adele ohtuu. Adele lávluškuođij neelji-ihásâžžân. Ive [[1997]] 9-ihásâš Adele varrij enijnis [[Brighton]]ân. Suoi maccáin Lontoon ive [[1999]]. Adele čaalij lavluid jo nuorrân. Sun juuđij ''BRIT School'' -taaiđâškoovlâ já valmâštui vyesimáánust [[2006]]. ==Karrieer== ===Muusikkarrieer algâ já ''19'' (2006–2010)=== 18-ihásâš Adele raahtij sopâmuš XL-skiärrufinnoduvváin čohčâmáánust 2006. Suu vuossâmuš single ''Hometown Glory'' almostui ive [[2007]] loopâst. Siämmáá ive sun finnij vuossâmuu Brit-palhâšume. Nubbe single ''Chasing Pavements'' almostui uđđâivemáánust [[2008]] já pajanij listokiäčán [[Ovtâstum kunâgâskodde]]est. Kyehti oho maŋeláá almostum skiärru ''19'' lâi meiddei miänástus. Kuovâmáánust [[2009]] Adele vuoitij pyeremuu uđđâ artist [[Grammy-palhâšume]]. ===''21'' já ''Skyfall'' (2011–2014)=== Adele nubbe skiärru almostui ive [[2011]] aalgâst. Album lâi maailmvijđosâš miänástus já tot pajanij listokiäčán 17 [[Euroop]] staatâst sehe [[Ovtâstum staatah|Ovtâstum staatâin]]. Album vuobdui ive 2011 ääigi 15 miljovn pittád. Roovvâdmáánu [[2021]] räi tot lii vuobdum paijeel 47 miljovn pittád<ref>[https://chartmasters.org/2021/10/adele-albums-and-songs-sales/ Chartmasters.org] Čujottum 17.12.2021 <small>(eŋgâlâskielân)</small></ref>. Skiärru finnij ive pyeremuu album palhâšume kuovâmáánu [[2012]] Grammy-gaalast, mast Adele vuoitij ohtsis kuttâ Grammy-palhâšume. Siämmáá ive BRIT Awards -gaalast sun finnij ive nissoonartist já ''21'' ive pyeremuu album palhâšume. Skammâmáánust 2011 sun vuoitij kulmâ American Music Award -palhâšume. Adele raahtij ive [[2012]] almostum [[James Bond]] -elleekove [[007 Skyfall]] tubdâldâhpitá oovtâst Paul Epwortháin. Ive [[2013]] sun vuoitij pyeremuu lavluu [[Oscar-palhâšume|Oscar-]] já Grammy-palhâšuumijd ''Skyfall''-pittáin. ===''25'' (2015–2020)=== Adele kuálmád skiärru almostui skammâmáánust [[2015]] já tot lâi tállán stuorrâ miänástus. Album vuossâmuš single ''Hello'' pajanij listokiäčán maaŋgâin enâmijn. Album almostum maŋa Adele lávdástij vijđáht Euroopâst, Ovtâstum staatâin, [[Australia]]st já [[Uđđâ-Seeland]]ist. Ive [[2017]] sun finnij vittâ Grammy-palhâšume, ovdâmerkkân ive pyeremuu album já pyeremuu pop-album palhâšuumijd sehe pyeremuu pitá palhâšume ''Hello''-pittáin. ===''30'' (2021–)=== Adele niäljád album almostum maŋanui [[COVID-19|koronapandemia]] tiet. Vuossâmuš single '' Easy on Me'' almostui ive [[2021]] roovvâdmáánust já album ''30'' skammâmáánust. Album kieđâvuš Adele näimi-iäránem. Tot pajanij tállán listokiäčán maailmvijđosávt. ==Diskografia== * ''19'' (2008) * ''21'' (2011) * ''25'' (2015) * ''30'' (2021) == Käldeeh == {{Commonscat}} <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :fi:Adele | nubbe sijđo = :en:Adele}} [[Luokka:Emma-palhâšume vyeitteeh]] [[Luokka:Eŋlandlâš musikkáreh‎]] [[Luokka:Grammy-palhâšume vyeitteeh]] [[Luokka:Ive 1988 šoddâmeh]] eyhslzn8fot9u0vl5h1k36vmz1r4ab0 0 13353 66872 66860 2022-08-11T12:08:12Z SaMSUoM 25 /* 1994–2003: majemuuh studioalbumeh */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij toimâmis ive 1994 "tubletrion" kočodum cuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maačâi já sij lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdeeb King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 80-lovo polyritmâsâš kiitarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lussâdis meetaalmuusiklágán stiljâ. Lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Čuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pitáin sehe aaibâs tievâslávt uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 ääigi já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđávâš juávhu muusikán já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt suu já Bruford sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttŋ jeessŋn meridii porgâđ ucceeb juávhoin maid kočodii noomâin ProjeKct. Taat ađelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ juurdâi ovdedem nuhtán keevâtláš čuolmâid tego puohai kuttâ jeessân mieldiorroom siämmáá saajeest. ProjeKcteh lávdástâlâi iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi nelji keerdi, majemuččân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij Earthworks -jazzjuávhustis čuojâttem. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuottij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ meetaal- já industrialstijlâsâš já tast kevtti ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já ton kritisistii uđđâ juurdâi vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid nommâ "ProjeKct X" vuálá CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2022 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostotij ton kuálmádnubalovváád já tuástáážân majemuu studioalbum ''The Power to Believe'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii stuárráámuu uásild kyevti ovdeen EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst sajan 25. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] 9mui2itwp0qe8tc3e9ooofw1h6olpzd 66873 66872 2022-08-11T12:09:06Z SaMSUoM 25 /* 1994–2003: majemuuh studioalbumeh */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij toimâmis ive 1994 "tubletrion" kočodum cuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maačâi já sij lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdeeb King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 80-lovo polyritmâsâš kiitarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lussâdis meetaalmuusiklágán stiljâ. Lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Čuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pitáin sehe aaibâs tievâslávt uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 ääigi já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđávâš juávhu muusikán já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt suu já Bruford sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttŋ jeessŋn meridii porgâđ ucceeb juávhoin maid kočodii noomâin ProjeKct. Taat ađelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ juurdâi ovdedem nuhtán keevâtláš čuolmâid tego puohai kuttâ jeessân mieldiorroom siämmáá saajeest. ProjeKcteh lávdástâlâi iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi nelji keerdi, majemuččân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij Earthworks -jazzjuávhustis čuojâttem. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuottij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ meetaal- já industrialstijlâsâš já tast kevtti ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já ton kritisistii uđđâ juurdâi vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid nommâ "ProjeKct X" vuálá CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2002 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostotij ton kuálmádnubalovváád já tuástáážân majemuu studioalbum ''The Power to Believe'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii stuárráámuu uásild kyevti ovdeen EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst sajan 25. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] t0phxuhgpyhj5l6tec1hmi5kgx5capp 66874 66873 2022-08-11T12:10:22Z SaMSUoM 25 /* 1994–2003: majemuuh studioalbumeh */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij toimâmis ive 1994 "tubletrion" kočodum cuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maačâi já sij lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdeeb King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 80-lovo polyritmâsâš kiitarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lussâdis meetaalmuusiklágán stiljâ. Lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Čuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pitáin sehe aaibâs tievâslávt uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 ääigi já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđávâš juávhu muusikán já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt suu já Bruford sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttŋ jeessŋn meridii porgâđ ucceeb juávhoin maid kočodii noomâin ProjeKct. Taat ađelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ juurdâi ovdedem nuhtán keevâtláš čuolmâid tego puohai kuttâ jeessân mieldiorroom siämmáá saajeest. ProjeKcteh lávdástâlâi iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi nelji keerdi, majemuččân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij Earthworks -jazzjuávhustis čuojâttem. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuottij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ meetaal- já industrialstijlâsâš já tast kevtti ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já ton kritisistii uđđâ juurdâi vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid nommâ "ProjeKct X" vuálá CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2002 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostitij ton kuálmádnubalovváád já tuástáážân majemuu studioalbum ''The Power to Believe'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii stuárráámuu uásild kyevti ovdeeb EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst sajan 25. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] onszaahi1j1kj7vrjjy8xxherwlcohe 66875 66874 2022-08-11T12:11:02Z SaMSUoM 25 /* 1994–2003: majemuuh studioalbumeh */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij toimâmis ive 1994 "tubletrion" kočodum cuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maačâi já sij lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdeeb King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 80-lovo polyritmâsâš kiitarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lussâdis meetaalmuusiklágán stiljâ. Lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Čuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pitáin sehe aaibâs tievâslávt uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 ääigi já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđávâš juávhu muusikán já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt suu já Bruford sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttŋ jeessŋn meridii porgâđ ucceeb juávhoin maid kočodii noomâin ProjeKct. Taat ađelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ juurdâi ovdedem nuhtán keevâtláš čuolmâid tego puohai kuttâ jeessân mieldiorroom siämmáá saajeest. ProjeKcteh lávdástâlâi iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi nelji keerdi, majemuččân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij Earthworks -jazzjuávhustis čuojâttem. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuottij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ meetaal- já industrialstijlâsâš já tast kevtti ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já ton kritisistii uđđâ juurdâi vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid nommâ "ProjeKct X" vuálá CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2002 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostitij ton kuálmádnubalovváád já tuástáážân majemuu studioalbum ''[[The Power to Believe]]'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii stuárráámuu uásild kyevti ovdeeb EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst sajan 25. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] q8u4wb664gizqm8x50xhge7wrwxr4r7 66894 66875 2022-08-11T21:45:49Z Muotâ 8 /* 1994–2003: majemuuh studioalbumeh */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij tooimâs ive 1994 "tubletrion" kočodum čuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maacâi já sii lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdebij King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 1980-lovo polyritmâsâš kiitaarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lusis meetaalmuusiklágán stijlâ. Ton lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Cuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pittáin sehe aaibâs uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđâvâš juávhu muusikân já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt sunnuu Brufordáin sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttâ jeessân meridii porgâđ ucebijn juávhuin, maid kočodii noomáin ProjeKct. Taat adelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ jurdui ovdedem toin naalijn ete juávhu kuttâ jeessân iä tarbâšâm leđe siämmáá saajeest siämmáá ääigi, mii lâi lamaš keevâtlâš čuolmâ. ProjeKct-juávhuh lávdástâllii iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi neljii, majemužžân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij čuojâttem Earthworks-jazzjuávhustis. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuođij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ lâi meetaal- já industrialstijlâsâš, já tast kiävttojii ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já tom kritisistii uđđâ jurdui vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid noomáin "ProjeKct X" CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2002 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostitij ton kulmânubálovváád já tuáistáážân majemuu studioalbum ''[[The Power to Believe]]'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii iänááš kyevti oovdeb EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst tot pajanij sajan 25. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] 7byqk1jrgh5vg4t5ifnfsf13w59cpp7 66914 66894 2022-08-12T11:07:30Z SaMSUoM 25 /* 1994–2003: majemuuh studioalbumeh */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij tooimâs ive 1994 "tubletrion" kočodum čuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maacâi já sii lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdebij King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 1980-lovo polyritmâsâš kiitaarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lusis meetaalmuusiklágán stijlâ. Ton lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Cuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pittáin sehe aaibâs uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđâvâš juávhu muusikân já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt sunnuu Brufordáin sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttâ jeessân meridii porgâđ ucebijn juávhuin, maid kočodii noomáin ProjeKct. Taat adelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ jurdui ovdedem toin naalijn ete juávhu kuttâ jeessân iä tarbâšâm leđe siämmáá saajeest siämmáá ääigi, mii lâi lamaš keevâtlâš čuolmâ. ProjeKct-juávhuh lávdástâllii iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi neljii, majemužžân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij čuojâttem Earthworks-jazzjuávhustis. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuođij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ lâi meetaal- já industrialstijlâsâš, já tast kiävttojii ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já tom kritisistii uđđâ jurdui vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid noomáin "ProjeKct X" CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2002 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostitij ton kulmânubálovváád já tuáistáážân majemuu studioalbum ''[[The Power to Believe]]'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii iänááš kyevti oovdeb EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst tot pajanij sajan 25. Juávkku lávdástâlâi loppâive já skammâmáánust Levin poođij maasâd Gunn sajan. Algâivveest juávkku čokkânij ráhtiđ uđđâ materiaal puáttusttáá já pieđgânij oppeet vala siämmáá ive. === 2008– === Juávkku maacâi ive 2008 já čuojâttij turnee 40 tooimâmive kunnen. Juávkust čuojâttii ovdeeb jesâneh Fripp, Belew, Levin já Mastelotto sehe nubbe rumbal Gavin Harrison. Belew iävtuttij, ete King Crimson 80-lovo cuojâtteijeejuávkku juáđháččij turnee maŋa, mut sehe Fripp ete jo love ihheeđ juávhu toimâm ulguubeln lamaš Bill Bruford tuástoin iävtuttâs. Čohčâmáánust 2013 Fripp almottij, ete juávkku juáđháččij toimâmis. Fáárust lijjii ovdeeb čuojâtteijeejuávhust Levin, Mastelotto já Harrison sehe Fripp ovdeeb projektist čuojâttâm Jakko Jakszyk já Mel Collins. Juávku servij meid kuálmád rumbal Bill Rieflin. Adrian Belew ij lamaš kočodum fáárun já návt suu masa 30 ihheeđ piištám karrieer King Crimsonist nuuvâi. Suu saje lávlon já nubbe kitaristin vaaldij Jakszyk. Uđđâ čuojâtteijeejuávkku ij nuotâstâm uđđâ materiaal, mut lávdástâlâi já čuojâttij puáris pittáid. Juávkku lávdástâlâi iivij 2014 já 2019 kooskâst jyehi ive. Ive 2016 Rieflin ij puávtám čuojâttiđ turneest já suu sajan poođij Jeremy Stacey. Rieflin maacâi čuávuváá ive já juávkku joođij neelji rumbaláin. Rieflin sirdâšui kuittâg-uv čuojâttiđ maŋeláá kuoskâttâsčuojânâsâid. Vuáđudeijeejeessân [[Greg Lake]] jaamij juovlâmáánust 2016 já čuávuváá mánuppaje jaamij meid 1970-lovo pelimuddoost juávhu lávlon já basistin tooimâm [[John Wetton]]. Kesimáánust 2017 juávkku almostitij "Heroes"-nommâsâš EP ovdeeb ive jáámmám [[David Bowie]] kunnen. Fripp čuojâttij kiitaar Bowie "Heroes"-pittáást sehe albumist 1970-lovo loopâst. Loppâivveest 2017 Fripp almottij, ete lâi čuávdám sierâmielâlâšvuođâidis Belewáin. Sun eeđâi, ete sunnuust ij lamaš vuámáámijd, ete Belew puáđáččij tonáigásâš čuojâtteijeejuávhu fáárun, mut Fripp eeđâi, ete "uusah puátteevuođân láá ávusin". Ive 2019 Rieflin toolâi persovnlâš suujâi tiet uđđâ puudâ juávhust já suu saje turneest vaaldij Theo Travis. Rieflin jaamij purâttahtaavdân njuhčâmáánust 2020. Juávkku lávdástâlâi ive 2021 Tave-Amerikâst sehe Japanist. Levin čaalij blogistis, ete majemuš Jaapaan konsert lâi "turnee majemuš konsert já viehâ oskottetteht juávhu majemuš konsert". Taat já váhá maŋeláá Fripp kommenteh sosiaallâš mediast tulkkojii nuuvt ete King Crimson, teikâ aainâs-uv taat čuojâtteijeejuávkku lâi lopâttâm. Kuovâmáánu 9. peeivi 2022 juávhu vuáđudeijeejeessân [[Ian McDonald]] jaamij purâttâhtaavdâ tiet. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] l2j7szc792e05mqy4m7881kyh7xx821 66915 66914 2022-08-12T11:08:14Z SaMSUoM 25 /* 2008– */ wikitext text/x-wiki {{Muusikjuávkku | nommâ = King Crimson | logo = | logo kobdodâh = 260px | kove = King Crimson - Dour Festival 2003 (01).jpg | kovetekstâ = King Crimson Dour Festivalist ive 2003 | iveh = 1968–1974, 1981–1984, 1994–2009, 2013– | algâttemive = | joskâmive = | stijlâšlaajah = progressiivlâš rock<br>keččâlâddâmvuálásâš rock<br>progressiivlâš meetaal<br>fuusiojazz | päikkisaje = [[Lontoo]], [[Ovtâstum kunâgâskodde]] | lávlumkielâ = [[eŋgâlâskielâ]] | jesâneh = {{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Robert Fripp]]|kiitaar, mellotron (1968–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Mel Collins]]|saksofon, huilo (1970–1972, 2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Tony Levin]]|basso, "Chapman stick" (1981–1999, 2003–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Pat Mastelotto]]|ruumbuh (1994–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Gavin Harrison]]|ruumbuh (2007–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Jakko Jakszyk]]|kiitaar, laavlâ, huilo (2013–)}} <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|[[Bill Rieflin]]|ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–)}} | ovdiih jesâneh = <!-- -->{{Muusikjuávkku/tiäturaddalâs|'''[[King Crimson#Ovdiih jesâneh|listo]]'''}} | eres noomah = | skiärrufinnodâh = | päikkisijđo = }} [[Tiätuvuárkká:2020 King Crimson in de Antoniebreestraat.jpg|thumb|275px|''[[In the Court of the Crimson King]]'' -album tobdos lokkekove taavlust Sint Antoniesbreestraatist [[Amsterdam]]ist]] '''King Crimson''' lii [[Lontoo]]st puáttee [[eŋland]]lâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ [[progressiivlâš rock]] vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist [[Robert Fripp]] já rumbal [[Michael Giles]] ive [[1968]]. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen. King Crimson lávdástâl já ráhtá uđđâ materiaal vala-uv. Juávkku kulostui vuosâalbumistis ''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio. == Historjá == === Vuáđudem já ''In the Court of the Crimson King'' === King Crimson aalgij [[Robert Fripp]] sehe Michael já Peter Giles ive 1967 vuáđudem muusikjuávhust Giles, Giles and Fripp. Juávkku almostitij muáddi single sehe oovtâ album ''The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp'', mut ij finnim ennuvgin huámmášume. Juávkku irâttij mutteđ muusikstijlâs já vaaldij fáárun kuoskâttâsčuojâtteijee já muorâposonjâsčuojâtteijee [[Ian McDonald]] sehe suu ustev sännejeijee [[Peter Sinfield]]. Fripp ij lamaš innig kiddiistum Peter Giles popstijlâsâš muusikist já iävtuttij. ete suu puáris ustev [[Greg Lake]] puáđáččij suu teikâ Giles sajan. Michael Giles mieldi suu viljâ lâi pettâšum juávhu hyenes miänástusân já lâi vuálgám ovdil ko Fripp lâi iävtuttâm tom, ete Lake puáđáččij suu teikâ Giles sajan. King Crimson vuáđudui 30. skammâmáánu 1968, já toos kullii Fripp, McDonald, Michael Giles, Sinfield sehe Greg Lake bassost já lavlust. Juávhu vuosmuuh hárjuttâsah lijjii uđđâivemáánust 1969. Juávhu aalgâaaigij McDonald raahtij stuárráámuu uási muusikist, mut meid Fripp já Lake uásálistijn ton paargon. Sinfield čaalij sanniittâsâid sehe suunâttâlâi láávdástmij čuovviittâs. The Moody Blues -juávkku inspiristij McDonald iävtuttiđ mellotron-nommâsâš kuoskâttâsčuojânâs uástim juávhu kiävtun. Mellotronist šoodâi-uv merhâšittee uási King Crimson 1960-lovo loopâ já 1970-lovo aalgâ muusik. King Crimson finnij vuossâmuu keerdi merhâšittee huámmášume, ko tot čuojâttij ovdil [[The Rolling Stones]] rijjâkonsert [[Lontoo]] Hyde Parkist syeinimáánu 5. peeivi 1969 suulân 500 000 kuldâleijee oovdâst. Juávhu vuosâalbum ''[[In the Court of the Crimson King]]'' almostui siämmáá ive roovvâdmáánust. Album finnij stuorrâ mielâstumvuođâ já pajanij Britannia listo viiđâd sajan. Tot iäránij ennuv ton ääigi blues-stijlâsâš hard rockist já finnij inspiraatio eenâb klassisâš muusikist, jazzist, psykedeelisâš rockist, folkist sehe rijjâ improvisaatiost. Tom aneh-uv távjá vuossâmužžân [[progressiivlâš rock]] albumin. Album vuossâmuš pittá "21st Century Schizoid Man" lii kočodum agressiivlâšvuođâs tiet "protometaalmuusikin". Pitá sanniittâsah kritisisteh [[Vietnam suáti|Vietnam suáđi]]. King Crimson lávdástij Eŋlandist sehe Ovtâstum staatâin loppâivveest 1969 maaŋgâi pop- já rockartistijgijn. Konserteh finnejii kuldâleijei já kritikkárij mielâstumvuođâ, mut juávhu siste lijjii kuittâg-uv sierâmielâlâšvuođah. Veik McDonald lâi juávhu válduášálâš nuotâsteijee, te Fripp kuittâg-uv oroi lemin juávhu merhâšitteemus jođetteijee. Fripp halijdij ovdediđ juávhu muusik sevŋâdub já intensiivlub sundán, moos McDonald já Giles iävá lijkkum. Fripp halijdij, ete juávkku juáđháččij, já iävtuttij, ete vuálgáččij jieš, amas juávkku pieđgâniđ. McDonald kuittâg-uv eeđâi, ete juávkku lâi eenâb Fripp ko suu teikâ Giles. Algâalgâlâš juávkku čuojâttij majemuu keerdi juovlâmáánu 16. peeivi San Fransiscost. Ovtâstum staatâi turnee maŋa McDonald já Giles vuolgijn juávhust. === 1970-lovo algâ === Ive 1970 aalgâst King Crimson rähtiškuođij uđđâ album ''[[In the Wake of Poseidon]]''. Oovdeb ive loopâst juávhust vuálgám Michael Giles pálkkááttij sessiomusikkárin čuojâttiđ ruumbuid. Seissiomusikkárin albumist toimii meid saksofonist já kuoskâttâsčuojâtteijee Mel Collins, pianist Keith Tippett sehe Giles, Giles & Frippist čuojâttâm Michael Giles viljâ Peter, kote čuojâttij basso Greg Lake saajeest. Ton ääigi tubdâmettum [[Elton John]] lâi áigumin lávluđ albumist, mut Fripp molsoi mielâs ovdil jienâttem. Greg Lake, kote ááigui vyelgiđ juávhust já vuáđudiđ [[Keith Emerson]]áin [[Emerson, Lake & Palmer]] mieđâi lávluđ albumist. Lake ij kuittâggin kiergânâm lávluđ pittáást "Cadence and Cascade", mon láávlui loppâloopâst Fripp ustev [[Gordon Haskell]]. Album pajanij listoin Britanniast sajan 4 já Ovtâstum staatâin sajan 31. Motomeh kritisistii album tast, ete tot lii viehâ siämmáálágán ko juávhu vuosâalbum. Juávhust ij lamaš tuárvi jesânijd lávdástâllâm várás, já tondiet Fripp kočoi Collins já Haskell servâđ juávkun. Haskell pargon šoodâi meid basso čuojâttem. Uđđâ rumbalin šoodâi [[Andy McCulloch]]. Fripp já Sinfield čaalijn čuávuváá album ''[[Lizard]]'' (1970) jiejah, ige Haskellist, Collinsist teikâ McCullochist lamaš ollágin säniväldi material rähtimist. Tippett maacâi sessiomusikkár roolâst já sunjin iävtuttii meid virgálâš jeessân roolâ, mut sun ij váldám iävtuttâs vuástá. Tippett lasseen sessiomusikkárin albumist čuojâttii kyehti Tippett juávhu jeessân Mark Charig (kornet) já Nick Evans (pasuuna) sehe oboe já eŋlandtoorvi čuojâtteijee Robin Miller. Album nommâpitá algâuásist "Prince Rupert Awakes" lávlu nube progressiivlâš rockjuávhu [[Yes]] lávloo [[Jon Anderson]]. Albumist láá vala-uv eenâb jazz-vaikuttâsah ko kyevti vuosmuu albumist, já ton nommâpittá lii 23 já pele minuttid kukke já tiävdá ubâ LP-skiäru B-pele. Album almostui juovlâmáánust já pajanij Britannia listo sajan 29. Sehe Haskell ete McCulloch iävá lijkkum album stiijlân já Collinskin ij lijkkum toos, maht suu uásih lijjii nuotâstum. Haskell já McCulloch vuolgijn-uv juávhust album almostittem maŋa já King Crimsonist iä oppeetkin lamaš basist, lávloo já rumbal. Collins kaavnâi uđđâ rumbalin [[Ian Wallace]], mon maŋa Frippist-uv, kote lâi jo luovâttâm juávhu háárán, šoodâi aktiivlub uđđâ jesânij ucâmist. Juávhust lijjii maaŋgah lávlooiävtukkâsah, ovdâmerkkân [[Roxy Music]] jođetteijen maŋeláá tooimâm [[Bryan Ferry]], mut lávloo saje finnij Raymond "Boz" Burrell. Sij irâttii uuccâđ meid uđđâ basist, mut loppâloopâst Fripp máttááttij Burrellân basso čuojâttem. King Crimson lávdástij ive 1971 vuosmuu keerdi algâalgâlâš čuojâtteijeejuávhu pieđgânem maŋa. Siämmáá ive almostui čuávuvâš album ''[[Islands]]''. ''Lizard'' naalijn uáli jazz-stijlâsâš album pajanij Britannia listoost sajan 30 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 76. Juovlâmáánust 1971 Fripp almottij Sinfieldân, ete ij puávtáččii innig leđe ovtâspargoost suin. Čuávuváá ive peln ubâ juávkku pieđgânij uásild tondiet, ete Fripp ij miettâm čuojâttiđ Collins pittáid. Ovtâstum staatâi turneesopâmušâi tiet King Crimson ferttij kuittâg-uv juátkiđ. Uđđâivemáánu já kuovâmáánu Ovtâstum staatâi konsertijn almostui live-album ''[[Earthbound]]''. Jesânij koskâvuođah puáránii turnee ääigi, já eres juávhu jesâneh liččii halijdâm juátkiđ, mut Fripp kuittâg-uv pieđgij juávhu, ko suu mielâst čuojâtteijei stijlâ ij sooppâm uđđâ muusiklâš sundán, mii sust lâi mielâst. === 1970-lovo pelimuddo: čuojâtteijeejuávkku já stijlâ muttojeh === [[Tiätuvuárkká:King Crimson Playing in 1973.jpg|thumb|300px|King Crimson láávdástmin ive 1973. Čižetpeln uáligispel: David Cross, John Wetton, Bill Bruford já Robert Fripp]] Uđđâ čuojâtteijeejuávkku lâi uáli ereslágán ko Sinfield ääigi. Juávkun servii improvisistee perkussionist [[Jamie Muir]], basist-lávloo [[John Wetton]], rumbal [[Bill Bruford]] sehe vivlu-, kuoskâttâs- já huiločuojâtteijee [[David Cross]]. Bruford lâi vuálgám [[Yes]]ist, mii lâi miänástum kávpálávt ennuv eenâb ko King Crimson. Stuárráámuu uási muusikist rahtijn Fripp já Wetton ovtâspargoost. Ko Sinfield lâi vuálgám, te juávkku finnij uđđâ sanniitteijen Wetton ustev, [[Supertramp]]ist čuojâttâm [[Richard Palmer-James]]. Sun ij kuittâggin vaiguttâm juávhu taaiđâlâš teikâ visuaallâš stiijlân nuuvt ko Peter Sinfield, mut čaalij tuše saanijd, maid sun vuolgâttij juávkun poostâ peht päihistis [[Saksa]]ast. King Crimson joođhij oppeet lávdástâllâm roovvâdmáánust 1972. Uđđâive- já kuovâmáánust 1973 juávkku jienâttij uđđâ album ''[[Larks' Tongues in Aspic]]'', mii almostui siämmáá ive njuhčâmáánust. Pyeri ovdâmerkkân juávhu uđđâ stiijlâst lâi kyevtuáság nommâpittá. Juávkku ij lamaš kuássin ráhtám taggaar pitá. Pittá finnij vaikuttâsâid modern klassisâš muusikist sehe rijjâ improvisaatiost, já Fripp aggressiivlâš kiitaarčuojâttem sulâstit tast masa meetaalmuusik. Juávkku finnij huámmášume meid Muir aggressiivlâš láávdástmist, mast sun lihâdij maanisávt čuojâtdijnis. Ton lasseen suu tuáškumčuojânâsah lijjii táválávt uáli omâseh. Album pajanij Britannia listo sajan 20 já Ovtâstum staatâi listo sajan 61. Juávkku joođhij lávdástâllâm, mut jo siämmáá ive Muir vuolgij juávhust. Algâalgâlávt mainâstui, ete Muir lâi čuoccum lyeve alne, mii ij orroom omâsin suu vildáás čuojâttem tiet. Maŋeláá kuittâg-uv selvânij, ete sun ij lamaš lijkkum musikkár elimân já lâi varrim buddhaluostarân [[Skotland]]ân. Ko Muir lâi vuálgám, te loopah jesâneh čokkânii uđđâivemáánust 1974 rähtiđ čuávuváá album ''[[Starless and Bible Black]]'', mii almostui njuhčâmáánust. Stuárráámus uási album pittáin láá live-lávdástmijn jienâttum improvisaatioh, main kuldâleijei jienah láá čuoppum meddâl. Album áinooh ollásávt studiost jienâttum pitáh láá "The Great Deceiver", "Lament" sehe "The Night Watch" loppâuási. Album pajanij sajan 28 Britanniast já sajan 64 Ovtâstum staatâin. Album almostittem maŋa juávhust lijjii oppeet sierâmielâlâšvuođah. Juávhu muusik já eromâšávt Wetton já Bruford čuojâttem lijjii nuuvt jienniih, ete Cross ij innig puávtám iäruttiđ akustisâš vivlus jienâ eres čuojânâsâi kooskâst, já tondiet sun koolgâi vuáijuđ eenâb kuoskâttâsčuojânâsâi čuojâtmân. Ain eenâb já eenâb tušástum Cross kiäsádâtškuođij juávhust sehe muusiklávt ete persovnlávt, mii tovâttij tom, ete eres juávhu jesâneh jienâstii Cross iäruttem peeleest ive 1974 turnee maŋa. Juávkku jienâtškuođij uđđâ album ''[[Red]]'' syeinimáánust 1974. Ovdil jienâtmij älgim muusikráhtulâšvuotân pettâšum Fripp vuájuškuođij mystikkár George Gurdjieff tuojijd já finnij jiegâlâš feerim, mon tiet sust oroi, ete sun ij innig puávtám uásálistiđ juávhu miärádâssáid. Brufordist já Wettonist lâi-uv eenâb väldi album rähtimist, ko ovdil lâi lamaš. Albumist lii ohtâ live-pittá. Kesimáánust 1974 jienâttum "Providence", mast Cross čuojât viivlu. Albumist čuojâtteh meid maaŋgah sessiomusikkáreh, ovdâmerkkân juávhu ovdebááh jesâneh [[Mel Collins]] já [[Ian McDonald]], kiän maccâmist juávkun lijjii spekulistmeh. Fripp almottij Ovtâstum staatâi turnee ääigi, ete halijdičij lopâttiđ juávhu tooimâm, mut juávkku pieđgânij virgálávt eskin čohčâmáánu loopâst. Maŋeláá Fripp mainâstij, ete King Crimson lâi "joskâm lemist" já "ollásávt nuuhâm ain já avalávt". ''Red'' almostui roovvâdmáánu 6. peeivi 1974 já pajanij listoin sajan 45 Britanniast já 66 Ovtâstum staatâin. Juávhu pieđgânem maŋa almostui live-album ''[[USA (album)|USA]]'' vyesimáánust 1975. Album pitáh lijjii jienâttum ive 1974 Ovtâstum staatâi turneest. Paadij čuolmâi tiet Cross vivlučuojâttem ij kullum albumist pyereest, mon tiet [[Eddie Jobson]] pálkkááttii čuojâttiđ viivlu paadij oolâ. === 1980-loho === [[Tiätuvuárkká:Adrian Belew (2006).jpg|thumb|200px|Adrian Belew ive 2006]] Porgemáánust 1980 Fripp sundáttâlškuođij uđđâ juávhu vuáđudem. Juurdân lâi tot, et uđđâ juávhu nommâ ij liččii King Crimson. Oovdeb King Crimson rumbal Bill Bruford lâi vaalmâš servâđ fáárun. Ton lasseen Fripp koijâdij fáárun lávloo já kitarist [[Adrian Belew]], kote lâi čuojâttâm tolebáá ovdâmerkkân [[Frank Zappa]] já [[David Bowie]] tuáváášjuávhuin. Sun mieđâi servâđ juávkun [[Talking Heads]] turnee maŋa, mast sun lâi čuojâtmin kiitaar. Basist saje finnij [[Tony Levin]]. Fripp nomâttij juávhu Discipline, já sij algâttii turnee cuáŋuimáánust 1981. Roovvâdmáánust juávkku meridij mutteđ noomâs King Crimsonân. Ive 1981 juávkku almostitij uđđâ album ''[[Discipline]]'', mii pajanij sajan 41 Britanniast já 45 Ovtâstum staatâin. Album lâi uáli ereslágán ko juávhu ovdebeh albumeh já tot finnij vaikuttâsâid post-punkist, new wavest, maailmmuusikist já afriklâš ritmâmuusikist. Albumist lii eromâš meid tot, ete Fripp lasseen meid Belew čuojât kiitaar. Fripp irâttij rähtiđ stiijlâ, mon sun kočodij noomáin "rock gamelan", tastko suu mielâst sunnuu Belewáin ritmâsâš kiitaarčuojâttem sulâstitij indonesialâš gamelanjuávhui muusik. Fripp vuájudâđâi táválávt čuojâttiđ jotelis arpeggioid, ko Belew vuod pyevtittij jieškote-uvlágánijd kiitaarjienâid, moh kuásnii ađđiistâllii ellei jienâid. Bassokiitaar lasseen Tony Levin keevtij Chapman Stick -nommâsâš lovesraŋgâsâš čuojânâs, mon čuojâtteh "tapping"-stijláin. Kesimáánust 1982 almostum ''[[Beat]]'' lâi King Crimson vuosmuš album, mast čuojâtteijeejuávkku lii siämmáš ko oovdeb albumist. Album jienâttem ääigi eromâšávt Belew já Fripp kooskâst lijjii ennuv sierâmielâlâšvuođah. Album majemuu pitá "Requiem" jienâttem ääigi Belew kočoi Fripp vyelgiđ meddâl studiost. Belewân pahadum Fripp ij uásálistám album sesâlistmân já kritisistij tom maŋeláá tast, ete juávkku lâi kaidâm algâalgâlâš visiostis. Belew eeđâi maŋeláá, ete ''Beat'' rähtim lâi suu karrieeris hyenemus feerim já mieđettij, ete album fáárust ij liččii kolgâm almostittiđ viehâ pop-stijlâsâš "Heartbeat"-pitá, mii almostui singlen-uv já mast suoi Frippáin iävá lamaš siämmáá uáivilist. Album pajanij Britannia listoost sajan 39 já Ovtâstum staatâi listoost sajan 52. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu kuálmád album ''[[Three of a Prefect Pair]]'' almostui njuhčâmáánust 1984. Juávhust lijjii album rähtim ääigi vädisvuođah meridiđ ton muusiklâš stiijlâ já tondiet album juohhii stijlâlávt kyevti uásán. Vuossâmuu uásist ađai LP-skiäru A-peeleest láá juávhu pop-stijlâsuboh pitáh sehe ohtâ instrumentaallâš pittá. Nube uásist ađai LP-skiäru B-peeleest láá enâmustáá keččâlâddâmvuálásiih industrial-stijlâsiih improvisaatioh. Album looppât "Larks' Tongues in Aspic" rááiđu kuálmád uási. Album pajanij Britanniast sajan 30 sehe Ovtâstum staatâin sajan 58 já lâi návt juávhu kávpálávt enâmustáá miänástum album 1980-lovvoost. ''Three of a Perfect Piar'' -turnee majemuu konsertist [[Montreal]]ist [[Kanada]]st almostui ive 1998 live-album ''[[Absent Lovers: Live in Montreal]]''. Turnee maŋa Fripp pieđgiittij juávhu táásá love ihheed vuosmuu pieđgiittem maŋa. Sehe Bruford ete Belew láin tutâmettumeh Fripp miärádâsân. Belew mainâstij, ete sun lâi kuullâm juávhu pieđgânmist vuosmuu keerdi ''Musician Magazine'' -loostâst, ijge Frippist. === 1994–2003: majemuuh studioalbumeh === King Crimson joođhij tooimâs ive 1994 "tubletrion" kočodum čuojâtteijeejuávhoin. Nommâ puátá tast, ete čuojâtteijeejuávhust lijjii kyehti kitarist, kyehti rumbal já kyehti basist. 1980-lovo čuojâtteijeejuávkku Fripp-Belew-Bruford-Levin maacâi já sii lasseen fáárun servijn rumbal [[Pat Mastelotto]] sehe basist [[Trey Gunn]], kote čuojâttij meid Chapman Stick sulâstittee Warr-kiitaar. Juávkku almostitij EP-skiäru ''Vrooom'' roovvâdmáánust 1994. Uđđâ čuojâtteijeejuávhu muusik lâi siävuttâs ovdebij King Crimson -äigipoojij muusik, ko tast siälui 1980-lovo polyritmâsâš kiitaarčuojâttem, mut fáárun lâi puáttám meid 1970-lovo pelimudo lusis meetaalmuusiklágán stijlâ. Ton lasseen juávhu uđđâ muusikist lijjii ennuv ton ääigi mielâstumvuođâst lamaš industrial rock vaikuttâsah. Cuáŋuimáánust 1995 almostui čuávuvâš studioalbum ''[[THRAK]]'', mast láá uđđâ versioh ''Vrooom'' pittáin sehe aaibâs uđđâ pitáh. King Crimson lávdástâlâi iivij 1995 já 1996 já vyesimáánust 1996 almostui improvisaatioid siskeldeijee livealbum ''Thrakattak''. Fripp ij lamaš tuđâvâš juávhu muusikân já juávkku lâi masa pieđgânmin eromâšávt sunnuu Brufordáin sierâmielâlâšvuođâi sehe uđđâ materiaal vänivuođâ tiet. Juávhu kuttâ jeessân meridii porgâđ ucebijn juávhuin, maid kočodii noomáin ProjeKct. Taat adelij juávkun máhđulâšvuođâ juátkiđ jurdui ovdedem toin naalijn ete juávhu kuttâ jeessân iä tarbâšâm leđe siämmáá saajeest siämmáá ääigi, mii lâi lamaš keevâtlâš čuolmâ. ProjeKct-juávhuh lávdástâllii iivij 1997 já 1999 kooskâst já almostittii meid albumijd. ProjeKct One lávdástâlâi neljii, majemužžân juovlâmáánu 4. peeivi 1997, mon maŋa Bruford vuolgij juávhust já joođhij čuojâttem Earthworks-jazzjuávhustis. Roovvâdmáánust 1999 King Crimson čokkânškuođij. Tony Levinist ij lamaš asto juátkiđ juávhust sessiomusikkár pargoi tiet já tondiet sun vuolgij tast koskâpudâlávt. Juávkun pááccám musikkáreh Fripp, Belew, Gunn já Mastelotto algii nuotâstiđ já jienâttiđ uđđâ album ''[[The ConstruKction of Light]]'', mii almostui vyesimáánust 2000 já pajanij Britannia listo sajan 129. Album stijlâ lâi meetaal- já industrialstijlâsâš, já tast kiävttojii ennuv elektronisâš ruumbuh. Album loopâst lii "Larks' Tongues in Aspic" niäljád uási. Album finnij viehâ negatiivlâš vuástáväldim já tom kritisistii uđđâ jurdui vänivuođâst. Juávkku jienâttij siämmáá ääigi improvisistum instrumentaalpittáid já almostitij taid noomáin "ProjeKct X" CD:st ''Heaven and Earth''. Juávkku tuárjui kuábbáá-uv almbum turnein. Skammâmáánust 2001 já roovvâdmáánust 2002 juávkku almostitij kyehti EP ''Level Five'' já ''Happy with What You Have to Be Happy with''. Vuosmuš siskeeld kulmâ uđđâ pitá, live-versio pittáást "The ConstruKction of Light" sehe oovtâ ProjeKct pitá. Nubbe EP:st láá uđđâ pitáh sehe live-versio niäljád "Larks' Tongues in Aspicist". King Crimson almostitij ton kulmânubálovváád já tuáistáážân majemuu studioalbum ''[[The Power to Believe]]'' njuhčâmáánust 2003. Album pitáh lijjii iänááš kyevti oovdeb EP:st. Tot ij pajanâm Britanniast teikâ Ovtâstum staatâin 100 juávkun, mut Suomâst tot pajanij sajan 25. Juávkku lávdástâlâi loppâive já skammâmáánust Levin poođij maasâd Gunn sajan. Algâivveest juávkku čokkânij ráhtiđ uđđâ materiaal puáttusttáá já pieđgânij oppeet vala siämmáá ive. === 2008– === Juávkku maacâi ive 2008 já čuojâttij turnee 40 tooimâmive kunnen. Juávkust čuojâttii ovdeeb jesâneh Fripp, Belew, Levin já Mastelotto sehe nubbe rumbal Gavin Harrison. Belew iävtuttij, ete King Crimson 80-lovo cuojâtteijeejuávkku juáđháččij turnee maŋa, mut sehe Fripp ete jo love ihheeđ juávhu toimâm ulguubeln lamaš Bill Bruford tuástoin iävtuttâs. Čohčâmáánust 2013 Fripp almottij, ete juávkku juáđháččij toimâmis. Fáárust lijjii ovdeeb čuojâtteijeejuávhust Levin, Mastelotto já Harrison sehe Fripp ovdeeb projektist čuojâttâm Jakko Jakszyk já Mel Collins. Juávku servij meid kuálmád rumbal Bill Rieflin. Adrian Belew ij lamaš kočodum fáárun já návt suu masa 30 ihheeđ piištám karrieer King Crimsonist nuuvâi. Suu saje lávlon já nubbe kitaristin vaaldij Jakszyk. Uđđâ čuojâtteijeejuávkku ij nuotâstâm uđđâ materiaal, mut lávdástâlâi já čuojâttij puáris pittáid. Juávkku lávdástâlâi iivij 2014 já 2019 kooskâst jyehi ive. Ive 2016 Rieflin ij puávtám čuojâttiđ turneest já suu sajan poođij Jeremy Stacey. Rieflin maacâi čuávuváá ive já juávkku joođij neelji rumbaláin. Rieflin sirdâšui kuittâg-uv čuojâttiđ maŋeláá kuoskâttâsčuojânâsâid. Vuáđudeijeejeessân [[Greg Lake]] jaamij juovlâmáánust 2016 já čuávuváá mánuppaje jaamij meid 1970-lovo pelimuddoost juávhu lávlon já basistin tooimâm [[John Wetton]]. Kesimáánust 2017 juávkku almostitij "Heroes"-nommâsâš EP ovdeeb ive jáámmám [[David Bowie]] kunnen. Fripp čuojâttij kiitaar Bowie "Heroes"-pittáást sehe albumist 1970-lovo loopâst. Loppâivveest 2017 Fripp almottij, ete lâi čuávdám sierâmielâlâšvuođâidis Belewáin. Sun eeđâi, ete sunnuust ij lamaš vuámáámijd, ete Belew puáđáččij tonáigásâš čuojâtteijeejuávhu fáárun, mut eeđâi, ete "uusah puátteevuođân láá ávusin". Ive 2019 Rieflin toolâi persovnlâš suujâi tiet uđđâ puudâ juávhust já suu saje turneest vaaldij Theo Travis. Rieflin jaamij purâttahtaavdân njuhčâmáánust 2020. Juávkku lávdástâlâi ive 2021 Tave-Amerikâst sehe Japanist. Levin čaalij blogistis, ete majemuš Jaapaan konsert lâi "turnee majemuš konsert já viehâ oskottetteht juávhu majemuš konsert". Taat já váhá maŋeláá Fripp kommenteh sosiaallâš mediast tulkkojii nuuvt ete King Crimson, teikâ aainâs-uv taat čuojâtteijeejuávkku lâi lopâttâm. Kuovâmáánu 9. peeivi 2022 juávhu vuáđudeijeejeessân [[Ian McDonald]] jaamij purâttâhtaavdâ tiet. == Diskografia == === Studioalbumeh === *''[[In the Court of the Crimson King]]'' (1969) *''[[In the Wake of Poseidon]]'' (1970) *''[[Lizard]]'' (1970) *''[[Islands (King Crimson album)|Islands]]'' (1971) *''[[Larks’ Tongues in Aspic]]'' (1973) *''[[Starless and Bible Black]]'' (1974) *''[[Red (King Crimson album)|Red]]'' (1974) *''[[Discipline]]'' (1981) *''[[Beat (album)|Beat]]'' (1982) *''[[Three of a Perfect Pair]]'' (1984) *''[[THRAK]]'' (1995) *''[[The ConstruKction of Light]]'' (2000) *''[[The Power to Believe]]'' (2003) == Jesâneh == ===Táálááh jesâneh=== * [[Robert Fripp]] – kiitaar, mellotron, piano (1968–) * [[Mel Collins]] – saksofon, huilo (1970–72, 2013–) * [[Tony Levin]] – basso, Chapman Stick, tuáváášlaavlâ (1981–1999, 2003–) * Pat Mastelotto – ruumbuh (1994–) * Gavin Harrison – ruumbuh (2007–) * Jakko Jakszyk – kiitaar, laavlâ, huilo (2013–) * Bill Rieflin – ruumbuh, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (2013–) === Ovdiih jesâneh === * [[Greg Lake]] – basso, laavlâ (1968–1970) * Gordon Haskell – basso, laavlâ (1970) * Boz Burrell – basso, laavlâ (1970–1972) * [[John Wetton]] – basso, laavlâ (1972–1974) * [[Adrian Belew]] – kiitaar, laavlâ (1981–1984, 1994–1998, 2000–2003, 2008) * Trey Gunn – Warr-kiitaar, Chapman stick (1994–2003) * [[Michael Giles]] – ruumbuh (1968–1969) * Andy McCulloch – ruumbuh (1970) * Ian Wallace - ruumbuh (1971–1972) * [[Bill Bruford]] – ruumbuh (1972–1997) * Jamie Muir – tuáškumčuojânâsah (1972–1973) * [[Ian McDonald]] – muorâposonjâsah, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1968–1969) * David Cross – vivlu, alttovivlu, huilo, mellotron, kuoskâttâsčuojânâsah, tuáváášlaavlâ (1972–1974) * [[Peter Sinfield]] – sanniittâsah, syntetisaattor (1968–1971) * Richard Palmer-James – sanniittâsah (1972–1974) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{Jurgâlus | 1 = :en:King Crimson}} [[Luokka:King Crimson|*]] 88iedau79aiw3suxh1e9gm9u081gw57 0 13549 66907 59489 2022-08-11T22:18:34Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Čaittâleijee | nommâ = Dakota Fanning | kove = Dakota Fanning SAG AWARDS 2020.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|23|2|1994}} | šoddâmsaje = [[Conyers]], [[Georgia (uásistaatâ)|Georgia]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = | aktiivlâžžân = 1999– | merhâšittee roolah = ''[[I Am Sam]]''<br>''[[The Cat in the Hat (elleekove)|The Cat in the Hat]]''<br>''[[War of the Worlds (ive 2005 elleekove)|War of the Worlds]]''<br>''[[The Twilight Saga (elleekoveráiđu)|The Twilight Saga]]''<br>''[[The Alienist (TV-ráiđu)|The Alienist]]''<br>''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' | palhâšumeh = | iävtukkâsvuođah = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm0266824/ IMDb] }} '''Hannah Dakota Fanning''' (š. [[23. kuovâmáánu]] [[1994]] [[Conyers]], [[Georgia (uásistaatâ)|Georgia]]) lii [[Ovtâstum staatah|ovtâstumstaatâlâš]] čaittâleijee. == Eellim == Fanning šoodâi ive 1994 [[Conyers]]ist [[Georgia (uásistaatâ)|Georgia]]st atleettisâš perrui. Suu enni Heather Joy (j.s. Arrington) lii [[tennis]]spellee já eeči Steven J. Fanning [[baseball]]spellee. Fanningist lii meid uccuábbi [[Elle Fanning]] (š. [[1998]]), kii še lii čaittâleijee.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.imdb.com/name/nm0266824/|nommâ=Dakota Fanning|almostittem=IMDb|čujottum=2022-04-13}}</ref> == Karrieer == Fanning čaittâlškuođij uáli jo uccen, ko suu enni tuálvui suu čaittâlemkuursân. Sun uážui vuosmuu roolâs máinusist viiđâihásâžžân.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.biography.com/actor/dakota-fanning|nommâ=Dakota Fanning|tahhee=Biography com Editors|almostittem=Biography|čujottum=2022-04-13|ietf-kielâkoodi=en-us}}</ref> Vuosmuš stuorrâ elleekoveroolâ Fanningist lâi elleekooveest ''[[I Am Sam]]'' (2001), mast sun čaittâlij [[Sean Penn]]áin. Elleekooveest Fanning čaittâlij nieidâ, kiän eejist (Penn) láá mielâtiervâsvuotâčuolmah. Tai čuolmâi tiet eeči kárttá taistâliđ nieidâs huolâtteijeevuođâst. Esken 7-ihásâš Fanningist šoodâi roolâs keežild nuorâmus čaittâleijee kuássin iävtukkâssân [[Screen Actors Guild -palhâšume]] finnejeijen.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://web.archive.org/web/20080907174953/http://www.sagawards.org/history_8|nommâ=History of the 8th SAG Awards {{!}} Screen Actors Guild Awards|almostittem=web.archive.org|äigimuddo=2008-09-07|čujottum=2022-04-13}}</ref> ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Fanning, Dakota}} [[Luokka:Ive 1994 šoddâmeh]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh]] 8pbkythv8es9af6b59jykrbujxowls0 0 13559 66908 59557 2022-08-11T22:18:48Z Muotâ 8 /* Eellim */ wikitext text/x-wiki {{Čaittâleijee | nommâ = Mikey Madison | kove = Mikey Madison 2019 by Glenn Francis.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|25|3|1999}} | šoddâmsaje = [[San Bernardino (Kalifornia)|San Bernardino]], [[Kalifornia]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = | aktiivlâžžân = 2013– | merhâšittee roolah = ''[[Better Things]]''<br>''[[Once Upon a Time in Hollywood]]''<br>''[[Scream (ive 2022 elleekove)|Scream]]'' | palhâšumeh = | iävtukkâsvuođah = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm5700898/ IMDb] }} '''Mikey Madison''' (š. [[25. njuhčâmáánu]] [[1999]] [[San Bernardino (Kalifornia)|San Bernardino]], [[Kalifornia]]) lii [[Ovtâstum staatah|ovtâstumstaatâlâš]] čaittâleijee. Suu tobdeh pyeremustáá Max Fox roolâst [[FX (ovtâstumstaatâlâš televisiokanava)|FX]] komedia-draama rááiđust ''[[Better Things]]'' (2016–2022), [[Susan Atkins|Susan "Sadie" Atkins]] roolâst [[Quentin Tarantino]] elleekooveest ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2019) já Amber Freeman roolâst elleekooveest ''[[Scream (ive 2022 elleekove)|Scream]]'' (2022). == Eellim == Mikey Madison šoodâi [[San Bernardino (Kalifornia)|San Bernardino]]st, [[Kalifornia]]st, mutâ pajasšoodâi [[Los Angeles]]ist. Suu vanhimeh lává kuohtuuh psykologeh, kiäin láá párnááh Madison lasseen val Madison jyemeehviljâ já kulmâ eres päärni. Käävci-ihásâžžân Madisonist šoodâi raccasteijee, mutâ tast maŋa ko suu uábbi naajâi elleekovekietâčällein, Madison kiäsutškuođij elleekovesyergi. Sun hilgoi niävdusis šoddâđ áámmátraccasteijen já čaittâlškuođij ton saajeest.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://thebiography.org/all-about-mikey-madison-age-height-husband-ethnicity-wiki/|nommâ=All About Mikey Madison: Age, Height, Husband, Ethnicity, Wiki|almostittem=The Biography|äigimuddo=2022-02-15|čujottum=2022-04-15|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> == Karrieer == Madison karrieer aalgij tuođâlávt ive 2016, ko sun finnij roolâ [[FX (ovtâstumstaatâlâš televisiokanava)|FX]] komedia-draama rááiđust ''[[Better Things]]'', mast sun lâi válduroolâst rááiđu nuuhâm räi ive 2022.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.nylon.com/entertainment/mikey-madison-better-things-final-season|nommâ='Better Things' Star Mikey Madison Says Goodbye|tahhee=Lauren McCarthy|almostittem=Nylon|čujottum=2022-04-15|ietf-kielâkoodi=en}}</ref> Sun lii čaittâlâm meid [[Quentin Tarantino]] elleekooveest ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2019), sehe kauhuelleekooveest ''[[Scream (ive 2022 elleekove)|Scream]]'' (2022).<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-features/scream-mikey-madison-ghostface-once-upon-a-time-in-hollywood-1235091960/|nommâ=Mikey Madison on the Endings of ‘Scream’ and ‘Once Upon a Time in Hollywood’|tahhee=Brian Davids, Brian Davids|almostittem=The Hollywood Reporter|äigimuddo=2022-02-11|čujottum=2022-04-15|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> ==Filmografia== ===Elleekoveh=== {| class="wikitable sortable" |- ! Ihe ! Nommâ ! Roolâ ! class="unsortable" | Eres tiäđuh |- | 2013 | ''Retirement'' | Nieidâ | Uánihisfilmâ |- | 2013 | ''Pani's Box'' | Pani | Uánihisfilmâ |- | 2014 | ''Bound for Greatness'' | Haley | Uánihisfilmâ |- | 2017 | ''Liza, Liza, Skies Are Grey'' | Liza | |- | 2018 | ''[[Monster (ive 2018 elleekove)|Monster]]'' | Alexandra Floyd | |- | 2018 | ''[[Nostalgia (ive 2018 elleekove)|Nostalgia]]'' | Kathleen | |- | 2019 | ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' | [[Susan Atkins|"Sadie"]] | |- | 2019 | ''[[The Addams Family (ive 2019 elleekove)|The Addams Family]]'' | Candi the Barista | Jienâ |- | 2021 | ''It Takes Three'' | Kat Walker | |- | 2022 | ''[[Scream (ive 2022 elleekove)|Scream]]'' | Amber Freeman | |} ===Televisio=== {| class="wikitable sortable" |- ! Ihe ! Nommâ ! Roolâ ! class="unsortable" | Eres tiäđuh |- | 2016–2022 | ''[[Better Things]]'' | Max Fox | 46 uásist<br>Válduroolâ |- | 2017–2018 | ''[[Imposters (TV-ráiđu)|Imposters]]'' | Nuorâ Maddie | 2 uásist |} ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Madison, Mikey}} [[Luokka:Ive 1999 šoddâmeh]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh]] bpq7v20fc7ncyzey9rxepdj3v4f0pg0 0 13576 66897 60445 2022-08-11T22:11:31Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Čaittâleijee | nommâ = Samantha Robinson | kove = Samantha Robinson 2019 by Glenn Francis.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|19|10|1991}} | šoddâmsaje = [[New York]], [[New York (uásistaatâ)|New York]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = | aktiivlâžžân = | merhâšittee roolah = ''[[The Love Witch]]'' | palhâšumeh = | iävtukkâsvuođah = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm6231136/ IMDb] }} '''Samantha Robinson''' (š. [[19. roovvâdmáánu]] [[1991]] [[New York]], [[New York (uásistaatâ)|New York]]) lii [[Ovtâstum staatah|ovtâstumstaatâlâš]] čaittâleijee. == Eellim == Samantha Robinson šoodâi roovvâdmáánu 19. peeivi 1991 [[New York]]ist [[panama]]lâš iänán já [[eŋland]]lâš iäčán. Sij varrii [[Lontoo]]n, ko Robinson lâi kuulmâihásâš. Tobbeen sun juuđij [[London Academy of Music and Dramatic Art]] já tuše nieidáid uáivildum [[Queens Gate]] [[South Kensington]]ist. Rijjâääigis sun vietij jotemin tánssám- já čaittâlemtiijmijn.<ref name=":0">{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.lasplash.com/publish/faces/sam-robinson.php|nommâ=Sam Robinson - Actress|almostittem=Splash Magazines {{!}} Los Angeles|čujottum=2022-04-15|ietf-kielâkoodi=en}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.imdb.com/name/nm6231136/bio|nommâ=Samantha Robinson - Biography|almostittem=IMDb|čujottum=2022-04-15}}</ref> Ko Robinson lâi 14-ihásâš, peerâ varrij maassâd [[Ovtâstum staatah|Ovtâstum staatáid]], taan tove [[Miami]]n, kost Robinson jođeškuođij [[New World School of the Arts]]. Tast maŋa sun vuolgij [[Los Angeles]]ân [[Kalifornia ollâopâttâh|Kalifornia ollâopâttâhân]] juurdân ovdediđ suu čaittâlemkarrieer.<ref name=":0" /> == Karrieer == Robinson algâttij karrieeris čaittâlmáin indie-elleekuuvijn ''Serenade of Sonnets'', ''Dreamgirl'' já ''Labyrinths.'' Sust lijjii meid cameoh motomijn muusikvideoin. Tast maŋa sun čaittâlij Anna Biller elleekooveest ''The Love Witch.<ref name=":0" />'' Elleekove keežild sun lâi ''[[The New Yorker]]'' rähtim "Ive 2016 pyeremuuh nissoončaittâleijeeh" -listoost.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.newyorker.com/culture/cultural-comment/the-best-movies-of-2016|nommâ=The Best Movies of 2016|tahhee=Brody, Richard|almostittem=The New Yorker|äigimuddo=2016-12-09|čujottum=2022-04-29|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> Robinson lâi meid ive 2019 almostum [[Quentin Tarantino]] elleekooveest ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'', mast sun čaittâlij [[Abigail Folger]].<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.thewrap.com/quentin-tarantino-once-upon-time-hollywood-manson-cast-real-life/|nommâ=Tarantino's 'Once Upon a Time in Hollywood': How the Stars Compare to Real-Life Characters (Photos)|äigimuddo=2020-11-17|čujottum=2022-04-29|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> == Filmografia == {| class="wikitable" |+ Elleekoveroolah |- ! scope="col" | Ihe ! scope="col" | Nommâ ! scope="col" | Roolâ ! scope="col" class="unsortable" | Eres tiäđuh |- | 2013 | ''Misogynist'' | Uábbi 2 | |- | 2014 | ''Sugar Daddies'' | Lea | |- | 2015 | ''Labyrinths'' | Cathy | |- | 2016 | ''[[The Love Witch]]'' | Elaine | |- | 2018 | ''[[Cam (elleekove)|Cam]]'' | PrincessX | |- | 2019 | ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' | [[Abigail Folger]] | |- | 2021 | ''Take Me to Tarzana'' | Jane Avant | |- | 2021 | ''Topology of Sirens'' | Kolgolâš 1 | |} {| class="wikitable" |+ Televisioroolah |- ! scope="col" | Ihe ! scope="col" | Nommâ ! scope="col" | Roolâ ! scope="col" class="unsortable" | Eres tiäđuh |- | 2012 | ''Everyone Wants Theirs'' | Natalie | 1 uásist |- | 2013 | ''The 3 Minute Update'' | Gaming Host | 20 uásist |- | 2013 | ''MRS.'' | Sophie | 2 uásist |- | 2016 | ''#ThisIsCollege'' | Sophie | miniráiđu, uási: "#Flashback Friday" |- | 2017 | ''Doomsday Device'' | Courtney | televisioelleekove |- | 2019 | ''[[Soundtrack (TV-ráiđu)|Soundtrack]]'' | Nuorâ Margot | 1 uásist |} ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Robinson, Samantha}} [[Luokka:Ive 1991 šoddâmeh]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh]] lsm6ziy23vnbq0leny52rp01phcr8ra 0 13579 66900 59685 2022-08-11T22:12:29Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Čaittâleijee | nommâ = Julia Butters | kove = Julia Butters 2019 by Glenn Francis.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|15|4|2009}} | šoddâmsaje = [[Los Angeles]], [[Kalifornia]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = | aktiivlâžžân = 2011– | merhâšittee roolah = ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' | palhâšumeh = | iävtukkâsvuođah = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm6253548/ IMDb] }} '''Julia Butters''' (š. [[15. cuáŋuimáánu]] [[2009]] [[Los Angeles]], [[Kalifornia]]) lii [[Ovtâstum staatah|ovtâstumstaatâlâš]] pärničaittâleijee. Sun lii uápis [[Quentin Tarantino]] elleekooveest ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' (2019), mast sun čaittâlij Trudi Fraser. Sun finnij kritikkárijn vijđáht rämidem rolâstis.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.nytimes.com/2019/07/24/movies/once-upon-a-time-in-hollywood-review.html|nommâ=‘Once Upon a Time … in Hollywood’ Review: We Lost It at the Movies|tahhee=A. O. Scott|almostittem=The New York Times|äigimuddo=2019-07-24|čujottum=2022-04-16|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.rollingstone.com/movies/movie-reviews/once-upon-a-time-in-hollywood-movie-review-quentin-tarantino-861778/|nommâ='Once Upon a Time in Hollywood' Review: Tarantino's Violent Tinseltown Valentine|tahhee=Peter Travers, Peter Travers|almostittem=Rolling Stone|äigimuddo=2019-07-23|čujottum=2022-04-16|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.vulture.com/2019/07/once-upon-a-time-in-hollywood-review-quentin-tarantino.html|nommâ=Quentin Tarantino’s Once Upon a Time in Hollywood Is a Seductive Pipe Dream|tahhee=David Edelstein|almostittem=Vulture|äigimuddo=2019-07-26|čujottum=2022-04-16|ietf-kielâkoodi=en-us}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://ew.com/movie-reviews/2019/07/23/once-upon-a-time-in-hollywood-review/|nommâ=Quentin Tarantino's 'Once Upon a Time in Hollywood' is a wild, shaggy '60s thrill ride|tahhee=Leah Greenblatt July 23, 2019 at 12:11 PM EDT|almostittem=EW.com|čujottum=2022-04-16|ietf-kielâkoodi=en}}</ref> Ovdil tom sun lii čaittâlâm enâmustáá TV-roolâin.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.esquire.com/entertainment/movies/a28510307/julia-butters-once-upon-a-time-in-hollywood-child-actress-interview-leonardo-dicaprio-scene/|nommâ=The Real Breakout Star of 'Once Upon a Time in Hollywood' Is the 10-Year-Old Actress Who Shares Scenes With Leonardo DiCaprio|tahhee=Matt Miller|almostittem=Esquire|äigimuddo=2019-07-26|čujottum=2022-04-16|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> == Eellim == Julia Butters šoodâi [[Los Angeles]]ist cuáŋuimáánu 15. peeivi 2009 Lorelei já Darrin Buttersân. Suu eeči Darrin lii [[Disney]] animaattor, kii lii porgâm ovdâmerkkân elleekuuvijn ''[[Frozen]]'' (2013) já ''[[Ralph Breaks the Internet]]'' (2018).<ref name=":0">{{Nettikäldee|čujottâs=https://people.com/movies/julia-butters-once-upon-a-time-in-hollywood-10-year-old/|nommâ=Meet Julia Butters, the 10-Year-Old Once Upon a Time in Hollywood Breakout Star|tahhee=Justin Curto July 29, 2019 01:43 Pm|almostittem=PEOPLE.com|čujottum=2022-04-16|ietf-kielâkoodi=en}}</ref> == Karrieer == Butters vanhimeh tuálvoin suu jo kyevti-ihásâžžân keččâliđ finniđ roolâid máinusijn. Vuosmuš roolâ, mast sun sáárnui, lâi TV-rááiđust ''[[Criminal Minds]]'', ko sun lâi tuše neelji-ihásâš. Tast maŋa sun čaittâlij 8 uásist TV-rááiđust ''[[Transparent (TV-ráiđu)|Transparent]]'' tassaaš ko finnij suu vuosmuu válduroolâ TV-rááiđust ''[[American Housewife]]''. Tien rááiđu peht [[Quentin Tarantino]] kaavnâi suu já nuuvt Butters finnij vuosmuu stuorrâ elleekoveroolâs Tarantino elleekooveest ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]''.<ref name=":0" /> == Filmografia == {| class="wikitable unsortable" |+ Elleekoveh |- ! Ihe ! Nommâ ! Roolâ ! Eres tiäđuh |- | 2015 | ''The Rusted'' | Piper | uánihisfilmâ |- | 2016 | ''[[13 Hours: The Secret Soldiers of Benghazi]]'' | Beverly Silva | |- | 2016 | ''[[Term Life]]'' | Cate (7-ihásâžžân) | |- | 2016 | ''[[A Family Man]]'' | Lauren Jensen | |- | 2019 | ''[[Once Upon a Time in Hollywood]]'' | Trudi Frazer | |- | 2022 | ''[[The Gray Man (ive 2022 elleekove)|The Gray Man]]'' | Claire Fitzroy | valmâštuumin |- | 2022 | ''[[The Fabelmans]]'' | Anne Fabelman | kuvviimin |- |} {| class="wikitable unsortable" |+ Televisio |- ! Ihe ! Nommâ ! Roolâ ! Eres tiäđuh |- | 2014 | ''[[Criminal Minds]]'' | Gabby Hoffer | 1 uási: "Gabby" |- | 2015–2016 | ''[[Best Friends Whenever]]'' | 5-ihásâš Cyd | uásih: "When Shelby Met Cyd" já "Fight for the Future: Part 2" |- | 2015–2016 | ''[[Transparent (TV-ráiđu)|Transparent]]'' | Ella | 8 uásist |- | 2016 | ''[[The Kicks]]'' | Ashley | uási: "Take the Field" |- | 2016–2020 | ''[[American Housewife]]'' | Anna-Kat Otto | válduroolâ (pajeh 1–4); 90 uásist |- | 2016 | ''Pals'' | Julia | televisioelleekove |- | 2020 | ''[[Short Circuit (TV-ráiđu)|Short Circuit]]'' | Little Girl | uánihisráiđu; jienâroolâ; uási: "Fetch" |- | 2021 | ''[[I Think You Should Leave]]'' | Little Girl | uási: "I Need a Wet Paper Towel"; skecci: "Tammy Craps" |} ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Butters, Julia}} [[Luokka:Ive 2009 šoddâmeh]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh]] 7k5ivalqjw43sb3f2yr9p57ncgmle2y 0 13623 66906 59856 2022-08-11T22:18:23Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Čaittâleijee | nommâ = Shahadi Wright Joseph | kove = Shahadi Wright Joseph.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|30|4|2005}} | šoddâmsaje = [[New York]], [[New York (uásistaatâ)|New York]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = | aktiivlâžžân = 2013– | merhâšittee roolah = ''[[Us (elleekove)|Us]]''<br>''[[The Lion King (ive 2019 elleekove)|The Lion King]]'' | palhâšumeh = | iävtukkâsvuođah = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm8630978/ IMDb] }} '''Shahadi Wright Joseph''' (š. [[29. cuáŋuimáánu]] [[2005]], [[New York]], [[New York (uásistaatâ)|New York]]) lii [[Ovtâstum staatah|ovtâstumstaatâlâš]] čaittâleijee, lávloo já tánssájeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn ''[[Us (elleekove)|Us]]'' (2019) já ''[[The Lion King (ive 2019 elleekove)|The Lion King]]'' (2019). == Eellim == Shahadi Wright Joseph šoodâi cuáŋuimáánu 29. peeivi 2005 [[Brooklyn]]ist [[New York]]ist. Sun algâttij tánssám jo kyevti-ihásâžžân.<ref name=":0">{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.usatoday.com/story/life/entertainthis/2019/03/23/us-meet-shahadi-wright-joseph-jordan-peele-teen-horror-warrior/3241589002/|nommâ=Meet Shahadi Wright Joseph, the breakout horror warrior in Jordan Peele's 'Us'|tahhee=Brian Truitt|almostittem=USA TODAY|čujottum=2022-04-18|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> == Karrieer == Wright Joseph čaittâlij 9-ihásâžžân ive verd [[Broadway]]st nuorâ Nala The Lion King čaaitâlmversiost ive 2014.<ref name=":0" /> Sun čaittâlij kyehti roolâ ive 2019 almostum [[Jordan Peele]] elleekooveest ''[[Us (elleekove)|Us]]''. Sun finnij rolâinis iävtukkâsvuođâid maŋgáid elleekovepalhâšuumijd, ovdâmerkkân NAACP Image Award -palhâšumán.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.imdb.com/name/nm8630978/awards|nommâ=Shahadi Wright Joseph|almostittem=IMDb|čujottum=2022-04-18}}</ref> Siämmáá ive almostum ''[[The Lion King (ive 2019 elleekove)|The Lion King]]'' -elleekooveest sun peesâi oppeet čaittâliđ nuorâ Nala – taan tove jienâroollân.<ref name=":0" /> ==Filmografia== ===Elleekoveh=== {| class="wikitable sortable" |- ! Ihe ! Nommâ ! Roolâ ! class="unsortable"| Eres tiäđuh |- | 2019 | ''[[Us (elleekove)|Us]]'' | Zora Wilson / Umbrae | |- | 2019 | ''[[The Lion King (ive 2019 elleekove)|The Lion King]]'' | Nuorâ Nala (jienâ) | |} ===Televisio=== {| class="wikitable sortable" |- ! Ihe ! Nommâ ! Roolâ ! class="unsortable"| Eres tiäđuh |- | 2016 | ''[[Hairspray Live!]]'' | Little Inez Stubbs | televisiospesiaal |- | 2021 | ''[[Them (ive 2021 TV-ráiđu)|Them]]'' | Ruby Lee Emory | 10 uásist |} ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Wright Joseph, Shahadi}} [[Luokka:Ive 2005 šoddâmeh]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh]] rp9ldlu8dglrh9imfs9ut0en3r49q4n 0 13638 66899 59967 2022-08-11T22:12:01Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Čaittâleijee | nommâ = Beulah Bondi | kove = Beulah Bondi Wagon Train 1961.JPG | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|3|5|1889||1}} | šoddâmsaje = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ovtâstum staatah]] | jáámmám = {{Jäämmimäigi já ahe|3|5|1889|11|1|1981}} | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = | aktiivlâžžân = 1895–1976 | merhâšittee roolah = | palhâšumeh = | iävtukkâsvuođah = | vaanhimeh = | pelikyeimi = | párnááh = | nommâčáálus = | päikkisijđo = | IMDb-sijđo = [https://www.imdb.com/name/nm0094135/ IMDb] }} '''Beulah Bondi''' (š. '''Bondy'''; {{Šoddâm- já jäämmimäigi|3|5|1889|[[Chicago]], [[Illinois]]|11|1|1981| [[Los Angeles]], [[Kalifornia]]}}) lâi [[Ovtâstum staatah|ovtâstumstaatâlâš]] čaittâleijee. Sun čaittâlij uálgiroolâid maaŋgâin elleekuuvijn 1930-lovvoost, já lâi [[Oscar-palhâšume|Oscar]]-iävtukkâssân kuohtii: ohtii rolâstis elleekooveest ''[[The Gorgeous Hussy]]'' (1936) já ohtii elleekooveest ''[[Of Human Hearts]]'' (1938)<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.imdb.com/name/nm0094135/awards|nommâ=Beulah Bondi - Awards|almostittem=IMDb|čujottum=2022-04-20}}</ref>, mast sun čaittâlij [[James Stewart]] eeni. Sun čaittâlij Stewart eeni meid kuulmâ eres elleekooveest: ''[[Vivacious Lady]]'' (1938), ''[[Mr. Smith Goes to Washington]]'' (1939) já ''[[It's a Wonderful Life]]'' (1946).<ref name=":0">{{Nettikäldee|čujottâs=https://walkoffame.com/beulah-bondi/|nommâ=Beulah Bondi|almostittem=Hollywood Walk of Fame|äigimuddo=2019-10-25|čujottum=2022-04-20|ietf-kielâkoodi=en-US}}</ref> == Eellim já karrieer== Beulah Bondy šoodâi ive 1889 [[Chicago]]st, [[Illinois]]ist, mutâ peerâ varrij [[Valparaiso, Indiana|Valparaison]], [[Indiana]]n ko sun lâi kuulmâihásâš. Suu vanhimeh láin Abram O. Bondy já Eva Suzanna Marble Bondy.<ref>{{Kirjekäldee|Tahhee=Axel Nissen|Nommâ=Actresses of a Certain Character: Forty Familiar Hollywood Faces from the Thirties to the Fifties|Ihe=2007|Almostittee=McFarland|Isbn=978-0-7864-2746-8|Kielâ=en|www=https://books.google.fi/books?id=IbpwDl1nt0MC&pg=PA43&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|Čujottum=2022-04-20}}</ref> Bondi luuvâi jieijâs maister räi Valparaiso Universityst uáppuamnâsin sárnum. Maŋeláá sun kuittâg sirdâšui čaittâlemsuárgán – vistig Broadway čaittâleijen já maŋeláá elleekoverooláid.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=http://www.imdb.com/name/nm0094135/bio|nommâ=Beulah Bondi - Biography|almostittem=IMDb|čujottum=2022-04-20}}</ref> Suu vuosmuš elleekoveroolâ lâi [[Elmer Rice]] elleekooveest ''[[Street Scene (elleekove)|Street Scene]]'' (1931).<ref name=":0" /> ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} == Käldeeh == <small>{{Käldeeh}}</small> {{DEFAULTSORT:Bondi, Beulah}} [[Luokka:Hollywood Walk of Fame]] [[Luokka:Ive 1889 šoddâmeh]] [[Luokka:Ive 1981 jämimeh]] [[Luokka:Ovtâstumstaatâlâš čaittâleijeeh]] mdyb1t5x5mpwu8iuhoztyvq839ju3i2 0 14588 66876 2022-08-11T17:17:59Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} == Finaleh == === Kuáhtásspell... wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:New York Open (ATP)|*]] fezo4utcoa79wso7dqf7cingwuwmnkl 66877 66876 2022-08-11T17:18:11Z Muotâ 8 /* Käldeeh */ wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] 2kjtedsbbegw2x5nkk3xnc2cfsl0wt8 66878 66877 2022-08-11T17:19:56Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} '''Istanbul Open''' (oovdiš nommâ '''Power Horse Cup''') lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[massakieddi|massakiedist]] [[Istanbul]]ist, [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2015]]–[[2018]]. Tot kuulâi [[ATP Tour 250]] -turnamrááiđun. == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] a9ia2pxd5o184xwok014hil7vpvl9yq 66879 66878 2022-08-11T17:20:05Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} '''Istanbul Open''' lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[massakieddi|massakiedist]] [[Istanbul]]ist, [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2015]]–[[2018]]. Tot kuulâi [[ATP Tour 250]] -turnamrááiđun. == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] qp48ng759mjh4glce7rqwrw601wtmjw 66880 66879 2022-08-11T17:20:48Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} '''Istanbul Open''' teikâ '''TEB BNP Paribas Istanbul Open''' lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[massakieddi|massakiedist]] [[Istanbul]]ist, [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2015]]–[[2018]]. Tot kuulâi [[ATP Tour 250]] -turnamrááiđun. == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] m862z9hvjd687la9zaz2s20qb1yjrw8 66881 66880 2022-08-11T17:22:26Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} '''Istanbul Open''' teikâ '''TEB BNP Paribas Istanbul Open''' lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[massakieddi|massakiedist]] [[Istanbul]]ist, [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2015]]–[[2018]]. Tot kuulâi [[ATP Tour 250]] -turnamrááiđun já lâi vuossâmuš ATP-turnam Tuurkist. == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] mnnih2uj6dbmuzsigpk823gudl4x28x 66882 66881 2022-08-11T17:25:19Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.tennisworldusa.org/tennis/news/Tennis_Stories/51517/atp-2019-calendar-released-istanbul-is-not-there/|nommâ=ATP 2019 Calendar released: Istanbul is not there!|almostittem=Tennis World USA|čujottum=2022-08-11|ietf-kielâkoodi=en}}</ref> | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} '''Istanbul Open''' teikâ '''TEB BNP Paribas Istanbul Open''' lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[massakieddi|massakiedist]] [[Istanbul]]ist, [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2015]]–[[2018]]. Tot kuulâi [[ATP Tour 250]] -turnamrááiđun já lâi vuossâmuš ATP-turnam Tuurkist. == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] ab84rht60a37lc3pprsnfdaagd3v8i5 66883 66882 2022-08-11T17:25:39Z Muotâ 8 wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Istanbul Open | kove = | älgimihe = 2015 | nuuhâmihe = 2018 | iveh = 4 | kaavpug = [[Istanbul]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Koza World of Sports | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = massa / olgokieddi | stuárudâh = 28S / 16Q / 32D | palhâšume = €439,405 }} '''Istanbul Open''' teikâ '''TEB BNP Paribas Istanbul Open''' lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[massakieddi|massakiedist]] [[Istanbul]]ist, [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2015]]–[[2018]].<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.tennisworldusa.org/tennis/news/Tennis_Stories/51517/atp-2019-calendar-released-istanbul-is-not-there/|nommâ=ATP 2019 Calendar released: Istanbul is not there!|almostittem=Tennis World USA|čujottum=2022-08-11|ietf-kielâkoodi=en}}</ref> Tot kuulâi [[ATP Tour 250]] -turnamrááiđun já lâi vuossâmuš ATP-turnam Tuurkist. == Finaleh == === Kuáhtásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeittee !style="width:200px"|Táppájeijee !style="width:160px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|SUI}} [[Roger Federer]] |{{Lippu|URU}} [[Pablo Cuevas]] |6–3, 7–6^(13–11) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |{{Lippu|BUL}} [[Grigor Dimitrov]] |6–7^(5–7), 7–6^(7–4), 6–0 |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CRO}} [[Marin Čilić]] |{{Lippu|CAN}} [[Milos Raonic]] |7–6^(7–3), 6–3 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|JPN}} [[Taro Daniel]] |{{Lippu|TUN}} [[Malek Jaziri]] |7–6^(7–4), 6–4 |} === Niäljásspellâ === {|class="wikitable" |- !style="width:40px"|Ihe !style="width:200px"|Vyeitteeh !style="width:200px"|Táppájeijeeh !style="width:150px" class="unsortable"|Puáđus |- |[[2015 Istanbul Open|2015]] |{{Lippu|MDA}} [[Radu Albot]]<br>{{Lippu|SRB}} [[Dušan Lajović]] |{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]]<br>{{Lippu|AUT}} [[Jürgen Melzer]] |6–4, 7–6^(7–2) |- |[[2016 Istanbul Open|2016]] |{{Lippu|ITA}} [[Flavio Cipolla]]<br>{{Lippu|ISR}} [[Dudi Sela]] |{{Lippu|ARG}} [[Andrés Molteni]]<br>{{Lippu|ARG}} [[Diego Schwartzman]] |6–3, 5–7, [10–7] |- |[[2017 Istanbul Open|2017]] |{{Lippu|CZE}} [[Roman Jebavý]] <br />{{Lippu|CZE}} [[Jiří Veselý]] |{{Lippu|TUR}} [[Tuna Altuna]] <br />{{Lippu|ITA}} [[Alessandro Motti]] |6–0, 6–0 |- |[[2018 Istanbul Open|2018]] |{{Lippu|UK}} [[Dominic Inglot]] <br />{{Lippu|SWE}} [[Robert Lindstedt]] |{{Lippu|JPN}} [[Ben McLachlan]] <br />{{Lippu|USA}} [[Nicholas Monroe]] |3–6, 6–3, [10–8] |} ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Istanbul Open (ATP)|*]] r0fyhpln6wtdbrmbp75865onlm29sfl 14 14589 66884 2022-08-11T17:26:35Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: [[Luokka:ATP World Tour 250]] [[Luokka:Istanbul valastâllâm]] [[Luokka:Ovdiih tennisturnaameh]] [[Luokka:Tennisturnaameh massakiedist]] [[Luokka:Tennisturnaameh Tuurkist]] wikitext text/x-wiki [[Luokka:ATP World Tour 250]] [[Luokka:Istanbul valastâllâm]] [[Luokka:Ovdiih tennisturnaameh]] [[Luokka:Tennisturnaameh massakiedist]] [[Luokka:Tennisturnaameh Tuurkist]] 1nf5mtoy83ke57vp7plnqdhk5r21f3r 14 14590 66885 2022-08-11T17:27:22Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: [[Luokka:Istanbul|Valastâllâm]] [[Luokka:Tuurki valastâllâm kaavpug mield]] wikitext text/x-wiki [[Luokka:Istanbul|Valastâllâm]] [[Luokka:Tuurki valastâllâm kaavpug mield]] f541bmjkxalqrwo7k8cd7p558xquqay 14 14591 66886 2022-08-11T17:28:22Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: [[Luokka:Tuurki valastâllâm|* kaavpug mield]] [[Luokka:Valastâllâm kaavpug mield|* Turkki]] wikitext text/x-wiki [[Luokka:Tuurki valastâllâm|* kaavpug mield]] [[Luokka:Valastâllâm kaavpug mield|* Turkki]] eiu17m55ypbx347amnxlf9wwxolpktd 14 14592 66887 2022-08-11T17:29:21Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: [[Luokka:Turkki|Valastâllâm]] [[Luokka:Valastâllâm staatâ mield]] wikitext text/x-wiki [[Luokka:Turkki|Valastâllâm]] [[Luokka:Valastâllâm staatâ mield]] i9d3ac8cnsoaeakcqhwgij8r7wdqyxn 14 14593 66888 2022-08-11T17:31:33Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: {{Commonscat|Istanbul}} [[Luokka:Ovdiih uáivikaavpugeh]] [[Luokka:Tuurki kaavpugeh]] wikitext text/x-wiki {{Commonscat|Istanbul}} [[Luokka:Ovdiih uáivikaavpugeh]] [[Luokka:Tuurki kaavpugeh]] izqq6nd5f157kfy98knccdt2v6iat3t 14 14594 66889 2022-08-11T17:32:03Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: {{Commonscat|Former national capitals}} [[Luokka:Uáivikaavpugeh]] wikitext text/x-wiki {{Commonscat|Former national capitals}} [[Luokka:Uáivikaavpugeh]] r74xnzeld24m9oy22c8l8su1p56ts41 14 14595 66890 2022-08-11T17:33:20Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: {{Commonscat}} [[Luokka:Tennisturnaameh staatâ mield|Turkki]] [[Luokka:Tuurki tennis]] wikitext text/x-wiki {{Commonscat}} [[Luokka:Tennisturnaameh staatâ mield|Turkki]] [[Luokka:Tuurki tennis]] 5ajxs5gob9eb4hreuiftnh9acqu8ji5 14 14596 66891 2022-08-11T17:34:12Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: [[Luokka:Tennis staatâ mield]] [[Luokka:Tuurki valastâllâm šlaajâ mield|Tennis]] wikitext text/x-wiki [[Luokka:Tennis staatâ mield]] [[Luokka:Tuurki valastâllâm šlaajâ mield|Tennis]] afuugpas618zgufaqn9kyma9rlq9mgl 14 14597 66892 2022-08-11T17:34:52Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: [[Luokka:Tuurki valastâllâm|* šlaajâ mield]] [[Luokka:Valastâllâm staatâ já šlaajâ mield]] wikitext text/x-wiki [[Luokka:Tuurki valastâllâm|* šlaajâ mield]] [[Luokka:Valastâllâm staatâ já šlaajâ mield]] mwlx91rpriltgnkl5oejogzkyouk6vf 0 14598 66913 2022-08-12T10:55:27Z Muotâ 8 Uđđâ sijđo: {{Tennisturnam | nommâ = Antalya Open | kove = | älgimihe = 2017 | nuuhâmihe = 2021 | iveh = 4 | kaavpug = [[Belek]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Kaya Palazzo Belek | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = sino / olgokieddi (2017–2019)<br>seemeent / olgokieddi (2021) | stuárudâh = 32S / 24Q / 16D | palhâšume = €361,80... wikitext text/x-wiki {{Tennisturnam | nommâ = Antalya Open | kove = | älgimihe = 2017 | nuuhâmihe = 2021 | iveh = 4 | kaavpug = [[Belek]] | staatâ = {{Lippu|Turkki}} | kieddi = Kaya Palazzo Belek | kategoria = ATP World Tour 250 | ase = sino / olgokieddi (2017–2019)<br>seemeent / olgokieddi (2021) | stuárudâh = 32S / 24Q / 16D | palhâšume = €361,800 (2021) }} '''Antalya Open''' lâi almai tennisturnam, mii uárnejui [[Belek]]ist, [[Antalya eennâmkodde|Antalya eennâmkoddeest]], [[Turkki|Tuurkist]] iivij [[2017]]–[[2021]]. ==Käldeeh== <small>{{Käldeeh}}</small> [[Luokka:Antalya Open (ATP)|*]] es85xoav5vmp82uu1ym6nfapd16rfax